Päikesesüsteemi ülevaade [ Küsimused+Vastused] (2)

1. Millistest planeetidest koosneb Päikesesüsteem?

Päikesesüsteemi kuulub kaheksa suurt planeeti ( Neptuun , Uraan , Saturn , Jupiter , Marss, Maa, Veeenus, Merkuur ), veel kuulub Päikesesüsteemi mõnituhat väikeplaneeti- asteroidi , sadakond perioodilist komeeti ("sabatähte"), planeetide kaaslased ning teadmata koguses meteoorset ainet, "tolmu", mis Maa atmosfääri sattudes tekitab üle taeva lendava tulejuti - langeva tähe.
Õigem olekski planeetide loetelus piirduda kaheksa planeediga. Pluuto lugemine planeetide hulka on mitmeti tinglik : esiteks on tema piklik ja ülejäänud planeetidega võrreldes tugevasti kaldu olev orbiit sarnasem komeetide kui planeetide omale; teiseks on ta väga palju väiksem (läbimõõt 1/5, mass 1/500 Maa omast) ja kolmandaks, tema läheduses on avastatud terve hulk sama tüüpi, ehkki mõnevõrra väiksemaid objekte. Et traditsioonid on teaduses tugevad ja enamik andmeid Pluuto kohta pärineb viimasest aastakümnest, nimetame Pluutot siiski planeediks ..

2. Loetleda planeedid alates Päikesest.

Merkuur, Veenus , Maa, Marss, Jupiter , Saturn, Uraan, Neptuun (Pluuto)
3. Maa-rühma planeedid ja nende tunnused:
Maa rühma planeedid on Merkuur, Veenus, Maa ja Marss, kuna nende mõõtmed, massid ja tihedused on võrreldavad. Veel iseloomustab neid väike kaaslaste arv ja aeglane pöörlemine. Maa rühma planeetidel on kindlaks tehtud kraatrite olemasolu. Vesi esineb ainult Maal ookeanidena.
4. Hiidplaneedid ja selle rühma planeetide olulisemad tunnused:
Pärast Marssi on Päikesesüsteemis tükk tühja maad ja siis algab hiidplaneetide piirkond. Hiidplaneetidele on iseloomulik suur mass, suured mõõtmed kuid väike tihedus. Selle tingib ulatuslik läbipaistmatu atmosfäär, mis koosneb põhiliselt heeliumist ja vesinikust kuid seal leidub ka metaani ja ammoniaaki. Need planeedid pöörlevad kiiresti ja neil on suur lapikus.

5. Millise kujuga on planeetide orbiidid ? Kuidas nad paiknevad?

Planeetide orbiidid on ligikaudu samas tasapinnas ja praktiliselt ringikujulised. Orbiitide raadiused suurenevad kindla seaduspärasuse järgi. Planeetide pöörlemistelg võib olla orbiidi tasandi suhtes kaldu. Enamik planeetide kaaslastest tiirleb emaplaneedi ekvaatori tasandis ning planeedi pöörlemisega samas suunas.
6. Merkuuri välisilme ja liikumine:
Merkuur on Päikesele kõige lähem ning kõige väiksem Päikesesüsteemi planeet. Ta asub Päikesele umbes 3 korda lähemal kui Maa.Pöörlemisperiood on umbes 2/3 tiirlemisperioodist, mistõttu üks päikeseööpäev – 176 Maa-päeva - on neist mõlemast pikem. Merkuuri orbiit on piklik ning tema liikumine orbiidil ebaühtlane, seetõttu on ebaühtlane ka Päikese liikumine Merkuuri taevas.Merkuuri pind on väga sarnane Kuu pinnaga, sealgi on " merede " sarnaseid tumedaid tasandikke ja palju kraatermägesid. Omapäraseks pinnavormiks on 2km kõrgused ja sadade km pikkused astangud . Magnetvälja olemasolu ja planeedi suur tihedus viitavad rauarikka tuuma olemasolemisele.
7. Veenuse välisilme ja atmosfäär, tema liikumine:
Veenus on kaetud kogu ulatuses läbipaistmatu pilvekihiga. Väga heleda tooniga pind, täpsemalt peegeldavad tagasi 77 protsenti pealelangevast valgusest. Pinnavormidelt sarnaneb ta Maaga, madalamad alad ("ookeandid") vahelduvad kõrgemate mägiste piirkondade ("mandritega"); Mandrilaamade liikumisele tüüpilised elemendid. Orbiit on praktiliselt ringikujuline; pöörleb väga aeglaselt, et see aga toimub tiirlemisele vastassuunas , on päikeseööpäev (117 päeva) pöörlemisperioodist lühem.

8. Mida teatakse Veenuse pinnaehitusest?

Pind on ülikuum, asub pilvekihist 60 km allpool. Olemas on tardkivimid (graniit, basalt).
9. Võrrelda Maad ja Marssi:
Välisilme: Marss on kaetud punase liivakivimiga ja seetõttu paistab ta punasena. Maa on helesinine planeet, selle värvuse annab atmosfäär. Maal on palju vett ja vähe maismaad, Marsi pind on tahke.
Liikumine: Mõlemad tiirlevad ümber Päikese (Marsi aasta on 2 korda pikem Maa aastast). Mõlemad pöörevad ümber oma telje samas suunas tiirlemisele. Pöörlemistelje kaldenurk orbiidi tasapinna suhtes on enam-vähem võrdne, s.t., et Marsil vahelduvad aastaajad nagu Maal (2 korda pikemad). Ööpäeva pikkus on Marsil veidi lühem kui Maal.'
Pinnaehitus : Vett ookeanina Marsil ei ole, seal on ainult kõrbed, kõrged astangud ja mäed. Mõlemad on kiviplaneedid . Taimestikku Marsil ei ole. Vesi Marsil on poolustekohal kristallidena (,,Marsi valged polaarmütsikesed”).
Atmosfäär: Marsi atmosfäär on hõre, koosneb põhiliselt süsihappegaasist; oranžid pilved on tekkinud kõrbetolmust. Maa atmosfäär kooseneb enamasti hapnikust ja lämmasikust.

10. Jupiteri erinevus Maa- rühma planeetidest. Kuidas ta pöörleb?

Võrreldes Maa rühma planeetidega on Jupiteri tihedus tunduvalt väiksem – see näitab kergemate elementide, eelkõige vesiniku ja heeliumi suurt osakaalu. Jupiter pöörleb kiiresti, kusjuures pöörlemisperiood sõltub ,,geograafilisest laiusest”: ekvaatoril kestab ööpäev 9 tundi ja 50 min. , poolustel aga 5 min kauem. Pöörlemistelg on orbiidi tasandiga peaaegu risti (nurk 86,9º), samas tasandis tiirlevad ka viis suuremat kaaslast . Kiire pöörlemise tõttu on planeet üsna lapik .
11. Iseloomustada Jupiteri 4 suuremat kaaslast:
Kaaslastel (Jupiteri neli suurt kaaslast on mõõtmetelt võrreldavad Kuuga ) on näha detailiderohke tahke pind, pinnastruktuurilt on kaaslased väga erinevad. Lähima kaaslase Io pind on aktiivne, sealsete vulkaanide purskeid seostatakse lähedalasuva suure Jupiteri poolt esile kutsutud deformatsioonidega. Järgmise, Europa pind on seevastu sile ja detailidevaene (oletatakse, et see kujutab endast külmunud ookeani). Sama arvatakse ka välimiste kaaslaste Ganymedese ja Callisto kohta, kuid nende ,,jääkoor`` on paksem ja seetõttu on temas näha ka meteoriidikraatreid. Kosmosejaamad ,, Voyage ” pildistasid möödalennul nii Jupiteri kui selle kaaslasi.

