Päikesesüsteem (0)

Füüsika referaat
Päikesesüsteem!
Sisukord

• Sissejuhatus………………….lk 3
  
• Mis on Päikesesüsteem?……lk 3
  
• Päikesesüsteemi tekkimine…lk 3
  
• Päike………………………….lk 3-4
  
• Lähiplaneedid………………..lk 4
  
• Merkuur……………………….lk 4
  
• Veenus ………………………..lk 5
  
• Maa……………………………lk 5-6
  
• Kuu……………………………lk 6-7
  
• Marss…………………………lk 7
  
• Kaugplaneedid………………lk 8
  
• Jupiter ………………………..lk 8
  
• Saturn ………………………..lk 8-9
  
• Uraan …………………………lk 9
  
• Pluuto ………………………..lk 10-11
  
• Asteroidid ……………………lk 11
  
• Komeedid ……………………lk 11
  
• Kasutatud Kirjandus………..lk 12
  

Sissejuhatus:
Juba väiksest peale on mind imestama ning vaimustama pannud kogu see müstika, mis kosmose avarustes peitub. Nüüd, vanemaks saanuna, olen huvi universumi ja kogu selles sisalduva vastu aina süvendanud ning püüdnud leida vastuseid erinevatele tekkinud küsimustele. Nüüd on taas käes olukord, kus oleks vaja leida vastus ühele küsimusele: mis on päikesesüsteem? Sellele küsimusele püüangi antud töös vastust leida.
Mis on päikesesüsteem?
Päikesesüsteem, kus me elame ,koosneb tähest Päike, tema ümber tiirlevast üheksast planeedist ja nende kaaslastest ning väikeplaneetidest ehk asteroididest. Samuti kuuluvad sellesse süsteemi veel komeedid, millest ühed tiirlevad üsna väljavenitatud ellipsikujulistel orbiitidel , teised aga võivad sattuda Päikese mõjupiirkonda ajutiselt ja üsna ootamatult.
Päikesesüsteemi tekkimine
Kogu tähtede vahelisest ruumist võime leida hiiglaslikke hõredast gaasist ja tolmust koosnevaid nn. molekulaarpilvi. Need on tähetede toormaterjal ja nendes sünnivad uued tähed. Viis miljardit aastat tagasi täitis üks selline pilv meie pisikest Universumi nurgakest. Just selles pilves sündisid Päike ja planeedid . Osa tollest tohutu suurest pilvest hakkas gravitatsiooni mõjul kokku tõmbama, ise samal ajal pööreldes. Kuna pöörlemiskiirus kokkutõmbamisel kasvab, muutus pilv lapikuks; selliseid planeedisüsteemieelseid objekte nimetavad astronoomid päikeseududeks. Pöörleva gaasimassi tihedam keskosa kuumenes ning hakkas helenduma-temast sai protopäike. Ümbritsev gaasipilv toitis protopäikes edasi, selle kuumenemine jätkus. Tema keskmes tõusid rõhk ja temperatuur, lõpuks käivitusid seal tuumareaktsioonid ning protopäike hakkas särama uue tähena. Vahepeal oli tähte ümbritsev aine koondunud õhukeseks kettaks ning just selles kettas tekkisid lõppkokkuvõttes planeedid ja ülejäänud Päikesesüsteemi liikmed. Esimesed tõendid võimalike teiste planeedisüsteemide kohta saadi 1938.aastal.
Päike
Päike, meie planeedisüsteemi keskne täht, on meie jaoks vägagagi eriline. Ta on üks meie Galaktika 200 miljardist tähest. Nagu teisedki tähed, koosneb ka Päike peamiselt vesinikust ja heeliumist, kahest kõige tavalisemast Universumi elemendist.
Päikeseenergia:
Päikese kiirgava pinna-fotosfääri-temperatuur on suhteliselt madal. Sissepoole minnes kasvab temperatuur kiiresti. Selliste astronoomiliselt kõrgete temperatuuride ning samavõrd astronoomiliste rõhkude juures toimuvad tuumareaktsioonid, mille käigus toodetud energia hoiab Päikese säravana.
