Eesti rahvustoidud (0)

Eesti rahvustoidud
1.Kuni 19.sajadini oli talurahvaelatustase väga madal ja igapäevane toit vilets ja kasin.
2.Päeva peamiseks söögikorraks oli õhtusöök ,milleks keedeti suppi või putru.Toit oli võrdlemisi ühekülgne.Kõige tavalisem toidukord nädala toidukordades oli kas hommikul või õhtul tanguleem.
3.Enam levinud toidumenüü nädalasees oli piimasupp , kört,leib silk, hapupiim . 20 sajandil hakati sööma kartult,liha, kastet ja suppi.
4.Pruukosti söödi tavalistele söögikordadele lisaks jüripäevast kuni rukkilõikuseni varahommikuni.
*Oli olemas selline komme , mida pidi järgima!!!
Alates jüripäevast saati ei tohtinud hommikul toast söömata väljuda, sest arvatavasti võis linnulaulu, eriti käo kukkumise kuulmine tuua majja õnnetuse-linnupette söömiseks.
5.Leiba peeti pühaks. Austa leiba, leib on vanem kui meie. Kui leivatükk maha kukkus pidi sellele kohe suud andma-nii ei tulnud vaesus majja.Pätsi ei pandud lauale nii,et lõigatud ots oli ukse poole-leivatükk võis uksest välja minna.Õhtul ei lõigatud uut leiba lahti, sest õhtune leib kahaneb, hommikune kasvab. Andes võõrale leiba lõikas perenaine pätsi otsast kärsakese ära, et mitte oma leivaõnne ära anda.Kui söömas oli pere siis sai leivakontsu pere tütarlaps, et tal kasvaksid ilusad rinnad . Leiba ei tohtind selili asetseda või käega murda, muidu pidi pereema ära surema. Kui leivapäts oli küpsemisel pragunenud või õõnsaks jäänud, siis tähendas see seda, et tuleb tüli-pere laguneb.Leiva taigna sõtkumisel pesi perenaine hoolikalt käed ja sidus pähe rätiku. Palja peaga ei tohtinud tainast sõtkuda. Leivaviil asendas tihti peale pidulauas taldrikut kuhu peale pandi sülti ja liha.
6.Loomi tapeti sellisteks tähtpäevadeks nagu mihklipäeval-tapeti lammas,mardipäeval- hani ,kadriks – kana ,näärideks-siga,kevadpühadeks- vasikas .
7.Liha tarvitati tavaliselt soolatatult ja ka suitsetatult. Tehti verega ja vereta tanguvorste, verivorst jahuga, verikäkid, verikäkid kapsalehes,veripannkoogid,verileib,verileib hapupiimaga.
8.Söödi peamiselt soolatud kala,maiusroaks oli kalamari , latika ja haugimari,kalamarjast keedeti suppi,küpsetati kooki,valmistati käkki jm.
Tehti kala –kartulisupp,räimesupp,tindikalasupp,kiisasupp,kuivatatud latika supp ,silgusupp tangudega,kartulitega keedetud kala,keedetud kala, hautatud räimed,silgud pekiga,silguvorm,silgusalat,silgukaste,silgud muna ja võiga,ahjus küpsetatud kala, kalasült, kalamarjakook, haugimari.
9.Silk-soolaräim.
10.Rõõskapiima kasutati hapupiimaga, võid peaaegu ei kasutatudki, koort kasutati jõukamates taludes .
Piimatoidud olid kruubipuder,piimasupp klimpidega,kartulipudrusupp,piimasupp munaga,rõõsa ja hapupiimasupp,hapupiimapudi,ternespiimavorm kartulite ja räimedega,kohupiim köömnetega,sõirasupp.
11. Munatoidud olid: härjasilmad ,munapuder,munaroog,munavõi,kartulid munahüübes.
12. Teraviljade kasutamine.
Tehti kama, rukkijahu .
13.Kanepiseemnetest valmistati,mida määriti leivale ja pandi suppide peale,kanepipiim oli piima aseaine, kanepitoidud olid toitvad ja ja maitsvad.
14.Aedviljadest tarvitati naerist,hiljem kaalikat, ja hapukapsaid,hiljem tuli ka kartul kasutusele.
Hapukapsasupp lihaleemega,naadisupp,värskekapsasupp piimaga ,värskekapsasupp,kapsataimesupp,naerisupp,kartuli-tangu supp piimaga,aedviljasupp,ahjunaerid, praetud kaalikad,kaalikapuder,porgandipuder,hautatud porgandid,peedipuder,ahjukapsad, mulgi kapsad,ahjukartulid,kartuliporss, kartulipuder ,tuhlinott,killatuhhlid,hautatud köögiviljad .
15.Kartulid keedeti kas koortega või hõõruti käte vahel puhtaks.
Kooritud pannikartuleid tehti harva,sest pool sisu läks kaduma.Söödi kartuleid soolasilguga.
16. Marjadest olid tuntumad mustikate kuivatamine ja säilitamine keedetud pudelites, hoiti veel tooreid jõhvikaid ja meeleemes pohli.Viimaseid keedeti ka moosiks, et süüa mee ja piimaga talvel.Tehti ka marjasuppi.
17.magustoite valmistati linnupiima-mee abil,mida toodi algselt metsast .Õllesupp,sõirapudi.
18.Kasvas poest ostetavate toidu ja –maitsainete hulk,ilmusid esimesed kokaraamatud,küladesse ilmusid esimesed oskuslikud kokad ,toidumenüü uunenes,tuli saiad ,mannapudrud , koogid ,korraldati lühemaajalisi majapidamiskonkursse.
19.Tavaliseks muutus kohvijoomine .Kohvi tehti ka tammetõrudest,millele lisati siguri või teraviljakohvi.Kohvile valati peale piima,kuna suhkrut alati polnud.Eestlatele oli tavaliselt joogiks kali ehk taar .Munakohviks klopiti mune,lisati juurde rukkijahu,niiet sai veeretatada ümmargusi kuulikesi,ahjus kuivatati,ja kohvimasinaga jahvatati.
20.Joogid-kali,kadakamarjajook,tee,meejook,kasemahl,jahukördiga segatud hapupiim, õlu ,mahl,piimakohv,leivakali.
21. Mina valisin vastlapäeva..
Vastlapäev oli päev, mis lõpetas jõuludega alanud söömaaja, pärast mida algas suur paast . Üheks püha nimetuseks sobis ka lihaheitepäev, sest sel ajal sai liha otsa ja ega seda ei tohtinudki enam süüa. Seepärast võeti välja viimased seajalad ja keedeti koos hernestega, nii saadi tõeliselt rasvane ja toitev kõhutäis. Paiguti keedeti aga hoopis alleshoitud seapead koos tangudega.
Mitmel pool oli tavaks süüa kuni seitse korda päevas. Hommikuks valmistati vastlapuder, milleks oli tangupuder . Tangupuder sobis ka pidusöögiks, siis pandi sellel veidi lihakõrneid sisse, vahel ka soolaseeni, kui neid alles oli. Kui seaastjasse oli aga seasaba alles jäänud, said selle pere lapsed. Lõunaks või õhtuks keedeti seajalgu, mida söödi ubade ja hernestega.
Seajala kontidest valmistati vurre, rõõmuks nii lastele kui täiskasvanutele. Ülejäänud kondid viidi mõnes paikkonnas seaasemele, sest nii loodeti head sigade kasvu
Vastlapäeval küpsetati pannkooke, vastlapliine, sageli kasutati selleks tatrajahu. Samuti tehti ka leiba ja karaskit, pärast kasteti vastvalmistatud leiba süües lihakeeduvedelikku. Kui leiba küpsetati, siis tehti ka üks väike vastlakakk, mida ei söödud ära, vaid hoiti tallel, kuni karjalaps karja läks. Siis söödeti pool kakust loomadele, teine pool raputati laiali tähtsatesse paikadesse.