Sügisball (0)

Sügisball
"Sügisball" on 2007. aastal valminud Eesti draamafilm, mis on inspireeritud Mati Undi  samanimelisest  romaanist .
Filmi peategelasteks on  Rain Tolk , Taavi Eelmaa, Juhan Ulfsak , 
Tiina Tauraite, Maarja Jakobson , Sulevi Peltola (Soome) ja Mirtel Pohla. 
“Sügisball” räägib kuuest üksteisega riivamisi kokku puutuvast magalaelanikust, keda kõiki ühendab üksindusetunne. Noor kirjanik Mati luurab eksnaise akende taga ja läheneb uutele naistele, kuid tulutult. Üksluise eluga vanapoiss-meestejuuksur August Kask kiindub väikesesse tüdrukusse, tollele lähenedes aga süüdistatakse teda pedofiilias. Üksikema Laura vaatab telekast „Ogalinde” ja tõrjub meeste lähenemiskatseid, kuna ei suuda neid usaldada . Arhitekt Maurer mõtleb inimkonna heaolu peale, on aga unustanud omaenese naise, kes omakorda otsib lohutust shveitser Theo juurest. Theo meeldib naistele, kuid madala sotsiaalse staatuse tõttu ei võeta teda tõsiselt.
2011. aastal valisid filmiajakirjanikud, õppejõud ja spetsialistid filmi Eesti läbi aegade parimaks filmiks .
Filmi lavastaja – Veiko Õunpuu
Hullumeelsus
„Hullumeelsus“ on 1968. aastal valminud film , mille lavastajaks oli Kaljo Kiisk.
Filmi tegevus toimub Saksa armee poolt okupeeritud aladel II maailmasõja ajal.
Ühes väikeses külakeses asub üks hullumaja. Salk saksa sõdureid saabub sinna, et viia vaimuhaigeid metsa n-ö „väikesele jalutuskäigule“. Vahetult enne selle toimumist saabub Gestapo ohvitser . Ta annab teada, et kuskil hullumajas varjab ennast vaenlaste agent. Ohvitser Windisch peab leidma 583 inimese seast tolle agendi. Otsingu käigus hakkab hakkab ta aga tundma ennast veidi segasena.
Filmi peategelased
Jüri Järvet, Vaclovas Bledis, Valeri Nosik, Bronius Babkauskas, Viktor Plyut ja Mare Garshnek.
Kevade
"Kevade" on Eesti film aastast 1970, mis põhineb Oskar Lutsu  jutustusel "Kevade".. See on lugu ühe kihelkonnakooli laste eluolust õppeaasta kestel, sügisest kevadeni.
„Kevade” on haarav noorte kasvamise ja koolilugu, mis pakub nii lusti ja nalja kui mõtisklusi elu põhiväärtuste üle, mida noored avastavad. Loo keskmesse tõusevad peategelase Arno Tali läbielamised ja esimene armastus. Kevade on erakordselt ilus aeg igas mõttes, nii looduses kui inimese elus, kus noorust kevadega võrreldakse.
1969. aasta lõpus tehti filmist "Kevade" eestikeelne koopia. Algsest versioonist tehti ainult mõned koopiad , millest üks läks Kinokomiteele. Sellest koopiast tehti hiljem televisiooni jaoks videoversioon.
Film koosnes 9 osast ehk filmirullist .
2004. aastal andis DVD2002 välja taastamata "Kevade" DVD, mis oli tehtud algsest pikemast versioonist.
Kevade esilinastus 1. jaanuaril 1970 Soomes ning 2 päeva hiljem juba ka Eestis. "Kevade" taasesilinastus digitaalselt taastatuna 13. aprillil 2006 Tallinnas  kinos  Sõprus.
Esimese aastaga kogus "Kevade" Eestis vähemalt 558 000 vaatajat .
Filmi peategelasteks on Arno Liiver , Riina Hein, Aarne Laanemets , Margus Lepa , Ain Lutsepp , Endel Ani ja Kaljo Kiisk.
Viimne reliikvia
"Viimne reliikvia" on Eesti film aastast 1969. Filmi süžee põhineb Eduard Bornhöhe romaanil "Vürst Gabriel ehk Pirita kloostri viimsed päevad".
Film räägib sellest, kuidas Hans von Risbieter, " Liivimaa parim ratsutaja", tutvub Agnes von Mönnikhuseniga. Kirik on nõus nad paari panema, kui von Risbieter loovutab kirikule Püha Brigitta säilmetega reliikvia. Pulmapidu aga ründavad mässajad ja Agnese päästab sealt vaba mees Gabriel. Peagi on nende kannul klooster, Ivo Schenkenbergi kõrilõikajad ja pruudi suguvõsa.
Filmivõtted toimusid Tallinna vanalinnas, Tallinnas Vene tänaval Dominiiklaste kloostri käikudes, Taevaskojas. Country: Estonia | Soviet Union
Film esilinastus 3. septembril 1971 .aastal Soomes.
Peategelased:
Aleksandr Goloborodko - Gabriel
Ingrid Andrina - Agnes
Rolan Bykov - Vend Johannes
Eve Kivi - Ursula
Raivo Trass – Hans von Risbieter
Georgica
"Georgica" on 1998. aastal valminud eesti mängufilm. Filmi lavastas Sulev Keedus.
Tegevus võtab aset pärast II maailmasõda Eestis. Draamas räägib sellest, kuidas eakas mees elab ühel mahajäetud saarel. Saarel, mida nõukogude hävituslennukid kasutasid öösel laskmistäpsuse harjutamiseks. Tähelepanuta tumm poiss pagendatakse mandrilt ja saadetakse   saarele vanamehe juurde seltsi. Nii poiss kui ka vanamees jagavad saarel oma mälestusi. Poiss räägib oma kallis emast ning vana mees aastatest , kui ta oli noor misjonär Aafrikas.
Osades:
Evald Aavik – Jakub
Mait Merekülski – Maecenas
Ülle Toming – Mother
Georgica sai kriitikutelt väga positiivsed hinnangud .
Filmi näidati mitmetel rahvusvahelistel filmifestivalidel: Rotterdamis, Stockholmis, Torontos ja Prix Euroopa Festivalil Berliinis.
Ideaalmaastik
"Ideaalmaastik" on Eesti film aastast 1980. Filmi stsenaariumi aluseks on Karl Helemäe jutustus "Kevadkülvi volinik ".
Film taastati digitaalselt aastal 2008, taastatud filmi pikkus on 86 minutit.
Filmi tegevus toimub Teise maailmasõja järgses Eestis. Nooruke komsomoliaktivist Mait Kukemeri saabub kinoauto kastis Metsa kolhoosi. Kevadkülvi volinikuna peab ta põliseid maainimesi põllule kamandama, isegi kui vesi lirtsub üle saapaääre ja masinad kinni jäävad. Kolhoosi esimees Harald Tuvike lubab kõike homseks, seistes talupojatarkusega vastu võimu arututele nõudmistele. Esmakordselt elus puutub Kukemeri kokku tõeliste probleemidega. Vaatamata komsomoliülesandele pühendab nooruk järjest rohkem tähelepanu kohalikule pioneerijuhile. Enne õiget aega külvata ei taha keegi ja Kukemeri mässib end rajooni juhtkonna ees järjest keerulisemate hädavalede võrku. Ent partei ees ei jää miski saladuseks.
Auhinnad :
Remo filmifestival – žürii eripreemia
Üleliiduline filmifestival – I preemia
Nipernaadi

1983.aastal valminud „Nipernaadi” põhineb August Gailiti romaanil „Toomas Nipernaadi”. Filmi stsenaariumi kirjutas Juhan Viiding.
„Nipernaadi” on lugu loovisiksusest, kunstnikust, kes püüab väljuda argipäevasest rutiinist ja üritab põgeneda iseenda eest uute olukordade abil ja kaudu, proovides ja nautides oma võimeid fantaasiates, mängulises tegevuses, mängult-armastuses.
Osades:
Tõnu Kark (Toomas Nipernaadi), Milla (Viire Valdma), Peetrus (Paul), Egon Nuter (Paulus), Margus Oopkaup ( Joonatan ), Katrin Kohv (Ello), Ain Lutsepp (Jaan Lõoke) jpt.
Toomas Nipernaadi rändab mööda maad. Ta otsib kontakte, publikut, loodust ja iseennast . Oma rännakul esineb ta kord kellegi suguslasena, kord on ta muinasteadlane, kalur, talumees . Nipernaadi imetleb naisi ja loodust, püüab neid mõista ja tunda. Ta tajub ängistust, mida toovad kaasa ilusad sõnad ja puuduvad teod, mängleva kergusega loodud suhted muutuvad lõpuks koormaks ja ta põgeneb. See on lugu looja loomuga tundlikust inimesest, kes otsib ja ootab mehe-naise suhete tundmaõppimise teel oma Seeba kuningannat. Aga peamine, mis ta inimestele annab, on lootus ja hetkerõõm.  
Hukkunud Alpinisti hotell
"Hukkunud Alpinisti" hotell on vendade  Arkadi ja  Boriss Strugatski 1970. aasta romaani ""Hukkunud Alpinisti" hotell" põhjal valminud 1979. aasta Nõukogude Liidu film.
Sisu
Inspektor Glebsky saabub väljakutse peale üksildasse mägihotelli. Juhataja teada pole midagi märkimisväärset juhtunud, kuid olude sunnil peab inspektor veetma õhtupooliku hotelli kummaliste külalistega. Kui laviin katkestab ühenduse maailmaga, vallandub rida salapäraseid sündmusi. Olaf avastatakse surnuna, Hinckus oma voodist kinniseotuna ning hotelli kõrvalt leitakse külmunud mees. Isegi füüsik Simonet ei oska seletada Olafi kõrvalt leitud müstilise kohvri sisu ega päritolu. Glebsky asub tegutsema, et süüdlane välja selgitada, kuid faktid viivad ta järelduseni, millega mõistusel on raske leppida. 
Grigori Kromanovi film põhineb vendade Strugatskite samanimelisel ulmeromaanil, mille keskmes küsimus, mis juhtub kui ratsionaalne mõistus kohtub üleloomulikuga. Tipptasemel kunstnikutöö ja Sven Grünbergi muusika loovad sugestiivse õhtustiku, mis seisab lähemal ulmekirjanduse algsele ideestikule kui kaasaja efektidest küllastunud vaatemängufilmidele.
"Hukkunud Alpinisti hotell" taastati programmi Eesti film 100 egiidi all Soomes Digital Film Finlandis originaalteose autorite kaasabil. Filmi taastamiseks vajalikud algmaterjalid osteti Moskvast Gosfilmofondist.
Hukkunud Alpinisti hotell" taasesilinastus Tallinnas uues kinos ARTIS 14. novembril 2009.
Filmi pikkus on 87 minutit.
Naerata ometi
„Naerata ometi" on Leida Laiuse  ja Arvo Iho 1985. aastal lavastatud film  Silvia Rannamaa teose " Kasuema " ainetel .
Film võitis Berliini filmifestivalil 1987. aastal UNICEFi  auhinna .
Sisu
Teismeline Mari saadetakse lastekodusse. Sealne keskond on aga väga kohutav ja ebasõbralik. Natukene aega hiljem näitavad tüdruku vastu huvi kaks rivaalitsevat poissi. Kumbaga peaks ta armuma? Kas hea või halvaga ? Film annab realistliku ülevaate lastekodude elust Nõukogude Liidus. Filmis saab näha väga head näitlemisoskust.
Peaosades
Monika Järv
Hendrik Toompere juunior
Tauri Tallermaa
Siiri Sisask
Evald Hermaküla
Püha Tõnu kiusamine
„Püha Tõnu kiusamine" on 2009. aasta Eesti draamafilm. Filmi on lavastanud Veiko Õunpuu.
Filmi võtted toimusid 1. oktoobrist 30. novembrini 2008 peamiselt Tallinnas, Saaremaal ja Ida-Virumaal.
Filmi tegevustik keerleb ümber keskikka jõudnud keskastme juhi Tõnu, keda mängib Taavi Eelmaa.
„Püha Tõnu kiusamine“ on film mehest, kes olles oma elu keskpaika jõudnud, end just sellisest tumenevast metasast leiabki nagu Dante kirjeldab. Tema mõõdukalt jõukasse ja rahulikku ellu sugeneb tavatu häda – moraaliprobleem. Kas on võimalik olla „hea inimene“? Mida see üleüldse tähendab? Ja kes sellest kasu saab? Kaastunne on kahjumlik kapital.
Film on võitnud mitmeid auhindu. Sealhulgas võitis filmiprojekt ka Cannes'i filmifestivalil "Euroopa talendi" auhinna.
Filmi esilinastus – 10. oktoober 2009
Osades - Taavi Eelmaa, Ravšana Kurkova, Rain Tolk, Tiina Tauraite, Raivo E. Tamm ja Katariina Lauk .
Sajandi 10
parimat
Eesti Filmi