Kiviktaimla ja turbaaia võrdlus (0)

Eesti Maaülikool
Põllumajandus- ja keskkonnainstituut
Maastikuarhitektuuri osakond
Turbaaia ning kiviktaimla
eelised ja puudused
Koostas: Merlin Oja
Juhendas: Jaana Vaino
Tartu 2008
TURBAAED
Turbaaiad said alguse 1927 aastal šotimaalt, kus nad võib-olla meenutasid linnainimesele nostalgilisi lõputuid põhja-inglise rabamaastikke. Turbaaed on alles hiljaaegu Eestisse jõudnud aiakujundusmood. See aitab mitmekesistada aia kompositsiooni, tema abil saab tekitada tasases aias huvitava reljeefi, ebatasases aias rõhutada või, vastupidi, varjata olemasolevat reljeefi. On ju Eestiski turistidele üheks tõmbenumbriks rikkumata raba . Miks mitte tuua siis raba omale aeda , seda enam, et alati leidub aias nurgake, mis jääb maja/tara varju, kuhu päikest ei paista ning rohi kidub .
Turbaaed on spetsiaalne istutusala ja kasvukeskkond niiskus-ja varjulembestele ning happelist toitainevaest ja õhurikast mulda armastavatele taimedele.
TURBAAIA EELISED
∆ Turbaaed võlub õiterohkusega - õitsejaid leidub siin varakevadest hilissügiseni.
∆ Turbaaiana on võimalik kasutada aiaosi, mida on muidu suhteliselt raske kujundada ja hooldada (põhjanõlvad, vari).
∆ Turbaaed võib olla rajatud nii varju, poolvarju kui ka täispäiksevalgusse, ainult et taimi valides tuleb sellega arvestada.
∆ Turbaaed on sobiv väga paljudele happelembestele (ph 4…6,5) taimedele.
∆ Turbaias on võimalik hoida hulgaliselt vett kinni.
∆ Turbaaias on suvel võimalik hoida jahedat ja niisket keskkonda.
∆ Turbaaed ei nõua erilist hoolitsust, sest on praktiliselt umbrohuvaba.
∆ Turbapätsi on võimalik kasutada ka kui kuivenduselementi.
TURBAAIA PUUDUSED:
∆ Turbaaed ei pea vastu väga kaua – öeldakse , et umbes 10 aastat. Siis tuleb seda uuendada (vahetada turbapätse, lisada turvast ja multši).
∆ Turbaaed peaks asuma varjus !
∆ Turbaaiale valitud kohas ei tohi toimuda mulla ülearu kiiret kuivamist! Päikese käes ja tuulises kohas võib turvas kuivada kõvaks ja seda on raske uuesti märjaks saada.
∆ Turbaaeda ei rajata käidavate teede äärde. Ei sobi ka mullaraja äärde, sest pätsidele pritsiv muld kiirendab turba lagunemist.
∆ Turbaaed ei tohiks asuda ka suurte puude all, sest peenrasse kasvavad puujuured imavad vett ( puuvõra ei lase läbi ka vihmavett) ja substraat kuivab rutem läbi.
∆ Turbaaed ei tohiks asuda päikselises kohas, sobib koht, kuhu langeb vaid paar tundi päikesevalgust.
∆ Turbaaed ei tohi asetseda tuulises kohas. Kaitsta tuleb seda just põhja ja kirdetuulte eest.
∆ Turbaaed ei tohiks asetseda lohus, sest taimed ei vaja seisvat ega liigset vett.
∆ Turbaaia hooldus ei ole raske, aga turba ost ja kohalevedu on kulukas .
Mida vajame turbaaia ehitamiseks?
• turbapätse
• freesturvast
• suuremaid maakive
• graniitkillustikku
• liiva
• lehekomposti
• hapulembeseid taimi
• turbapätside lõikamiseks vukssaagi
• turbapätside kinnitamiseks grilltikke
• turbapätside leotamiseks veevanne
HOOLDAMINE:
Ka turbaaias on igihaljaid taimi vaja katta kevadiste äikesekahjustuste eest. Madalamad taimed võib katta lihtsalt kuuseokstega, kõrgemate katteks võib ehitada väikseid kuuseokstest onne või kasutada spetsiaalset talvekattekangast. Talvekatet ei tohi panna liialt vara, maapind peaks juba külmunud olema. Äravõtmisega ei tohi samuti kiirustada.
Turbaaia taimed vajavad ilusa kompaktse võra säilitamiseks pidevalt noorendus- ja kujunduslõikust. Eriti vajavad seda erikad ja kanarbikud. Äraõitsenud õied lõigatakse alati ära.
TURBAAEDA SOBIVAD TAIMED:
Puittaimedest:
• rododendronid ehk rodod
• kanarbikud
• küüvitsad
• sookailud
• eerikad
• mustikad
• jõhvikad
• pohlad
• kukemarjad
• kukitsad
• kalmiad
• talihalid
Püsikutest: võhalised, adoonised, priimulad, ramondad, emajuured, leviisiad,
epimeediumid, kivirikud , harakkuljused, lumeroosid, kannikesed, hapulembesed
sõnajalad, varjukõrrelised, bergeeniad, ebamagun jpt.
TURBAAED SOBIB :

• Rododendronite ja teiste eksootiliste kanarbikuliste nagu erika , daboeetsia, brukentaalia, talihali (gaulteeria), kalmia, kivikanarbik, pieris jt eksponeerimiseks.
  
