Päikesesüsteem (0)

Päikesesüsteem
1. Millistest taevakehadest koosneb Päikesesüsteem?
Päikesesüsteemi moodustavad Päike ja kõik, mis tiirleb tema ümber: planeedid ja nende kuud, suured kaljukamakad, hulk gaasi ja tolmu.
2. Loetleda planeedid alates Päikesest.
Päike, Merkuur, Veenus , Maa, Marss, Jupiter , Saturn , Uraan , Neptuun .
3. Maa rühma planeedid ja nende tunnused?
Maa rühma planeedid on Merkuur, Veenus , Maa ja Marss, kuna nende mõõtmed, massid ja tihedused on võrreldavad. Veel iseloomustab neid väike kaaslaste arv ja aeglane pöörlemine . Maa rühma planeetidel on kindlaks tehtud kraatrite olemasolu. Vesi esineb ainult Maal ookeanidena.
4. Hiidplaneedid ja olulisemad tunnused?
Pärast Marssi on Päikesesüsteemis tükk tühja maad ja siis algab hiidplaneetide piirkond. Hiidplaneetidele on iseloomulik suur mass, suured mõõtmed kuid väike tihedus. Selle tingib ulatuslik läbipaistmatu atmosfäär , mis koosneb põhiliselt heeliumist ja vesinikust kuid seal leidub ka metaani ja ammoniaaki. Need planeedid pöörlevad kiiresti ja neil on suur lapikus. Hiidplaneedid on Jupiter, Saturn, Uraan ja Neptuun.
5.Millise kujuga on planeetide orbiidid , kuidas nad paiknevad?
Planeetide orbiidid on ligikaudu samas tasapinnas ja praktiliselt ringikujulised; orbiitide raadiused suurenevad kindla seaduspärasuse järgi. Orbiidid on ellipsikujulised. Planeedid liiguvad ovaalsetel (elliptilistel) orbiitidel .
6. Merkuuri välisilme ja liikumine?
Maalt on Merkuuri väga halb vaadelda, kuna ta asub Päikese lähedal ja jääb Maast suhteliselt kaugele. Merkuur on teiste planeetidega võrreldes väike (väiksem on temast vaid Pluuto ). Tema läbimõõt on 4878 km, mis on ligi kolm korda väiksem Maa läbimõõdust. Kuna Merkuur on Päiksele nii lähedal, siis päeval tõuseb seal temperatuur 427 Celsiuse kraadini ning öösel langeb temperatuur 183 kraadini. Merkuuri sügavate meteoriidikraatrite põhja ei jõua päikesekiired iialgi, seega valitseb neis kraatrites alaliselt kohutav pakane . Merkuuri pind on väga sarnane Kuu pinnaga, sealgi on „mere“ sarnaseid tumedaid tasandikke ja palju kraatermägesid. Omapäraseks pinnavormiks on Merkuuril kuni 2 km kõrguseid ja sadade kilomeetrite pikkused astangud . Magnetvälja olemasolu ning planeedi suur tihedus viitavad rauarikkale tuumale. Atmosfäär Merkuuril puudub.
Pöörlemisperiood on umbes 2/3 tiirlemisperioodist, mistõttu üks päikeseööpäev 176 Maa-päeva on neist mõlemast pikem. Merkuuri orbiit on piklik ning tema liikumine orbiidil ebaühtlane, seetõttu on ebaühtlane ka Päikese liikumine Merkuuri taevas. Kui Merkuur läbib periheeli, näib Päike tema taevas liikuvat vastassuunas (läänest itta ).
7. Veenuse välisilme, atmosfäär ja tema liikumine?
Veenus on Maale lähim planeet ning on umbes niisama suur ja kaetud läbipaistmatu pilvekihiga. Tema keskmine kaugus Päikesest on 110 milj. kilomeetrit. Veenuse tahke ja ülikuum (480 °C) pind asub pilvekihist 60 km allpool. Planeedil on tuhandeid vulkaane , millest osa võivad olla aktiivsed. Meteoriidikraatreid on suhteliselt vähe.
Orbiit on Veenusel praktiliselt ringikujuline; Veenus pöörleb väga aeglaselt ja vastassuunas enamiku planeetide pöörlemissuunale. Pöörlemisperiood on küll pikem tiirlemisperioodist (225 päeva), kuid päikeseööpäev Veenusel kestab siiski vaid 117 päeva, s.t. Aastas on peaaegu kaks päeva. Telg on orbiidi tasandiga enam-vähem risti, aastaaegade vaheldumine seega puudub.
Veenuse atmosfäär on nii tihe, et mõjub planeedi pinnale suure raskusena. Atmosfäär koosneb peamiselt süsihappegaasist (96,5%), ülejäänud on lämmastik. Vähesel määral on vingugaasi (0,1%), vääveldioksiidi ja veeauru. Põhjalikemaid analüüse tehes selgub , et seal leidub ka hapnikku, vesinikku. Mitmesuguseid vesiniku- ja väävliühendeid ning intergaase.
Pilved sisaldavad palju väävelhapet ning vedel vesi puudub. Nii võib Veenusel sadada vihma, mis hävitaks igasuguse elu planeedi pinnal. Magnetväli Veenusel puudub, ehki suur keskmine tihedus (5250 kg/m³) viitab raud-nikkeltuuma olemas olule.
8. Mida teatakse Veenuse pinnaehitusest?
Pinnavormidelt on Veenus sarnane Maaga, madalamad alad („ ookeanid “) vahelduvad kõrgemate mägiste piirkondadega („mandritega“). Mandrilaamade liikumisele tüüpilised elemendid puuduvad, selle põhjuseks peetakse kõrgemast temperatuurist tingitud tahke pinnakihi (Veenuse koore) väiksemat paksust ja suuremat painduvust. Pinnaseproovid ja pinnafotod näitavad, et on olemas tardekivimite olemasolu ( graniit , balsalt).
9. Võrrelda Maad ja Marssi.
Välisilme: Marss on kaetud punase liivakivimiga ja seetõttu paistab ta punasena. Maa on helesinine planeet, selle värvuse annab atmosfäär. Maal on palju vett ja vähe maismaad, Marsi pind on tahke.
Liikumine: Mõlemad tiirlevad ümber Päikese (Marsi aasta on 2 korda pikem Maa aastast). Mõlemad pöörlevad ümber oma telje samas suunas tiirlemisele. Pöörlemistelje kaldenurk orbiidi tasapinna suhtes on enam-vähem võrdne, s.t., et Marsil vahelduvad aastaajad nagu Maal(2 korda pikemad ). Ööpäeva pikkus on Marsil veidi lühem kui Maal.
Pinnaehitus: Vett ookeanina Marsil ei ole, seal on ainult kõrbed, kõrged astangud ja mäed. Mõlemad on kiviplaneedid . Taimestikku Marsil ei ole. Vesi Marsil on poolustekohal kristallidena (,,Marsi valged polaarmütsikesed``).
Atmosfäär: Marsi atmosfäär on hõre, koosneb põhiliselt süsihappegaasist; oranžid pilved on tekkinud kõrbetolmust. Maa atmosfäär koosneb enamasti hapnikust ja lämmastikust.
10. Jupiteri erinevus Maa rühma planeetidest? Kuidas ta pöörleb?
Võrreldes Maa rühma planeetidega on Jupiteri tihedus tunduvalt väiksem see näitab kergemate elementide, eelkõige vesiniku ja heeliumi suurt osakaalu.
Jupiter pöörleb kiiresti, kusjuures pöörlemisperiood sõltub ,,geograafilisest laiusest``: ekvaatoril kestab ööpäev 9 tundi ja 50 min. , poolustel aga 5 min kauem. Pöörlemistelg on orbiidi tasandiga peaaegu risti (nurk 86,9ŗ), samas tasandis tiirlevad ka viis suuremat kaaslast . Kiire pöörlemise tõttu on planeet üsna lapik .
11. Iseloomusta Jupiteri nelja suurimat kaaslast.
Kaaslastel (Jupiteri neli suurt kaaslast on mõõtmetelt võrreldavad Kuuga) on näha detailiderohke tahke pind, pinnastruktuurilt on kaaslased väga erinevad. Lähima kaaslase Io pind on aktiivne, sealsete vulkaanide purskeid seostatakse lähedalasuva suure Jupiteri poolt esile kutsutud deformatsioonidega. Järgmise, Euroopa pind on seevastu sile ja detailidevaene (oletatakse, et see kujutab endast külmunud ookeani). Sama arvatakse ka välimiste kaaslaste Ganymedese ja Callisto kohta, kuid nende ,,jääkoor`` on paksem ja seetõttu on temas näha ka meteoriidikraatreid. Kosmosejaamad ,,Voyage`` pildistasid möödalennul nii Jupiteri kui selle kaaslasi
12. Milline on Jupiteri atmosfäär?
Jupiteri atmosfäärist moodustab 86% vesinik. Ülejäänust on enamus heelium , keemilisi ühendeid nagu ammoniaak ja metaan on alla protsendi. Sama koostisega on tõenäoliselt ka ülejäänud osa planeedist. Jupiter kiirgab intensiivset infrapunast kiirgust, tema sisemuses toimub küllalt intensiivne energiatoodang.
13. Saturni välisilme?
Saturn on üsna sarnane Jupiteriga, kuid pisut väiksem: läbimõõt 83%, tihedus 52% Jupiteri omast. Orbiit on Saturnil nagu Jupiterilgi ,,keskmiselt ümmargune``, kalle ekliptika suhtes hiidplaneetidest suurim. Pöörleb ta umbes sama kiirusega, kuid telg on orbiidi tasandi suhtes kaldu. Saturni eripäraks on heleda, kolmest osast koosneva rõnga olemasolu. Rõngas asub ekvaatori kohal 13 000 km kõrgusel ja tema kogulaius on peaaegu võrdne planeedi läbimõõduga. Päikesesüsteemi planeetidest on Saturn kõige lapikum (diameetrite suhe 10:9), mis on mõistetav, kuna väiksem tihedus tähendab ka nõrgemat raskusjõudu. Pilvevöödid on sarnased Jupiteri omadele, kuid väikese heleduskontrasti tõttu raskesti märgatavad.
14. Mille poolest erineb Saturni kaaslane Titan hiidplaneetide teistest kaaslastest?
Titan Ganymedese järel suuruselt teine kaaslane Päikesesüsteemis on ümbritsetud valdavalt lämmastikust koosneva üsna tiheda (rõhk pinnal 1600 millibaari) atmosfääriga. Kõigi suuremate kaaslaste tihedus on vahemikus 1200-1900 kg/m3 – sama, mis hiidplaneetidel endil. Ainuke kuu, millel on atmosfäär (lämmastikust koosnev) on Titan.
15. Neptuuni välisilme ja tema kaaslase Tritoni erinevus teistest kaaslastest?
Neptuuni atmosfäär koosneb peamiselt vesinikust ja heeliumist. Sarnaselt Uraaniga on selles ka metaani, mis annab planeedile särava sinise värvuse. Neptuun on Uraanist sinisem, sest tema ülemistes pilvekihtides on rohkem metaani kui Uraanil.
Planeedi pinnal võib näha heledaid ja tumedaid jooni. Suur Tume Laik avastati “ Voyager 2” poolt, kuid see oli kadunud 1994. aastaks, kui Hubble´i kosmoseteleskoop planeeti vaatles. Musti laike ja valgeid pilvi ajavad ringi Neptuuni kõrgpilvedes puhuvad tugevad tuuled. Neptuun pöörleb kellaosuti liikumisele vastassuunas, kuid tuuled puhuvad pöörlemisele vastassuunas, idast läände. Kiirus 220 km/h tähendab kõige raevukamaid tuuli Päikesesüsteemis.
Triton, üks massiivsemaid kaaslasi Päiksesüsteemis, liigub nimelt nii planeedi pöörlemisele kui tiirlemisele vastassuunas.
16. Mida on teada Pluuto kohta?
Pluuto avastas 18. veebruaril 1930 USA amatöörastronoom Clyde Tombaugh, sest otsiti planeeti, mis põhjustas häiritusi Uraani liikumises. Esiteks on Pluuto orbiit palju piklikum kui ülejäänud planeetidel. Tema orbiit on nii piklik, et oma Päikesele lähima punkti (periheeli) ümbruses on ta Neptuunist lähemal. Kokkupõrget pole siiski karta, sest Pluuto orbiit on tugevalt kaldu (17°). Teiseks, võrreldes teiste planeetidega on Pluuto väga väike planeet ning on võrreldav suuremate asteroididega. Pluutot ei ole külastanud ükski automaatjaam. Isegi Hubble'i kosmoseteleskoop
suudab eristada tema pinnal vaid üksikuid suuremaid vorme. 19. jaanuaril 2006 asus Pluuto poole teele NASA kosmosesond New Horizons, mis jõuab sinna aastal 2015.
17. Uraani välisilme ja pöörlemine?
Teleskoobis paistab Uraan pigem tähe kui planeedina, mingeid pinnadetaile on seal väga raske eristada. "Voyageri" fotode järgi on Uraani atmosfääris pilvevöödid ja tumedamad laigud, ka on Uraanil üheksast kitsast rõngast koosnev rõngaste süsteem. Suuri kaaslasi on viis ja kõik nad tiirlevad väga täpsetel ringorbiitidel planeedi ekvaatori tasandis. Uraan teeb ühe pöörde ümber oma telje umbes 16 tunniga. Seejuures on täiesti unikaalne pöörlemistelje asend: see asub enam-vähem tema orbiidi tasandis. Pöörlemistelje sellise asendi tõttu on Uraanil omapärane päeva ja öö vaheldumise rütm , mis mõnevõrra sarnaneb Maa polaaraladel valitsevaga. Uraani poolustel kestab nii polaarpäev kui polaaröö 42 maist aastat.
18. Mida on näha väljaspool Pluuto orbiiti?
Selle kohta,mis asub väljaspool Pluuto ja Neptuuni orbiite , võib teha oletusi komeetide abil. Praeguste ettekujutuste kohaselt asub seal jäänuk Päikese-eelsest gaasipilvest, nn. Oorti pilv.
Koostas: Kairi Nerot
12 C klass