KEEMIA mõisted ja küsimused (0)

Mõisted:
redoksreaktsioon – keemiline reaktsioon , milles toimub elektronide üleminek ühtedelt osakestelt teistele; sellega kaasneb elementide o-a muutus
redutseerija – aine, milles osakesed loovutavad elektrone (ise oksüdeerudes)
oksüdeerija – aine, milles osakesed liidavad elektrone (ise redutseerudes)
oksüdeerumine – elektronide loovutamine redoksreaktsioonis, elemendi o-a suurenemine
redutseerumine – elektronide liitmine redoksreaktsioonis, elemendi o-a vähenemine
sulam – mitmest metallist või metallist ja mittemetallist koosnev metalliliste omadustega materjal, saadakse koostisainete kokkusulatamisel
maak – maavara, mida on võimalik kasutada metallide või teiste ainete tootmiseks
alumiinotermia – maagist metalli kättesaamine aktiivsema metalli abil
karbotermia – metalli redutseerimine maagist C või C-ühendi abil kõrgel temp.-il
korrosioon – metalli hävimine ümbritseva keskkonna toimel
protektor – kaitstav metallese pannakse kontakti juhtme abil aktiivsema metalliga
elektrolüüs – metalli tootmine elektri abil, lagunemisreaktsioon
katood – elektrood , millel toimub redutseerumisreaktsioon
anood – elektrood, millel toimub oksüdeerumisreaktsioon
keemiline vooluallikas – seade, milles keemilises reaktsioonis vabanev energia muudetakse vahetult elektrienergiaks
aku – taaslaetav keemilinevooluallikas
kütuselement – keemiline vooluallikas, milles saadakse elektrienergiat kütuseoksüdatsioonil vabaneva energia arvel
leelismetallid – perioodilisustabeli IA rühma metallid
leelismuldmetallid – perioodilisustabeli IIA rühma metallid
s- metallid – perioodilisustabeli IA ja IIA rühma metallid
vee karedus – lahustunud kaltsiumi- või magneesiumiühendite sisaldus looduslikus vees; see karedus on võimalik kõrvaldada vee kuumutamisel (keetmisel)
mittekarbonaatne karedus – seda põhjustavad teised vees lahustunud kaltsiumi- ja magneesiumsoolad ; see karedus vee kuumutamisel ei kao
karbonaatne karedus – seda põhjustab kaltsium - ja magneesiumvesinikkarbonaadi esinemine vees
siirdemetallid – perioodilisustabeli B-rühmade elemendid
p-metallid – perioodilisustabeli IIIA – VIIIA rühmade metallid
d-metallid – perioodilisustabeli B-rühma elemendid
1. Metallide keemilised omadused: metall + lihtaine , metall + vesi,metall + hape , metall + sool. Millistel tingimustel need reaktsiooni toimuvad.
Metall + lihtaine – 2 lihtainet reageerivad alati
Metall + vesi -
Metall + hape -
Metall + sool – vt. tabelit
2. Tee kindlaks redoksreaktsioon ning määra redutseerija ja oksüdeerija.
O-a ei muutu - pole redoksreaktsioon. Redutseerija loovutab(reedab) elektrone, o-a tõuseb, oksüdeerub. Oksüdeerija liidab elektrone, o-a langeb, redutseerub.
3. Sulamite koostis: malm , teras, pronks, duralumiinium . Miks kasutatakse sulameid?
Malm – vähe korrosiooni kindel
Teras – suhteliselt korrosiooni kindel
Pronks – suhteliselt hea vastupidavusega
Duralumiinium – hea vastupidavusega
Sulameid kasutatakse, sest puhas metall on liiga kallis, puhas metall pole nii vastupidav.
4. Milliste meetodite abil toodetakse metalle ? (karbotermia,aluminotermia, vesinikuga redutseerimine, elektrolüüs)
5. Millised tegurid soodustavad korrosiooni?
1) temp-i tõstmine
2) lahuse happelisuse suurenemine, happevihmad
3) metallis sisalduvad vähemaktiivsed lisandid
4) metalli kontakt vähemaktiivse metalliga
5) hapnik
6. Kuidas ära hoida korrosiooni?
1) protektor
2) värv, lakk , email
3) püsivama metalliga katmine
4) püsivate sulamite kasutamine
7. Milleks kasutatakse elektrolüüsi?
1) Metallide tootmine
2) Teiste lihtainete tootmine ( vesinik , hapnik)
8. Milline reaktsioon toimub katoodil/ anoodil ?
Katoodil – elektronide loovutamine, redutseerumine
Anoodil – elektronide liitmine, oksüdeerumine
9. Ainete rahvapärased nimed ja kasutamine esinemine: NaCl, NaOH , Na2CO3, NaHCO3 , CaO, Ca(OH)2, CaCO3, Ca(HCO3)2, CaSO4 , KNO3 , Ca3(PO4)2, Fe2O3 , Al2O3. Nende ainetega seotudreaktsioonide nimetused. Näiteks: CaO + H2O → Ca(OH)2 lubja kustutamine.
10. Kuidas liigitatakse vee karedust ja millised ained põhjustavad vee karedust?
Mööduv ehk karbonaatne karedus ja jääv ehk mittekarbonaatne karedus. Ca ja Mg soolad põhjustavad vee karedust.
11. Millised on kareda vee negatiivsed tagajärjed?
1) moodustub katlakivi , mis halvendab soojusjuhtivust, mis põhjustab elektriarve suurenemist
2) pesuvahendi kulu suurem, kangale ja juustele sadenevad pesuvahendi ja kaltsiumi soolad
12. Kuidas eemaldada vee karedust?
1) vee pehmendamine, keetmine
2) destilleerimine
3) pehmendavate ainete kasutamine
4) ioniidid
13. Metallide biofunktsioonid: makroelemendid - Na, K, Ca, Mg; mikroelemendid - Fe, Zn. Mis juhtub, kui toit sisaldab liialt palju soola? Millised toiduained on head K/Ca/Mg/Fe/Zn allikad. Vt http://toitumine.ee/mineraalained/ .
Na – närviimpulsside edasikanne, vererõhu mõjutamine, keedusoola koostises, juust, leib
K – sportlikud võimed, leidub puuviljades ja juurviljades
Ca – tugevad luud , piim ja piimatooted , pähklid, seemned
Mg – ensüümide, luude koostises, pähklid, seemned, kama , köögiviljad
Fe – vereloome, maks, verivorst, muna, seemned
Zn – immuunsüsteem, haavade paranemine, paljude ensüümide koostises, maks,liha, kamajahu , seemned
14. Raskemetallid (Pb, Hg, Cd). Kuidas need sattuvad keskkonda? Millist negatiivset mõju avaldavad?
Keskkonna reostumine. Kahjustavad tervist. Mürgitus organismis. Ohtlike jäätmete viskamine prügimäele-ohtlikud ained kanduvad laiali.
15. Metalliühendite nimed, valemid, omadused. Näiteks lk 188 ül 14-16,lk 192 ül 10, 11, lk 200 ül 11-