• Kodumaiste dekoratiivsete rabataimede nagu kanarbik , sookail, hanevits, küüvits, porss , tupp - villpea , vaevakask jt tutvustamiseks.
  

Sellesse seltskonda sobiks veel mõni kääbusmänd, peenra pind võiks olla kaetud samblaga, kus vedeleks mõni huvitava kujuga oksakõverik, männijuur või väike känd. Peaks sobima hästi kodumaisest loodusest võõrdunud linnainimestele.

• Tarbe-turbaaed dekoratiivsete turbamulda vajavate marjapõõsaste kasvatamiseks.
  

Siia sobivad ahtalehine ja kännasmustikas, mesimurakas , rabamurakas, pohlasordid, hariliku ja suure viljalise jõhvika sordid . Eriti sobilik lastega peredele.
Kuid ühes turbaaias võib ka kasutada läbisegi nii indrodutseeritud rododendroneid kui ka kodumaist sookailu, nii ainult õitsvaid põõsaid kui ka marju andvaid. Peaasi , et nad sobiksid omavahel nii suuruse, värvi kui vormi poolest.
Väiksemasse turbaaeda valime madalamakasvulised taimed: erika- ja kanarbiku sordid, talihali, tihe rododendroneid, pohl, leesikas jt.
Suuremasse turbaaeda istutame ka kõrgekasvulisemaid rododendrone nagu katavba, smirnov, lühiviljaline, jaapani vasey, schlippenbach ning kännasmustikas, samuti vaevakask jt.
Turbaaed võimaldab kasvatada ka suurte puude all igihaljaid rododendroneid ja teisi poolvarjus kasvavaid taimi, kui puude tihe juurestik seda muidu ei lubaks.
KIVIKTAIMLA
Esimesed kividega aiad loodi Hiinas, kust nad levisid Jaapanisse . Hiinas ja Jaapanis levis looduspärane aiakujundus, kus tähtsal kohal olid kivid . Kivid sümboliseerisid tavaliselt saari . Kive austati, sest need olid seotud nende usundiga ja olid “jumalikustatud”. Kivide paigutusel jälgiti loomulikkust.
Kiviktaimla on maalapp aias, kus on kunstlik rajatis kividest ja mägedes kasvavatest taimedest. See paljude poolt armastatud maastikudisaini element on oma nime saanud kõrgetest mägedest, kus kivilõhede vahel nagu saatuse kiuste tärkavad taimed, mis üllatavad oma erisuguste vormide ning õite värvusega.
Kiviktaimlate taimestamisel lähtutakse taimerühmade kõrvutamisel eelkõige nende dekoratiivsetest omadustest ja ökoloogilistest nõudlustest. Suurt tähelepanu pööratakse ka kivide valikule, paigutusele ja rühmitamisele.
KIVIKTAIMLA EELISED:
∆ Kiviktaimla võimaldab kasvatada piiratud alal palju erinevaid taimi nii, et see ei tundu kuhjamisena.
∆ Kiviktaimla motiivid lasevad väikese pindala paista märksa suuremana ja mitmekesisemana.
∆ Kiviktaimla võib olla kenaks taustaks paljudele kääbuspõõsastele ja püsililledele.
KIVIKTAIMLA PUUDUSED:
∆ Harilikult on tasasele maale rajatud kiviktaimlad moodustatud kahest-kolmest kividega ääristatud astangust. Pinnasena on kasutatud rammusat aiamulda. Sellisesse kiviktaimlasse jääb vesi liiga kauaks pidama . Taimed saavad ka ülemäära palju toitaineid, mistõttu nad ei moodusta kompaktseid padjandeid.
∆ Sageli kasvab kiviktaimla kõrval mõni suur puu, mille okstelt tilgub veel hulk aega pärast vihma lõppemist taimedele vett.
∆ Sügisel alpitaimedele varisenud vettinud puulehed on neile väga eluohtlikud.
∆ Ohtlik on jäätunud mullale kogunev vihma- ja sulavesi!
TAIMED, MIS SOBIVAD KIVIKTAIMLASSE:
Achillea sp
raudrohi (mitmed liigid ja sordid)
 
Adonis sp
adoonis (mitmed liigid)
V
Aethionema sp
kivikress (mitmed liigid)
L
Alyssum sp
kilbirohi (mitmed liigid)
L
Androsace sp
nõmmkann (mitmed liigid)
K
Antennaria dioica
harilik kassikäpp
 
Aquilegia flabellata var. pumila
jaapani kurekell
 
Arabis ferdinandi-coburgi 'Variegata'
tähtkarvane hanerohi 'Variegata'
 
Artemisia schmidtiana ' Nana '
Schmidti puju 'Nana'
 
Aster alpinus
alpi aster
 
Azorella trifurcata
harkjas asorell
 
Aubrieta sp
aubrieeta (mitmed liigid ja sordid)
L
Campanula cochleariifolia
pisikellukas
K
Corydalis sp
lõokannus (mitmed liigid)
 
Cyclamen coum
ümaralehine alpikann
V
Dianthus alpinus
alpi nelk
K
Dianthus deltoides
nurmnelk
V
Dodecatheon sp
jumalatelill (mitmed liigid ja sordid)
 
Draba sp
kevadik (mitmed liigid)
 
Dryas octopetala
harilik drüüas
 
Erinus alpinus
alpi eriinus
K
Gentiana sp
emajuur (mitmed liigid)
 
Geranium napuligerum
naerilaadne kurereha
L
Geranium sanguineum
verev kurereha
K
Globularia cordifolia
südajas keraslill
K
Gypsophila repens
roomav kipslill
L V
Iberis sp
ibeeris (mitmed liigid ja sordid)
 
Leontopodium alpinum
alpi jänesekäpp (eedelveiss)
L
Lewisia sp
leviisia (mitmed liigid ja sordid)
K
Phlox subulata
nõeljalehine leeklill (ja mitmeid teisi liike)
 
Plantago nivalis
hõbe-teeleht
 
Primula auricula
kõrvikpriimula
 
Pulsatilla sp
karukell (mitmed liigid ja sordid)
 
Ramonda myconi
pürenee ramonda
V K
Ranunculus sp
tulikas (mitmed liigid ja sordid)
 
Saxifraga sp
kivirik (mitmed liigid ja sordid)
 
Sedum sp
kukehari (mitmed liigid ja sordid)
 
Sempervivum sp
mägisibul (mitmed liigid ja sordid)
L
Silene acaulis
varretu põisrohi
 
Silene schafta
Schafti põisrohi
 
Thymus sp
liivatee (mitmed liigid ja sordid)
L
Trillium sp
kolmiklill (mitmed liigid)
 
Waldsteinia ternata
siberi valdsteinia
V
Veronica spicata
kassisaba
 
Vitaliana primuliflora
kollane mägikann
 
L - taluvad leeliselist mullasegu (sobivad istutada paekividele lähedale)
V - on nõus kasvama varjulisemas kohas
K - eelistavad eriti kuiva kasvukohta (kivipragudes)
Alpiaeda sobivad ka mitmesugused kääbuskasvulised okaspuud ja lehtpõõsad.
Eriti ilusad on igihaljad puud ja põõsad:
• hiina kadakas ja selle sordid
• hariliku kadakas ja selle sordid
• sabiina kadakas ja selle sordid
• virgiinia kadakas
• hariliku kuuse sordid
• mägimänd ja selle sordid
• harilik jugapuu ja selle sordid
• kanada tsuuga
• hariliku elupuu sordid 
KIVIKTAIMLA EHITUSE SKEEMID:
HOOLDAMINE:
• Rohimine
• Kobestamine
• Kastmine põua ajal
• Äraõitsenud õite kõrvaldamine
• Taimede kärpimine
• Laiutavate taimede piiramine
• Taimede katmine talveks
• Igihaljaste taimede kevadine varjutamine
Hoolitsetud kiviktaimla on kaunis, laokilejäetu aga erilist silmailu ei paku! Võimaluse korral vali taimed , mis ei levi isekülvi teel ega juurevõsundite abil!
LÜHIKE TURBAAIA JA KIVIKTAIMLA VÕRDLUS:
Turbaaed ja kiviktaimla on kaks täiesti teineteise vastandit aiaehituses. Kui turbaaed rajatakse pigem varjulisse ja niiskemasse kohta, siis kiviktaimla taimed tahavad just palju päikesevalgust ning head drenaaži. Nad täiendavad üksteist. Ma usun, et kui muid aiaehitusviise ei oleks, saaks inimkond ka nende kahega hakkama. Need, kellel on aianurk varjus, ehitavad turbaaia, kellel päikese käes, see kasutab kiviktaimlat. Mõlemad on ühtmoodi kaunid ja mõlemaga on võimalik mängida, lisades kive, puuroikaid, huvitavaid materjale ja taimi. Kõik on fantaasia ja loovuse küsimus.
KASUTATUD KIRJANDUS:
http://arhiiv2.postimees.ee:8080/leht/98/06/27e/elu.htm#viies
http://www.sloleht.ee/index.aspx?id=204741
http://www.ht.ee
http://www.gardener.ee
http://loodusaed.kirikiri.ee
http://www.aiandus.ee
http://www.newhouse.ee
+ Jaana Vaino õppematerjalid