Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

Eestlaste toidukultuur (0)

1 Hindamata
Punktid
Järvamaa Kutsehariduskeskus
KM21
Eestlaste toidukultuur
Referaat
Koostas: Elo Luuasep
Juhendas: Õpetaja-metoodik Ruth Muru
Sisukord



Eestlaste toidupärand 4
Eestlaste toidukultuur tänapäeval 5
Toidud tänapäeval ja vanasti 6
Lisad 8
8
8
Kasutatud kirjandus 9
Sissejuhatus
Eesti toit on pärist Eesti loodusest. Läänemeri ja rohked järved ning jõed on andnud meie
toidulauale kala. Metsast , mis katab ligi poole väikese veega ümbritsetud
eesti riigi maismaast, on meie toidulaule tulnud marjad ja seened ning ulukiliha. Seetõttu on
Eestis tänagi võimalik mitmetes toitlustusettevõtetes pakkuda metssea-, põdra-, kitse - ja isegi
karulihast toite, metsmarju ja looduses kasvavaid seeni. Põldudelt ja aedadest on pärit
teraviljad ja põhjamaise laiuskraadi päikese all kasvanud küllusliku maitse ja lõhnaga
köögiviljad, puuviljad ja marjad. Oleme kasvatanud veiseid ja lambaid , saanud nii toidulauale
liha, piima ning hulgaliselt piimatooteid. Eesti on suurepärane, meie
looduslikest tingimustest tulenev kombinatsioon erinevatest toiduainetest, millest
värviküllaseid, aromaatseid ja maitsvaid roogi valmistada.

Eestlaste toidupärand


Teraviljatoidud on olnud kõige olulisemaks paljude sajandite vältel ja hakanud teiste toiduainete laialdasemale kasutamisel maad andma alles 19. sajandil. Köögiviljadest kasvatati kõige varem naerist, hiljem ka kaalikat ja kapsast . 16.--17. sajandil hakati kasvatama porgandit , sibulat, pastinaaki, rõigast, redist, peterselli, hiljem ka kurki . Esimeseks köögiviljatoiduks eestlaste söögilaual olid keedetud naerid. Kapsast peamiselt hapendati ja keedeti siis hapukapsasuppi või -putru. Herneid ja põldube, ka läätsi keedeti niisama, tehti leent, putru ja käkke. Kartuleid söödi küpsetatuna reheahju tuhasel põrandal. Teine levinum moodus kartulite söömiseks oli koorega keetmine. Peamine kartulikõrvane oli silk . Söödi nii magevee - kui merekalu, enim kasutati toiduks räime. Värsket kala said süüa enamasti rannikul elavad pered, sisemaal tarvitati toiduks rohkem kuivatatud ja soolatud kala. Kalu keedeti, küpsetati ja söödi enamasti koos kartulitega või leivaga. Hinnatud oli ka kalamari , millest keedeti suppi, küpsetati kooke ja valmistati käkke.
Metsast korjati kõiki tänagi tuntud metsamarju, samuti seeni ja pähkleid ning metsmesilaste mett .
Paljud eesti traditsioonilised toidud on tuntud kõikjal Eestis ning valmistatud kas sarnaselt või väikeste erinevustega. Samas on terve rida toite, mis tuntud ja tunnustatud Eesti erinevates piirkondades

Eestlaste toidukultuur tänapäeval


Teraviljatoidud on tänagi au sees. Leib ei puudu vist küll ka iga tänapäevase eesti pere toidulaialt, lisaks veel erinevad sepikud ja saiad ning pirukad ja saiakesed. Viimasel ajal on jälle erilise au sisse tõstetud täisteratooted. Peamisteks pudruviljadeks on kaer helveste ja nisu manna näol, võõramaise külalisena ka riis . Üks tohutu suur teraviljatoitude grupp on aga eestlase toidulauale oma tee rajanud. Need on pasta - ja riisitoidud.   Pannkoogid on meie toidulauale kindlalt püsima jäänud, küll aga valmistatakse täna pannkooke mitte enam odrajahust, vaid nisujahust . Liha söömine on viimasel ajal kindlalt tõusutrendi näidanud. Värske kala on täna kättesaadav enamikes paigus . Värsket kala praetakse, grillitakse, küpsetatakse, kuid peaaegu üldse ei valmistata enam roogi keedetud kalast. Piima juuakse endiselt toidu, eriti putrude juurde. Seda kasutatakse ka putrude ja piimasuppide valmistamiseks. Piim kuulub ka pannkoogitaignasse ja pärmitaignasse, seda kasutatakse kastmete ja piimamagustoitude valmistamiseks. Hapupiima juuakse tänapäeval vähem, enam tarvitatud on keefir . Keedetud ja praetud munade kõrval kuuluvad pere igapäevamenüüsse kindlalt mitmed munaroad , nagu munakastmed ja pudrud, omletid . Õlut tarvitatakse joogiks ohtralt, kuid kääritatakse kodus väga harva, peamiselt valmistatakse seda õlletehastes. Kalja tehakse kodus samuti väga harva, aga selle populaarsus on viimastel aastatel jälle tõusnud. Kasemahla siin-seal kevadeti ikka juuakse, mõdu valmistamise ja joomise oleme aga sootuks unustanud. Taimeteed on see-eest viimasel ajal taas populaarsust võitmas.

