Õpimapp maisist toiduainete õpetuses (1)

MAIS
Kuna mais ei ole Eestis kuigi haruldane , siis võib oletada, et maisi on näinud peaaegu iga inimene. Kuigi ta kasvab väga kiiresti ja Eestis tema kasvukiirusele võrdset taime ei leidu, ei ole ta just kõige sobivam taim meie kliimasse, sest ta armastab meie suvest soojemat aastaaega ja väiksemgi öökülm võib talle liiga teha. Oma algkasvukohas võib see taim kasvada isegi kuni 6 meetri kõrguseks ja annab väga palju terasid.
Kuigi maisi vars on tugeva kepi jämedune, kuulub ta siiski kõrreliste hulka. Maisi eristab meie teistest teraviljadest see, et tema viljapea ei kasva harjumuspärases kohas kõrre otsas, vaid hoopis lehekaenlas. Neid on sellel taimel isegi mitu. Maisi viljapeasid kutsutakse tõlvikuteks.
Umbes 45 cm pikkuses tõlvikus võib olla kuni tuhat tera. Maisil on emas- ja isasõisikud samal taimel. Emasõisikutest moodustuvad tõlvikud. Sarnaselt teisele Eestis kasvavale taimele , rukkile, aitab ka maisil tolmendamisele kaasa tuul.
Maisijahust tehakse leiba, lisades nisu- või maniokijahu. Noori suhkrumaisitõlvikuid kasutatakse köögiviljana, süüakse toorelt või keedetult. Maisiteradest valmistatakse tangu ja helbeid . Tuntud on maisitärklis.
Maisist on aretatud palju erinevaid sorte , näiteks on olemas kollaste, valkjate, punaste ja isegi sinakate teradega sorte, mida grupeeritakse mitmeteks erinevateks alamliikideks: kõva mais, hammasmais, suhkrumais , lõhenev mais, tärklismais, tärklise-suhkrumais, vahamais ja sõklamais.
Siloks kasvatatakse Eestis peamiselt kõva maisi ja hammasmaisi. Lõhenevat maisi kasvatatakse eeskätt tanguks.
Maisi kultiveeritakse maailmas laialdaselt. Kaalu poolest ületab maailma maisitoodang ka riisi ja nisutoodangu. Kuigi USA toodab küll peaaegu poole kogu maailmas toodetavast maisist, siis maisi kasvatatakse laialdaselt ka Hiinas, Brasiilias, Mehhikos, Prantsusmaal, Indoneesias, Indias ja Argentiinas.
Eestis müüakse maisi rohkelt konservidena, kas siis tõlvikuid või ainult terasid, kuid müüakse ka toorelt. Maisi on võimalik panna paljudesse söökidesse, nagu näiteks Risotto või kana - ja makrasalatisse.
TOIDUPÜRAMIID
Tervislik toitumine on inimesele väga tähtis. Tuleb süüa õiges vahekorras toitaineid. Toitained saab aga toiduainetest mida päeva jooksul tarbid. Päevas peaks sõsivesikute protsent olema 55-60. Ravad võiksid moodustada 30% ja valgud 10%.
Kuna hommikusöök peaks olema suhteliselt tähtis söögikord, siis püüan alati hommikuti süüa. Osadel inimestel on raskusi hommikuti isuga, kuid minul seda probleemi ei ole. Hommikuks sõin siis praetud muna ja selle kõrvale saiaviilu koos määrdevõi ja singiga, millele panin peale tomatit. Muna on kindlasti üks valgurikkamaid toite ja nii ka sink .Saiaviil ja tomat kuuluvad süsivesikute hulka. Esimese toidukorra kõrvale jõin ma kohvi piimaga . Ka piim sisaldab palju valku.
Lõunaks sõin pastat, mis läheb süsivesikute alla, kõrvale kurki, mis kuulub ka süsivesikute hulka. Pärast sööki sõin ka õuna (süsivesik). Lõunasöögi kõrvale jõin vett, mida päevas peab jooma täiskasvanud inimene 2-3 liitrit.
Õhtusöögiks oli metseapraad keedukartulitega ja kurgisalat. Metssiga on liha ja see kuulub valkude hulka. Kartul on süsivesikud ja kurgisalat koosneb süsivesikust ( kurk ) ja rasvast (oliiviõli). Toidu kõrvale jõin teed meega ning pärast sööki sõin arbuusi, mõlemad, nii mesi kui ka arbuus lähevad süsivesikute alla.
Kogu päeva kokku võttes, arvan, et minu süsivesikute, valkude ja rasvade vahekord on suhteliselt hästi paigas. Võin arvata, et valkude protsent võis natuke suurem olla kui peaks ja rasvade protsent veidi madalam. Kuid rasvade hulka ei lugenud ma munapraadimise ja liha tegemiseks kulunud õli. Päeva jooksul võin lihtsalt vett ära umbes liitri ning juurde lähevad veel tee ja kohv. Veidi jäi vee tarbimiskogusest päevas puudu.
ENESEANALÜÜS
Kuna mulle meeldib teha süüa, siis usun, et see tund aitas mul rohkem mõista toidu tegemiseks vajalikke toiduaineid ja nende koostises olevaid toitaineid.
Minu teadmised enne tundi:

• Pakendi märgistus
  
• Toiduinete riknemine
  
• Kuivained
  
• Pähklid (välja arvatud para- ja pekaanipähkel) ja seemned
  
• Köögiviljad, salatid , puuviljad .
  

Minu teadmised pärast tundi:

• Leiva ja saia tootmise operatsioonid
  
• Parapähkel ja pekaani pähkel
  
• Etüleen
  
• Marjade liigitamine
  
• Tee, kohv
  
• Piima tegemisel kasutatavad võtted
  
• Juustud , juustude jaotus
  
• Või tööoperatsioon
  

Kuigi ma õpin hotellimajandust ja minu tulevaseks tööks on kas juhi koht kuskil hotellis või päris hotelliomanik, siis usun, et alusatan ma oma töökarjääri ikkagi altpoolt, näiteks klinditeenindajana või köögiabilisena. Sellisel tööl on suureks abiks, et olen õpinud seda ainet. Isegi kui ma kunagi olen hotellis juhi kohal, arvan, et minu tööks on kogu hotelli hoida ühtsena ja lahendada probleeme, selleks on vaja ka teada ja osata teisi töid, et paremini lahendada probleeme. Niisiis on see aine mulle väga kasulik.