Kevad Marie Underi ja Henrik Visnapuu luules - luuleanalüüs (12)

Sarnased õppematerjalid

11

ppt

Marie Underi ja Henrik Visnapuu luule ja eluloo võrdlus.

Marie Under- "Valitud luuletused" Henrik Visnapuu- "Mu armastus ja ahastus" Pille. (Kool) XI klass 2009 Marie Under ja Henrik Visnapuu · Marie Under: · M. Under- sünd.27. märts 1883. · Käis aastatel 1893-1898 saksa tütarlaste erakoolis. · Vabal ajal kirjutas ta luuletusi saksa keeles. · 1902. aastal abiellus ja kolis Moskva äärelinna. · Henrik Visnapuu: · Visnapuu sündis 2. jaanuar 1890. · Visnapuu õppis Reola vallakoolis. · Aastal 1912 suundus ta Tartusse, kus esialgu õpetas tütarlaste gümnaasiumis eesti keelt ja kirjandust. · Luuleanalüüs: Kevad Marie Underi ja Henrik Visnapuu luules. · Kevades ei saa nad kumbki loodusluulest üle ega ümber. · Nii Visnapuule kui Underile on kevad looduse ja ka inimeste taasärkamise aeg, kuid teema käsitlus on erinev. · Underi jaoks on talv suur uinumise ja kevadeootamise aeg, periood, "kus kurb

Kirjandus

14

odt

Hendrik Visnapuu Elulugu ja Luuletused 10 tükki !

Luuletajale paslik: sooserval asuv külkaküla Ahunapalu, kus elas ja töötas HendrikVisnapuu ca 100 aastat tagasi. - Kaido Einama (admin)  HendrikVisnapuu elulugu Henrik Visnapuu sündis 2.01. (21. 12.) 1890 Viljandimaal Helme kihelkonnas talusulase perekonnas. Ta õppis kõigepealt Reola vallakoolis, seejärel Ropka ja Sipe ministeeriumikoolides ning Tartu linnakoolis. 1907. aastal sooritas ta Narva gümnaasiumi juures algkooliõpetaja kutseeksami, töötades pärast seda õpetajana erinevates koolides. 1916. aastal sooritas Visnapuu eksternina küpsuseksami Aleksandri gümnaasiumis, pärast mida oli mõnda aega üliõpilane Tartus ja Berliinis. 1917

Eesti keel

4

docx

Marie Underi ja Henrik Visnapuu loodusteemalise luule võrdlu

Talveunest kevadesse uue energiaga Marie Underi ja Henrik Visnapuu loodusteemalise luule võrdlus Aasta rõõmsam pool algab esimeste märtsikellukeste ning sooja päikesega. Pungad, mis okstel tärkavad, kiirgavad uuest elujõust, mida tajub iga elusolend, kes korrakski värskesse kevadesse astub. Nii Visnapuu kui ka Under on avaldanud luulet, mis on inspireeritud kevadest. Nende loomingus on looduse tärkamine tihedalt põimitud inimeste taasärkamisega, kuigi mõlemal värsimeistril on teemale erinev lähenemine. Marie Under armastas Eestimaal teda ümbritsevat loodust, kuna see oli omapärane ja kaunis. Kõige rohkem jäi talle südamesse kevad, mis peegeldab looduse puhtust, sära ja tärkamisrõõmu. ,,/ On surnuks pistnud talve kevadine virgus, / sest veretavad pajustikus piigid

Kirjandus

4

docx

Marie Underi ja Henrik Visnapuu loodusteemalise luule võrdlu

Linnulaul meie hinges Marie Underi ja Henrik Visnapuu loodusteemalise luule võrdlus Marie Under (1883 - 1980) - eesti luuletaja. Under on eesti suurimaid lüürikuid. Tema sisendav ja tundeid täis looming kujutab elujanuselt armastust ja loodust. Henrik Visnapuu (1890 - 1951) oli eesti luuletaja, dramaturg ja kirjanduskriitik. Tema luuletusi hakati avaldama ajakirjanduses 1908. aastast. Henrik Visnapuu oli Marie Underi kõrval rühmituse "Siuru" kesksemaid luuletajaid. Mõlemad luuletajad on väga palju tuntust kogunud ka ajakirjanduses ja nad kuulusid rühmitustesse. Under on kogunud tuntust väga palju ka loodusteemaliste luuletustega, kuid Visnapuu on jäänud selle mõttega rohkem tagaplaanile. Luuletajad kirjutasid ilusaid ja kauneid värsse loodusteteema jäi mul seekord kõige rohkem südamelähedasemaks. Marie Under armastas Eestimaal ümbritsevat loodust, kuna see oli omapärane ja kaunis.

Kirjandus

6

doc

Liivi ja Koidula luulevõrdlus

"Talveunest ärkamine" Lydia Koidula ja Juhan Liivi loodusteemalise luule võrdlus Kevadest ei saa loodusluules üle ega ümber, samuti kui ühel luuletajal näib võimatu ignoreerida täielikult loodust kui kõige alust, algust ja tuge. Kevad on aastaaeg, kus loodus ärkab talveunest. Lumi sulab, lilled hakkavad õitsema, mets läheb vaikselt rohelisemaks, lõunast saabuvad linnud. Pakane on möödas, kuigi viimasel ajal on talved suhteliselt soojad olnud, võrreldes varasemate aastatega. Päevad muutuvad pikemaks ja soojemaks. Kevad on küllaltki oluline aastaaeg paljude inimeste jaoks, sest mitmetes tegevusvaldkondades algab uus hooaeg. Talunikel tuleb hakata jälle põllutöödega pihta- vaja on suvivili külvata

Kirjandus

8

doc

Henrik Visnapuu

Henrik Visnapuu sündis 2. jaanuaril 1890 aastal sulase pojana. Ta pidi enda perega palju mööda Lõuna-Eesti talusid ringi rändama ning tänu sellele jäi talle külge palju erinevaid murdeid. Ülikoolis õppis Eesti filoloogiat ning hiljem töötas kooliõpetajana, mille kõrvalt tegeles pidevalt enesetäiendusega. Ta osales väga tihedalt igasuguses kirjanduslikus tegevuses. Ta kuulus ,,Siuru" rühmitusse, oli ajalehe ,,Uus Eesti" toimetuse liige ning ajakirja ,,Varamu" toimetaja. Henrik Visnapuu on üks olulisemaid 20. sajandi luuletajaid. Ta on teinud suure panuse Eesti isamaalisesse luulesse. Tema esimesed värsid ilmusid 1908. aastal ,,Postimehes". Visnapuu looming on selgelt mehelik ning ta stiil erineb teistest märgatavalt. Ta ei hooli eriti keelereeglitest ning tihtipeale mõtleb ka ise uusi sõnu. Algperioodil on ta luule spontaanne, kerge ja kirglik. Henrik Visnapuu esimene luulekogu ilmus 1917 aastal ning selleks oli Siuru väljaanne ,,Amores"

Kirjandus

8

doc

August Gailit

· "Isade maa" (romaan), 1935 · "Karge meri" (romaan), 1938 · "Ekke Moor" (romaan), 1941 · "Leegitsev süda" (romaan), 1945 · "Üle rahutu vee" (romaan), 1951 · "Kas mäletad, mu arm?" (ühendab mitut proosazanri), 1951­1959 SIURULASTE KODUTÜLI Kirjandusliku rühmituse ,,SIURU" lööklause oli ,,:Naudi hetke!" Vaieldamatult on kõige kuulsam följeton ,,Sinises tualetis daam"- paradoksid luulest ja Marie Underist. Lugu on suunatud Underi ja Adsoni ilutseva luule pihta ja oma varjamatu irooniaga tekitas see omal ajal kirjandusliku skandaali. Följetoni peetakse ka Siuru rühmituse lagunemise üheks põhjuseks. Under kõneles oma sonettides niivõrd intiimselt ja häbematult,et ta sonettide vastu hakkasid huvi tundma ka kauged luuleinimesed. Küllap oli sajandialguse eesti lugeja ehmatav selline avameelsus: Underi sonett ,,Sinine terrass" Oh neid sukki, mis lõppeda ei taha! Kuis otsib hingeldes mu põlev suu,

Kirjandus

57

doc

Hiir rätsepaks

Nägin unes, et olin veel pisike trull ja keksisin kodumäe nõlvakul, mu ümber lambad ja kadarik ning mänguks õhtuni aeg nii pikk. Oli kevad ja taevas nii sinine, all orus niit lillist kuldsilmine. Ei häirinud mõtteid päevade rutt, veel kastena kerge nii naer kui nutt... Muri ja Mall Õues kõndis väike Mall, leivapäts käes oli tal. Ja kui Muri nägi Malle, haukus, nurus, ütles talle: ,,Minu kõht on tühi ka, luba leiba hammusta!" Väike Mall oh hää ja pai: Muri tüki leiba sai. Korstnapühkija Korstnapühkija imelik mees: nägu must, pool pääd kübara sees, kõnnib tänaval,

Kirjandus

Kommentaarid (12)