12. Milline on Jupiteri atmosfäär?

Jupiteri atmosfäärist moodustab 86% vesinik . Ülejäänust on enamus heelium , keemilisi ühendeid nagu ammoniaak ja metaan on alla protsendi. Sama koostisega on tõenäoliselt ka ülejäänud osa planeedist. Jupiter kiirgab intensiivset infrapunast kiirgust, tema sisemuses toimub küllalt intensiivne energiatoodang.
13. Saturni välisilme:
Saturn on üsna sarnane Jupiteriga, kuid pisut väiksem: läbimõõt 83%, tihedus 52% Jupiteri omast. Orbiit on Saturnil nagu Jupiterilgi ,,keskmiselt ümmargune”, kalle ekliptika suhtes hiidplaneetidest suurim. Pöörleb ta umbes sama kiirusega, kuid telg on orbiidi tasandi suhtes kaldu. Saturni eripäraks on heleda, kolmest osast koosneva rõnga olemasolu. Rõngas asub ekvaatori kohal 13 000 km kõrgusel ja tema kogulaius on peaaegu võrdne planeedi läbimõõduga. Päikesesüsteemi planeetidest on Saturn kõige lapikum (diameetrite suhe 10:9), mis on mõistetav, kuna väiksem tihedus tähendab ka nõrgemat raskusjõudu. Pilvevöödid on sarnased Jupiteri omadele, kuid väikese heleduskontrasti tõttu raskesti märgatavad.
14. Mille poolest erineb Satruni kaaslane Titan hiidplaneetide teistest kaaslastest?
Titan – Ganymedese järel suuruselt teine kaaslane Päikesesüsteemis – on ümbritsetud valdavalt lämmastikust koosneva üsna tiheda (rõhk pinnal 1600 millibaari) atmosfääriga. Kõigi suuremate kaaslaste tihedus on vahemikus 1200-1900 kg/m3 – sama, mis hiidplaneetidel endil. Ainuke kuu, millel on atmosfäär (lämmastikust koosnev) on Titan.
15. Neptuuni välisilme ja tema kaaslase Tritoni erinevus teistest suurtest kaaslastest:
Suuruselt on Neptuun diameetri järgi neljas. Neptuun on diameetrilt väiksem ja massilt suurem kui Uraan, oma massilt 17,5 korda ja ruumalalt 42 korda suurem Maast.
Nagu tüüpilised gaasilised planeedid, on Neptuunil kiired tuuled piiratud laiuskraadide joontega, esinevad suured tormid või keerised. Neptuun'i tuuled on kõige kiiremad Päikesesüsteemis, ulatudes 2000 km/tunnis.
Triton, üks massiivsemaid kaaslasi Päiksesüsteemis, liigub nimelt nii planeedi pöörlemisele kui tiirlemisele vastassuunas.

16. Mida on teada Pluuto kohta?

Pluuto on 1930. aastal avastatud kolme kaaslasega taevakeha Päikesesüsteemis.
Alates avastamisest kuni 2006. aastani nimetati teda planeediks ning loeti Päikesesüsteemi üheksandaks planeediks. 24. augustil 2006 otsustas Rahvusvaheline Astronoomiaunioon kvalifitseerida Pluuto ümber kääbusplaneediks.
17. Uraani välisilme ja pöörlemine:
Tüüpiline hiidplaneet nii kuju, tiheduse, kui keemilise koostise poolest. Spektroskoopiliste vaatlustega on leitud Uraanilt vesinikku, heeliumi, metaani ning vähesel määral atsetüleeni. Uraani telje kaldenurk orbiidi tasandi suhtes on vaid 8º. Seega ei pöörle Uraan nagu kõik teised planeedid ümber Päikese tiirlemisega samas suunas, vai sellega peaaegu risti (ehk nagu sageli öeldakse ,,orbiidil lamades ”). Kui tahame olla täiesti täpsed, peame lisama, et planeet pöörleb isegi tiirlemissuunale vastassuunas (nagu Veenus) – kui kaht ristuvate telgedega pöörlemist üldse saab selles mõttes võrrelda.

18. Mida on näha väljapool Pluuto orbiiti?

Väljaspool Pluuto orbiiti on näha Päikesesüsteemi kümnendat planeeti – Sedna . Veel asub seal Cuiperi vöö (koosneb jäistest väikestest taevakehadest, oletatakse, et sealt tulevad meile komeedid.) Vöö ümbritseb Päikesesüsteemi üpris ühtlaselt.