Geograafia töö (0)

Esmasesse majandus sekotrisse kuuluvad: põllumajandus,metsandus, kalandus ,jahindus ja ka maa­va­ra­de kaevandamine.Maailma suurim kohvi-,kakao-,tee- ja suhkrutoota on Brasiilia.Rantšo on suur loo­maskavatusmajand,kus peetakse tuhandepealisi lihaveise- või lambakarju, keda söödetakse aas­ta­ring­selt looduslikel karjamaadel.Ekstensiivsed teraviljatalud on levinud hõredasti asustatud kuiva klii­­ma­ga piirkondades Põhj-Am. Ja Asutraalias,Venemaa ja Kasahstani steppides jm rohtaladel.Seal kas­vat. peamiselt nisu.USA-st tuleb peremees tallu ainult külvi ja lõikuse ajaksning palkab selleks su­la­­sed. Kogu töö tehakse ära paari nädalaga,vili müüakse kohe elevaatorisse.Spetsialiseerunud piima­kar­ja­ talud on levinud peamiselt Euroopas ja Põhj.-Am., nende arv kasvab ja Jaapanis.Lisaks piima­toot­misele kasvatatakse silokultuure ja teravilja loomasöödaks.Istandused on suured taimekas­vatus­ma­jandid,mis toodavad saadusi(kohvi,suhkruroog, puuviljad jne.)müügiks ja telgeleb nende esmase tööt­lemisega.Palju istandusi on eelõige arengumaades.Kõrge saagikuse tagamiseks pannakse suurt rõh­ku agrotehnikale(sordiaretus,väetamine jm.).Maailma kalavarud vähenevad sest,et rohke välja­püük on kalavarusid tõsiselt vähendanud.Suurem osa maailma kalapüügipiirkondi ja 70% kalaliikidest kannatavad ülepüügi all.Lähispolaarkliimas võimaldab lühike vegetatsiooniperiood ja soojushul vaid paremates mullastikutingumustes kasvatada kiirekasvulis ja lühiajalist öökülma taluvaid kultuure-redist,sibulat jne.Taimede arengut kiirendab suveperioodi pikk päev.Jahedas parasvöötmes kestab vegetatsiooniperiood vaid 3-5 kuud, sel ajal levib looduslikult okasmets.Suvi on lühike ja jahe,talv on pikk ja külm.Sellistes oludes saab kasvatada mitmeid teravilju nt:rukist,kaera ja otra, kartulit ja köögi­vil­ja,lina ja rapsi. Soojas parasvöötmes kestab vegetatsiooniperiood kuus või rohkem kuud.See pe­riood või­maldab kasvatada soojalembeseid kultuuritaimi,nagu hiliseid teraviljasorte sh. riisi ja maisi, sojauba ,päevalille.Lähistroopilises vöötmes lühendab vegetatsiooniperioodi kuiv klii­ma.Nii­su­ta­­mi­se abil on võimalik põllukultuure siiski kogu aasta jooksul kasvatada ja kaks saaki saada.Haritava maa ka­sutamine sõltub sademete hulgast ja aastaajalisest jaotusest. Mullad on vil­ja­kas,ent vihmavesi põhjustab mäenõlvadel mullaerosiooni.Kasvatat. puuvilju,vii­namarju,oliive,tsit­ruselisi jne.Troopili­ses vööt­mes koguneb aasta jooksul kõige enam soojust(kuni 11000˚C),kus temp. Ei lange kunagi alla 0˚C.Põllumajandusega saab tegeleda ainult oaasides ,kus põhjavesi ulatub maapinna läheda­le.Niisu­ta­va­del põldusel on võimalik kasvatada suhk­ruroogu,puu­villa,datlipalmi,kohvipuud jms. Mõõdukas parasvöötmes on vegeta­tsioo­niperioodi pikkus viis kuud või rohkem.Mullad on kesmise viljakusega,üsna hästi hari­tavad,kuid kohati vajavad kuivendamist .Arvukad rohumaad on eelduseks piima­kar­ja­kas­vatusele.Ekvatoriaalses vöötmes on väga niiske kliima ning peaaegu viljatud mul­lad on põlluharimiseks vähesobilikud.Taimekasvatuses on ülekaalus õli­palm,kaut­šuki-,koh­vi- ja kakaopuu .Karjapidmist ohustab tsetsekärbes.Lähisek­va­to­riaal­ses vöötmes on aastaringselt soe,kuid sademed langevad ebaühtlaselt.Kasvata­tak­se põuakindlamaid kultuure nagu hirss ,maapähkel jm.Väheviljakad mullad alluvad ker­ges­ti vee-ja tuuleerosioonidele või kivistuvad hõlpsasti.Maailma territooriumist on kaetud metsaga 29,6% e. 1/3. Akvakultuur ehk vesiviljelus on üldjuhul kasulike veeorganismide, nii mageveeliste kui ka mereveeliste, kasvatamine vesikeskkonnas .Territoriaalveed e. territoriaalmeri on mingi riigi või leppe alusel kindlaks määratud merevööndi laius, mis vastavale riigile kuulub, see tähendab, et riigil on sellele veeterritooriumile suveräänne õigus.Parasvöötme okasmetsad on suurima levikuga ,mis kasvavad aeglaselt,on suhteliselt hõredad ja väikese aastase juurdekasvuga(1-2m3/ha). Metsad koosnevad vähestest puuliikidest,kuid peaaegu kõiki neid kasut. Tarbepuiduna-tselluloosi ja paberi tootmiseks,ehitusmaterjaliks jm.Parasvöötme lehtmetsad (juurdekasv aastas 5-10m3/ha) on tootlikumad kui segametsad .Lehtmetsadest saadakse suurem osa maailma kõvade lehtpuude puidust,mida kasut. eelkõige mööblitööstuses. Lähistroopika metsad jagunevad kaheks:niisketeks ja kuivadeks. Niisketes metsades kasvavad peamiselt okaspuud ning kõvad leht- ja väärispuud.Aastane juurdekasv on neis suhteliselt suur.Küllaltki madala tootlikkusega kuiva lähistroopika metsi,mis kasvavad Vahemeremaades,USA-s,Austraalias jm., on intensiivse maakasutuse tõttu vähe säilinud.Ekvatoriaalsed vihmametsad kasvavad suurtel aladel Lõuna-Am.,Aafrikas ja Kagu-Aasias.Aastane juurdekasv on neis metsades suur,isegi kuni 50m3/ha aastas.Enamasti koosnevad nad väheväärtuslikest puuliikidest.Metsatööstusklastrid hõlmavad metsamajandamise,puidu varumise ja töötlemisega seonduvad majandusharud ja äriteenused.Metsatööstus tegeleb puidu varumise,töötlemise,mitmesuguste puidutoodete valmistamise ning paberi ja tselluloosi tootmisega. Metsamajandus tegeleb metsade majandamisega: nende väetamise ja kuivendamise, metsaistutuse, võsa- ja harvendusraiega jms.
Taimekasvatus
Loomakasvatus
Teraviljad
Nisu, riis ,mais,hirss,rukis
Veised
Piimakari, lihakari ,tööloomad
Mugulviljad
Bataat, kartul ,jamss
Sead
Lihakari
Õlikultuurid
Päevalill,sojauba,õlipalm, puuvill
Lambad
Villa- ja lihalambad
Suhkrukultuurid
Suhkruroog, suhkrupeet
Linnud
Kanad ,kalkunid, haned ,pardid
Mõnukultuurid
Kohv,tee,koka,kakao
Karusloomad
Polaarrebased, naaritsad ,küülikud
Söödakultuurid
Juurviljad,põldhein
Muud loomad
Hobused, kaamelid ,kitsed
Kiukultuurid
Puuvill,lina,kanep
Siidiussikasvatus
Köögiviljad
Tomat ,kurk, kapsas ,salat
Mesindus
Puuviljad, marjad
Apelsin,õun, viinamari