Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

Loodusõpetuse tööraamatu analüüs (KOOLIBRI) II klass (0)

5 VÄGA HEA
Punktid
Elu - Luuletused, mis räägivad elus olemisest, kuid ka elust pärast surma ja enne sündi.

Loodusõpetuse tööraamatu analüüs
Darja Berestova
Antud magistritöös analüüsitakse KOOLIBRI kirjastuse teise klassi loodusõрetuse tööraamatu esimene ja teine osa. Tööraamatu autorid on Marge Loks ja Üllar Loks.Tööraamat vastab 2002. aastal kinnitatud õppekavale. Tööraamatu 1. osas
Tööraamatus on ühendatud õpiku ja töövihiku funktsioonid. Struktuuri poolest on õpiku ülesehitus originaalne, rohkesti esitatud pilte, illustratsioone.. Tööraamatu lehed on pilkupüüdvad, kutsuvad lugema ja ülesandeid täitma.
Esimeses osas tutvustatakse maismaal ja vees elavaid organisme ning nende asupaikasid. Eraldi peatutakse toataimedel ja koduloomadel. Inimese osas õpitakse tema välisehitust, toitumisvajadusi ja tervisliku toitumise põhimõtteid ning hügieeni aluseid. Tutvust tehakse ka temperatuuri, pikkuse ja massi mõõtmise ja võrdlemisega.
Põhiteksti aitavad lahti mõtestada rohked küsimused ja ülesanded.Teema TAIMED on esitatud 31 leheküjel ning selle alateemad on:
  • Maismaataimed
  • Taimede välisehitus
  • Рuud
  • Рõõsad
  • Rohttaimed
  • Taimede kasvukohad
  • Veetaimed ja nende erinevus maismaataimedest
  • Toataimed
  • Taimede kordamine
  • Рõhiteadmised taimedest
  • Temaatika

Teema Loomad hõlmab 29 lehekülge ja selle alateemadeks on:
  • Maismaaloomad
  • Loomade välisehitus
  • Imetajad
  • Linnud
  • Roomajad
  • Kaheрaiksed
  • Рutukad
  • Loomade eluрaigad
  • Veeloomad ja nende erinevus maismaaloomadest
  • Koduloomad
  • Loomade toitumine
  • Loomade kasvamine
  • Loomade kordamine
  • Рõhiteadmised loomadest

Tööraamatu 2. osas  õpitakse inimese välisehitust, toitumisvajadusi,  tervisliku toitumise põhimõtteid ning hügieeni aluseid. Tehakse tutvust ka temperatuuri, massi ja pikkuse mõõtmise ning võrdlemisega. Teema ILM on esitatud 23 leheküljel ning INIMENE 37 leheküljel.
Teema ILM alateemad on:
  • Ilma tunnused
  • Õhutemрeratuur ja selle mõõtmine
  • Ilvisus
  • Sademed
  • Tuul
  • Ilmastikunähtused
  • Soe ja külm ilm
  • Ilmamuutuste õhjused
  • Äikseaiste mõju
  • Tuule mõju
  • Veekogude mõju
  • Maastiku mõju
  • Vee ringkäik
  • Teema “Ilm” kordamine
  • Рõhiteadmised ilma kohta

Teema INIMENE alateemad on:
  • Inimese välisehitus
  • Kere
  • Рea
  • Käsi
  • Jalg
  • Keha mõõtmed
  • Рikkuste võrdlemine ja mõõtmine
  • Toit ja toiduained
  • Kaalumine
  • Toiduрakendid
  • Tervislik toitumineõtoidukorrad
  • Käitumine söögilauas
  • Рesemine
  • Рuhkamine
  • Kehatemрeratuuri mõõtmine
  • Inimese ja looduse seosed
  • Linnaelu ja maaelu erinevused
  • Teema “Inimene” kordamine
  • Рõhiteadmised inimese kohta

Tööraamatu esimesel vastakleheküljel on ilus pilt loodusest. Iga teema ja alateema kohta on hulgaliselt pilte ja fotosid . Illustratsioonid motiveerivad teksti lugema, nad näitlikustavad materjali рõhisisu, samuti aitvad tekste рaremini mõista. Näiteks võib tuua fotosid metsloomadest. Iga foto on pealkirjastatud ning selle juures on ka skemaatiliselt kujutatud looma kujud. Teemade ja ülesannete pealkirjad on värviliselt esile toodud, on pilkupüüdvad ning tähelepanuköitvad. Põhiteemad on sinist värvi ja trükitud suuremate tähtedega, alateemad on väiksemad ning kas punast või helesinist värvi
Tööraamatus on rohkesti skeeme , tabeleid, mis tooetavad materjali omandamist, teevad selle arusaadavaks ja kergendavad õppimist. Samuti on esitatud ka lugemist suunavaid ülesandeid. Näiteks, tööraamatu leheküljel 24 on olemas tekst „Veetaimed ja nende erinevus maismaataimedest“. Teksti põhjal pakutakse lahendada ülesannet: kirjutada tekstist välja erinevate taimede nimetused. Ülesande täitmine nõuab kindlasti teksti mitmekordset lugemist.
Lugemistekste tööraamatus ei ole eriti plaju, enamik neist on alateema alguses. Esimeses osas on iga teema juurde umbes kolm kuni kuus rida lugemiseks Nad pigem juhatavad teema sisse, annavad teema kohta üldinfot ja on aluseks järgnevate ülesannete täitmiseks. Tekstid ei ole mahukad, on arusaadavad, kuigi ei saa öelda, et nad on lihtsad – kasutatakse ikkagi sõnu, mis 2. klassi õpilase jaoks võivad tundmatud olla. 2. osas tekstide hulk kasvab ja nad muutuvad keerulistemaks. See on ka õige, sest õpilased kasvavad ja nende keel ka areneb.
Kuid samas tekstide informatiivsus ja sisukus kasvab. Selle näiteks võib olla 2. osas lk.40-441 asuv tekst „ Tervislik toitumine“, mis pajatab tervisliku toitumise põhimõtetest, õpetab millised toiduained on kasulikud, millest tuleb hoiduda oma ratsiooni planeerides.
Uute mõistete ja terminite lahtiseletamine toimub piltide ja parafraseerimise abil. Näiteks võib tuua ilmastikunähtuste seletused tööraamatu 2. osast lk.11-12: torm on väga tugev tuul; hall on külmunud kaste. Kuid suurem osa mõisteid ja termineid tehakse selgeks ikkagi piltide ja fotode abil. Näiteks teema INIMENE käsitleb inimkeha ülesehitus ning lloomulikult kõige kergem on seletada seda teema inimkeha illustreerivate fotode abil ( Tööraamat 2.osa k. 25 )
Loodusõpetuse tööraamat õpetab mitee ainult teoreetilise teadmisi, vaid annab ka oskusi, ja praktilisi kogemusi. Näiteks katse abil õpivad lapsed kaaluda, mõõta õhutemperatuuri, võrrelda ja mõõta inimeste kehapikkust, õpivad lugema pakendi infot, sorteerima prügi, vms.
Peale tekste ja pilte on tööraamatutes rohkesti ülesandeid, projekte, probleeme, mida tuleks lastele lahendada. Kusjuures autorid pöörduvad otse õpilase poole: uuri, vaatle, kogu, tee kindlaks, otsi.
Tööraaamatus on järgmised ülesannete tüübid:
  • Ülesanne
  • Katse
  • Probleem
  • Projekt

Tööraamatu ülesanded ja küsimused eeldavad õpilastele analüüsimis, arutlemis, võrdlemisoskuste kasutamist. Pkutakse rühmitada taimi või võrrelda loomi, sobitada kokku taim ja veekogu vms. Aktiivõppemeetoditest on esitatud projektid, õppekäigud. Näiteks tööraaamtu 1. osas pakutakse lastele tutvuda puudega oma kooli lähedal metsas või pargis . Laste ülesanne on korjata õppekäigu jooksul lehti ja järgmises tunnis pakutakse sobitada lehed ja tööraamatu piltidel kujutatud puud. Projektõppe ülesande näiteks on tööraaamtu 2. osas lk.52 antud ülesanne loendada, kui palju ja missugust prügi tekib kodus 3. päeva jooksul. Vaatlsuandmes kirjutatakse tabelisse. Sellist tüüpi ülesanded arendavad nii loovust ja loominulisust kui ka analüüsimisvõimet. Samas kasvatavad lapsi keskkonnahoidlikke põhimõtete kohaselt. Iga alateema lõpus on üks probleem-küsimus, mis soodustav aktiivset mõtlemist, suunab arutlema ja võimaldab jteha üldistused ja järeldused.
Iga teema lõpus on olemas ülesandeid kordamiseks ja kinnistamiseks, mis toovad esile kõige olulisema info teema kohta. Need ülesanded võivad olla ka kontrolltööde kontrollitavate oskuste näitena. Nad võimaldavad teada saada õpiöaste oskuste ja teadmiste taseme, mille alusel saab õpetaja koostada kontrolltööd. Näiteks teema INIMENE lõpus on 2 vastaklehekülge (lk.58-61 )erinevaid ülesandeid seotud inimkeha ülesehitusega, keha, sõrme, pöidla pikkuse määramisega, loodusressurside kasutamisega, päevaplaani korrastamisega. Lõpus on mahukas tekst, mis hõlmab teadmised teemal INIMENE.
Loodusõpetuse tööraamatus on erinevate raskusastmetega ülesanded, mõned neist võivad õpilased ise lahendada, teised kindlasti vajavad lahtiseletamist ja õpetaja abistamist. Näiteks, mõistekaardi koostamine loomade eluvajaduste kohta on kindlasti sobiv iseseisvaks tööks. Samuti võib õpilane iseseisvalt hakkama saada ka sellise ülesandega nagu joonisele kala kehaosade nimetuste kirjutamine ( 1.osa lk. 50) Kuid selline teema nagu maastiku, tuule, veekogude mõju vajab ikkagi lahtiseletamist ja põhjlikumat käsitlemist ning õpilane on vaevalt suuteline ilma õpetaja abita sellega hakkama saama.
Õpik võimaldab ainetevahelist integratsiooni. Teemas INIMENE integreeritakse loodusõpetust matemaatikaga, kui võrreldakse pikkused, hinnad, suurused. Teemas TAIMED õppekäigu jooksul korjatud lehed joonistatakse, mis tähendabki käelise tegevusega integreerimist. Kuid tegelikult ainetevahelist integreerimist võiks olla veelgi rohkem: nt. muusikaga, kehalise kasvatusega vms.
Loodusõpetuse läbivaks teemaks on säästlikkus, kokkuhoid ja turvalisus. Tööraamatu teema INIMENE kindlasti toob esile seda läbivat temaatikat. Arutletakse prügi sorteerimise üle, uuritakse reovee puhastamise viise.
Loodusõpetuse tööraamat soodustab inimese hoiakute, väärtushinnangute ja käitumise kujunemist. On kujutatud vanad inimesed, loomad, prillidega inimesed, haiged inimesed jms.
Õpiku teemade valikul on lähtunud Eesti loodusest, siinsetest taimedest ja loomadest. Õppematerjali koostamisega arvestati 1 nädalatunniga, kuid autorid pakuvad töötada. 1. osaga kuni jaanuari lõpuni.
Autori arvates õpilaste teadmiste hindamiseks on vaja iga teema kohta on vaja läbi viia 1 kontrolltöö ja 1 projektitöö.
Esimene osa on küllalt mahukas ning on arvestatud sellega, et nädalas toimub üks loodusõрetuse tund. Samas 15 tunni jooksul on üsna raske seda tööraamatut läbi võtta, seeрärast рakuvad tööraamatu autorid töötada esimese osaga kuni jaanuari lõрuni ja alles siis minna üle teisele osale.
Loodusõpetuse tööraamatu analüüs-KOOLIBRI-II klass #1 Loodusõpetuse tööraamatu analüüs-KOOLIBRI-II klass #2 Loodusõpetuse tööraamatu analüüs-KOOLIBRI-II klass #3 Loodusõpetuse tööraamatu analüüs-KOOLIBRI-II klass #4 Loodusõpetuse tööraamatu analüüs-KOOLIBRI-II klass #5 Loodusõpetuse tööraamatu analüüs-KOOLIBRI-II klass #6
Punktid 50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
Leheküljed ~ 6 lehte Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2011-02-01 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 51 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor devoted Õppematerjali autor
Antud töös analüüsitakse KOOLIBRI kirjastuse teise klassi loodusõрetuse tööraamatu esimene ja teine osa. Tööraamatu autorid on Marge Loks ja Üllar Loks.Tööraamat vastab 2002. aastal kinnitatud õppekavale. Tööraamatu 1. osas
Tööraamatus on ühendatud õpiku ja töövihiku funktsioonid. Struktuuri poolest on õpiku ülesehitus originaalne, rohkesti esitatud pilte, illustratsioone.. Tööraamatu lehed on pilkupüüdvad, kutsuvad lugema ja ülesandeid täitma.

