loomad (0)

1. Kuidas loomad hingavad?
Kui veri on seeditud toitaineosakesed rakkudesse kandnud, tuleb neist energia kätte saada. Selleks lõhustatakse energiarikkad toitaineosakesed hapniku abil. Loomad hangivad hapnikku hingamiselunditega kas õhust või veest. Toitaine lõhustamisel tekib energia ja lisaks vesi ning süsihappegaas.
KALAD - Kalad ja konnakullesed hingavad vees lahustunud hapnikku. Vees on aga hapnikku palju vähem kui õhus. Hingamiselunditeks on kaladel lõpused, mis koosnevad paljudest lõpuselehtedest. Kala peab pidevalt vett üle lõpuste uhtuma. Kui vesi liigub üle lõpuste, läheb vees lahustunud hapnik läbi veresoonte seina verra, koha kehast kogutud süsihappegaas aga verest vette. (vt joonis õp lk 92). Veest välja võetud kala sureb , sest lõpused kuivavad ning läbi kuiva pinna ei saa hingata .
KAHEPAIKSED - neil on lihtsa ehitusega kopsud , mille sisepinnal on väikesed kurrud (vt joonis õp lk 109). Kuna kopsu sisepind on väike, ei jätku neil kopsudega hangitud hapnikust. Suure osa hapnikku saavad nad ka naha kaudu. Kui konn vees aktiivselt liigub, siis naha kaudu saadavast hapnikust jääb tal väheks ning ta peab tulema maa peale hingama.
ROOMAJAD - kopsud on rohkem arenenud, need on sopilisemad ja suurema sisepinnaga. Seetõttu on gaasivahetus parem kui kahepaiksetel . (vt joonis õp lk 121)
LINNUD - lindudel kulub lendamiseks väga palju energiat ja seepärast vajavad nad palju hapnikku. Lisaks kopsudele on neil õhukotid, mis on värske õhu panipaigaks ning varustavad lindu lendamise ajal kogu aeg varske õhuga. Lisaks muudavad õhukotid linnud lendamiseks kergemaks. Linnud saavad tänu õhukottidele õhust rohkem hapnikku kätte kui teised loomad. (vt joonis õp lk 138)
IMETAJAD - kopsude sisepind on väga suur ja seetõttu on neil kiire gaasivahetus. Kopsutorud on hargnenud järjest peenemateks harudeks. Kopsud koosnevad miljonitest kopsusombukestest. (vt joonis õp lk 160)
2. Miks peab veri ringlema?
Organismis on pidevalt vaja mitmesuguseid aineid ühest kehaosast teise kanda. Loomadel täidab seda ülesannet vereringe , mis tagab, et kõik keharakud oleksid varustatud eluks vajalike ainetega.
Vereringe moodustavad:
a) veri
b) süda
c) veresooned
Veri kannab kõigisse kehaosadesse hapnikku, toitaineid, vett. Samal ajal kogub ta rakkudes tekkinud süsihappegaasi ja teised jääkained ning transpordib need eritus- ja hingamiselunditesse.
Suletud vereringe - veri liigub ainult mööda veresooni
KALAD - lihtsa ehitusega süda, koosneb kojast ja vatsakesest. Koda on see südame osa, kuhu veri siseneb. Kojast liigub veri edasi vatsakesse, mis surub selle soontesse. Soonimööda liigub veri lõpustesse, kus see rikastub hapnikuga. Lõpustest liigub veri kehasse ja sealt tagasi südamesse, kust alustab jälle sama teekonda. Kala kehas voolab veri aeglaselt, sest süda pumpab selle kõigepealt lõpustesse, mis aeglustuavad vere liikumist. Aeglaselt liikuv veri jõuab edasi kanda vähe hapnikku. Seepärast ei saa rakud toota nii palju soojust, et kala kehatemperatuur oleks püsiv. Kui ümbritseva vee temperatuur langeb, langeb ka kala temperatuur. (vt õp lk 93)
Kui loomad asusudi elama maismaale ja neil arenesid kopsud, siis sai veri hakata liikuma kaht teed pidi. Tekkis suur ja väike vereringe. Suur vereringe on kehavereringe, milles veri liigub südamest kehasse, annab seal ära hapniku ning kogub süsihappegaasi ning liigub tagasi südamesse. Väikeses vereringes ehk kopsuvereringes liigub veri südamest kopsudesse, kus rikastub hapnikuga ja vabaneb süsihappegaasist ning suundub tagasi südamesse.
KAHEPAIKSED JA ROOMAJAD - süda on kolmeosaline, seal on kaks koda ja üks vatsake . Ühte kotta tuleb suure, teise väikese vereringe veri. Veri liigub kehaveresoontes otse südamest ja seepärast voolab see kehas kiiremini kui kaladel. Kuna kahepaiksete ja roomajade kopsud on vähe arenenud ja kehas voolab segaveri , saavad nende keharakud vähe hapnikku. Seepärast on ka nende ainevahetus aeglane ja loom ei suuda toota palju soojust, et hoida kehatemperatuur püsivana. (vt joonis õp lk 110 ja lk 121)
LINNUD JA IMETAJAD - süda on neljaosaline. Koosneb kahest kojast ja kahest vatsakesest. Kuna vatsakesed on vaheseinaga eraldatud, siis hapnikurikas ja hapnikuvaene veri südames ei segune. Seepärast saab lindude ja imetajate keha hapnikurikkamat verd kui kahepaiksetel ja roomajatel. Nende rakud on hapnikuga hästi varustatud ja ainevahetus on kiire. Nad saavad toota palju soojust ja hoida kehatemperatuuri püsivana. (vt õp lk 138 ja lk 160)
3. Miks on hea, kui keha on soe?
Kõigusoojased

• kehatemperatuur sõltub välistemperatuurist.
  
• keha soojendamiseks kasutavad keskkonna soojust, selleks lähevad nad kas päikese kätte või varju.
  
• on aktiivsed ainult soojas, külmas on loiud.
  
• vajavad vähe energiat ja vähe toitu, sest ei pea hoidma kehatemperatuuri püsivana.
  
• kalad, kahepaiksed, roomajad, kõik selgrootud
  

Püsisoojased

• keha püsib soojana hoolimata välistemperatuurist
  
• keha soojendamiseks toodab keha ise soojusenergiat
  
• kehatemperatuuri reguleerib organism ise
  
• aktiised kogu aeg, hoolimata välistemperatuurirst
  
• vajavad palju energiat ja toitu, et hoida kehatemperatuur soojana.
  
• linnud ja imetajad
  

Püsisoojaste loomade keha jahtumine sõltub kehapinna suurusest . Väikeste loomade keha jahtub kiiresti, sest nende kehapind võrreldes kehamassiga on suurem. Seega polegi väga väikeseid püsisoojaseid loomi, sest väike keha kaotab soojust rohkem, kui toota jõuab.
Temperatuur mõjutab enamikku keha talitlust. Keha talitleb kindlal temperatuuri ( u 37 kraadi) kõige paremini. Loomadele on keha liigne jahtumine või ülekuumenemine eluohtlik.
Püsisoojased loomad reguleerivad oma kehatemperatuuri järgnevalt:

• karvad , suled ning paks rasvakiht hoiavad kehasoojust
  
• värisemine annab ka sooja juurde
  
• kõrvad ja saba tuulutavad ning jahutavad keha
  
• koerad lõõtsutavad
  
• higistamine
  

4. Kuidas rasked ajad üle elada?

• Talveuni - ainevahets, südametegevus, hingamine on väga aeglane, kehatemperatuur on sama, mis välistemperatuur, loom vajab vähe energiat, ärkab unest aeglaselt (kahepaiksed, roomajad, siil, nahkhiir )
  
• Taliuinak - ainevahetus aeglustub vähe, kehatemperatuur langeb ainult mõne kraadi, vajab vähe energiat, ärkab uinakust kiiresti (karu, kährikkoer, mäger)
  
• Ränne - nt linnud; rändavad paremate ilmastiku ja toitumisoludega piirkonda. Rändavad need, kellel pole talveks toitu, sest külmunud maa ja lumi takistavad toidu otsingut. Paljud linnud rändavad parves. Rändavad ka imetajad, nt antiloobid, sebrad, nahkhiired , vaalad . Vaalad rändavad igal aastal kümned tuhandeid kilomeetreid külmadest toidurikastest vetest soojadele aladele poegima. Nende poegadel on külma eest kaitsev rasvakiht õhuke.
  
• "sahvrid" - loomad soetavad raske aja üleelamiseks toiduvarusid. Närilised koguvad talveks taimset toitu, seemneid. Hiired ja oravad varuvad pähkleid, tõrusid ja teri. Koprad koguvad pesa lähedale veette oksi ja "teevad heina", kuivatades rohttaimi. Mutid koguvad vihmausse, kiskjad peidavad murtud suuri saakloomi okste alla.
  
• urud ja koopad - osad loomad elavad talvel urgudes ja koobastes, mis kaitsevad neid külma kui ka suvekuuma eest. Kõrbes on loomad ( maod , sisalikud, hiired) kuumal päeval urus peidus.
  

 Geograafia õpetaja Ese Torim 12.04.2012 15:40
Euroopa ja maailma poliitiline kaart.
Õpik lk.68-71 tea teksti+oma vihiku järgi oska Euroopa riike koos pealinnadega . Kirjuta ka pealinnad maailma riikidele. Ole valmis Euroopa riikide tööks.
(Muuda)
Top of Form
või Katkesta
Bottom of Form
Õnnitleme!
et kirjutada lugu selle ülesande täitmisest vajuta siia
Top of Form
Bottom of Form
 18.04.2012
Ajalugu õpetaja Kaisa Kroman 12.04.2012 08:50
Õp. pt. 43 õppida. Tv. lk. 32 ül. 4 lõpetada.
(Muuda)
Top of Form
või Katkesta
Bottom of Form
Õnnitleme!
et kirjutada lugu selle ülesande täitmisest vajuta siia
Top of Form
Bottom of Form
 18.04.2012
Inimeseõpetus õpetaja Triin Napa 11.04.2012 13:35
Lõpetada arutlus "Mis teeb mehest mehe ja naisest naise?"
(Muuda)
Top of Form
või Katkesta
Bottom of Form
Õnnitleme!
et kirjutada lugu selle ülesande täitmisest vajuta siia
Top of Form
Bottom of Form
 18.04.2012
Bioloogia õpetaja Kristiina Ehapalu 27.03.2012 15:43
KT: Loomade aine- ja energiavahetus
Ava fail
Kontrolltööks tean ja oskan:
a) Kust saavad loomad ja taimed eluks vajaliku energia, millest sõltub organismi energiavajadus ?
b) Kes on taim-, loom- ja segatoidulised loomad, oskad võrrelda nende seedeelundkonda ning hambumust.
c) Miks loomad hingavad, kuidas saavad erinevad selgroogsed kätte hapniku?
d) Iseloomustada erinevate selgroogsete loomade vereringesüsteemi, mis on avatud ja suletud vereringe. Millised on südame ja vereringe ülesanded?
e) Kes on püsi- ja kõigusoojased. Kuidas on vereringe ja südame ehitus seotud kehatemperatuuri hoidmisega? Tuua näiteid, kuidas püsisoojased oma kehatemperatuuri reguleerivad.
f) Millised on selgroogsete kohastumused ebasoodsa aja üleelamiseks?
Kindlasti vaata ka need joonised üle, mille leheküljed on konspektis antud.
ks on hea, kui keha on soe?