Toitumine erinevatel spordialadel
2019
Sissejuhatus
Toidu valimine, mis annab energiat võistluste ja trenni toetamiseks, on hädavajalik ja
võib olla üsna keeruline. Erinevatel spordialadega tegeledes peab erinevalt toituma.
Et saavutada parimaid tulemusi peab toituma vastavalt. Et saavutada parimad
tulemused on välja töötatud erinevatel aladel võistlejatele spetsiaalsed menüüd.
Mida järgides saadakse kätte võistluseks vajalikud toitained.
Korvpalluri toitumine
Korvpallurite keskmine kcal arv päevas jääb umbes 3500 ja 4600kcal vahele päevas
kõik oleneb mängija positsioonist ja kaalust. Mängude vahel peab jälgima kehakaalu
et lihased saaksid õiget tüüpi toitaineid.
Enne mängu
63 Kg mängija näidismenüü
50 punkti
Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
~ 7 lehte
Lehekülgede arv dokumendis
2021-01-24
Kuupäev, millal dokument üles laeti
2 laadimist
Kokku alla laetud
0 arvamust
Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
lollp
Õppematerjali autor
TOITUMISE PÕHIALUSED SPORDIS Rein Jalaku ,,Sportlase toitumine" põhjal tehtud kokkuvõte. Toitumine spordis väga oluline · Toitumine spordis - ühendav lüli treeningkoormuse ja taastumise vahel · Sportlase toitumises võib eristada alatoitumist kui ületoitumist o Energeetika seisukohast o Üksikute toitainete seisukohast · Vale toitumine spordis o Energeetika suurus ei vasta spordiala vajadustele o Koormusaegne ainevahetus on häiritud o Häiritud oluliste fermentide süntees Toitumise tähtsus spordiga tegelejale · Organismi varustamine vajaliku energiaga. · Toiduga saadav energiahulk peab katma organismi põhiainevahetuseks, kehaliseks ja vaimseks tegevuseks vajaliku energiahulga. · Kudede ja rakkude ehitusmaterjali tagamine, ensüümide, hormoonide
kogu pere elustiilis ja toitumises. Motivatsioon terviseteabe saamiseks ja rakendamiseks on kõrge ning seda tuleks kasutada ära tervislike eluviiside sh toitumisharjumuste kujundamisel. Positiivsed muutused noore pere toidulaual mõjutavad sündivate laste toitumisharjumusi ning seeläbi tulevikus kogu rahva tervist. Rasedate ja imetavate emade toitumise eripärad Toitumine on üks kõige olulisemaid faktoreid, mis mõjutab loote arengut ja kasvu. Ema toitumine raseduse ajal on eriti märkimisväärne faktor seetõttu, et toitumisharjumused on muudetavad ning seepärast, et nii enne rasedust kui raseduse ajal on toitumine oluliseks ennetavaks meetmeks mitmesugustele probleemidele. Eelpool mainitud probleemide hulka kuuluvad näiteks vastsündinu madal sünnikaal, enneaegne vastsündinu jm. On oluline, et hea toitumise põhimõtted leiaksid laiemat kõlapinda just rasedate seas.
kasutavad tabletikujul doseeritavad ravimid on DPP-4-inhibiitorid (gliptiinid), sulfonüüluuread, gliniidid, SGLT-2-inhibiitorid ja glitasoonid. 7 Diabeedi ravi eesmärgiks on ennetada diabeediga kaasnevaid haigusi ning tagada patsiendi haigusnähtude taandumine ja hea elukvaliteet. II tüübi ravi aluseks on alati eluviisi muutus: tervislik ja mitmekesine toitumine ning füüsiline aktiivsus II.tüüpi diabeet Diabeetiku menüüs pööratakse tähelepanu toidu süsivesikute, rasva ja energia sisaldusele. Diabeetikutele soovitatakse sarnast dieeti nagu tervetele inimestele: rohkesti köögivilju ja täisteratooteid, võimalikult vähe suhkrut ja valget jahu, vähesel määral kõva ja mõõdukalt pehmet rasva ning vähe soola ja minimaalselt alkoholi. Proteiiniallikatena on soovitatav süüa kala, kaunvilju ja väherasvaseid piimatooteid
Neid teadmisi vajame selleks, et neid vajaduse korral abistada. Näiteks kui diabeedihaige vajub koomasse, siis peaks ju oskama õigesti käituda. Teadmatuse korral võib minestushoog lõppeda surmaga. Antud referaadis leiame vastused küsimustele; mis on diabeet, selle riskifaktorid, diabeedi ravi, insuliin, diabeedi erinevad tüübid. Referaadi lõpus on koosdatud nädala näidismenüü diabeedihaigele inimesele. 2. MIS ON DIABEET? Diabeet ehk suhkurtõbi on erinevatel põhjustel tekkiv energiaainevahetushäire, millele on iseloomulik pikka aega kõrgel tasemel püsiv vere suhkrusisaldus ja häired süsivesikute -, rasva ja valguainevahetuses. Diabeet on tingitud kas insuliini vähesusest või insuliini toime nõrgenemisest või neist mõlemast. · I tüübiehk insuliinsõltuv diabeet (u. 10% diabeetikutest)* · II tüübiehk insuliinsõltumatu diabeet (u. 90 diabeetikutest)* · teised tüübid(nt. kõhunäärme kahjustusest põletiku tagajärjel)
SPORTLASE TOITUMINE Rein Jalak ; Vahur Ööpik TOITUMINE, TOITUMINE JA SPORTLIK SAAVUTUSVÕIME Süüa tuleks seedetrakti aktivatsiooni perioodil, mis kordub iga 3,5 4 tunni tagant. 1. Toiduained ja toitained. Asendamatud toitained. Toitainete rühmad. Toiduained on taimse- või loomse päritoluga, mõnel üksikjuhul ka mineraalse päritoluga saadused või tooted, mida inimene tarvitab toiduks ja suudab seedida. Toiduainete rühmad: teraviljatooted, piimatooted,
looduses analoogi ei leidu (nt suhkruasendaja aspartaam E 951). Toidu lisaainete põhilised grupid on järgmised: toiduvärvid (E 100 E 199) säilitusained (E 200 E 299) antioksüdandid (E 300 E 399) emulgaatorid, stabilisaatorid ja paksendajad (E 400 E 499) mitmesugused muud lisaained (E 500 E 1500) - happed, alused ja nende soolad, aroomiained, zeleerijad, pakendamisgaasid ja vahutekitajad. Toidu lisaaineid kasutab tööstus erinevatel põhjustel, eesmärk võib olla pidurdada toote riknemist, parandada välimust, struktuuri, maitset, aroomi või mõnda muud omadust. Toidu lisaainetele on küll seatud riiklikud piirnormid - kui suurtes kogustes neid tohib toodetes kasutada ning millised lisaained on lubatud, kuid paraku on see 1 riigiti erinev - mis ühes riigis lubatud, see teises riigis keelatud - see omakorda
unetus. Pikemaajaline vale toitumise tagajärgedeks on: üle- ja alakaal, vererõhu tõus, pidev väsimus ja ükskõiksus, keskendumisvõime puudumine, haigestumised jne. Inimese energiavajadus sõltub eelkõige vanusest, soost, füüsilisest aktiivsusest. KORDAMISEKS 1. Miks vajab inimene toitu? 2. Miks te sööte? 3. Mida tähendab teie jaoks TOIT? 4. Mida tähendab teie jaoks mõiste TOITUMINE? 5. Selgitage ütlusi: „Kas sööd selleks, et elada või elad selleks, et süüa?“ „Ütle, mida sa sööd ja ma ütlen, missugune sa oled.“ 23 2.2. Toidupüramiid ja toiduainering Eesti toitumisteadlased soovitavad toitumisel arvestada toidupüramiidi (vt joonis 2.1.). Pilt: Toidupüramiid Joonis 2.1. Toidupüramiid
Esimesed on võimelised ise sünteesima kõiki oma elutegevuseks vajalikke aminohappeid. Auksotroofid (ka meie) on evolutsiooni käigus minetanud teatud aminohapete sünteesivõime. Neid asendamatuid aminohappeid peab meie organism kindlasti toiduga saama. Siin pole tegemist organismi puudujäägiga! Selline kohastumus võimaldab inimorganismil vastavate sünteesiradade arvelt ensüümide ja energia tuntavat kokkuhoidu. Normaalne toitumine eeldab seda, et asendamatud aminohapped on igapäevases toidus olemas. Seega ei sobi normaalse metabolismi jaoks toitumisäärmused. Samas tõuseb esiplaanile inimorganismi sõltuvus toidu kvaliteedist. On teada, et ööpäevas lammutub inimorganismis umbes 400 g kehavalke. Samapalju ka sünteesitakse, et säiliks tasakaal. Järelikult valgud uuenevad pidevalt. Kõige kiiremini uuenevad soole limaskesta valgud, samuti maksa, pankrease, neerude ja vereplasma valgud.
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
Kõik kommentaarid