Päikesesüsteem (0)

Päikesesüsteem
Päikesesüsteem on planeetide süsteem, mille keskseks kehaks on Päike. Päikese ümber tiirlevad 9 planeeti. Osadel neist on olemas ka kuud, mis ümber nende (vastavate planeetide) tiirlevad. Planeetide järjestus Päikesest loetuna on järgmine: Merkuur, Veenus , Maa, Marss, Jupiter , Saturn , Uraan , Neptuun ja Pluuto. Peale planeetide ja nende kuude kuuluvad päikesesüsteemi ka paljud väikekehad- näiteks komeedid , asteroidid ja meteoriidid . Päikesesüsteemi planeedid jagunevad: Maa sarnased planeedid ehk kiviplaneedid ja Jupiteri tüüpi ehk gaasiplaneedid. Esimeste hulka kuuluvad Merkuur, Veenus, Maa ja Marss. Oma nime on nad saanud sellest, et neil on samasugune kaljune pind nagu Maal. Nad erinevad üksteisest atmosfääri poolest: Maad, Veenust ja Marssi ümbritseb oluline atmosfäär, samas Merkuuril see puudub. Kiviplaneedid koosnevad peamiselt kivimeist ja metallidest. Nad on suhteliselt suure tihedusega, neil on tahke pind, nad pöörlevad aeglaselt neil pole rõngaid ja neil on vähe kaaslasi. Jupiteri sarnased planeedid on Jupiter, Saturn, Uraan ja Neptuun. Nemad on oma nime saanud samasuguse gaasilise õhkkonna järgi, mis ümbritseb ka Jupiteri. Gaasiplaneedi nimetuse on nad saanud ilmselt oma koostise tõttu. Nad koosnevad peamiselt vesinikust ja heeliumist, on väikese tihedusega, pöörlevad kiiresti, neid ümbritseb paks atmosfäär, ei ole tahket pinda, neil on rõngad ja palju kaaslasi. Merkuuri läbimõõt ekvaatori tasandil on 4879,4 km. Planeedi pindala on 75 miljonit ruutkilomeetrit. Mass on 3,303× 1023 kg. Merkuuril kaaslased puuduvad. Ta pind sarnaneb Kuu pinnaga ning pinda katab tolm. Väikese paokiiruse ja kõrge pinnatemperatuuri tõttu on Merkuuri atmosfäär äärmiselt hõre ning koosneb põhiliselt vesinikust, heeliumist, argoonist, kaaliumist, naatriumist, hapnikust, süsinikdioksiidist ja neoonist. Atmosfääri hõreduse tõttu kõigub temperatuur suuresti. Merkuuri keskmine temperatuur on 179 kraadi, maksimaalne 427 kraadi ja minimaalne -173 kraadi. Veenuse läbimõõt on 12100 km. Planeedi mass on 4, 9* 1021 t. Atmosfäär, mis Veenust ümbritseb, koosneb põhiliselt süsihappegaasist (96,5%), leidub ka lämmastikku (3,4%) ning vähesel määral vingugaasi, vääveldioksiidi ja veeauru. Veenusel ei ole looduslikke kaaslasi, vaid ainult tehiskaaslased . Pinnavormidelt on Veenus üsna sarnane Maaga. Veenus on üldiselt tasane , rohkem kui pool pindalast mahub poolekilomeetrilisse kõrgusvahemikku. Temperatuur planeedi pinnal on 480 kraadi. Maa läbimõõt on ekvaatoritasandil 12 756,270, poolusi läbival sirgel 12 713,500 km. Kogupindala on 510 065 284,702 km². Planeedi mass on 5.9736×1024 kg. Maa atmosfääri põhiosa koosneb praegu lämmastikust - 78%, hapnikku on 21%, ülejäänud gaase tunduvalt vähem (süsihappegaasi näiteks 0, 03%). Maal on kaaslaseks Kuu. Keskmine temperatuur Maa pinnal on 15° C. Süstemaatilistel ilmavaatlustel maapinna lähedal registreeritud kõrgeim õhutemperatuur on 58° C ja madalaim õhutemperatuur on ­89,6° C. Marsi läbimõõt ekvaatoril on 6800 km ja pooluste vahel 6750 km. Pinnatemperatuur on +25 kuni -125 kraadi. Marss on üsna ebatasane planeet .Maa pealt vaadates eristub Marss teistest planeetidest oma punaka värvuse poolest, mis on tingitud planeedil leiduvatest rauaoksiididest. Suurimaks kõrgustevaheks on 27 kilomeetrit. Marsi kaaslased on Phobos , keskmise läbimõõduga 22 km ja Deimos keskmise diameetriga vaid 13 km. Marsi atmosfäär on hõre, 95% süsinikdioksiidi ja leidub ka veeauru hapnikku ja vesinikku. Jupiteri mass ületab Maa massi 318 korda. Jupiteri läbimõõt on umbes 143 000 km. Jupiteril nagu kõigil hiidplaneetidel puudub tahke pind. Jupiteri 1000 km paksune atmosfäär koosneb peamiselt vesinikust (70%) ja heeliumist (27%), vähe leidub metaani, ammoniaaki, etaani, atsetüleeni, fosfiini ja veeauru. Kõrge rõhu tõttu on temperatuur Jupiteri keskmes ligikaudu 20 000 °C ning pilvedes on temperatuur -140 °C. Jupiteril on 2006. aasta sügiseks teada 63 kuud. Neli suuremat on Io, Europa, Ganymedes ja Callisto . Saturni läbimõõt on 120 600 km. Ta mass 5.6846×10x26 kg.Nagu Jupiter, koosneb Saturngi umbes 75% vesinikust ja 25% heeliumist ning väikese lisandina veest, metaanist, ammoniaagist ja "kivimist". Saturni kuud järjestatuna kaugemast lähemale: Phoebe , Iabetus, Hyperion, Titan, Rhea , Helena, Dione, Kalypso, Telesto, Tethys, Enceladus, Mimas, Janus , Epimetheus, Pandora , Prometheus, Atlas , Pan. Uraan on Maaga võrreldes ruumalalt ja massilt 15 korda suurem. Ta raadius on raadius: 24500 km ja mass 8, 6 * 1022 tonni. Tal on teada 5 kaaslast. Uraani atmosfäär on oletatavasti sama koostisega kui Jupiteril ja Saturnil. Temperatuurid planeedil on väga madalad, kuna ta asub Päikesest nii kaugel. Nagu teistel gaasilistel planeetidel on ka Uraanil rõngad. Sarnaselt Jupiterile, on nad väga tumedad , aga koosnevad, nagu ka Saturnil, üsna suurtest osakestest, mille diameetrid ulatuvad kuni 10 meetrini, ja lisaks peenikesest tolmust. Teatakse 11 rõngast. Neptuuni diameeter on 49 532 km ja mass 0243×1026 kg. Neptuunil on 13 teadaolevat kuud. Neptuuni kaks kitsast rõngast paiknevad üks 53 000 ja teine 63 000 kilomeetri kaugusel planeedi tsentrist. Tema atmosfäär koosneb põhiliselt vesinikust ja heeliumist väikese metaani lisandiga. Pluuto keskmine raadius on 1195 km ja mass 1,305 ± 0,007×1022 kg. Taevakeha täpne keemiline koostis on teadmata, kuid võrdlemisi madal tihedus viitab 70% kivi ning 30% jää segule . Pluuto pinnatemperatuur jääb sõltuvalt asukohast orbiidil -235°C ja -210°C vahele. Planeedi atmosfäär koosneb põhiliselt molekulaarsest lämmastikust, teiste gaaside (metaan, CO) panus on väike. Atmosfäär on äärmiselt hõre, kuna pinnarõhk on vaid paar mikrobaari. Pluutol on 1 kaaslane Charon.
Marsi ja Jupiteri orbiitide vahel tiirlevad laias vöös väikeplaneedid ehk asteroidid. Need on väikesed taevakehad (läbimõõduga mõnest kilomeetrist kuni 800 kilomeetrini), mis pikksilmas paistavad nõrga heledusega tähtedena. Asteroididele, mille jaoks on leitud kindlad orbiidi elemendid, antakse nimi ja järjenumber. Heledamad ja suuremad väikeplaneedid on järgimised: 1 Ceres , 2 Pallas, 3 Juno , 4 Vesta, 5 Astraea, 6 Hebe, 7 Iris , 8 Flora, 9 Metis , 12 Victoria. Asteroidide päritolu kohta on neli hüpoeesi: 1) tekkinud algsest udukogust või eraldunud Päikesest; 2) tekkinud üheaegselt komeetidega; 3) tekkinud komeetidest - asteroidid on gaasümbrise kaotanud komeetide tuumad ; 4) tekkinud hüpoteetilise planeedi ( Phaeton ) lagunemisel. Asteroide liigitatakse nende värvuse järgi, mille abil saab oletada, millest asteroidid koosnevad. 75% asteroide näivad tumedana ja koosnevad külmunud gaasidest . 17% asteroide näivad eredaina ning neil arvatakse olevat raud-nikkel tuum, mida katavad Kuu pinnale sarnased kivimid. Ülejäänud asteroidid on pisut vähem eredad ja koosnevad puhtast rauast ja niklist. Mõned asteroidid on koostiselt ka veel erinevamad. Praegu tuntakse ligi 7000 asteroidi ja neid leitakse juurde igal aastal.
Omapärased taevakülalised on sabaga tähed ehk komeedid. Sageli ilmuvad nad täiesti ootamatult - algul nõrgad, märgatavad ainult teleskoobis , hiljem aga saavad heledamad neist nähtavaks ka palja silmaga. Nõrku, nn. teleskoopilisi komeete vaadeldakse käesoleval ajal igal aastal tavaliselt kümmekond. Üldse on vaadaldud ca 900 komeedi ilmumist. Neist on erinevaid umbes 600. Väga palju komeete on avastanud just asjaarmastajad astronoomid. Juba väikeses pikksilmas paistab kauge komeet tillukese udulaiguna. Kõige rohkem lootust on komeete avastada Päikese ümbruses, s.t. enne Päikese tõusu idataevas ja pärast Päikese loojumist läänetaevas. Komeedid on väikese massiga taevakehad, mis tiirlevad ümber Päikese piklikel orbiitidel . Nende tahke tuum koosneb mõnesaja meetri kuni mõnekilomeetrise läbimõõduga tükkidest. Peale tuuma sisaldavad nad veel tolmainet ja gaasi. Kui komeet asub Päikesest kaugel, siis on ta märgatav nõrga uduse laiguna. Kui aga komeet läheneb Päikesele, siis ta kuumeneb ja hakkab eraldama gaase (samuti tolmu), mis Päikese valgusrõhu mõjul surutakse Päikesest eemale. Sellest kujunebki komeedi saba. Igal uuel lähenemisel Päikesele eraldub tuumast uus kogus gaasi ja tolmu, mis hajub planeetidevahelisse ruumi. Seega peab tuuma mass järjest vähenema, kuni lõpuks kogu tema lenduv aine muutub tolmuks või gaasiks. Komeetidest säilivad vaid asteroiditaolised tükid (komeedi tuuma osad) ja meteoorne materjal, mis aga lõpuks langeb päikesele või hajub planeetide atmosfäärides. Niisugune keha lakkab olemast komeet, sest tal puudub helendav gaasümbris - kooma ja saba.
Kõiki Neptuuni-taguseid kääbusplaneete kutsutakse plutoidideks. Plutoidide kaaslased pole plutoidid, isegi kui need on enam-vähem ümmargused. Kuna seda on suure kauguse tõttu tavaliselt otseselt võimatu kindlaks määrata, siis loetakse ümmarguseks plutoid, mille absoluutne tähesuurus (taevakehade heleduse võrdlemiseks kasutatav näitaja, mis heleduse kasvuga väheneb) jääb alla väärtusele +1. Kui niisuguse heledusega taevakeha pind oleks ideaalne peegeldaja , siis oleks selle läbimõõt 838 kilomeetrit. Juhul kui hilisemad uuringud näitavad, et tegemist pole ümmarguse taevakehaga, tuleb see plutoidide hulgast välja arvata. Sel momendil vastas plutoidi tingimustele peale Pluuto vaid üks taevakeha, juba 2006. aastal kääbusplaneediks kuulutatud Eris. 2008. aasta tõi plutoididele lisa - 11. juulil arvati kääbusplaneetide hulka ja seega oma Neptuuni-taguse orbiidi tõttu ka plutoidiks Makemake ning 17. septembril Haumea . Kerakujulisuse üle otsustamisel tuli rakendada heleduse kriteeriumi. Uute plutoidide nimed pärinevad Okeaaniast - Haumea on Hawaii algasukate viljakuse ja sünnituse jumalanna, Makemake Lihavõttesaare pärismaalaste inimkonna looja ja viljakuse jumal. Plutoidid koosnevad arvatavasti kivimite ja jää segust , nende pinnalt on leitud ka mõningaid orgaanilisi aineid.