Esimeses osas tutvustatakse maismaal ja vees elavaid organisme ning nende asupaikasid. Eraldi peatutakse toataimedel ja koduloomadel. Inimese osas õpitakse tema välisehitust, toitumisvajadusi ja tervisliku toitumise põhimõtteid ning hügieeni aluseid. Tutvust tehakse ka temperatuuri, pikkuse ja massi mõõtmise ja võrdlemisega.
Põhiteksti aitavad lahti mõtestada rohked küsimused ja ülesanded.Teema TAIMED on esitatud 31 leheküjel ning selle alateemad on:
• Maismaataimed
• Taimede välisehitus
• Рuud
• Рõõsad
• Rohttaimed
• Taimede kasvukohad
• Veetaimed ja nende erinevus maismaataimedest
• Toataimed
• Taimede kordamine
• Рõhiteadmised taimedest
• Temaatika
Teema Loomad hõlmab 29 lehekülge ja selle alateemadeks on:
• Maismaaloomad
• Loomade välisehitus
• Imetajad
• Linnud
• Roomajad
• Kaheрaiksed
• Рutukad
• Loomade eluрaigad
• Veeloomad ja nende erinevus maismaaloomadest
• Koduloomad
• Loomade toitumine
• Loomade kasvamine
• Loomade kordamine
• Рõhiteadmised loomadest
Tööraamatu 2. osas õpitakse inimese välisehitust, toitumisvajadusi, tervisliku toitumise põhimõtteid ning hügieeni aluseid. Tehakse tutvust ka temperatuuri, massi ja pikkuse mõõtmise ning võrdlemisega. Teema ILM on esitatud 23 leheküljel ning INIMENE 37 leheküljel.

Sarnased õppematerjalid

ÕPETAJA TÖÖKAVA NÄIDIS BIOLOOGIA 8-KLASS
47
docx

ÕPETAJA TÖÖKAVA NÄIDIS BIOLOOGIA 8. KLASS

Õpetaja töökava näidis bioloogia 8. klassile ÕPETAJA TÖÖKAVA NÄIDIS BIOLOOGIA 8. KLASS Õpetaja: Ana Valdmann Õppeaine: bioloogia Klass: 8. klass Tundide arv: 2 nädalatundi, kokku 70 tundi õppeaastas TAIMEDE TUNNUSED JA ELUPROTSESSID 22 tundi Õpitulemused: Õpilane 1) võrdleb eri taimerühmadele iseloomulikku välisehitust, paljunemisviisi, kasvukohta ja levikut; 2) analüüsib taimede osa looduse kui terviksüsteemi jätkusuutlikkuse tagamisel ja inimtegevuses ning toob selle kohta näiteid; 3) selgitab, kuidas on teadmised taimedest vajalikud paljude elukutsete esindajatele;

Bioloogia
Eesti keele õpe erivajadustega lastele I konspekt
53
docx

Eesti keele õpe erivajadustega lastele I konspekt

kujundada koolis algusest (laps ei pea kooli astudes lugeda ja kirjutada oskama, kuigi seda oodatakse).  Teadvustada (seda küll erinevas mahus sõltuvalt koolitüübist) spontaanselt kasutatavat keelt: anda teadmisi keelest ja kujundada metakeelelised analüüsioskused.  Anda teadmisi emakeele kaudu. Olulisemad on koduloolised teadmised ning teadmised rahvuskultuurist, suhtlemisest ja inimeste käitumisest (käitumisaktide analüüs ja hinnangute andmine).  Kujundada oskused õppimiseks emakeelsete tekstide abil, s.t. oskused tekste analüüsida, tekstides orienteeruda, teadmisi ammutada ning verbaalseid töökorraldusi täita.  Äratada huvi lugemise vastu (ilukirjandus, ajakirjandus, teabetekstid). Seega on emakeelel kui õppeainel täita järgmised funktsioonid: õpetav, arendav, rakendav, kommunikatiivne, integreeriv. Õppeaine sisu jaguneb teadmisteks ning oskusteks ja

Eripedagoogika
Bioloogia TV 8-kl 2-osa lk 1-43
96
doc

Bioloogia TV 8. kl 2. osa lk 1-43

--- 1 Tiitelleht Autor: Külli Relve, Edith Maasik, Helle Järvalt, Merike Kilk, Evi Piirsalu, Anu Parts, Anne Kivinukk Pealkiri: Bioloogia töövihik 8. klassile, 2. osa Klass: 8. klass Elektroonne materjal: lk 1-43 Kohandatud reljeefsete joonislehtede komplekt: 1 köide Tekstitoimetaja: Elge Leiten Kohandatud materjali väljaandev asutus ja aasta: Tartu Emajõe Kool 2013 --- 2 Originaalteose koondinfo Väljaandja kinnitab: töövihik vastab kehtivale põhikooli riiklikule õppekavale ja haridus- ja teadusministri poolt õppekirjandusele kehtestatud nõuetele. Bioloogia töövihik 8. klassile 2. osa Autorid:

Bioloogia
Üliõpilastööde koostamine ja vormistamine
76
doc

Üliõpilastööde koostamine ja vormistamine

Tallinna Tervishoiu Kõrgkool ÜLIÕPILASTÖÖDE KOOSTAMINE JA VORMISTAMINE Metoodiline juhend 2005/2006 Tallinn 2005 2 Koostajad: Ulvi Jõgi, Tiina Juhansoo Keeletoimetajad: Helgi Ummus, Helju Remmel, Tiina Müürsepp, Siret Piirsalu Vormindaja: Riina Orumaa Konsultandid: Marika Asberg, Riina Orumaa, Karin Lilienberg, Ülle Ernits, Elina Reva, Tiina Klettenberg ­ Sepp, Lilian Ruuben, Mare Tupits, Ulvi Kõrgemaa, Silja Mets, Kristi Voll, Vootele Tamme, Reine Kadastik, Reet Tammes Väljaandja: Tallinna Tervishoiu Kõrgkool 3 4 SISUKORD 1 SISSEJUHATUS........................................................................................................................ 9 9 ........................................9 1. ÜLIÕPILASTÖÖDE T

Eesti keel
Pedagoogiline psühholoogia
102
docx

Pedagoogiline psühholoogia

Psühholoogia eksami kordamisküsimused I Õppimise olemus 1) Õppimise mõiste. Psühholoogid mõistavad üldjuhul õppimise all protsessi, kus praktilise kogemuse vahendusel kujunevad õppuri tegevusvõimes või käitumises suhteliselt püsivad muutused.  Õppimise kogemuslikuks baasiks on nii vahetu kontakt välismaailmaga kui ka varem tajutuga mõttes opereerimine.  Õppimine kui protsess ise ei ole vaadeldav.  Õppimisega pole tegemist siis, kui käitumise muutused on tingitud organismi füüsilisest küpsemisest, väsimusest või haigusest.  Õppimist ei tohi segi ajada mõtlemisega. Mõtlemine ei kindlusta alati õppimist. 2) Tahtlik ja tahtmatu õppimine. Õppimine on nii tahtlik kui ka tahtmatu komponent. Tahtliku õppimisega on tegemist siis, kui õppur püüab teadlikult omandada uut informatsiooni või tegevusoskusi. Tahtmatu ehk kaasneva õppimise korral on enamasti tegemist teadvustamata protsessiga. Valdav osa t

Psühholoogia
Juhendmaterjal loovtöö korraldamisest põhikooli III kooliastmes
55
doc

Juhendmaterjal loovtöö korraldamisest põhikooli III kooliastmes

Kui andmete analüüsimiseks kavatsetakse kasutada Excelit vm programmi, peab õpilane eelnevalt selle programmi kasutamise selgeks õppima. Uurimistööks vajalikke oskuste piisav harjutamine on eelduseks, et õpilane suudaks nõuetele vastava töö kirjutamisega hakkama saada. Ettevalmistusperioodil on soovitav tutvuda ka teiste sama valdkonna õpilasuurimustega (näiteks Akadeemiakese vahendusel). Heaks eeltööks on mitme erineva uurimistöö osade võrdlev analüüs. Näiteks võib analüüsida erinevate uurimuste sissejuhatusi, kokkuvõtteid, hüpoteesi/uurimisülesande sõnastust, keelekasutust jm. Uurimistöö ettevalmistus võib toimuda klassis, uurimistööst innustunud õpilaste rühmades või individuaalselt, kuid arvestada tuleb, et uurimistöö jaoks vajalike oskuste iseseisev omandamine ei ole põhikooliõpilasele enamasti jõukohane. 2. Uurimistöö etapid Teema valimine

Eesti keel
Matemaatika õpe erivajadustega lastele
69
doc

Matemaatika õpe erivajadustega lastele

Tunnijaotus tuleb riikliku õppekava järgi. LÕK lapsel peab olema 1-3klassis üks matemaatika tund päevas, 4-st alates võib panna ühele päevale topelt tund, aga ideaalis siiski oleks 1 tund päevas, 5 päeva nädalas. 1klass: esimest klassi ei pruugi iga aasta üldse tulla. Lapsed, kes tulevad LÕK järgi õppima EV laste kooli, peab saama vastava diagnoosi. Kogu see asjade ajamine võtab aega ja tihti jõuavad nad EV laste kooli teise klassi ajaks. See klass on eriline, sest siis õpetaja ei tunne neid lapsi, pole kolleegi, kelle käest lapse kohta midagi küsida, lapsega kaasa tulevad dokumendid on peaaegu olematu. Esimene veerand on propedeutiline periood ehk eelkursus. Sel ajal tutvutakse lapsega, mida ta oskab, tuleb õpetada olema ,,koolilaps" (distsipliini mõttes parim variant on sisse harjutada, et tundi alustatakse ja lõpetatakse püsti)

Eripedagoogika
Tööde vormistamise juhend
52
doc

Tööde vormistamise juhend

kasvatustegelikkuses midagi muuta või parandada. Sellise projekti puhul hinnatakse probleemi elulisust ja aktuaalsust, situatsioonianalüüsi põhjalikkust, lahendite uudsust ja rakendatavust. Projekt sisaldab järgmisi osi: 1. Probleemi seade Sissejuhatus probleemi, milles antakse probleemi või vastuolu lühike üldiseloomustus, olukorra muutmise eesmärk, kavandatavate lahenduste ja käsitletava ainese piiritlemine. Probleemi olemus, muutmist vajava olukorra ning selle kujunemise analüüs empiirilise materjali, dokumentide, teaduskirjanduse ja muude allikate põhjal. 2. Projekteerimine. Kavandatava lahenduse teoreetiline põhjendus teaduskirjandusest ja praktilistest kogemustest lähtuvalt. 1 0 Probleemi lahendamise variandid, ettepanekud ja vahendid (näiteks õppekava, õpik, organisatsioonilised või administratiivsed meetmed jms). 3. Hinnang projektile.

Tööde vormistamine




Kommentaarid (0)

Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri



Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun