Eestlaste toidukultuur (0)

Järvamaa Kutsehariduskeskus
KM21
Eestlaste toidukultuur
Referaat
Koostas: Elo Luuasep
Juhendas: Õpetaja-metoodik Ruth Muru
Sisukord

Eestlaste toidupärand 4
Eestlaste toidukultuur tänapäeval 5
Toidud tänapäeval ja vanasti 6
Lisad 8
8
8
Kasutatud kirjandus 9
Sissejuhatus
Eesti toit on pärist Eesti loodusest. Läänemeri ja rohked järved ning jõed on andnud meie
toidulauale kala. Metsast , mis katab ligi poole väikese veega ümbritsetud
eesti riigi maismaast, on meie toidulaule tulnud marjad ja seened ning ulukiliha. Seetõttu on
Eestis tänagi võimalik mitmetes toitlustusettevõtetes pakkuda metssea-, põdra-, kitse - ja isegi
karulihast toite, metsmarju ja looduses kasvavaid seeni. Põldudelt ja aedadest on pärit
teraviljad ja põhjamaise laiuskraadi päikese all kasvanud küllusliku maitse ja lõhnaga
köögiviljad, puuviljad ja marjad. Oleme kasvatanud veiseid ja lambaid , saanud nii toidulauale
liha, piima ning hulgaliselt piimatooteid. Eesti on suurepärane, meie
looduslikest tingimustest tulenev kombinatsioon erinevatest toiduainetest, millest
värviküllaseid, aromaatseid ja maitsvaid roogi valmistada.

Eestlaste toidupärand

Teraviljatoidud on olnud kõige olulisemaks paljude sajandite vältel ja hakanud teiste toiduainete laialdasemale kasutamisel maad andma alles 19. sajandil. Köögiviljadest kasvatati kõige varem naerist, hiljem ka kaalikat ja kapsast . 16.--17. sajandil hakati kasvatama porgandit , sibulat, pastinaaki, rõigast, redist, peterselli, hiljem ka kurki . Esimeseks köögiviljatoiduks eestlaste söögilaual olid keedetud naerid. Kapsast peamiselt hapendati ja keedeti siis hapukapsasuppi või -putru. Herneid ja põldube, ka läätsi keedeti niisama, tehti leent, putru ja käkke. Kartuleid söödi küpsetatuna reheahju tuhasel põrandal. Teine levinum moodus kartulite söömiseks oli koorega keetmine. Peamine kartulikõrvane oli silk . Söödi nii magevee - kui merekalu, enim kasutati toiduks räime. Värsket kala said süüa enamasti rannikul elavad pered, sisemaal tarvitati toiduks rohkem kuivatatud ja soolatud kala. Kalu keedeti, küpsetati ja söödi enamasti koos kartulitega või leivaga. Hinnatud oli ka kalamari , millest keedeti suppi, küpsetati kooke ja valmistati käkke.
Metsast korjati kõiki tänagi tuntud metsamarju, samuti seeni ja pähkleid ning metsmesilaste mett .
Paljud eesti traditsioonilised toidud on tuntud kõikjal Eestis ning valmistatud kas sarnaselt või väikeste erinevustega. Samas on terve rida toite, mis tuntud ja tunnustatud Eesti erinevates piirkondades

Eestlaste toidukultuur tänapäeval

Teraviljatoidud on tänagi au sees. Leib ei puudu vist küll ka iga tänapäevase eesti pere toidulaialt, lisaks veel erinevad sepikud ja saiad ning pirukad ja saiakesed. Viimasel ajal on jälle erilise au sisse tõstetud täisteratooted. Peamisteks pudruviljadeks on kaer helveste ja nisu manna näol, võõramaise külalisena ka riis . Üks tohutu suur teraviljatoitude grupp on aga eestlase toidulauale oma tee rajanud. Need on pasta - ja riisitoidud.   Pannkoogid on meie toidulauale kindlalt püsima jäänud, küll aga valmistatakse täna pannkooke mitte enam odrajahust, vaid nisujahust . Liha söömine on viimasel ajal kindlalt tõusutrendi näidanud. Värske kala on täna kättesaadav enamikes paigus . Värsket kala praetakse, grillitakse, küpsetatakse, kuid peaaegu üldse ei valmistata enam roogi keedetud kalast. Piima juuakse endiselt toidu, eriti putrude juurde. Seda kasutatakse ka putrude ja piimasuppide valmistamiseks. Piim kuulub ka pannkoogitaignasse ja pärmitaignasse, seda kasutatakse kastmete ja piimamagustoitude valmistamiseks. Hapupiima juuakse tänapäeval vähem, enam tarvitatud on keefir . Keedetud ja praetud munade kõrval kuuluvad pere igapäevamenüüsse kindlalt mitmed munaroad , nagu munakastmed ja pudrud, omletid . Õlut tarvitatakse joogiks ohtralt, kuid kääritatakse kodus väga harva, peamiselt valmistatakse seda õlletehastes. Kalja tehakse kodus samuti väga harva, aga selle populaarsus on viimastel aastatel jälle tõusnud. Kasemahla siin-seal kevadeti ikka juuakse, mõdu valmistamise ja joomise oleme aga sootuks unustanud. Taimeteed on see-eest viimasel ajal taas populaarsust võitmas.

Toidud tänapäeval ja vanasti

Tähtpäev
Toidud vanasti
Toidud tänapäeval
Jaanipäev
Kama , sõir, manna- ja kohupiima korbid, lambakäkid, õlu.
Grillitud liha, kala, salat , kana , viin , õlu
Jõululaupäev
Seapraad (nii seajalad , seasaba) Sinna juurde kuulusid hapukapsad, kartulid , naerid, kaalikad, soolaoad, või, harva ka tangupuder ja kindlasti verivorst ning ka jõululeib
Seapraad, hapukapsas , kartulid, verivorst(pohlamoosiga), jõululeib,
Lihavõtted
vasikalihasült, silgud muna ja võiga, hautatud vasikaliha, praetud kala, kalasült, munapuder, munavõi kartuliga, munakook suitsuräimega, lihavõttesai, kevadpühade kohupiim
Munatoidud, praetud kala
Vastlapäev
läätsesupp, hernesupp seajalgadega, oasupp seapeaga, keedetud seajalad herneste või põldubadega, seajalad hapukapsastega, seajalad tarrendis, vastlapuder, tatratangupuder, sõmer tatratangupuder, kartuli- tangupuder seentega, vastlapannkoogid, panni- ehk rasvaleib, vastlakuklid
Seajalad, hernesupp, vastlakukkel, hapukapsas kartulitega
Tõnisepäev
Tangudega keedetud seapea , herned (oad) sealiha või seapeaga.
Süüakse tavalist toitu
Rukkimaarjapäev
Tangupuder, leib, keedeti kitseliha, söödi ka sealiha ja pannkooke, peale rüübati punaseks värvitud viina .
Tangupuder, supid lihast, pannkoogid
Hingedepäev
hingekakkusid (hingeleiba)
Talupiim, õlu, leib, tangupuder, verikäkid, kohupiim
Kadripäev
värskekapsasupp, kartuli-sibulasupp, sealiha hernepudruga, hapukurgid, praetud verikäkid, kiluvõi, verikäkid, mulgikapsad .
Verikäkid ja mulgikapsas
Mihklipäev
lambaliharoogade (kõikvõimalikud lambalihast ja -verest valmistatud toidud: lambapraad, - supp , käkid) kõrval värsket leiba-saia, kooke ja muud. Küpsetati naereid ja kaalikaid. Joogiks oli õlu.
Lambalihast road
Karjalaskepäev
sealiha, seapead, odrakruubid, hernestega keedetud seapea jm
Süüakse tavalisi toite
Küünlapäev
Rituaalne odratangu- või odrajahupuder. Seapea, seajalad või seakülg. Punane õlu ja viin
Sealihast toidud

Lisad

Kasutatud kirjandus

• http://eope.ehte.ee/toitlustus/?12._Eestlaste_toidukultuur_ja_rahvustoidud:Kaasaegne_Eesti_k%F6%F6k
  
• http://www.hkhk.edu.ee/vanker/eestitoit/7_kaasaegne_eesti_kk.html
  
• http://www.annaabi.com/Eesti-rahvusk%C3%B6%C3%B6k-m66277.html
  
• https://www.google.ee/
  
• http://www.eestitoit.ee/?language=et