Päikese kroon.
Täieliku päikesevarjutuse ajal liigub Kuu Päikese helenduva pinna ette ning varjab selle meie eest. Ainult sel ajal same me näha Päikese pärlvalget välisatmosfääri, mida nimetatakse krooniks.
Päikesevärin:
Päikeseloiteks kutsutav võimas plahvatus saadab piki Päikese pinda lööklaine laiali niisamuti , nagu seda teeb maapealne maavärin.Seetõttu nimetatakse seda nähtust päikesevärinaks.
Fotosfääris, ekvaatori lähedastel aladel, esinevad päikeselaigud ehk- plekid -madalama temperatuuri tõttu tumedamana paistvad alad. Laigud on muutlikud: väiksemad, umbes tuhandekilomeetrise läbimõõduga laigud püsivad vaid mõne tunni või päeva, suuremate läbimõõdud võivad ulatuda üle paarikümne tuhande kilomeetri ka ja kestus mõnekümne päeva.
Tugevasti magnetiseeritud päikeselaigud on kohad, kust saab alguse Päikese aktiivsuseks nimetatav nähtuste kompleks .
Päikese aktiivsus on põhjustatud tema pöörlemisest ja magnetväljast. Seejuures ei pöörle Päike nagu take keha, vaid erinevad osad pöörlevad erineva kiirusega. Ekvaatori lähedal on pöörlemisperiood 25 Maa päeva, pooluste lähedal küünib see aga 36 ööpäevani.
Planeedid
Lähiplaneedid.
Protopäikese ümber tekkinud õhukesed ketta aineosakesed hakkasid ajapikku kogunema kamakateks. Need kamakad tiirlesid ümber vastsündinud Päikese. Selle pöörleva ketta sisemisse kuuma piirkonda koondusid metallid ja kivimite koostisse kuuluvad räniühendid, mille sulamistemperatuur on suhteliselt kõrge. Sellise koostisega planetesimaalid ühinesid vastastikuste põrgete käigus üha suuremateks kehadeks, millest lõppkokkuvõttes said Maa-tüüpi kiviplaneedid -Merkuur, Veenus, Maa ja Marss.
Merkuur
Merkuur on Päikesele lähim planeet ja suuruselt kaheksas. Kaaslasi Merkuuril pole.
Merkuur on kuum sellepärast, et ta pöörleb väga aeglaselt, ta teeb ühe täispöörde 59 ööpäeva jooksul, samal ajal kui Maa teeb täispöörde 24 tunniga. Merkuur on nii väike, et tema gravitatsioonist atmosfääri kinnihoidmiseks ei piisa. Atmosfääri puudumine mitte üksnes ei soosi päevase ja öise temperatuuri suurt erinevust, vaid teeb ka planeedi pinna meteoriitidest kergesti haavatavaks. Ammusel ajal sadas tema pinnale rohkesti kaljutükke, mis katsid selle suuremate ja väiksemate kraatritega.
Merkuuri on külastanud ainult üks kosmoselaev , Mariner 10. Ta lendas Merkuuri orbiidil kolm korda 1973. ja 1974. aastal.
Veenus
Veenus on Maale lähim, Päikesest lugedes teine planeet. Päikese lähedus ja äärmine kasvuhooneefekt teevad Veenusest Päikesesüsteemi kõige kuumema planeedi. Tugevad tuuled, puhudes päevapoolelt õhtupoole ja ekvaatorilt poolustele , ei lase kusagil tekkida olulisi temperatuuri erinevusi. Veenuse pilvkate on mitmekihiline. Madalamad pilved on rikkad mitmesuguste ainete poolest. Veenuse pinnale lähemal pilved hõrenevad ja ülespoole ulatub hõre udu. Pilvede põhikihis on nähtavus üllatavalt hea, kuid siiski on pöörlemise tõttu valgustatus Veenuse pinnal sada korda nõrgem kui Maal. Veenuse tasandikud koosnevad tõenäoliselt põhiliselt basaltlaavast. Oma osa võib olla ka tuule poolt kantud vulkaanilisel tuhal ja liival .
Veenuse kontinedi idaosas asub Veenuse kõrgeim tipp: Maxwelli mägi(12 km)
Maa
Maa on kolmas planeet Päikesest ja suuruselt viies. Maa on ainuke planeet, mille inglisekeelne nimi ei pärine Kreeka/ Rooma mütoloogiast vaid vanainglise ja germaani keelest.
Teleskoobis paistab Maa sinakasvalge laigulise sirbina . Valged laigud Maal on väga liikuvad ja muutliku kujuga, mõnikord esineb neid rohkem, mõnikord vähem. Enamiku planeedist hõlmavad tumedad sinised alad. Nende vahel võib täheldada kollakaspruune piirkondi.
Maa tuum koosneb peamiselt rauast, kuid on võimalik, et selles võivad esineda ka mõned kergemad elemendid. Meie teadmised Maa sisemusest on saadud ainult maavärinate võnkeid uurides. Vahevöö ülaosa koostisest saame teada, uurides vulkaanidest pinnale kerkivat laavat, enamik Maast on aga ligipääsmatu. Maakoor koosneb peamiselt kvartsist (ränidioksiid) ja teistest silikaatidest nagu päevakivi.
Maa atmosfäär on eluslooduse tekk ja kaitsekilp. Atmosfäär kaitseb Maad külma eest öösel ja liigse sooja eest päeval, ta on päästvaks soomuseks meteoriitide ja mitmesuguste kiirguste vastu. Suur osa Päikeselt Maale saabuvast soojusest kiirgub ju maailmaruumi tagasi. Tänu sellele püsib temperatuur Maa pinnal meie jaoks mõistlikkuse piires. Päikese kiirgusest kõige ohtlikuma- ultraviolettkiirguse eest kaitseb meid atmosfääri osoonikiht . Praegu tuntakse muret sellesse tekkivate aukude pärast.
Omapäraseks kaitsekilbiks on ka magnetväli. See kaitseb meid päikesetuule eest.“
Maa pind on hämmastavalt noor. Pole jälgegi suurtest kraatritest, mis on teiste Maa-tüüpi planeetide kõige iseloomulikumad pinnamoodustised. Need on hävitatud õhu, vee ja pinnakihtide liikumise poolt, sest Maa pole mitte ainult elu kandja, vaid ka ta ise on “elus”: toimub suurte maakoore osade pidev liikumine; mille käigus tekivad ja kaovad mäeahelikud, toimuvad maavärinad ja purskavad vulkaanid . Teistel planeetidel pole midagi taolist vastu panna, nende pinnad on igas mõttes surnud.
Maa tiirleb ümber Päikese keskmiselt 149 miljoni kilomeetri kaugusel, on ainuke planeet, millel valitsev temperatuur võimaldab külluses vedelas olekus vett. Ideaalne on ka Maa kõlgetõmbejõud, mille tõttu ta ümber püsib atmosfäär, milles me hingame. Maal kulub tiiru tegemisek ümber Päikese 365 päeva. Kuna Maa telg on kaldu, asub üks poolustest Päikesele alati lähemal.
Maal on üks kaaslane , mis läbimõõdult on temast vaid neli korda väiksem. Kui võrrelda planeediga, mille ümber ta tiirleb,siis on ta suhteliselt suurim kaaslane Päikesesüsteemis. Teleskoobiga võib Maa kaaslasel näha tumedaid laike. Nende jälgimise põhjal on leitud, et kaaslase pöörlemisperiood ja tiirlemisperiood on võrdsed. Seetõttu on ta Maa poole pööratud alati ühe ja sama küljega. Maa kaaslasel atmosfääri leitud ei ole.
Mõned faktid:

• Iga 30 sekundi järel rapub või väriseb maakoor mõnes maakera paigas.
  
• Kogu Maal leiduv vesi tekkis koos planeediga. Sellest ajast peale on vesi olnud pidevas ringluses.
  

Kuu
Kuu on ainus Maa looduslik kaaslane, ta teeb meie planeedi ümber täistiiru umbes nelja nädalaga. Kuu muudab taevas oma kuju-kitsast sirbist täisringini ja tagasi.Kuul atmosfäär puudub.
KUU PIND
Palja silmaga näeme Kuu pinna peamise kihina tumedaid ja heledaid piirkondi. Tumedad on tolmused tasandikud. Heledamad alad on mägised, arvatavasti on need Kuu esialgse koore jäänukid. Oma ajaloo algperioodil pommitasid Kuud asteroidid, neist suurimad lõid tema pinda sügavad augud. Vulkaanilise tegevuse käigus täitusid need augud laavaga, tekitades meredele tüüpilised tumedad tasandikud.
Millest Kuu koosneb?
Kuu pind on kaetud pudeda pinnasega-regoliidid. Kõik kivimid on vulkaanilist päritolu. Põhilised kivimid on maise basaldiga sarnanev basalt ja bretsa , mis koosneb varem eksisteerinud kivimite kokkukleepunud osakesteśt.
Marss
Marss on viimane Maa-taoline planeet, temast kaugemal kohtame vaid hiidplaneete ja asteroide.
Marss on väga ebatasane planeet. Marsi suurima vulkaani-Olümpose mäe kõrgus jalamilt on 21 kilomeetrit. Marss tekkis, nagu näiteks Kuu või Merkuur, protoplaneetidena. Hiljem jahtudes, tekkis talle take koorekiht, mis sattus meteorite intensiivse pommitamise alla. Marsi siseenergia arvel toimus aktiivne vulkaanide tegevus, mille tagajärjeks oli riffide, pragude, vallide ja vulkaanikoonuste teke. Marsil on arvestatav atmosfäär ja hydrosphere, kuid käesolevaks ajaks ilma vedela veeta.
Suure meteoriidi kukkumisest pärinevad suured ovaalsed orud, nagu Hellase meri läbimõõduga üle tuhande kilomeetri. Ühtaegselt kraatritega tekkisid ringstruktuurid, nagu Kuul. Teine planeedi pinda Kujundav faktor-tektooniline liikumine-on esialgsest, äsja tahkunud ja peaaegu tasasest planeedist kujundanud suure kõrgustevahega planeedi. Umbes pool Marsi pinnast on kaetud vulkaaniliste basaltidega. Nendel aladel on laava uputanud kraatrid. Kolmas kujundav faktor, erosioon , toimib peamiselt vaid tuulena. Minevikus osalesid kulutuses ka vesi, liustikud ja igijää. Marsi pind on keerulise reljeefiga. Nende pealmine osa koosneb süsihappelumest. Marsil võib kohata nii liiva-kui kivikõrbeid, kus kraatrid on väga harvad. Huvitavad ja mõistatusliku päritoluga on voolava vee jäljed, suured ja väiksemad voolusängid. Praeguselajal leidub vett aiunlt jää või auruna. Marsil avastati vettsisaldavaid rauaoksiide, mis annavadki planeedile punaka värvuse. Marsil on ka kaaslane nii nagu Maal ja veel teistel planeetidel. Marsi kuu Deimos(läbimõõt 14 km) on Päikesesüsteemi väikseim teadaolev kuu. Oletatakse ka, et kunagi on Marsil eksisteerinud mikroskoopiline elu.
Kaugplaneedid
Planeedid tekkisid ka Päikesest ümritseva ketta külmemas välisosas. Päikesest mitmesaja miljoni kilomeetri kaugusel kasvasid kehad, millest hakkasid moodustuma nüüdsed Jupiter ja Saturn. Tõmmates endasse ümbritsevat gaasi, peamiselt vesinikku ja heeliumi, kasvasid nad hiigelsuureks. Veelgi kaugemal olid kehad, millest pidid saama Uraan ja Neptuun . Need on tekkinud veest ja ammoniaagist, mis on sealse temperatuuri tõttu kamakateks külmunud. Kõigil hiidplaneetidel on rõngad. Neptuunist kaugemal oli põhiliseks aineks jää. Sellest kujunesid suhteliselt väikesed jäämaailmad, millest suurim on Pluuto.
Jupiter
Jupiter on meie planeedisüsteemis viies, seejuures esimene hiidplaneet nii järjekorras kui ka suuruse mõttes. Jupiteri neli suurimat kaaslast on:

• Europa,
  
• Ganymedes,on ainuke planeedikaaslane, millel on magentväli,
  
• Callisto
  
• Io-kutsutakse kirju välimuse tõttu pitsa -kuuks.
  

Maa tüüpi planeetidega võrreldes on Jupiter neist sootuks erinev taevakeha . Tema atmosfäär on palju paksem . Sellest allapoole pole ei tahket pinda ega kivist maastikku.
Jupiter on koostiselt väga lähedane algsele Päikese udukogule, millest moodustus terve Päikesesüsteem.
Atmosfääri alumistes kihtides kasvab rühk nii suureks, et vesinik läheb vedelasse olekusse ja katab kogu planeedi lõputu vedelast vesinikust Oceania. Saturni ehitus on Jupiteri omaga üsna sarnane, mõlemat planeeti nimetatakse sageli gaasihiiuks.Kõigil neljal planeedil on keskel väike kivine tuum.
Pilvede piklikeks vöötideks venimise põhjustab Jupiteri kiire pöörlemine. Jupiter pöörleb kõikidest planeetidest kõige kiiremini. Kõrvuti asuvate vöötide liikumine erineva kiirusega tekitab nende piirialal kiireid pööriseid ning kutsub esile Jupiteri kettal nähtavaid laineid ning ovaale. Jupiteri virmalised tekivad siis, kui Jupiteri magnetvälja poolt kinni püütud kosmilised laetud osakesed jõuavad atmosfäärini, panevad nad selle helendama.
Saturn
Saturn on suuruselt teine hiidplaneet, Päikesest lugedes kuues. Saturn on kuulus oma rõngastesüsteemiga, kuhu on ära eksinud ka 18 kuud. Satrurni kuud on: Pan, Atlas , Prometheus, Pandora , Epimethus, Janus , Mimas, Enceladus, Tethys, Telesto, Calypso, Dione, Helene, Rhea , Titan, Hyperion, Iapetus, Pheobe . Saturni nähtav pind on tunduvalt rahulikum ja kontrastidevaesem kui Jupiteri oma. Ka Saturni keeristormid pole nii võimsad kui tema suurel naabril.
Saturnil on vaadeldud suurt valget laiku, mis ilmub umbes iga 30 maise aasta järel ehk siis kord Saturni aastas. Saturn on kahjuks nii kaugel, et maiste teleskoopidega tema pilvkatet uurida pole perspektiivikas.
Saturnil on olemas take tuum ning tema keskpunktist väljapoole liikudes läheb aine pilvedeks ja gaasiks üle sujuvalt , nagu testing hiidplaneetidel. Ka Saturnil on väga tugev magenväLi ja kiirgusvööndid. MagnetVälja telg langeb kokku pöörlemisteljega.
Pilvkate jaguneb vöönditeks. Neis toimuvad Jupiteri pilvkattega sarnased protsessid, ainult aeglasemalt ja nõrgemal kujul. Ekvaatorile lähedased vööndid on heledamad, ning sisaldavad heledamaid ja tumedamaid laike.
Uraan
Uraan on oma nime saanud Uranos järgi. Uranos oli kreeka taevajumal, esimeste elusolendite - titaanide ja kükloopide isa ja peajumal Zeusi vanaisa.
Uraan ei ole kuigi silmapaistev . Suurte teleskoopidega näeme teda sinakasrohelise kettana, millel ei paista mingeid detaile. Heleduse perioodilise kõikumise ja spektroskoopiliste vaatluste põhjal leiti, et Uraan teeb ühe pöörde ümber oma telje umbes 16 tunniga. Seejuures on tal täiesti unikaalne pöörlemisasend-see asub enam-vähem tema orbiidi asnedis.
Pöörlemistelje sellise asnedi tõttu on Uraanil omapärane päeva ja öö vaheldumise rütm, mis mõnevõrra sarnaneb Maa polaaraladel valitsevaga.
Uraanilt on kokku leitud 11 rõngast, mis on väga kitsad ja järskude servadega ning seega väga raskesti märgatavad. Nii nagu teistel hiidplaneetidel, on ka Uraanil kaaslased. Uraani 15 kuud on: Cordelia, Ophelia , Bianca, Cressida, Desdemona, Juliet, Portia, Rosalind , Belinda, Puck, Miranda, Ariel , Umbriel, Titania . Oma nimed on need saanud erinevatest Shakespeare 'i ja Pope'i kirjutistest.
Uraan koosneb põhiliselt kivimist ja erinevatest jäädest.Näib, et Uraanil ei ole kivist tuuma nagu Jupiteril ja Saturnil ning, et tema materjal on rohkem või vähem ühtlaselt jaotunud.
Neptuun
Oma nime on ta saanud Vana- Rooma merejumala Neptuuni (Kreekas: Poseidoni) järgi.
Neptuuni gaasilisel pinnal oli näha mitmeid pilvevööte ja kaks tumedat laiku, millest suurem sai endale kohe nimeks Suur Tume Laik. See laik aga ei olnud nii püsiv, kui Jupiteril asuv tuntuim atmosfäärikeeris: 1994. aastal tehtud piltidel seda enam näha ei olnud. Põhjust, miks Uraani ja Neptuuni atmosfäärid nii erineva aktiivsusega on, kindlalt veel ei teata. Arvatakse, et põhjus peitub Neptuuni suuremas tiheduses. Magnetväli on aga Neptuunil tunduvalt nõrgem kui Uraanil. Nagu Jupiteril ja Saturnil, on Neptuunil sisemine soojusallikas - see kiirgab kaks korda rohkem energiat kui ta saab Päikeselt.
Neptuuni koostis on arvatavasti sarnane Uraani koostisele : mitmesugused "jääd" ja kivimid koos vesiniku ja vähese heeliumiga. Nagu Uraanil, aga erinevalt Jupiterist ja Saturnist, pole tal arvatavasti eristatavat sisemist kihistust, tal on pigem rohkem või vähem ühetaoline koostis. Aga kõige tõenäolisemalt on seal kivisest materjalist väike tuum (umbes Maa massiga). Tema atmosfäär koosneb põhiliselt vesinikust ja heeliumist väikese metaani lisandiga.
Neptuuni magnetväli on, nagu Uraanil, veidralt orienteeritud ja arvatavasti tekitatud juhtiva materjali (nähtavasti vee) liikumisest tema keskmistes kihtides.
Neptuunil on ka rõngad. Maapealsed vaatlused näitasid ainult ähmaseid kaari terviklike rõngaste asemel, aga Voyager 2'e fotod näitasid, et nad on terviklikud rõngad heledmate kohtadega. Üks rõngastest paistab olevat veidra põimunud struktuuriga.
Pluuto
Oma nime on Pluuto saanud Vana- Rooma allmaailmajumala Pluuto (Kreekas- Hades) järgi.
Pluuto on ainuke planeet, mida ei ole külastanud ükski kosmoselaev.Pluutol on ka üks kaaslane Charon.
Vähe teatakse Pluuto atmosfäärist, aga arvatavasti koosneb peamiselt lämmastikust koos mõningase vingugaasi ja metaani lisandiga.
Pinna rõhk on ainult mõni mikrobaar - see on äärmiselt hõre. Pluuto atmosfäär võib eksisteerida gaasina ainult siis, kui Pluuto on oma periheelioni lähedal; enamuse ajast Pluto pika aasta kestel on atmosfääri gaasid külmunud jääks.
Pluuto kõige iseloomulikum erinevus teiste planeetide suhtes on peale tema väiksuse ka erandlikult suur kalle Maa orbiidi suhtes.
Asteroidid
Asteroidid on märksa suuremad kivi-või rauatükid, mis enamasti tiirlevad ümber Päikese Marsi ja Jupiteri vahele jäävas laias ribas. Seda riba nimetataksegi asteroidide vööks.Asteroide endid kutsutakse sageli ka miniplannetideks.
Asteroidid arvatakse olevat sündimata plannedist järele jäänud tükid, planetesimaalid, mille kogunemist suuremaks kehaks on takistanud teiste plannetide, eeskätt Jupiteri tekitatud gravitatsioonivälja häiritused.
Meie Maa on oma ajaloo kestel juba mitu korda asteroidiga pihta saanud. Ilmselt põhjustas 65 miljonit aastat tagasi üks kümnekilomeetrise läbimõõduga asteroid suure hulga taime-ja loomariikide sh. dinosauruste peaaegu üheaegse väljasuremise.
Komeedid
Komeedid on ühed meie Päikesesüsteemi vanimad taevakehad . Nad paistavad pärinevat Päikesesüsteemi kaugetel äärealadel laiuvast tohutust komeedireservuaarist, mida nimetatakse Oorti pilveks. See reservuuar kujunes ajal, kui sündisid planeedid.
Komeedid koosnevad peamiselt jää ja tolmu segust ja sageli võrreldakse neid räpaste lumepallidega. Nad liiguvad läbikülmununa meist kaugel, kosmose pimedas ja külmas sügavuses. Komeedina ilmuvad nad taevasse alles siis, kui nad tulevad Päikese lähedale ning selle kiirgus hakkab neid sooojendama. Soojenemise tagajärjel hakkab jäine pind aurustuma, tekitades auru ja gaasi pilve. Gaas purskub välja jugadena, mis haaravad kaasa tolmu. Sellest gaasi ja tolmu segust moodustub komeedi tahket osa- -tuuma-imbrutes pilv. See pilv peegeldab Päikese valgust ning komeet muutub nähtavaks.
Päikese kiirguse põhjustatud rõhk surub tolmu komeedi heledast peast eemale ja muudab selle lehvikukujulisels kollakaks sabaks. Päikesetuulega kaasnevad magnetjõud panevad gaasi laetud osakesed helendama ning suruvad need teiseks sabaks, mida nimetatakse ioonsabaks.
Kasutatud kirjandus:

• “Hubble. Aken Universumisse” Eesti entsüklopeediakirjastus 2003
  
• “Universum” Rein Veskimäe 1997
  
• www.google.com
  
• www. neti .ee