Toidud tänapäeval ja vanasti


Tähtpäev
Toidud vanasti
Toidud tänapäeval
Jaanipäev
Kama , sõir, manna- ja kohupiima korbid, lambakäkid, õlu.
Grillitud liha, kala, salat , kana , viin , õlu
Jõululaupäev
Seapraad (nii seajalad , seasaba) Sinna juurde kuulusid hapukapsad, kartulid , naerid, kaalikad, soolaoad, või, harva ka tangupuder ja kindlasti verivorst ning ka jõululeib
Seapraad, hapukapsas , kartulid, verivorst(pohlamoosiga), jõululeib,
Lihavõtted
vasikalihasült, silgud muna ja võiga, hautatud vasikaliha, praetud kala, kalasült, munapuder, munavõi kartuliga, munakook suitsuräimega, lihavõttesai, kevadpühade kohupiim
Munatoidud, praetud kala
Vastlapäev
läätsesupp, hernesupp seajalgadega, oasupp seapeaga, keedetud seajalad herneste või põldubadega, seajalad hapukapsastega, seajalad tarrendis, vastlapuder, tatratangupuder, sõmer tatratangupuder, kartuli- tangupuder seentega, vastlapannkoogid, panni- ehk rasvaleib, vastlakuklid
Seajalad, hernesupp, vastlakukkel, hapukapsas kartulitega
Tõnisepäev
Tangudega keedetud seapea , herned (oad) sealiha või seapeaga.
Süüakse tavalist toitu
Rukkimaarjapäev
Tangupuder, leib, keedeti kitseliha, söödi ka sealiha ja pannkooke, peale rüübati punaseks värvitud viina .
Tangupuder, supid lihast, pannkoogid
Hingedepäev
hingekakkusid (hingeleiba)
Talupiim, õlu, leib, tangupuder, verikäkid, kohupiim
Kadripäev
värskekapsasupp, kartuli-sibulasupp, sealiha hernepudruga, hapukurgid, praetud verikäkid, kiluvõi, verikäkid, mulgikapsad .
Verikäkid ja mulgikapsas
Mihklipäev
lambaliharoogade (kõikvõimalikud lambalihast ja -verest valmistatud toidud: lambapraad, - supp , käkid) kõrval värsket leiba-saia, kooke ja muud. Küpsetati naereid ja kaalikaid. Joogiks oli õlu.
Lambalihast road
Karjalaskepäev
sealiha, seapead, odrakruubid, hernestega keedetud seapea jm
Süüakse tavalisi toite
Küünlapäev
Rituaalne odratangu- või odrajahupuder. Seapea, seajalad või seakülg. Punane õlu ja viin
Sealihast toidud

Lisad




Kasutatud kirjandus



Vasakule Paremale
Eestlaste toidukultuur #1 Eestlaste toidukultuur #2 Eestlaste toidukultuur #3 Eestlaste toidukultuur #4 Eestlaste toidukultuur #5 Eestlaste toidukultuur #6 Eestlaste toidukultuur #7 Eestlaste toidukultuur #8 Eestlaste toidukultuur #9
Punktid 50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
Leheküljed ~ 9 lehte Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2013-05-07 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 26 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor veloelo Õppematerjali autor

Kasutatud allikad

Sarnased õppematerjalid

Rahvuskalendri tähtpäevade toidud
3
docx

Rahvuskalendri tähtpäevade toidud

Ave Kiiber Rahvakalendri tähtpäevadetoidud, mida söödi? Tõnisepäev- (17. jaanuar) tõnisepäev on vanarahval olnud talve keskpaiga näitaja. Tõnisepäevast arvati pool talve möödas olevat ja eks see tuletas meelde ka toiduvarude kulutamist, manitses ühtlasi kokkuhoiule. Pool inimese- ja pool loomatoitu pidi veel alles olema. Tõnisepäeval söödi: Erinevaid seakõrvu (hapukapsastega, küüslaauguga, herneste või põldubadega); lisaks söödi sel päeval nisutanguputru ning kõrvitsat soolasilkudega. Tänapäeval, aga ei tähtsusta väga palju enam Tõnisepäeva, süüakse tavalisi igapäevatoite- ei pruugi selline päev isegi meeles olla. Küünlapäev- (12. veebruar) küünlapäevaga tähistati looduses toimunud muutust- külma selgroo murdumist. Seepärast küpsetati sea selgroogu või keedeti seakülge kapsaste ja tangudega. Küpsetati saia. Küünlapäev oli naiste

Toitlustus
Eesti rahvusköök
9
doc

Eesti rahvusköök

....................................................................... 4 Eesti toit on pärit Eesti ajaloost...................................................................................................5 Eesti toidukultuuri areng ja toidupärand.....................................................................................6 Kaasaegne Eesti köök................................................................................................................. 7 Uued märgatavad trendid eestlaste toitumises-kuhu me läheme................................................ 8 Toidumess 2011.......................................................................................................................... 9 2 Sissejuhatus Selles referaadis räägin lähemalt eestlaste toidukultuuri arengust ja toidupärandist ;millised

Toiduainete õpetus
Eestlaste toidukultuuri areng
3
doc

Eestlaste toidukultuuri areng

leiba. Hapendatud rukkileiba õpiti valmistama 11.--13. sajandil. Köögiviljadest kasvatati kõige varem naerist, hiljem ka kaalikat ja kapsast. Kuni 19. sajandini olidki need enim söödud köögiviljad. 16.--17. sajandil hakati kasvatama porgandit, sibulat, pastinaaki, rõigast, redist, peterselli, hiljem ka kurki. 19. saj. algupoolele hakati kasvatama kartulit, peeti ja kõrvitsat. Tomatit ja paprikat hakati kasvatama alles 20. sajandi algul. Esimeseks köögiviljatoiduks eestlaste söögilaual olid keedetud naerid. Kapsast peamiselt hapendati ja keedeti siis hapukapsasuppi või -putru. Herneid ja põldube, ka läätsi keedeti niisama, tehti leent, putru ja käkke. Kartuleid söödi küpsetatuna reheahju tuhasel põrandal. Teine levinum moodus kartulite söömiseks oli koorega keetmine. Peamine kartulikõrvane oli silk. Söödi nii magevee- kui merekalu, enim kasutati toiduks räime. Värsket kala

Kokandus
Kultuurilugu
8
odt

Kultuurilugu

Söögikord oli aastaajaga vahelduv. Suvel oli päev pikem ning töö pingelisem. Tavaliselt oli suvel kolm kindlat toidukorda. Õhtusöök oli neist kõige tugevam. See söödi tööpäeva lõpus umbes 9-10. Talvel see vastu oli ainult kindlalt kaks toidukorda. Hommikul ja õhtul. Vanalajal oli toidu valmistamine tülikas sp. Valmistati korraga palju toitu, et jätkuks mitmeks toidukorraks. Leiba küpsetati kord nädalas. Värsket pehmet leiba sai süüa ainult pühade või pidude aeg. Eestlaste tähtsaim leiva kõrvane on läbi aasta. Toit oli ikka üks luine kuid heal põllumajanduse aastal lisandus talupoja toit eluks vajalikke aineid. .Põhja maine loodus sundis sügiseks kogutud toiduga ära elama kogu talve. Tehti toidu üle ranget arvestust. Tõnisepäeval 17.jaanuaril, kui talv oli poole peal pidi olema pool toidu tagavarast alles. Toidu üle ei tohtinud nuriseda ega toitu halvustada. 1860. Aastal hakati pliite ehitama see tegi toidu tegemise lihtsamaks

Kultuur
Eesti kulinaaria ajalugu
4
doc

Eesti kulinaaria ajalugu

aganaleib ja silgusoolvesi. Leib oli, nii rabe, et söömisel murenes puruks ja tuul kandis laiali. Kõneldi: «Allatuule ei tohi süüa, ajab aganad silma», Aganane leib oli must ja rabe nagu turvas. Ikaldusaastail ei jätkunud isegi aganaid ja siis lisati leivaviljale sarapuu urbi, tammetõrusid, sammalt, kanarbikku ja sõnajalgu. Kevadel muutus ka niisugune leib harulduseks. Siis otsiti abi metsa alt, tehti nõgese-, hapuoblika-, naadi ja ohakasuppi. Leiba peeti pühaks. See nähtub ka eestlaste vanasõnast: «Austa leiba, leib on vanem kui meie». Seepärast ei tohtinud leiba pilduda ega leivaraasule peale astuda. Kui lapsel juhtus leivatükk käest maha libisema, pidi ta selle üles võtma ja suud andma. Pätsi ei pandud lauale nii, et lõigatud ots oleks ukse poole -- leivatükk võis majast välja minna. Õhtul ei lõigatud uut leiba lahti, sest «õhtune leib kahaneb, hommikune kasvab». Andes võõrale

Talurahva toidud
26
doc

Talurahva toidud

.......................................................... 24 KOKKUVÕTE....................................................................................................................................... 25 KASUTATUD ALLIKAD....................................................................................................................... 26 4 SISSEJUHATUS Andmed eestlaste vanematest argi- ja pidupäevatoitudest kuni XIX sajandi keskpaigani on võrdlemisi napid. Talurahva elatustase oli väga madal, igapäevane toit vilets ja kasin. Majanduse arenemist eesti külas pidurdasid valitsevad teoorjuslikud suhted. Toitlusolud hakkasid vähehaaval paranema alles XIX sajandi keskpaigast seoses 1849. ja 1856. Aasta talurahvareformidega. Järkjärguline üleminek raharendile ja talude

Ajalugu
Eesti rahvusköök
4
doc

Eesti rahvusköök

aganaleib ja silgusoolvesi. Leib oli, nii rabe, et söömisel murenes puruks ja tuul kandis laiali. Kõneldi: «Allatuule ei tohi süüa, ajab aganad silma», Aganane leib oli must ja rabe nagu turvas. Ikaldusaastail ei jätkunud isegi aganaid ja siis lisati leivaviljale sarapuu urbi, tammetõrusid, sammalt, kanarbikku ja sõnajalgu. Kevadel muutus ka niisugune leib harulduseks. Siis otsiti abi metsa alt, tehti nõgese-, hapuoblika-, naadi ja ohakasuppi. Leiba peeti pühaks. See nähtub ka eestlaste vanasõnast: «Austa leiba, leib on vanem kui meie». Seepärast ei tohtinud leiba pilduda ega leivaraasule peale astuda. Kui lapsel juhtus leivatükk käest maha libisema, pidi ta selle üles võtma ja suud andma. Pätsi ei pandud lauale nii, et lõigatud ots oleks ukse poole -- leivatükk võis majast välja minna. Õhtul ei lõigatud uut leiba lahti, sest «õhtune leib kahaneb, hommikune kasvab». Andes võõrale leiba, lõikas perenaine pätsi otsast «kärsakese» ära, et mitte

Kokandus
Kultuurilugu kontrolltöö
6
docx

Kultuurilugu kontrolltöö

madalpistes nii käistele kui tanudele. Omapäraseks jooneks on 19. sajandi alguses naiste peakattena pottmüts. Põhja-Eestis kodunesid esimesena ja levisid mujalegi mitmed uuema moega seotud nähtused - meestel põlvpükstest ja vatist koosnev ülikond, naistel pikitriibuline seelik, potisinine värv villastel rõivastel. 2. Kirjelda Eesti toidupärandit. Millal hakati Eestis kasvatama ja toiduks tarvitama. Mis toite neist tehakse? Teateid eestlaste argi- ja pidupäevatoitudest ning söömistavadest enne 19. sajandi teist poolt on üsna napilt. Teada on, et toit oli äärmiselt ühekülgne ja kasin. 19. sajandi keskpaigas toimunud talurahvareform parandas meie esivanemate toitumisolusid ja hakkas välja kujunema tänaseks tuntud Eesti rahvusköök. Kuna eestlased olid põlistest aegadest põlluharijad, oli ka nende põhiline toit valmistatud teraviljast. Teraviljatoidud on olnud kõige olulisemaks paljude sajandite vältel ja hakanud

Eesti kultuuri alused ja tähendus




Meedia

Kommentaarid (0)

Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri



Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun