Päikesesüsteem (0)

1 Hindamata

Lõik failist

Päikesesüsteem koosneb tsentriks olevast Päikesest ning tema ümber asetsevast üheksast suurest planeedist. Lisaks kuulub päikesesüsteemi veel mõnituhat väikeplaneeti – asteroidi , sadakond perioodilist komeeti (ehk "sabatähte"), planeetide kaaslased ning teadmata koguses meteoorset ainet, "tolmu".

Merkuur, Veenus , Maa, Marss, Jupiter , Saturn , Uraan , Neptuun , ( Pluuto – kuni 2006. aastani loeti ka Pluuto planeediks , hiljem kvalifitseeriti ta ümber kääbusplaneediks) . Päikesesüsteemi suurim planeet on Jupiter ning väikseim Merkuur (varem loeti selleks Pluuto).

Neli esimest planeeti (Merkuur, Veenus, Maa ja Marss) moodustavad Maa rühma. Neid iseloomustab suhteliselt väike läbimõõt, aeglane pöörlemine ning väike kaaslaste arv. Hiidplaneetidest erinevad nad eelkõige selle poolest, et koosnevad põhiliselt kividest ja metallidest ning asuvad Päikesele lähemal. Nende mass on hiidplaneetide omast kordades väiksem ning neil on kuni kaks kaaslast , hiidplaneetidel on aga 8-18. Maa rühma planeedid on hiidplaneetidest eraldatud asteroidivööga.

Hiidplaneedid on Jupiter, Saturn, Uraan ja Neptuun . Neid iseloomustab suur mass, suur kaaslaste arv, rõngad, suur lapikus ning peamiselt heeliumist ja vesinikust koosnev atmosfäär. Hiidplaneetide tihedus on väiksem võrreldes Maa tüüpi planeetide tihedusega. Hiidplaneedid kiirgavad ise soojust rohkem, kui nad Päikeselt saavad ning nad pöörlevad kiiresti.

Kepleri seadused:

Planeedi liikumistee ( orbiit ) on ellips, mille fookuses on Päike.

Planeedi raadiusvektor (lõik Päikesest planeedini) katab võrdsetes ajavahemikes võrdsed pindalad .

Planeetide tiirlemisperioodide ruudud suhtuvad nagu nende planeetide orbiitide suurte pooltelgede kuubid.

Merkuur Päikesesüsteemi kõige väiksem ja Päikesele lähim planeet. Merkuuri pind sarnaneb kõige rohkem Kuuga: see on väga vana ja kraatreid täis. Merkuuri üks poolkera on tihedalt kaetud kraatritega, teisel poolkeral leidub aga ulatuslikke tasaseid alasid. Omapäraseks pinnavormiks on 2km kõrgused ja sadade km pikkused astangud . Suurim kraater on Palavuse nõgu läbimõõduga umbes 1550 km. Merkuuril ei ole atmosfääri ega oletatavasti ka laamtektoonikat. Tiheduselt on Merkuur teine keha Päikesesüsteemis pärast Maad. Merkuuri orbiit on piklik ja tema liikumine orbiidil on ebaühtlane, ebaühtlane on ka Päikese liikumine Merkuuri taevas. Orbiidi pikkus on 360 000 000 km ja Merkuuri keskmine sünoodiline tiirlemisperiood 115,88 Maa ööpäeva. Keskmine orbitaalkiirus on 47,88 km/s. Merkuuri orbiit jääb Maa orbiidi sisse. Merkuur pöörleb oma kahe aasta jooksul kolm korda.

Mõõtmetelt on Veenus Maale väga sarnane ning planeet on kaetud kogu ulatuses läbipaistmatu pilvekihiga. Veenuse atmosfäär on Maa omast umbes 100 korda tihedam, enamuse sellest moodustab süsihappegaas (96. 5%) ülejäänud osa on peamiselt lämmastik. Vähesel määral leidub ka vingugaasi, vääveldioksiidi ja veeauru. Veenuse orbiit on praktiliselt ringikujuline. Veenus pöörleb väga aeglaselt, kuid see toimub tiirlemisele vastassuunas , seega on päikeseööpäev (117 Maa ööpäeva) pöörlemisperioodist lühem. Kuna Veenuse telg on orbiidi tasandiga enam- vähem risti siis aastaaegade vaheldumine seega puudub.

Veenust ümbritsev tihe pilvine atmosfäär varjab meie eest planeedi pinna. Veenuse tahke ja ülikuum pind asub 60 km pilvekihist allpool. Veenus on pinnavormidelt üpris sarnane Maaga, madalamad alad vahelduvad kõrgemate mägiste piirkondade ehk mandritega. Mandrilaamade liikumise tüüpilised elemendid Veenusel siiski puuduvad, selle põhjuseks peetakse Veenuse koore väiksemat paksust ja suuremat painduvust. Veenusel on suhteliselt vähe meteoriidikraatreid ja tuhandeid vulkaane , mis võivad olla aktiivsed. Veenusel, kuid mitte ühelgi teisel taevakehal, on leitud parketti - paralleelsed harjad ja orud asenduvad lühemate, lõikuvate rõngakujuliselt või kaootiliselt paiknevate harjade ja orgude süsteemiga. Veenusel on üsna sageli ka maavärinaid. Planeedi pind sarnaneb kivikõrbega. Veenuselt võetud Pinnaseproovid näitavad maise koostisega tardkivimite, nagu näiteks graniidi ja basaldi olemasolu.

Marss on Maast väiksem ( diameeter vastavalt 6750 km ja 12 745 km). Marsil on vaid kõrbed, kõrged astangud ja mäed, kuid vett ookeanina ei leidu, puudub taimestik ja elu, erinevalt Maast. Marss paistab punasena, teda katva punase liivakivimi tõttu, kuid Maa paistab helesinisena tänu oma atmosfäärile. Marsi atmosfäär on hõredam koosnedes põhiliselt süsihappegaasist ja gravitatsioon nõrgem. Maa atmosfäär koosneb enamasti hapnikust ja lämmastikust. Marsi orbiit on piklikum, kuid pöörlemisperiood ja telje kalle on peaaegu samad.Marsi aasta on umbes kaks korda pikem kui Maal – 668,6 Marsi ööpäeva ehk 687 Maa ööpäeva.

Jupiter asub Päikesest 5 korda kaugemal kui Maa ja tema tiirlemisperiood on ligi 12 aastat. Jupiteri 1000 km paksune atmosfäär koosneb peamiselt vesinikust (86%) ja heeliumist, vähem on metaani, ammoniaaki, etaani, atsetüleeni, fosfiini ja veeauru. Jupiteri atmosfääris äratab tähelepanu Suur Punane Laik. See on suhteliselt püsiv 12,000 - 25,000 km suurune keeriseline moodustis . Jupiteri orbiit on peaaegu ringikujuline kuid Veenuse ja Maa omadest siiski veidi piklikum. Jupiter pöörleb kiiresti. Pöörlemistelg on orbiidi tasandiga peaaegu risti. Kiire pöörlemise tõttu on planeet üsna lapik . Jupiter kiirgab intensiivset infrapunast kiirgust, tema sisemuses toimub üsna intensiivne energiatoodang. Maa rühma planeetidest erineb ta eelkõige selle poolest, et ta on oluliselt suurem, ta tihedus on tunduvalt väiksem, ta asub Päikesest kaugemal, tal on rohkem kaaslasi ning tal puudub tahke pind, kuna ta on gaasiline planeet.

Jupiteril on kuusteist kaaslast. Neist neli tuntumat on Io, Europa, Ganymedes ja Callisto . Io on Jupiterile lähim ning teadaolevalt kõige suurema vulkaanilise aktiivsusega taevakeha . Seda taevakeha deformeerivad Jupiteri gravitatsioonivälja genereeritud looded, mistõttu üksteise vastu hõõrduvad kivimid kuumenevad ja sulavad üles muutudes magmaks, mis pinnale jõudes vulkaane moodustab. Europa on suuruselt ja massilt neljas Jupiteri kuu. Tema pinnal on näha vagusid, lõhesid, mis sarnanevad nendega, mis on Maal laamade lahknemise piirkonnas. Europa puhul pole need aga mandrid , vaid jää, mille all arvatakse, et on sulavee ookean.
Ganymedes on suurim kuu päikesesüsteemis. Ta läbimõõt suurem kui Merkuuril, kuid mass Merkuuri omast poole väiksem. Callisto on suuruselt kolmas planeedi kaaslane päikesesüsteemis. Callisto läbimõõt on umbes 99% Merkuuri läbimõõdust, samas mass vaid umbes kolmandik. Tema pind on kaetud arvukate meteoriidikraatritega.

Saturn sarnaneb paljuski Jupiteriga, kuid on pisut väiksem: läbimõõt 83%, mass 30%, tihedus 52% Jupiteri omast. Saturni orbiit, nagu Jupiterilgi, on "keskmiselt ümmargune". Pöörleb ta umbes sama kiirusega, kuid telg on orbiidi tasandi suhtes kaldu. Saturni eripäraks on heleda, kolmest osast koosneva rõnga olemasolu, mis moodustab süsteemi. Ekvaatori kohal asub rõngas 13 000 km kõrgusel ja tema kogulaius on peaaegu võrdne planeedi läbimõõduga. Päikesesüsteemi planeetidest on Saturn kõige lapikum (diameetrite suhe 10:9), mis on mõistetav, kuna väiksem tihedus tähendab ka nõrgemat raskusjõudu. Saturni pilvevööndid sarnanevad Jupiteri omadele, kuid on väikese heleduskontrasti tõttu raskesti märgatavad.

Saturni kaaslane Titan – Ganymedese järel suuruselt teine kaaslane Päikesesüsteemis – erineb teistest hiidplaneetide kaaslastest selle poolest, et ta on ainus planeedi kaaslane, millel on atmosfäär, mis koosneb valdavalt lämmastikust ja on võrdlemisi tihe, rõhk pinnal 1600 millibaari.

Neptuuni atmosfäär koosneb peamiselt vesinikust ja heeliumist, kuid selles on ka metaani, mis annab plaaneedile särava sinise värvuse. Nagu tüüpilised gaasilised planeedid, on Neptuunil kiired tuuled piiratud laiuskraadide joontega, esinevad suured tormid või keerised. Neptuuni tuuled on kõige kiiremad Päikesesüsteemis, ulatudes 2000 km/h tunnis. Neptuunil on ka Suur Tume Laik, mis on Jupiteri laigu külm analoog . Temperatuur Neptuunil on -235 kraadi Celsiust. Neptuun pöörleb kellaosuti liikumisele vastassuunas, kuid tuuled puhuvad pöörlemisele vastassuunas,idast läände. Neptuuni üks kaaslastest, Triton, on üks massiivsemaid kaaslasi Päiksesüsteemis ning omapärane seetõttu, et ta liigub nii planeedi pöörlemisele kui tiirlemisele vastassuunas.

Kuni 2006 aastani oli Pluuto üks üheksast Päikesesüsteemi suurest planeedist, kuid Rahvusvaheline Astronoomiaunioon otsustas ta kvalifitseerida ümber kääbusplaneediks. Arvatakse ka, et pigem tuleks Pluutot klassifitseerida suure asteroidi või komeedina kui planeedina. Pluuto on kolme kaaslasega taevakeha Päikesesüsteemis. Pluuto pöörleb ümber oma telje vastupidises suunas kui suurem osa teistest planeetidest ning tema orbiidi kalle on samuti palju suurem. Pluto pinna temperatuur pole täpselt teada, kuid see on arvatavasti umbes -228 kuni -238 kraadi. Pluuto koostis on teadmata, aga nähtavasti koosneb planeet 70% kivimite ja 30% jää segust . Heledad piirkonnad pinnal paistavad olevat kaetud lämmastiku jääga sisaldades väikese osana tahket metaani ja vingugaasi. Arvatavasti koosneb Pluuto atmosfäär peamiselt lämmastikust, koos mõningase vingugaasi ja metaani lisandiga, kuid täpsed andmed ei ole teada. Pluuto atmosfäär võib eksisteerida gaasina ainult ainult siis, kui Pluuto on oma periheelioni lähedal; enamuse ajast Pluuto pika aasta kestel on atmosfääri gaasid külmunud.

Uraan koosneb peamiselt erinevatest jäädest ja umbes 15% vesinikust ja heeliumist, mida on üpriski vähe. Uraanil ei ole kivist tuuma. Uraanil on samuti pilvevöönd (nagu ka teistel gaasiplaneetidel), mis lõõtsub kiiresti ümber planeedi. Uraanil on ka üheteistkümnest kitsast rõngast koosnev rõngaste süsteem. Uraan ei pöörle ümber Päikese nagu teised planeedid tiirlemisega samas suunas vaid on sellega peaaegu risti. Täpsemalt öeldes pöörleb planeet isegi tiirlemissuunale vastassuunas nagu Veenus. Uraani pöörlemisperiood on praegustel andmetel 17, 2 tundi.

Väljaspool Pluuto orbiiti on näha Päikesesüsteemi kümnendat planeeti – Sedna. Lisaks asub seal Cuiperi vöö, mis koosneb jäistest väikestest taevakehadest (arvatakse, et sealt tulevad meile komeedid ).

Lae alla, et näha rohkem ▪ ▪ ▪

10 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 10 punkti.

~ 3 lehte Lehekülgede arv dokumendis

2011-03-02 Kuupäev, millal dokument üles laeti

12 laadimist Kokku alla laetud

0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid

tweety Õppematerjali autor

1. Millistest taevakehadest koosneb päikesesüsteem?
2. Planeedid (järjestus, liigitus)
3.Kepleri seadused
4. Info planeetide kohta

Vastused 17 küsimusele, 12. klassi füüsikast

päikesesüsteem planeedid merkuur veenus maa marss jupiter saturn uraan neptuun pluuto

Sarnased õppematerjalid

doc

Päikesesüsteem

1. Millistest taevakehadest koosneb Päikesesüsteem? Päikesesüsteem moodustub Päiksest ja tema ümber tiirlevatest taevakehadest: üheksa suurt planeeti (Merkuur, Veenus, Maa, Marss, Jupiter, Saturn, Uraan, Neptuun ja Pluuto), väikeplaneedid (asteroidid, komeedid), planeetide kaaslased, teadmata koguses meteoorset ainet, Neptuuni- tagusest objektidest, Kuiperi vöö objektidest. 2. Loetleda planeedid alates Päikesest. Merkuur, Veenus, Maa, Marss, Jupiter, Saturn, Uraan ja Neptuun. Kunagi planeediks peetud Pluuto on tegelikult kääbusplaneet. 3. Maa-rühma planeedid ja nende tunnused. Maa rühma planeedid on Merkuuri, Veenust, Maad ja Marssi. Nad on suure tihedusega ning koosnevad peamiselt silikaatkivimitest. Nad sarnanevad ehituselt Maale: koosnevad täielikult või peaaegu täielikult tahketest koostisosadest ning neil on enamasti kihiline ehitus (keskmeks rauast tuum, selle peal silikaatidest ja oksiididest koosnev paks kiht ning kõige peal õhuke koor, mis koos

Füüsika

doc

Päikesesüsteem

Päikesesüsteem 1. Millistest taevakehadest koosneb Päikesesüsteem? Päikesesüsteemi moodustavad Päike ja kõik, mis tiirleb tema ümber: planeedid ja nende kuud, suured kaljukamakad, hulk gaasi ja tolmu. 2. Loetleda planeedid alates Päikesest. Päike, Merkuur, Veenus, Maa, Marss, Jupiter, Saturn, Uraan, Neptuun. 3. Maa rühma planeedid ja nende tunnused? Maa rühma planeedid on Merkuur, Veenus, Maa ja Marss, kuna nende mõõtmed, massid ja tihedused on võrreldavad. Veel iseloomustab neid väike kaaslaste arv ja aeglane pöörlemine. Maa rühma

Füüsika

doc

Päikesesüsteemi ülevaade [ Küsimused+Vastused]

1. Millistest planeetidest koosneb Päikesesüsteem? Päikesesüsteemi kuulub kaheksa suurt planeeti (Neptuun, Uraan, Saturn, Jupiter, Marss, Maa, Veeenus, Merkuur ), veel kuulub Päikesesüsteemi mõnituhat väikeplaneeti- asteroidi, sadakond perioodilist komeeti ("sabatähte"), planeetide kaaslased ning teadmata koguses meteoorset ainet, "tolmu", mis Maa atmosfääri sattudes tekitab üle taeva lendava tulejuti - langeva tähe. Õigem olekski planeetide loetelus piirduda kaheksa planeediga. Pluuto lugemine planeetide hulka on mitmeti tinglik: esiteks on tema piklik ja ülejäänud planeetidega võrreldes tugevasti kaldu olev orbiit sarnasem komeetide kui planeetide omale; teiseks on ta väga palju väiksem (läbimõõt 1/5, mass 1/500 Maa omast) ja kolmandaks, tema läheduses on avastatud terve hulk sama tüüpi, ehkki mõnevõrra väiksemaid objekte. Et traditsioonid on teaduses tugevad ja enamik andmeid Pluuto kohta pärineb viimasest aastakümnest, nimetame Pluutot siiski planee

Füüsika

doc

Päikesesüsteem

1. Millistest taevakehadest koosneb päikesesüsteem? Päikesesüsteemi tsentraalseks kehaks on Päike. Lisaks sellele ümbritsevad Päikest 8 suurt keha planeeti: Merkuur, Veenus, Maa, Marss, Jupiter, Saturn, Uraan ja Neptuun. Päikesesüsteemi veidi väiksemateks kehadeks on sellised kääbusplaneedid, nagu Pluuto, Ceres, Eris, Haumea, Makemake. Teisteks päikesesüsteemi väikekehadeks on asteroidid, komeedid, meteoorkehad ja kosmiline tolm. 2. Loetleda planeedid alates Päikesest. Merkuur, Veenus, Maa, Marss, Jupiter, Saturn, Uraan, Neptuun 3. Maa-rühma planeedid ja nende tunnused Maa-rühma planeedid on Merkuur, Veenus, Maa ja Marss. Maa-rühma planeetide olulisemad tunnused on: · suur tihedus · väike suurus 4. Hiidplaneedid ja selle rühma planeetide olulisemad tunnused Päikesesüsteemi hiidplaneedid kauguse järgi Päikesest järjestatuna on Jupiter, Saturn, Uraan, Neptuun. Hiidplaneetide olulisemad tunnused on: · suur mass · puudub tahke pind, vaad

Füüsika

docx

Planeedid ja päikesesüsteem

Are Põhikool Päikesesüsteem Koostaja: Vivian Praks 9.klass Juhendaja: Kersti Tiimus Are 2009 Sisukord Sissejuhatus Päikesesüsteem moodustub Päiksest ja tema ümber tiirlevatest taevakehadest. Tegelikult on Päikesesüsteem üks tohutu suure tähtede ja planeetide süsteemi- Galaktika osake. Galaktikaid on universumis miljardeid. Meie Galaktikat nimetatakse Linnuteeks. "Päikesesüsteemi kuulub üheksa suurt planeeti, mõnituhat väikeplaneeti-asteroidi, sadakond perioodilist komeeti ("sabatähte"), planeetide kaaslased ning teadmata koguses meteoorset ainet, "tolmu", mis Maa atmosfääri sattudes tekitab üle taeva lendava tulejuti - langeva tähe."

Füüsika

doc

Päikesesüsteem

PÄIKESESÜSTEEM 1.Millistest taevakehadest koosneb päikesesüsteem? Päikesesüsteemi kuulub üheksa suurt planeeti, mõnituhat väikeplaneeti-asteroidi, sadakond perioodilist komeeti ("sabatähte"), planeetide kaaslased ning teadmata koguses meteoorset ainet, "tolmu", mis Maa atmosfääri sattudes tekitab üle taeva lendava tulejuti - langeva tähe. 2.Loetleda Planeedid alates päikesest Merukuus,Veenus,Maa,Marss,Jupiter, Saturn, Uraan, Neptuun. 3.Maarühma planeedid ja nende tunnused Maarühma planeedid: Merkuur, Veenus, Maa, Marss.

Füüsika

doc

Päikesesüsteem, Maa rühma planeedid ja hiidplaneedid

Veenus, Maa, Marss, Jupiter, Saturn, Uraan ja Neptuun) ning nende kaaslased ja rõngad. Peale selle on Päikesesüsteemis veel kääbusplaneedid (näiteks veel hiljuti planeediks peetud Pluuto), asteroidid, komeedid, Neptuuni-tagused objektid ja Kuiperi vöö objektid, teoreetiline Öpiku- Oorti komeedipilv ning planeetidevaheline tolm ja gaas. Tahkete kehade kogupindala Päikesesüsteemis on 1 700 000 000 km2. Praegusel ajal arvatakse, et Päikesesüsteem moodustus normaalses tähetekke protsessis, mis tekitas ka Päikese enda, mitte mingis erilises protsessis (näiteks tähtede peaaegu-kokkupõrkes), nagu kunagi arvati. Arvatakse, et selle protsessi alguses toimus päikeseudukoguks nimetatava tähtedevahelise gaasi ja tolmu pilve gravitatsiooniline kollaps, mille tulemusena tekkis tiheneva ja pöörlemise tõttu lapikuks muutuva gaasipilve keskele prototäht. Kui prototäht tõmbus niivõrd

Füüsika

rtf

Nimetu

Päikesesüsteem 1. Millistest taevakehadest koosneb päikesesüsteem (Päike jne.)? Päikesesüsteemi kuulub: üheksa suurt planeeti, mõnituhat väikeplaneeti - asteroidi, sadakond periodilist komeeti, planeetide kaaslased ning teadmata koguses meteors ainet, "tolmu", mis Maa atmosfääri sattudes tekitab üle taeva lendava tulejuti - langeva tähe. 2. Loetleda planeedid alates Päikesest (suurim - vähem). Planeedid alates Päikesest: Merkuur, Veenus, Maa, Marss, Jupiter, Saturn, Uraan, Neptuun ja Pluuto. Suurim planeet on Jupiter ja väikeim on Pluuto. 3

Kategoriseerimata

Rohkem sarnaseid