Plaanid puhkusele minna? Võta endale majutus AirBnb kaudu ja saad 37€ kontoraha Tee konto Sulge
Facebook Like

Päikesesüsteem (0)

1 Hindamata
Punktid

Esitatud küsimused

  • Mis on Päikesesüsteem ?
  • Mis on päikesesüsteem ?
  • Millest Kuu koosneb ?
 
Säutsu twitteris

Füüsika referaat
Päikesesüsteem!














Sisukord
  • Sissejuhatus………………….lk 3
  • Mis on Päikesesüsteem?……lk 3
  • Päikesesüsteemi tekkimine…lk 3
  • Päike………………………….lk 3-4
  • Lähiplaneedid………………..lk 4
  • Merkuur……………………….lk 4
  • Veenus ………………………..lk 5
  • Maa……………………………lk 5-6
  • Kuu……………………………lk 6-7
  • Marss…………………………lk 7
  • Kaugplaneedid………………lk 8
  • Jupiter ………………………..lk 8
  • Saturn ………………………..lk 8-9
  • Uraan …………………………lk 9
  • Pluuto ………………………..lk 10-11
  • Asteroidid ……………………lk 11
  • Komeedid ……………………lk 11
  • Kasutatud Kirjandus………..lk 12










Sissejuhatus:
Juba väiksest peale on mind imestama ning vaimustama pannud kogu see müstika, mis kosmose avarustes peitub. Nüüd, vanemaks saanuna, olen huvi universumi ja kogu selles sisalduva vastu aina süvendanud ning püüdnud leida vastuseid erinevatele tekkinud küsimustele. Nüüd on taas käes olukord, kus oleks vaja leida vastus ühele küsimusele: mis on päikesesüsteem? Sellele küsimusele püüangi antud töös vastust leida.
Mis on päikesesüsteem?
Päikesesüsteem, kus me elame ,koosneb tähest Päike, tema ümber tiirlevast üheksast planeedist ja nende kaaslastest ning väikeplaneetidest ehk asteroididest. Samuti kuuluvad sellesse süsteemi veel komeedid, millest ühed tiirlevad üsna väljavenitatud ellipsikujulistel orbiitidel , teised aga võivad sattuda Päikese mõjupiirkonda ajutiselt ja üsna ootamatult.
Päikesesüsteemi tekkimine
Kogu tähtede vahelisest ruumist võime leida hiiglaslikke hõredast gaasist ja tolmust koosnevaid nn. molekulaarpilvi. Need on tähetede toormaterjal ja nendes sünnivad uued tähed. Viis miljardit aastat tagasi täitis üks selline pilv meie pisikest Universumi nurgakest. Just selles pilves sündisid Päike ja planeedid . Osa tollest tohutu suurest pilvest hakkas gravitatsiooni mõjul kokku tõmbama, ise samal ajal pööreldes. Kuna pöörlemiskiirus kokkutõmbamisel kasvab, muutus pilv lapikuks; selliseid planeedisüsteemieelseid objekte nimetavad astronoomid päikeseududeks. Pöörleva gaasimassi tihedam keskosa kuumenes ning hakkas helenduma-temast sai protopäike. Ümbritsev gaasipilv toitis protopäikes edasi, selle kuumenemine jätkus. Tema keskmes tõusid rõhk ja temperatuur, lõpuks käivitusid seal tuumareaktsioonid ning protopäike hakkas särama uue tähena. Vahepeal oli tähte ümbritsev aine koondunud õhukeseks kettaks ning just selles kettas tekkisid lõppkokkuvõttes planeedid ja ülejäänud Päikesesüsteemi liikmed. Esimesed tõendid võimalike teiste planeedisüsteemide kohta saadi 1938.aastal.
Päike
Päike, meie planeedisüsteemi keskne täht, on meie jaoks vägagagi eriline. Ta on üks meie Galaktika 200 miljardist tähest. Nagu teisedki tähed, koosneb ka Päike peamiselt vesinikust ja heeliumist, kahest kõige tavalisemast Universumi elemendist.
Päikeseenergia:
Päikese kiirgava pinna-fotosfääri-temperatuur on suhteliselt madal. Sissepoole minnes kasvab temperatuur kiiresti. Selliste astronoomiliselt kõrgete temperatuuride ning samavõrd astronoomiliste rõhkude juures toimuvad tuumareaktsioonid, mille käigus toodetud energia hoiab Päikese säravana.
Päikese kroon.
Täieliku päikesevarjutuse ajal liigub Kuu Päikese helenduva pinna ette ning varjab selle meie eest. Ainult sel ajal same me näha Päikese pärlvalget välisatmosfääri, mida nimetatakse krooniks.
Päikesevärin:
Päikeseloiteks kutsutav võimas plahvatus saadab piki Päikese pinda lööklaine laiali niisamuti , nagu seda teeb maapealne maavärin.Seetõttu nimetatakse seda nähtust päikesevärinaks.
Fotosfääris, ekvaatori lähedastel aladel, esinevad päikeselaigud ehk- plekid -madalama temperatuuri tõttu tumedamana paistvad alad. Laigud on muutlikud: väiksemad, umbes tuhandekilomeetrise läbimõõduga laigud püsivad vaid mõne tunni või päeva, suuremate läbimõõdud võivad ulatuda üle paarikümne tuhande kilomeetri ka ja kestus mõnekümne päeva.
Tugevasti magnetiseeritud päikeselaigud on kohad, kust saab alguse Päikese aktiivsuseks nimetatav nähtuste
80% sisust ei kuvatud. Kogu dokumendi sisu näed kui laed faili alla
Vasakule Paremale
Päikesesüsteem #1 Päikesesüsteem #2 Päikesesüsteem #3 Päikesesüsteem #4 Päikesesüsteem #5 Päikesesüsteem #6 Päikesesüsteem #7 Päikesesüsteem #8 Päikesesüsteem #9 Päikesesüsteem #10 Päikesesüsteem #11 Päikesesüsteem #12
Punktid 50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
Leheküljed ~ 12 lehte Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2010-11-07 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 31 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor beebisiil Õppematerjali autor

Lisainfo

Juba väiksest peale on mind imestama ning vaimustama pannud kogu see müstika, mis kosmose avarustes peitub. Nüüd, vanemaks saanuna, olen huvi universumi ja kogu selles sisalduva vastu aina süvendanud ning püüdnud leida vastuseid erinevatele tekkinud küsimustele. Nüüd on taas käes olukord, kus oleks vaja leida vastus ühele küsimusele: mis on päikesesüsteem? Sellele küsimusele püüangi antud töös vastust leida.
päikesesüsteem , päikesesüsteemi tekkimine , planeedid , füüsika , päike , lähiplaneedid , merkuur , veenus , maa , kuu , marss , kaugplaneedid , jupiter , saturn , uraan , pluuto , asteroidid , komeedid

Mõisted


Meedia

Kommentaarid (0)

Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri


Sarnased materjalid

27
doc
Päikesesüsteem
34
doc
Päikesesüsteem
6
docx
Päikesesüsteem
24
doc
Päikesesüsteem
18
doc
Päikesesüsteem
33
doc
Päikesesüsteem - referaat
4
pdf
Päikesesüsteem
5
doc
Päikesesüsteem



Faili allalaadimiseks, pead sisse logima
Kasutajanimi / Email
Parool

Unustasid parooli?

UUTELE LIITUJATELE KONTO MOBIILIGA AKTIVEERIMISEL +50 PUNKTI !
Pole kasutajat?

Tee tasuta konto

Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun