paneerimata Frikadellid knellmassist 2-3cm läbimõõduga pallid massiga 15g Lihast pooltooteid säilitatakse temperatuuril 6C KEEDETUD LIHATOIDUD Keetmiseks sobivad veiseliha, sealiha, lambaliha, kanaliha. Liha keedetakse suure tükina (1,5- 2kg). Valmis liha lõigatakse ristikiudu viiludeks ja hoitakse serveerimiseni keeduleemes. Igasse portsjonisse lõigatakse 2-3 viilu Lisandiks: · keedetud kartulid · kartulipuder · kartulipüree · keedetud ja hautatud köögiviljad · marineeritud salatid · heledad põhikastmel valmistatud sinepi ja · mädarõikakastmed, tomatikastmed PRAETUD LIHATOIDUD Suurte praadide lisandiks võib serveerida · keedetud, praetud kartuleid · keedetud köögivilju · hautatud köögivilju · praetud köögivilju · praetud seeni · marineeritud salateid · praeleent · pruunil põhikastmel valmistatud kastmeid PRAETUD POTSJONLIHAROAD Praetakse pliidil väheses rasvas või grillitakse
Puhas ja hoolikas serveerimine tõstab roogade nauditavust ja viimistleb einetervikut. Serveerimis-vaagnaid ja –kausse võib soojendada ahjus, nõudepesumasinas kuivatusprogrammiga või hoides neis eelnevalt kuuma vett. Kuumad road asetatakse eelnevalt soojendatud serveerimisvaagnatele vahetult enne serveerimist. Kuumadele vaagnatele ei tohiks lisada liialt külmi lisandeid ja komponente, et kuumana pakutav roog säiliks õigel temperatuuril pikemalt. Köögiviljad, näiteks porgandid, herned, spargel ja lillkapsas annavad oluliselt värvi liha- ja kalavaagnatele. Eriti pidulike einete puhul võiks lihavaagnat täiendavalt kaunistada lehtsalatiga, tomatiga, peterselliga ja kalavaagnat sidrunisektorite ja tilliga. Kaunistusi eeltöödeltakse enne roogade serveerimist, et roog kaunistamise ajal ei jahtuks. Külmi roogi tuleb hoida külmas või jahedas kuni serveerimise hetkeni. Külmad
Praadimisel palmi-/kookosrasva või võid Meresool, pipar Serveerimiseks salatilehed Joogiks: tomatimahl Valmistamine: haki tšilli, ja küüslauk väikesteks tükkideks. Kuumuta kana pannil kaane all rasvas ja lisa tšilli ja küüslauk. Pruunista kergelt ja eemalda pannilt. Lisa rasvainet ja pane pannile kõigepealt porgandi- ja selleriribad, sega. Paari minuti pärast lisa paprika. Lillkapsas ja brokoli, sega ja viimasena lisa suvikõrvits ja kana. Kuumuta veel pisut kaane all. Köögiviljad peaksid jääma pisut krõmpsud. Maitsesta pipra ja soolaga ning serveeri salatilehega. Lõhesupp köögiviljadega: 400 g lõhefileed (tee tükkideks) 2 sl oliivõli 1 suurem sibul 1 porru 2 porgandit 1 l vett 2 sellerivart 4 kartulit Maitseks sidrunimahla, meresoola, pipart, 2 loorberilehte, hakitud till Valmistamine: kuumuta potipõhjas õlis kergelt sibulat, aeglaselt segades. Lisa porgandirattad ja kuumuta veel 2 min
Kus leidub? A Rasvlahustuv Nägemisprotsessiks, nägemishäire Rasvkoes, maksas Kala- ja loomamaks, limaskestade naha, hämaruses või piimatooted, embrüo, kõhrkoe, kanapimeduses. kollased ja oranzid spermide luukoe jm Defitsiidi süvenedes puu- ja köögiviljad rakkude arenguks muutub silm kuivaks ja (porgand, paprika, nakkustundlikuks. tomat, apelsin) Lõpuks võib põhjustada pimedaks jäämist
mürgitada. Sedasi rikutakse looduslikku tasakaalu. Otstarbekas on kasvatada samal ajal erinevaid sorte, sest aja vältel muutub sortide kahjustuskindlus. Põllumehe jaoks vähendab see ka riske, sest ühe sordi kahjustuste esinemisel võib teine anda rikkaliku saagi. Intensiivpõllundus kurnab maad. Mahetootmises kasutatakse selliseid maaviljeluse viise, mis pinnast liigselt ei väsita. Kasutatakse külvikordi, kus erinevad köögiviljad on pidevas ringluses. Sedasi saavutatakse, et muld saab pidevalt juurde neid toitaineid, mis on eelmise kultuuri kasvatamisega ära kulunud. Alati külvatakse ka mõnda liblikõielist taimekultuuri, sest neil on võime siduda ning edastada mulda, õhus leiduvat lämmastikku. Taimetoiduliste koduloomadeta ettevõttes küntakse selline taimemass mulda. See jääbki sinna orgaaniliseks väetiseks. Loomadega majapidamises kasutatakse liblikõieliste taimed ära söödana.
Jaapani köögi menüü vaheldub koos aastaaegadega, sõltudes inimese keha vajadusest. Talvel vajame rohkem energiat kui suvel ja seda selleks, et hoida üleval keha vajalik temperatuur. Suvel koosneb menüü toitudest, mis sisaldavad kõiki vajalikke vitamiine, toitaineid ja mineraale, aga vähe rasva. Talvel lisanduvad menüüsse rohkem energiat ja sooja andvad toidud.Kui suvel on laual sushi ja sashimi, siis talvel näiteks tempura fritüüritud köögiviljad ning mereannid. Samuti liharoog shabu-shabu ning erinevad nabe- toidud ehk potis valmivad road, mis koosnevad köögiviljadest, puljongist ja lihast.Selline toitumine on nähtavasti taganud selle, et ühiskond, mis koosneb 130 miljonist inimesest, kes on üle elanud kaks tuumapommi otsetabamust ja kes töötavad suure stressi all ka laupäeviti, on ikkagi pikima keskmise elueaga maailmas. Olgu see lihtsalt mõttepausi
perioodi pikkus. · Põllumajandus jaguneb : 1. Taimekasvatus 2. Loomakasvatus · Teraviljad : nisu ,riis ,mais ,oder ,hirss ,rukis ,sorgo. · Mugulviljad : kartul ,bataat ,mnaiokk ,jamss. · Õlikultuurid : sojauba ,päevalilll ,puuvill ,õlipalm ,maapähkel ,raps ,oliivid ,lina ,kanep. · Suhkrukultuurid : suhkruroog ,suhkrupeet. · Mõnukultuurid : kohv ,tee ,kako ,tubakas ,narkootikumid ,koka. · Kiukultuurid : puuvill ,lina ,kanep ,sisal ehk agaav. · Köögiviljad : tomat ,kurk ,hernes ,uba. · Aiandus : viljapuud ,marjapõõsad ,tsitrulised ja muud istandused · Veised : piimakari ,lihakari ,tööloomad. · Sead · Lambad : lihalambad ,villalambad. · Liinud. · Karusloomad. · Muud loomad : hobused ,põhjapõdrad ,kaamelid ,kitsed jne. · Siidiussikasvatus. · Mesindus Kalapäägi säilitamiseks on pandud püügikvoodid. Metsavarud · Taastuv loodusvara. · Metsavarude hindamine on keerukas. Kuidas neid hinnata ?
1)Kiirtoitu mõiste. Kiirtoit on kiiresti valmiv toit, mida on võimalik mõne minutiga kohapeal valmistada ja vajadusel ka tellijale kätte toimetada. Kiirtoiduks loetakse: hamburgereid, friikartuleid, pitsa, hot dog jn..Kiirtoitude hulka võib arvata ka take-out ehk kulinaarialettidest kaasavõtmiseks müüdavad võileivad või wrapid, aga ka Hiina söögikohtades karpidesse pakitavad road. Kõik need sisaldavad suurel hulgal rasvu, süsivesikuid, kaloreid, soola, suhkrut ja palju muid aineid. 2)Miks nii palju süüakse Viimasel ajal on hakatud järjest rohkem rääkima tervislikust toitumisest. Kiire elutempo juures ei leita enam aega korraliku ja täisväärtusliku toidu valmistamiseks, mistõttu tuleb sellele rohkem tähelepanu pöörata ning inimestele teadvustada, kui oluline on õige toitumine. Süüakse pigem seda, mis valmib kiiresti, on maitsev ja odav. Eriti populaarsed on kiirtoidurestoranid, mis kõiki eelnevalt loetletud tingimusi täidavad. Nei...
!Ja kui sööd siis mitte rohkem kui 2 korda nädalas. 10.Ära paastu nädalas rohkem kui 2korda(näiteks esmaspäev ja reede) 11. Ära unusta sporti ,käi kasvõi kord päevas sörkimas. 12. Ideaalne aeg sportimiseks - 17,00-20,00 13. Söö kindlasti hommikusööki! 14. Need toidud sobivad hästi lõunaks-puljongid, salatid, keedetud mitterasvane liha, juurviljad, puuviljad. 17.Õhtusöögiks sobivad hästi need toidud- kerge salat, kodujuust, jogurt või mõned aurutatud köögiviljad. 18. Unusta ära praetud toidud. 19.Unusta kiirtoit, seemned, pähklid, sool. Majonees kõik prügikasti! Ära joo magusat vet,kui sa tahad kaalu alandada! Kui oled magusasõber,siis on soovitatav hommikul tükk tumedat sokolaadi süüa. Ütle headaega kookidele,muffinitele ja saiakestele! 20.Üks portsjon võib olla kuni 200g. 21.Söö väiksest kausist või taldrikust,võta kätte teelusikas,nii sööd vähem! 22.Kui kõht läheb tühjaks-joo 2klaasi vett ja kõik läheb paremaks
Magustoidud 1. Millise nimetusega on veel magustoidud antud? Desserdid, järelroad 2. Kuidas jagunevad magustoidud serveerimis temp järgi? Too iga jaotuse kohta 2 näidet! Külmad magustoidud 10 14 kraadi: tarretised, kopmotid Soojad magusroad 65 kraadi: pannkoogid, pudrud Külmutatud magusroad -14 kraadi: jäätised, parfeed 3. Millised magustoidud sobivad pidulike ainete puhul,millised tavalise toidukorral? Pidulikud:parfeed,kreemid,tarretised,kook kastemega. Tavalised:kissellid,mannavaht,vormiroad,pannkoogid. 4. Milliseid nõusid kasutatakse magustoitude serveerimisel? Kausid,pokaalid,lusikad,taldrikud,deserditaldrikud 5. Milles seisneb puuviljade,marjade eeltöötlemine? Pesemine,koorimine.Ananassil eemaldame südamiku.Õun,pirn,banaan,avokaado- hapustatud vees hoida. 6. Kuidas toimub avokaadol kivi eemaldamine? 7. Kuidas toimub viinamarjade eeltöötle...
Esmasesse majandus sekotrisse kuuluvad: põllumajandus,metsandus,kalandus,jahindus ja ka maavarade kaevandamine.Maailma suurim kohvi,kakao,tee ja suhkrutoota on Brasiilia.Rantso on suur loomaskavatusmajand,kus peetakse tuhandepealisi lihaveise või lambakarju, keda söödetakse aastaringselt looduslikel karjamaadel.Ekstensiivsed teraviljatalud on levinud hõredasti asustatud kuiva kliimaga piirkondades PõhjAm. Ja Asutraalias,Venemaa ja Kasahstani steppides jm rohtaladel.Seal kasvat. peamiselt nisu.USAst tuleb peremees tallu ainult külvi ja lõikuse ajaksning palkab selleks sulased. Kogu töö tehakse ära paari nädalaga,vili müüakse kohe elevaatorisse.Spetsialiseerunud piimakarjatalud on levinud peamiselt Euroopas ja Põhj.Am., nende arv kasvab ja Jaapanis.Lisaks piimatootmisele kasvatatakse silokultuure ja teravilja loomasöödaks.Istandused on suured taimekasvatusmajandid,mis toodavad saadusi(kohvi,suhkruroog,puuviljad jne.)müügiks ja telge...
Ükski rühm ei ole teistest tähtsam, kuid mida alumisel püramiidiastmel need asuvad, seda rohkem peaks neid tarbima. · I põhikorrus: teraviljasaadused ja kartul, soovitatav tarbida 8-13 portsjonit päevas: · Leib, sepik 4-7 portsjonit (1portsjon on 30g) · Kartul 2-3 portsjonit (1portsjon on 90g) · Teised teraviljatooted: puder, pastatooted, helbed 2-3 portsjonit (1portsjon on 1dl) · II põhikorrus: puuviljad ja marjad 2- 4 portsjonit päevas, köögiviljad ja kaunviljad 3- 5 portsjonit päevas: · 1 portsjon on 1 puuvili (100g) või 2dl marju või puuvilja(marja)mahla või 15g kuivataud puuvilju ja marju. · 1 portsjon on 100g köögivilju toorena või keedetult või 200g köögiviljamahla või 30g kuivataud kaunvilju Toidupüramiid III põhikorrus: piim ja tooted 2- 4 Click to edit Master text styles · portsjonit päevas, liha, kala, muna 2- 4
Ungarlased Jana Raudsepp 10 . A Sissejuhatus Ungarlased (ungari keeles magyarok, eesti keeles ka madjardid ) on soomeugri rahvas, mille enamik räägib ungari keelt. Ungari rahvaarv on 9 941 000 (juuni 2012) Ungarlaste enesenimetus on magyar, madjar. Arvukus Ungarlased on suurima rahvaarvuga soomeugri rahvas. Tänapäeval elab osa ungarlasi vähemusrahvusena naaberriikides (Rumeenia, Slovakkia, Ukraina, Serbia, Horvaatia jt). Budapestis ehk ungari pealinnas, mis on Euroopa Liidus suuruselt 7.linn elab 1.734 miljonit ungarlast Click to edit Master text styles Second level Third level Fourth level Fifth level Budapest Ajal...
Vitamiin A D E K Q F C H (täht-ja Retinoidid, kaltsiferoolid tokoferoolid naftokinoonid ubikinoonid linoolhape askorbiinhape biotiin keemilin retinool e nimetus ) Biofunkt Nägemise Kaltsitriool-reg Antioksüdant, Verehüübimin Antioksüdantne Vajalik Naha, igemete, Karboksülaas sioonid fotokeemiline Ca ja P primaarkaitse e, glükoosi kaitse lipiidide närvikoe luude, sidemete, koensüüm protsess, metabolismi ja lipiidide fosforüülimine peroksüdatsioo arenguks, kapillaaride, Rasvhapete antioksüdantne taset peroksüdatsioo , Ca sidumine ni vastu, kolesterooli hammaste talitlus, ...
13. Metallide biofunktsioonid: makroelemendid - Na, K, Ca, Mg; mikroelemendid - Fe, Zn. Mis juhtub, kui toit sisaldab liialt palju soola? Millised toiduained on head K/Ca/Mg/Fe/Zn allikad. Vt http://toitumine.ee/mineraalained/. Na närviimpulsside edasikanne, vererõhu mõjutamine, keedusoola koostises, juust, leib K sportlikud võimed, leidub puuviljades ja juurviljades Ca tugevad luud, piim ja piimatooted, pähklid, seemned Mg ensüümide, luude koostises, pähklid, seemned, kama, köögiviljad Fe vereloome, maks, verivorst, muna, seemned Zn immuunsüsteem, haavade paranemine, paljude ensüümide koostises, maks,liha, kamajahu, seemned 14. Raskemetallid (Pb, Hg, Cd). Kuidas need sattuvad keskkonda? Millist negatiivset mõju avaldavad? Keskkonna reostumine. Kahjustavad tervist. Mürgitus organismis. Ohtlike jäätmete viskamine prügimäele-ohtlikud ained kanduvad laiali. 15. Metalliühendite nimed, valemid, omadused. Näiteks lk 188 ül 14-16,lk 192 ül 10, 11, lk 200 ül 11-
Näiteks piimhapebakterid, äädikhapebakterid jne b) seened pärmseened käärimine, tulemuseks on alkohol ja süsihapegaas, hallitusseened jne 2) õhu koostis kõikides õhus leiduvates ainetes kõige aktiivsem mõjutab hapnik (tekib rasva rääsumine), mõned toiduained vajavad hapniku nt kuivained 3) õhuniiskus vett rohkem sisaldavad toiduaineid tuleb hoida niiskemas kohas (70-80%) köögiviljad, liha, kala jne, väike õhuniiskuse puhul tuleb hoida 50-70% - need on kuivained (suhkur, jahu jne) 4) temperatuur kõrge temperatuuriga toiduained kuivavad, kvaliteet muutub, halvaneb konsistsentsi, põhjustab aroomainet äralendumist 5) valguse mõju A ja C-vit hävib 6) pakkendamine vaakumiga parem säilivad Toiduainete kvaliteedi hindamine 1) organoleptiline hindamine - toimub meeleorganite abil
Ja muidugi leib. Ahjus küpsetatud leiva eelkäijaks olid tule paistel küpsetatud kakud ja koogid ning vees keedetud käkid. Odrakakku on üldisemalt tundtud karaski nime all. Väga ammustest aegadest on küpsetatud jämedast odra-, rukki- ja nisujahust õllepärmiga kergitatud taignast leiba. Hapendatud rukkileiba õpiti valmistama 11.-13.sajandil.köögiviljadest kasvatati kõige varem naerist, hiljem ka kaalikat ja kasast. Kuni 19.sajandini olidki need enim söödud köögiviljad. 16.-17. sajandil hakati kasvatama porgandit, sibulat, pasinaaki, rõigast, redist, peterselli, hiljem ka kuri. 19.saj. algupoolele hakati kasvatama kartulit, peeti ja kõrvitsat. Tomatit ja paprikat hakati kasvatama alles 20.sajandi algul. Esimeseks köögiviljatoiduks eestlaste söögilaual olid keedetud naerid. Kapsast peamiselt hapendanti ja keedeti siis hapukapsasuppi või putru. Herneid ja põldube, ka läätsi keedeti niisama, tehti leent, putru ja käkke
Tal on muu hulgas fosfaatide ainevahetuse regulaator. Mg omastamist soodustab B6 ja C- vitamiin, ilma vitamiin B6-ta magneesium ei imendu. [3] Vitamiinide omastumist takistavad: · liigne kohvijoomine · alkoholi tarbimine · suitsetamine · mõned ravimid · samuti mõned antibeebipillid Vitamiinide hulk toidus sõltub ka toidu valmistamisviisist. Et vähendada vitamiinide kadu: · väldi liiga pikka keetmisaega · pane köögiviljad keema keevasse vette · kasuta ära ka köögiviljade keeduleem, näiteks valmista sellest kastet või suppi · väldi toidu mitmekordset soojendamist [7] Magneesiumi annavad rikkalikult vetikad (pruunvetikas) ja teised meretaimed, pähklid (mandlid, india ja brasiilia pähklid), täisterad, tofu, seemned (kõrvitsa- ja päevalilleseemned), kakao. Kala, liha, piim ja puuviljad on küllaltki magneesiumivaesed. Magneesiumi leidub peamiselt klorofülli
VUNKi kogemusseminar "Liikumist täis koolipäev" KES JAANUARIKUUS ON SÜNDINUD...... JUULI AUGUST OKTOOBER MÄRTS DETSEMBER TÄHTKUJUD JUUNI SEPTEMBER AASTAAJAD SÜNNIKUUP APRILL VEEBRUAR NOVEMBER DETSEMBER ÄEVAD MAI LIIKUMIST TÄIS ÕPPETUNNID EESTI KEEL VÕÕRKEEL MATEMAATIKA LOODUSÕPETU S KUNSTIÕPETUS TÖÖÕPETUS KEHALINE 1. MINA TEAN Mängu põhimõte on meelde tuletada/ kinnistada õpitud mõisteid Õpilased on ringis ja õpetaja on ringi keskel mängujuhiks. Õpetaja ütleb/ laseb lugeda üldmõiste, nt PUUVILJAD Seejärel viskab õpetaja palli ühele ringis olevale õpilasele, kelle ülesandeks on põrgatada palli 5 korda ja iga põrgatuse ajal nimetada puuvili. Näide: Õpetaja: PUUVILJAD (Õpetaja viskab palli ringis seisvale õpilasele) Õpilane: Mina tean õuna/ palli põrgatus, ploomi/ palli põrgatus, pirni/ palli põrgatus, aprikoosi/ palli põrgatus ja kreeki/ palli põrg...
2) Majanduslikdu tegurid: KAPITAL TÖÖJÕUD VALITSUSE POLIITIKA hooned tööjõu kvaliteet toetused masinad, seadmed traditsioonid tollipoliitika väetised seemned, tõuloomas Põllumajandusliku tegevuse kaks suunda: 1) Taimekasvatus Teravviljad Söödakultuurid Mugulviljad Kiukultuurid Õlikultuurid Köögiviljad Suhkrukultuurid Puuviljad, marjad Mõnukultuurid 2) Loomakasvatus Veised Karusloonmad Sead Muud loomad Lambad Siidiussikasvatus Linnud Mesindus Agraarkliimavöötmed: Vööde: Klimaatilised tingimused: Põllumajanduslikud tegurid: Polaarne Aastaringselt külm. Aasta läbi külm, seega sellega tegelemine
Magneesiumil on suurim (negatiivne) standardpotentsiaal (-2,38 V) [07.01.07] nende metallide hulgas, mis kokkupuutes õhuhapniku ja veega püsivad keemiliselt stabiilsena. Magneesiumi leidumine: Magneesium on mikroelement, mis on organismis rakusiseselt katiooni kujul. Magneesiumi ioonid omavad tähtsust närvi-impulsside ülekandes ja lihaste kokkutõmbumise protsessis. Magneesiumi varusid meie organismis aitavad täiendada puu- ja köögiviljad (eriti aprikoosid, virsikud, tomatid ja kapsas). Magneesium osaleb loomorganismis soolade koostises luukoe tekkes ja paljude ensüümide töö tagamises. Umbes 70% magneesiumist paiknebki luudes. Magneesiumi leidub maakoores 2,1% ja leviku poolest on ta keemilistest elementidest 7. kohal. Magneesium kuulub ligikaudu 200 mineraali koostisesse. Ammendamatud magneesiumivarud on ookeanides ja meredes. 1 kuupmeeter merevett sisaldab kuni 4 kg magneesiumi. Magneesiumi kasutamine: Looduses:
(riknevad, omandades ebameeldiva lõhna ja maitse) kiiremini, ei talu väga kõrgeid temperatuure (üle 180 kraadi ei tohi kuumutada), kuid on organismi poolt palju paremini omastatavad. Rasva omastatavus organismi poolt sõltub tema sulamistemperatuurist, mida madalam see on, seda parem omastumine. Rasvu sünteesib inimese organism ka ise nii valkudest kui süsivesikutest. Süües üleliia magusat ning seda mitte ära kulutades võib minna paksuks, kuigi rasvu palju ei söögi. Puu- ja köögiviljad rasvu praktiliselt ei sisalda. Rasvarikkad loomsed toiduained on pekk, rasvane liha, kananahk, või, hapukoor ja rõõsk koor, munakollane, rsvased kalad. Siin tuleb meeles pidada, et uuemad toitumisalased uurimused rõhutavad kalarasvades sisalduva oomega-3-rasvhapete head mõju organismile, eriti südamele ja veresoonkonnale. Rasvarikkad taimsed toiduained on seemned ja pähklid. Rasva liigne hulk organismis suurendab haigestumist südame- ja veresoonkonnahaigustesse,
Toitumine erinevatel spordialadel 2019 Sissejuhatus Toidu valimine, mis annab energiat võistluste ja trenni toetamiseks, on hädavajalik ja võib olla üsna keeruline. Erinevatel spordialadega tegeledes peab erinevalt toituma. Et saavutada parimaid tulemusi peab toituma vastavalt. Et saavutada parimad tulemused on välja töötatud erinevatel aladel võistlejatele spetsiaalsed menüüd. Mida järgides saadakse kätte võistluseks vajalikud toitained. Korvpalluri toitumine Korvpallurite keskmine kcal arv päevas jääb umbes 3500 ja 4600kcal vahele päevas kõik oleneb mängija positsioonist ja kaalust. Mängude vahel peab jälgima kehakaalu et lihased saaksid õiget tüüpi toitaineid. Enne mängu 63 Kg mängija näidismenüü • Hommikusöök: 2 tassi hommikuhelbeid, 300 ml rasvavaba piima, banaan, 300 ml apelsinimahla • Suupiste: õun, 2 supilusikatäit maapähklivõid, 28 g • Lõunasöök: 1 kalkuni võileib nisu...
Füüsalist kasvatatakse nagu tomatit. Passioon kannatuslille vilja, mida kutsutakse ka purpurpassiooniks, on pruunikasvioletne kuivanud nahka meenutav koor. Kui see on veidi kühmuline ja krimpsusning vali näeb välja, nagu peaks selle ära viskama, siis on see küps. 5 KASUTATUD ALLIKAD Kirjandus Danielsson ,S.(2004). Marjad, puu- ja köögiviljad. Maalehe Raamat, 15,39,55 lk. Internet http://www.toidutare.ee/termin.php?id=318&otsing=sql_0_effcdc5fed569b4(26.09.2009). http://www.toidutare.ee/termin.php?id=37&otsing=sql_0_be9adc2cf45e5b9(26.09.2009). 6
umbes liitri ning juurde lähevad veel tee ja kohv. Veidi jäi vee tarbimiskogusest päevas puudu. ENESEANALÜÜS Kuna mulle meeldib teha süüa, siis usun, et see tund aitas mul rohkem mõista toidu tegemiseks vajalikke toiduaineid ja nende koostises olevaid toitaineid. Minu teadmised enne tundi: · Pakendi märgistus · Toiduinete riknemine · Kuivained · Pähklid (välja arvatud para- ja pekaanipähkel) ja seemned · Köögiviljad, salatid, puuviljad. Minu teadmised pärast tundi: · Leiva ja saia tootmise operatsioonid · Parapähkel ja pekaani pähkel · Etüleen · Marjade liigitamine · Tee, kohv · Piima tegemisel kasutatavad võtted · Juustud, juustude jaotus · Või tööoperatsioon Kuigi ma õpin hotellimajandust ja minu tulevaseks tööks on kas juhi koht kuskil hotellis
Seda tehakse peamiselt soola, pipra ja vanilliiniga. Toit ei tohi olla teravamaitseline. Rohkesti valmistatakse aga vürtsirohkeid piparkooke mitmesugustes suurustes ja kujul. 2. SÖÖGIKORRAD JA TÜÜPILISED TOIDUD Saksamaa kiire hommikueine kujutab endast tavaliselt rohkemat kui tassi kohvi (kuid mitte lahustuvat), klaas apelsinimahla, mõned lõigud leiba või prantssaia. Hommikusöögi juurde kuulub kas juust, jogurt, kuivad helbed, võib-olla ka marineeritud köögiviljad või kala. Peale selle ka sinki, salaamivorsti dzemmi. Keskhommiku ajal armastavad sakslased midagi näksida, et vastu pidada senikaua, kuni algab lõuna. Lõuna on traditsiooniliselt päeva kõige tähtsam söögikord ning isegi tänapäevases kiires linnaelus leitakse aega lõunasöögi jaoks. Tavaliselt võib see olla supp, liha- või kalaroog koos aedviljade ja kartulite või nuudlitega. Lõunat serveeritakse tavaliselt kella 12-13ni
Kui inimesed oleksid tarvitanud rohtude asemel läbi elu rohkem ravimtaimi, oleks meie ühiskonnas palju tugevamad ja tervemad inimesed. Olulist tähtsust omab ravimtaimede säilitamine ja kulinaarne töötlemine, sest toit peab olema füsioloogiliselt täisväärtuslik, maitsev ja kaunilt serveeritud. 5 Kasutatud kirjandus L.Issako Köögiviljad ja maitsetaimed Eesti riiklik kirjastus Köögiviljanduse käsiraamat M.Kask, V. Kuusk Metsa ja niidutaimed Internet www.loodusmuuseum.ee 6
õige niiskus ruumid kergesti puhastatavad Toorained ja tooteid ei tohi säilitada temperatuuri juures, mis kahjustab teiste kaupade kvaliteeti (jahutatud tooted võivad olla külmutatud toodetega koos, kuid külmutatud tooted ei tohi olla samas veokis/laos) kus on jahutatud tooted) Ladude liigitus: 1) soojad laod (+14oC - +18oC) kauaseisvad kaubad 2) jahelaod (+2oC - +6oC) jahutatud toiduained 3) külmlaod (-18oC) külmutatud tooted (liha, kala, köögiviljad, marjad) Vastuvõtmine: 1) mahalaadimine 2) veovahendikontroll (temperatuur, puhtus) 3) kaupade paigutamine vastuvõtualale 4) kauba vastuvõtmine 5) vastuvõtukontroll: võrreldakse koguseid tellituga kontrollitakse vastavaid kuupäevi (tehakse märge dokumendile) vaadatakse kaupade säilitus- ja realiseerimisaega sensoorne kontroll (kas kaubad on kuivad ja terved
nõrkust • kusihappe- ja nõdrameelsust liigsuhkurveresust depressioon • kiilaspäisust kõhulahtisus B5-vitamiin Pantoteenhappe nimi pärineb kreekakeelsest sõnast pantothen, mis tõlkes tähendab „igalt poolt” ning näitab seda, et pantoteenhapet on võimalik saada peaaegu kõikidest toitudest. Allikad Päevane vajadus • Allikadtaine liha, täisteratooted, kaunviljad, puu- ja köögiviljad. Päevane kogus on 6 mg pantoteenhapet , mis sisaldub umbes: • * 100 g hautatud veisemaksas, * 180 g pärmis, * 230 g maapähklites, * 400 g hautatud seentes. Biofunktsioonid • ainevahetuse aktiveerimiseks • neerupealiste töö stimuleerimiseks • rakkude ülesehitamiseks ja tsentraalse närvisüsteemi arenemiseks, • kolesterooli, steroidide ja rasvhapete sünteesimiseks, • terve seedetrakti tagamiseks,
ebaõige keemiline tasakaal, mida põhjustab ainevahetuse happeliste jääkide kuhjumine. Selle peapõhjused on liha ja rafineeritud süsivesikute liigtarbimine, seedimiskeemia põhimõtete eiramine ning kõhukinnisus. Õige toitumise peamised põhimõtted Hay järgi: · süsivesikurikkaid toite ei tohiks süüa samal toidukorral valkude ja happeliste puuviljadega, vahe peaks olema vähemalt 4 tundi; · toidusedeli peamise osa (60%) peaksid moodustama puu- ja köögiviljad ning salatid; · valku, tärklist ja rasva tuleks tarbida väikestes kogustes; · vältima peaks rafineeritud suhkrut ja tärklist ning töödeldud toite; · tervisliku eluviisi lahutamatud osad on lisaks õigele toitumisele füüsiline aktiivsus, värske õhk, päike, vesi ja puhkus. Valgu ja tärklise koossöömise vältimine on Hay dieedi tähtsaim osa. Valgud vajavad seedumiseks happelist keskkonda, mis aktiveerib valkude lõhustamiseks vajaliku ensüümi pepsiini
tööjõuvajadus hooajaline, toodangu ületalve säilitamine kulukas ja suurte kadudega. Soojushulga alusel eristatakse jahe, mõõdukas ja soe parasvööde. 3.1. Jahe parasvööde- vegetatsiooniperiood kestab 3-5 kuud, looduslikult levib okasmets. Suvi lühike ja jahe, talv külm ja pikk. Vähe põllumajanduslikku maad, karmid kliimatingimused, väheviljakad leetmullad. Kasvatatakse mitmeid teravilju: rukis, kaer, oder, kartul, köögiviljad, lina, raps. (Kanada, Soome lõunaosa, Venemaa keskosa) 3.2. Mõõdukas parasvööde- vegetatsiooniperioodi pikkus on 5 kuud või rohkem. Eristatakse omakorda kolm valdkonda. 3.2.1 Mereline- pehme ja niiske talv, peale teraviljade kasvavad peale teraviljade veel istanduse põllukultuurid (sõstrad, õunapuud). Mullad keskmise viljakusega, üsna hästi haritavad, kuid kohati vajavad kuivendamist. Arvukad rohumaad on eelduseks piimakarjakasvatusele. (Eesti, Inglismaa, Poola) 3.2.2
Toitlustamisel on tähtis just nende vitamiinide, mineraalainete ja kiudainete sisaldus. Oluline on meeles pidada, et eeltöötlemisel ja kuumtöötlemisel on vitamiinide ja mineraalainete kadu suur! Eriti tähtis on jälgida, et tekkiks võimalikult vähe kadusid. Vitamiinid ja mineraalained asuvad põhiliselt koores ja vahetult selle all, järelikult peaks võimalikult palju kasutama ilma koorimata. Koorimisel tuleks koorida võimalikult õhukeselt. Valguse ja soojuse mõjul närtsivad köögiviljad kiiresti, peale vitamiinide kao halvenevad ka maitseomadused. Säilitamisel on oluline piisava niiskuse olemasolu. Säilitamiseks sobivad temperatuurid on köögiviljadel erinevad, näiteks värske kurgi maitse halveneb külmkapis oluliselt. Värske kurk võib pakkida toidukilesse ja hoida toatemperatuuril, kuid varjatult päikese eest. Ka banaane ja tomatit ja paprikat ei panda külmkappi, see halvendab nende maitset. Neile sobib temp +10o-+14o
Keemilise reaktsiooni kiirus. 1.Too näiteid erineva kiirusega kulgevatest keemilistest reaktsioonidest a) ülikiiresti b) mõõduka kiirusega c) aeglaselt a) plahvatusreaktsioonid (lõhkained, paukgaas), ioonidevahelised reaktsioonid b) ainete põlemine (metalli reageerimine happega) c) geoloogilised protsessid (kivisüsi, nafta) 2.Mida näitab keemiline reaktsiooni kiirus? ära reageerinud või tekkinud saaduste hulka ajaühikus. mõõdetakse mol/dm2 3.Kuidas mõjutab reaktsiooni kiirust reageerivate ainete aktiivsus? mida aktiivsem on aine, seda kiiremini kulgeb reaktsioon 4.Kuidas mõjutab reaktsiooni kiirust reageerivate ainete kontsentratsioon? Mida näitab kontsentratsioon? mida suurem on lähteaine kontsentratsioon, seda kiiremini kulgeb reaktsioon ja osakesed põrkuvad. Aine kontsentratsioon väljendab aine hulka ruumala ühikus. tähis on c ja põhiühik mol/dm3 5.Kuidas mõjutab rõhk gaasiliste ainete reaktsioonikiirust? kiireneb, kuna kui tõsta rõh...
mandriline kultuuride valikut piirab külm talv mõnikord kahjustab saaki põud lühikese vegetatsiooniperioodi tõttu peab kõik tööd tegema väga ruttu Soe parasvööde kuuekuuline või pikem vegetatsiooniperiood võimalus kasvatada soojalembelisi kultuurtaimi riis mais päevalill suhkrupeet köögiviljad sojauba viinamarjad ... kultuuritaimede valikut piirab lühike kuid külm talv ja vähene sademete hulk niisutus on kuivematel aegadel vajalik Lähistroopiline vööde vegetatsiooniperioodi lühendab kuiv kliima niisutamise abil on võimalik põllukultuure kasvatada kogu aasta aastas võimalik saada 2 saaki haritavat maad on u. 300 milj, hektarit selle kasutamine sõltub sademete hulgast ja aastaajalisest jaotusest
Magustoitudest on väga populaarseteks kastmete või siirupitega puuviljasalatid, kompotid, kissellid, mannavahud, jäätised ja puuviljad. Toitude maitsestamine on tagasihoidlik. Seda tehakse peamiselt soola, pipra ja vanilliga. Saksamaa kiire hommikueine kujutab endast tavaliselt rohkemat kui tassi kohvi ( kuid mitte lahustuvat!), klaas apelsinimahla, mõned lõigud leiba või prantssaia. Hommikusöögi juurde kuulub kas juust, jogurt, kuivad helbed, võib-olla ka marineeritud köögiviljad või kala. Samas ka sinki, salaamivorsti ja mingit dzemmi magusaarmastajatele. Lõuna on traditsiooniliselt päeva kõige tähtsam söögikord ning isegi tänapäevases kiires linnaelus leitakse aega lõunasöögi jaoks. Lõunat serveeritakse tavaliselt kella 12-13ni. Õhtusööki kutsutakse Abendbrotiks (see tähendab ,,õhtuleib"). Tavaline õhtusöögiaeg on 19-20.30ni. Pidulikud õhtusöögid algavad tavaliselt kella 20.00 ajal. Õhtusöök võib sarnaneda lõunasöögiga,
Kalaroad (vasta küsimustele) 1. Millised on värske kala tunnused? * Kala lõhn on värske, kala terve ning muljumata. * Kala lõpused on helepunased (jääs säilitatud kala lõpused on hallikalt punetavad) * Kala silmad on selged ja veidi väljauluatavad, punnis. * Kala liha on elastne, nõtke (kui kala muljuda sõrmedega, siis lohku ei jää) * Sidekoekelmed on pärlmutriliselt säravad. * Limakiht on ühtlane. 2. Milliseid töövahendeid kasutatakse kalade eeltöötlemisel? * kalariiv, kalanuga, fileerimisnuga, käärid, kalalaud, teravaotsaline kahvel. 3. Kuidas eemaldatakse kaladel sisikond? * Kõhu avamise kaudu- alustatakse enamasti päraku poolt pea poole. Kasutatakse selleks nuga või kaare. * Selja kaudu- avamist kasutatakse sel juhul, kui tahetakse kala täita. Selgroog eemaldatakse täielikult. * Peaavause kaudu- avades jäävad kala kõht ja selg terveks....
VARIOCOOKING CENTER Iseseisev töö Tallinn 2011 SISUKORD 1. JOONISED................................................................................................................3 2. NUMBRILISED SÜMBOLID.................................................................................5 3. TEHNILINE INFORMATSIOON...........................................................................6 4. KIRJELDUS.............................................................................................................6 5. FUNKTSIOONID....................................................................................................6 5.1. VarioCooking Control reziim.....................................................................6 5.2. Käsireziim...................................................................................................7 5.3. Lisafunktsioonid..............................................
aseaine, kanepitoidud olid toitvad ja ja maitsvad. 14.Aedviljadest tarvitati naerist,hiljem kaalikat, ja hapukapsaid,hiljem tuli ka kartul kasutusele. Hapukapsasupp lihaleemega,naadisupp,värskekapsasupp piimaga,värskekapsasupp,kapsataimesupp,naerisu pp,kartuli-tangu supp piimaga,aedviljasupp,ahjunaerid,praetud kaalikad,kaalikapuder,porgandipuder,hautatud porgandid,peedipuder,ahjukapsad,mulgi kapsad,ahjukartulid,kartuliporss,kartulipuder,tuhlin ott,killatuhhlid,hautatud köögiviljad. 15.Kartulid keedeti kas koortega või hõõruti käte vahel puhtaks. Kooritud pannikartuleid tehti harva,sest pool sisu läks kaduma.Söödi kartuleid soolasilguga. 16.Marjadest olid tuntumad mustikate kuivatamine ja säilitamine keedetud pudelites,hoiti veel tooreid jõhvikaid ja meeleemes pohli.Viimaseid keedeti ka moosiks, et süüa mee ja piimaga talvel.Tehti ka marjasuppi. 17.magustoite valmistati linnupiima-mee abil,mida toodi algselt metsast.Õllesupp,sõirapudi. 18
loomset päritolu, peamiselt siis nahk ja karusnahk, aga enamasti ka vill, siid ja mesilasvaha. Samuti ei osta veganid võimalused kosmeetikat ja kodukeemiat, mis sisaldavad loomseid aineid ning mis on loomade peal testitud. Reeglina ei poolda ega külasta veganid loomi ärakasutavaid meelelahutusasutusi nagu näiteks tsirkused. Mida siis üldse veganid söövad? teraviljatooteid (nt. leib, tatar jne) kaunviljad (läätsed, herned jne) köögiviljad puuviljad seemned (päevalille-, kõrvitsa-, mooni-, jne) mandlid ja pähklid marjad seened NB! Veganlus ei sea piiranguid alkoholi, tubaka, kohvi või muu taolise tarbimisele. Taimetoitlusest üldiselt Esimesed märkmed taimetoidu kohta pärinevad iidsest Indiast ja Kreekast 6. sajandist eKr. Mõlemal juhul oli taimetoitlus tihedalt seotud loomade kaitsmisega vägivalla vastu. Vahepeal jäi taimetoitlus Euroopas unarusse, kuid muutus jälle populaarseks 18. ja 19. sajandil
Ja muidugi leib. Ahjus küpsetatud leiva eelkäijaks olid tule paistel küpsetatud kakud ja koogid ning vees keedetud käkid. Odrakakku on üldisemalt tuntud karaski nime all. Väga ammustest aegadest on küpsetatud jämedast odra-, rukki- ja nisujahust õllepärmiga kergitatud taignast leiba. Hapendatud rukkileiba õpiti valmistama 11.--13. sajandil. Köögiviljadest kasvatati kõige varem naerist, hiljem ka kaalikat ja kapsast. Kuni 19. sajandini olidki need enim söödud köögiviljad. 16.--17. sajandil hakati kasvatama porgandit, sibulat, pastinaaki, rõigast, redist, peterselli, hiljem ka kurki. 19. saj. algupoolele hakati kasvatama kartulit, peeti ja kõrvitsat. Tomatit ja paprikat hakati kasvatama alles 20. sajandi algul. Esimeseks köögiviljatoiduks eestlaste söögilaual olid keedetud naerid. Kapsast peamiselt hapendati ja keedeti siis hapukapsasuppi või -putru. Herneid ja põldube, ka läätsi keedeti niisama, tehti leent, putru ja käkke.
. ma sain sellega hakkama. Ja siis sa tahad millegi loojaks veel ja veel olla, sa tahad iseenda elu hakata looma. Loomist ning algatamist tuleks hakata väikestest asjadest. Näiteks poest ostetud tomatite, kartulite, kurkide, porgandite ning salati asemel kasvatada neid ise. Hankida endale väike maalapp ning seemned mulda pista. Neid kastmas käia ning vaadata pealt, kuidas need viljad järjest suuremaks kasvavad. Teadlased on tõestanud, et ise kasvatatud köögiviljad on palju maitsvamad ning tervislikumad, sest neis ei ole kasutatud mitte mingisuguseid kemikaale ega mürke. Nii väike asi, aga loomisprotsess jällegi suur ning samas ka tervislik. Kodukoha koristamine- lood projekti ning algatad midagi suurt, kui kõik on puhas ning meeldiv, on palju parem elada. Keegi ei tule meie eest, meie kodukohta koristama. Väikese enesekindlusega inimesed võivad väga kindlalt väita, et millegi loomine ning algatamine tõstab enesekindlust,
imendumiseks, normaalseks veevahetuseks, vererõhu normaliseerimiseks, närvikoe ja lihaskoe talitluseks. Inimene vajab naatriumi 2,400mg päevas. Kaalium Peamised kaaliumi sisaldavad toiduained on pärit taimeriigist. Kaaliumirikaste toiduainete loetelu juhivad kuivatatud viljad (aprikoos, rosinad, virsikud, ploomid, banaan). Kaaliumi on palju ka seemnetes ja pähklites ning värsketes taimesaadustes (kartul ja teised köögiviljad, leib). Loomse päritoluga toiduainetest on kaaliumi rohkesti kalas ja piimatoodetes. Kaalium on koostöös naatriumiga vajalik keha biovedelike keemilise koostise stabiliseerimiseks, hapete-aluste tasakaalu säilitamiseks, süsivesikute ja aminohapete imendumiseks, normaalseks veevahetuseks, vererõhu normaliseerimiseks, närvikoe ja lihaskoe talitluseks. Inimene vajab kaaliumit 3,000 6,000 mg päevas.
Järvamaa Kutsehariduskeskus KM21 Eestlaste toidukultuur Referaat Koostas: Elo Luuasep Juhendas: Õpetaja-metoodik Ruth Muru Sisukord Sissejuhatus Eesti toit on pärist Eesti loodusest. Läänemeri ja rohked järved ning jõed on andnud meie toidulauale kala. Metsast, mis katab ligi poole väikese veega ümbritsetud eesti riigi maismaast, on meie toidulaule tulnud marjad ja seened ning ulukiliha. Seetõttu on Eestis tänagi võimalik mitmetes toitlustusettevõtetes pakkuda metssea-, põdra-, kitse- ja isegi karulihast toite, metsmarju ja looduses kasvavaid seeni. Põldudelt ja aedadest on pärit teraviljad ja põhjamaise laiuskraadi päikese all kasvanud küllusliku maitse ja lõhnaga köögiviljad, puuviljad ja marjad. Oleme kasvatanud veiseid ja lambaid, saanud nii toidulauale liha, piima ning hulgaliselt piimatooteid. Eesti on suurepärane, meie looduslikest tingimustest tulenev kom...
· maitseainetoosid · mahlaklaasid · veeklaasid · kohvitassid · teetassid · taldrikud · nuga · kahvel · lusikas · tõstmisvahendid HOMMIKUSÖÖK ROOTSI LAUAS Tavaliselt on hommikusöögi menüüs : · kohv, tee või kakao · piim, hapupiimatooted · mahl · leiva- ja saiatooted · või · marmelaad või keedised · vorstid · suitsulihatooted ja singid · juustud · pudrud · helbed · müsli · köögiviljad · puuviljad · munaroad · peekon Lauale asetamisel tuleb silmas pidada, et : · külmad suupisted on enne sooje suupisteid · köögiviljasuupisted on enne kala- ja lihasuupisteid · kalasuupisted on enne lihasuupisteid · soolakad suupisted on enne magusaid suupisteid LÕUNASÖÖK ROOTSI LAUAS Lõunasöök toimub Eestis kella 12.00 ja 15.00 vahel. Roogade pakkumisjärjestus tänapäevasel rootsi laual : · külm eelroog · kuum eelroog · supp või puljong
Neljapäev Hommikusöök: Hirsipuder, klaas õunamahla, singivõileib tomatiga Lõuna: Tatrapuder hakklihakaste, kurgi-tomatisalat, leib, magustoiduks banaan. Õhtuoode: Tee, omlett, võileib hapukurgiga Reede Hommikusöök: Tee sidruniga, makaroni-piimasupp Lõuna: Kartulipuder, sardell, peedisalat, magustoiduks vaniljekreem puuviljarõngastega Õhtuoode: Jogurt, rosinakeeks, õun 1.5 Miks peaks puu- ja köögivilju sööma? Puu- ja köögiviljad on väga olulised vitamiinide ja mineraalainete allikad ning teraviljatoodete kõrval järgmisena parimateks kiudainete allikateks. 7 Kõige rikkamad on puu- ja köögiviljad vitamiin C sisalduse poolest. Samuti leidub neis foolhapet ning teisi B-grupi vitamiine ning vitamiini E. Vitamiine D ja B12 puu- ja köögiviljades ei leidu.
Välja on töötatud ka, sarnaselt püramiidile, taldrikureegel, mis ütleb, et ühe toidukorra jooksul on soovitatav tarbida toiduained järgmises vahekorras: ½ aedvilja (toores või töödeldud), ¼ kartul, makaron või riis, ¼ kala, kana, liha. Igapäevast menüüd silmas pidades, peaks seal olema kolm peatoidukorda ja kaks või kolm vahepala, kusjuures vahepalad oleks võimalikult tervislikud. Head valikud tervislikuks vahepalaks on näiteks värsked või kuivatatud puuviljad, köögiviljad, jogurt, kohupiim, leib või mahl. Alati on kasulik pidada toidupäevikut, mis hoiab toitumisel silma peal. Seda meetodit kasutades näeb, kui tervislik on toiduvalik, ning kas kogused on liiga väikesed või suured, kesised või küllased. Samuti on soovitatav alati lugeda kauplustes toiduainete pakendeid ja seal kirjasolevat toitumisalast infot, kust lugeda peamiselt kalorihulka, rasvasisaldust, säilitus- ja muude E-ainete hulka ja vitamiinide hulka. See aitab otsustada alati
praetud lihatükk) raputada sellele vahetult enne serveerimist. 3. Kasuta vähem soola, kui retsept ette näeb. 4. Maitsesta toitu maitsetaimede, soolavabade maitseainete, puuviljamahla või vähese äädikaga 5. Kasuta mõõdukalt suure soolasisaldusega toidukõrvalisi, nagu ketšup, sinep, sojakaste, salatikastmed. 6. Kui su toidukorrad on soolarikkad, tasakaalusta neid, lisades rohke kaaliumisisaldusega toite, nagu värsked puu- ja köögiviljad. 7. Hoia soolatopsi köögikapis, mitte laual, kus see on kergesti kättesaadav. Soolatops olgu võimalikult väikeste aukudega. 8. Vahepaladeks eelista kartulikrõpsudele ja küpsistele värskeid köögivilju. 9. Valmistoitu tarbi võimalikult harva 10. Väljas süües palu, et su toit valmistataks vähese soolaga ja et toidu juurde kuuluv kaste oleks serveeritud toidu kõrvale, mitte peale.
4 Juua vedelikku iga söögikorra ajal ning söögikordade vahel. Väikelaps vajab 35 klaasi ja koolilaps 58 klaasi vedelikku päevas. Janu kustutamiseks on kõige sobivam puhas vesi. Piim ja magusad joogid janu kustutamiseks ei sobi, kuna vähendavad söögiisu. Mahl toidukordade vaheajal tuleks asendada veega. Toit peab olema kiudaineterikas. Kiudaineid sisaldavad täisteratooted (leivad, pudrud), köögiviljad, puuviljad, marjad, pähklid ja seemned. Kiudained pehmendavad väljaheidet ja suurendavad selle mahtu ning kiirendavad soole tegevust. Vältida tuleb liialdamist väga rasvase, madala kiudainetesisaldusega, magusa ja valgurikka toiduga (nt prae- ja friikartulid; piim ja piimatooted, kohukesed; kakao ja sokolaad; muna; peenjahutooted: sai, kondiitritooted, peenleib jne; riis ja riisi sisaldavad toidud ja tooted; mahlajoogid; maks- ja maksatooted; mustikad).
näiteks raadiolainetel töötavatele RFID-kiipidele (Radio Frequency Identification) [11]. Tänapäeval on inimeste toitumisharjumused muutunud ning üha rohkem pööratakse tähelepanu tervislikele eluviisidele: tarbijad eelistavad osta kauplustest värskeid puu- ja köögivilju ning kaupmehed püüavad hankida neid maailma erinevatest riikidest. Hiljuti ilmus Postimehes artikkel ,,Kes katab meie toidulaua", kus kahe suurema toidupoe andmetel saabuvad Eestisse puu-ja köögiviljad väga erinevatest riikidest [11]. Pilt 3 Riigid, kust saabuvad Eestisse värsked puu-ja köögiviljad. Kasutatud allikad 1. Rodrigue, J. P. ,Notteboom, T. (2009) The Cold Chain and its Logistics . http://people.hofstra.edu/geotrans/eng/ch5en/appl5en/ch5a5en.html 2. Pullman, M., (2011). Food supply chain management : economic, social and environmental perspectives. London : Routledge. 3. Kiiresti riknevate kaupade veo eeskiri. https://www.riigiteataja
PÄRNUMAA KUTSEHARIDUSKESKUS HOTELLITEENINDAJA Älis Saadjärv TOIDUALLERGIA Referaat Toitumisõpetuses Pärnu 2010 Lastel esinevad allergilised haigused on sagedamini põhjustatud toiduainetest-allergeenidest. Harvem täheldatakse toiduallergiat täiskasvanutel. Viimast on mõnikord väga raske kindlaks teha, mistõttu toiduainete osatähtsus allergeenidena on kindlasti suurem. Eelsoodumuse korral võivad mitmesugused toiduained, eelkõige toidus leiduv valk, põhjustada allergilise reaktsiooni. Näiteks seedehäirete puhul võib puudulikult lõhustunud valk peensooles imenduda ja põhjustada organismi ülitundlikkust. Organismi sensibiliseerumine võib tekkida üksikute, mitmete või paljude toiduainete suhtes. Sageli esineb toiduallergiaga isikutel kõrgenenud tundlikkus õietolmude, ravimite ja vesikirbupuru (akvaariumi kalade toit) suhtes. Toiduallergia tekib sageli varases lapseeas, enamasti siis, kui laps...
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
