Essee: Talvesõda (0)

Talvesõda
Talvesõda kestis 105 päeva. Hirler ja Stalin leppisid kokku mõjupiirkondades, see tähendas et Poola jagati ning kolm Balti riiki ja Soome siiirati Nõukogude mõjupiirkonda. Balti riigi leppisid Stalini nõudmistega, samad nõudmised esitati ka Soomele mis oli nõus tegema järelandmisi kuid ei nõustunud Nõukogude baasi rajamisega Hankosse, mis paikneb Helsingi lähedal. Soome sõjaväes oli 37 000 meest vananenud varustusega, käputäis igivanu soomustanked, mõned tankitõrjekahurid. Mereväel oli vaid 2 soomuslaeva, 2 suurtükilaeva, 5 allveelaeva ja 7 torpeedopaati. Lennusväes oli 41 pommitajat ja 80 vananenud hävituslennukit.
19. Sajandil oli Soome Nõukogude osa pärast 1917 aasta bolševike ülestõusu haaras soome võimalusest end Venemaast vabaks murda. 6 detsembril 1917 kuulutas Soome end sõltumatuks vabariigiks. Kõigil soomlastel oli tugev tahe kaitsta oma kodumaad , kaevati kaevikuid parkidesse ja täiedati liivakotte, ehitati pommivarjendeid, tehti õhutõrje mürske. Samuti tegi sõjavägi Karjala kannasele betoonpunkreid ja varjendeid. 1939 aasta oktoobriks olid kõik reservväelased relvil . Helsingis toimusid õhurünnakuõppused. 1939 katkesid läbirääkimised Soome ja Venemaa vahel. Vene ohvitserid teadsid et varsti algab sõda ja nad pidi otsima infot varustuse ja kaitsestrateegiate kohta. Nad said teada Mannerheimi liinist ja said aru et vastuhakk tuleb tugev. 226 november 1939 Soome piirivalve tetas Karjala kannasel, et Nõukogude poolel tulistati. Molotov saatis kirja soomlastele et Mainilas olevat Nõukogude vägesi rünnatud, oli 13 ohvrit. Tegelikult olid soomlaste suurtükid n Nõukogude liit teatas et Soome agressiooni pärast ütleb NSV liit lahti mittekallaletungilepingust Soomega . Ilm muutus karmiks kuid soomlased oli sellega harjunud ja kandsid sooje valgetvärvi kaitserõivad, samuti olid nad head suusatajad ja ratsanikud . Nad õpetati tegutsema väikeste rühmadena. Ning nad suutsid võidelda külmunud maal nädalaid. Nende punkrid olid kaevatud sügavale maaalla. Transport oli Nliiduga võrreldes algeline kasutati peamiselt hobuseid. 64 000 hobust mängisid Talvesõjas elutähtsat rolli, samuti kasutati kaerarakendeid ja muid vahendeid. Soome maamiinid oli sageli tehtud puust mis tegi need väga halvasti märgatavaks. Rindejoone taga töötasid lottad 100 000 naisest abijõud. Talvesõja alguses ooli Soomlaseel kokku alla 200 lennuki ja ainult väheseid sai kasutada. Külma ilma pärast oli lennukitega raskusi. Põhilised hävitajad olid Fokker D21. Sõdurid usaldasid ohvitsere sest nad juhtisid tegevust rindelt ja kõik sõdurid ja ohvitserid usaldasid ülemjuhatajat erkorset meest parun Karl Gustav Mannerheimi. N Liit kavandas 1. Maailmasõja moodi suurt rünnakut ja lootsis Soome alistada 12 päevaga. Soomlased lootsid looduslikule kaitsele. Paljud soomlased oli meeleheitel ja pidasid lahingut võia võimatuks . Soome pöördus Rahvasteliidu poole et too hakkas vahendajaks ja et läbirääkimised saaksid jätkuda. Venelased alahindasid Soome kaitsejõude ja olusi milles ad võitlema pidid. Eesti õhuväe baasist lendutõusnud lennukid pammitasid Helsingit, sihtmärkideks oli elumajad, koolid, kabanduskeskused. Talvesõja alal oli Soome kõige külmem talv ajaloos. Osava kottitõmbamisega hävitasid soomlased venelaste kolonne kergesti. Venelastel oli vähe teid kus liikuda , soomlased suutsid nad peatada ja ümber piirata. Soome vastupanu hämmastab maailma ja Venemaa tegevus mõistetakse hukka. Vabatahtlikud läksid Soomele appi, punane rist saatis raha. Saadetakse veel 27 jalaväediviisi, 20 suurtükirügementi, 500 lennukit ja uus komadör Marssal Semjon TimoSenko Soomet alistama. Lõputute pealetungidega ei saavutanud Nõukogude Liit midagi vaid kaotas suurel hulgal mehi. Stalin saatis uusi vägesi ja Soomlased oli meeleheitel neil oli laskemoon otsakorral ning nad poleks enam kaua vastupidanud, nad olid viimsel piiril . Soome vastuhaka paljastas Punaarmee suured nõrkused ja see oli eelkõige häbistav Nõukogude Liidule. Inglismaa ja Prantsusmaa saatisid Soomele abivägesi ja see tähendas, et sõja jätkamisel Soomega satub Stalin konflitki Inglismaa ja Prantsusmaaga ja seda tahtis Stalin vältida. 1940 aasta 13. Märtsi hommikul sõlmis Soome Moskvaga rahu. Punarmee kaotas ligi miljon meest surnute ja haavatutena soomlasi hukkus 21 000 ning 44 000 sai haavata . Stalinile avaldus Talvesõda muljelt kuna ta ali mees kes austas ainult toorest jõudu. Rahu mis oli saavutatud oli kahel põhjusel raske, esiteks tuli Soome kagunurgas nõukogude liidule loovutada kümnendik Soome territooriumim, teiseks lubati Nõukogude Liidul lubati Hankosse sõjaväebaas rajada. 1940 aasta kevadest otsiti sõjast laastatud rahvale toitu. Sõjaväga naasis rindelt ja Rootis evakueeritud lapsed tulid koju. Tehti kordi linnu mis olid saanud kannatada pommitase käes. Soomlased umbusaldasid kõik venelastega seoses olevat. Mannerheim keskendus uue vastupidavama kaitrseliini ehitamisel Soome piiril. Tema ja tema kinralitel oli vaja uus armee üless ehitada oli vaja tanke, kahureid ja lennukeid. Palju kasutatid seda tehnikat mis venelased oli maha jätnud. Soome valitsus oli nõus ostma kõikvõimalikke relvi . Saksamaa leppis Rootsiga ja Soomega kokku oma sõjaväe läbiviimsi nende riigist vastutasuks lubas saksamaa müüa soomele relvi. 1941 aastal oli Soome tähtsaim kaubanduspartner Saksamaa 90 %-ga, samuti tekkisid suhte Saksamaa ja Soome sõjaväelaste vahel ja Soomele avaldati Nõukogude Liidu ründamise plaan. Sellega saadu aru et Soome ei saa jääda enam neutraalseks ja asus toetama Saksamaad ja valmistus sõjaks. Soomel oli parem varustus kui Talvesõja ajal ja rohkem mehi. Soome ainus eesmärk sõjas oli ttastade piir mis oli enne Talvesõda. 22 juuni 1947 kell 15.15 algas rünnak. Soomlased ei rünnanud Nõukogude liitu ja teatasid et sõltumatu riigina ei sekku nad võitlusesse juhul kui neid ei rünnata. 25 juuni hommikul andis Nõukogude lennuvägi vastulöögi mille alla kannatasid peamiselt tsiviilelanikud. 10. Juulil alustasid Soome Karjale armee kindral Erich Heinrichs suurpealetungi. Rünnak oli hästi kavandatud ja kiire nädala lõpuks olid Soome väed Laadoga järve ääres. Juuli lõpuks oli Mannerheim valmis sõplikuks rünnakuks. Karjala oli taas meeleheitlik ja verina lahingutanner. Augusti lõpuks oli väed juba Viipuri juures. 29 august 1941, 16 kuud pärast Talvesõda lehvis linnas taas Soome lipp . Sakslased tahtisid et Soomlased aitaks neil vallutada Leningradi kui Soome ei olnud nõus ründama ja ka mitte tungime edasi Nõukogude Liitu, nende kahe teoga andis Soome mõista et nad ei võitle Saksa põhimõtete nimel vaid oma kodumaa nimel. 1941 aasta augustis olid Karjala armee jõudnud Syvärinjoele. See oli 60 km 1939 aasta piirist . Inglismaa kuulutas Soomele sõja 6 detsembril Soome iseseisvuspäeval. Mannerheimili avaldatud pidevalt survet Nõukogude Liitu edasi tungimiseks kui tema keskendus tugeva kaitseliini ehitamisele. Sõda venis ja soomlased viiisd vanemad mehed rindelt ära ja panid nad äriga tegelema sest Soomel ei olnud enam piisavalt ressurse et sõda jätkata. Punaarmeel oli end kogunud ja oli nüüd ülekaal nii meeste osas kui ka relvadega. 1. Veebruaril 1943 Stalingradis alistus Saksa 6. Armee. Sõõjas oli saavutatud murdepunk, oli selge et Soome peab lahkuma sõjast ja liitlastega rahu sõlmima. Kuid Nõukogude Liit pakkus ebareaalseid rahu lepingut. Soome taganes ühelt kaitseliinilt teisele tekitades suuri kaotusi Nõukogude Liidule. See viimane lahng oli kõige raevukam. Stalin tahtis lisakaotusi vältida ja alustas rahukõnelusi. Taaskord oli rahutingimused karmid Soome pidi loovutama hiljuti vabastatud alad ja Viiburi , 1940 aasta piiri tuli taastada, Saksa väed tuli Sooest välja saata või interneerida, Soome pidi maksma Nõukogude Liidule maksam kompensatsionni : 600 miljonit dollarit kuue aasta vältel. 19. Septembril 1944 kirjutati Moskvas alla relvarahule. Tegelikult oli nii et Soome ei võitnud sõda aga teda ka ei alistatud.