Rasvad ehk lipiidid (0)

Rasvad
Rasvad ehk lipiidid on heterogeensed ühendid, mis ei lahustu vees. Lipiidide hulka loetakse rasvhapped , neutraalrasvad, fosfolipiidid, vahad, steroidid , kolesteriidid jne. Lipiide on nii taimse kui ka loomse päritoluga ainetes. Rasvu leidub organismi kõikides kudedes, üldsisaldus sõltub kehaehituslikust tüübist, soost, vanusest. Saleda ja hapra kehaehitusega inimesel moodustab rasv 8-12% keha üldmassist, tüsedatel 20-25%. Rasva osakaal on suurem naise organismis, 5-10% rohkem kui meestel (naise organismis on vett vähem). Normaalse kehaehituse korral on organismis umbes 9-11 kg rasva. Vanuse muutudes muutub ka rasvasisaldus organismis. Sõltuvalt east on inimese elus perioode, mille jooksul võib kehamass rasvade arvelt oluliselt suureneda . Need on nn kriitilised perioodid: imiku-, väikelapse-, puberteedi - ja üleminekuiga. Rasva üldhulk terve inimese organismis normaalse toitumise korral ei muutu, kuid pidevalt uuenevad rasvarakud . Näiteks uueneb 5-9 päevaga 50% tagavararasva rakkudest.
Lipiididel on organismis väga tähtsad ülesanded: Esiteks on see eelkõige organismi energeetiline varuaine . Seda ülesannet täidavad põhiliselt neutraalrasvad. Süsivesikud, mis on esmased energiaallikad, saavad organismis otsa 12-24 tunni jooksul (kui neid toiduga vahepeal juurde ei saa), rasvavarusid jätkub 8-9 nädalaks. 1 g rasva annab 9,2 kcal . Siit järeldub, et suure koguse energiat saab väikesest kogusest rasvasest toidust. Peaaegu kõik organismis rakud kautavad lipiide energiaallikana, erandiks on närvirakud, kes kasutavad glükoosi. Teiseks on lipiididel kaitseülesanne. Rasvakiht on hea soojusisolaator, mis vähendab organismi soojuskadusid. Samuti kaitseb rasvkude organismi ja eriti siseelundeid mehhaaniliste vigastuste eest. Näiteks neerud on organismis n-ö lahtiselt, ei kinnitu mitte millegi külge, neid hoiab oma kohal ainult rasvkude. Rasvade vett tõrjuv võime kaitseb nahka. Kolmandaks rasvad sisaldavad ja seovad lõhnaaineid. Juba väikese koguse rasvaine lisamine muudab toidu maitset , värvi, lõhna, nauditavust. Neljandaks rasvad aeglustavad mao tühjenemist. Rasva sisaldavatest toitudest on kõht kauem täis, heaolutunne rammusast toidust kestab kauem. Rasvad parandavad toidutekstuuri, nende abil saame ühtlasema, kreemja, sametise toote. Ja viiendaks lipiidid on rasvlahustuvate vitamiinide A, D, E allikaks organismis. Lipiide on vaja eelnimetatud vitamiinide imendumiseks ja transpordiks organismis. Täiesti rasvavabade dieetide korral on suur oht, et tekib nende vitamiinide puudus.
Rasvhapped moodustavad pikki ja keerukaid ahelaid. Rasvade omadused ja väärtus organismi jaoks sõltub rasvhapete küllastatusest, s.o kaksiksidemete olemasolust rasvhappe molekulis. Selle alusel jaotatakse rasvhapped poluküllastumata (mitu kaksiksidet), monoküllastumata (üks kaksikside) ja küllastunud (kaksiksidet ei esine).
Need toidurasvad, mille koostises on palju küllastunud rasvhappeid on toatemperatuuril tahked , nad ei rikne kiiresti ja kannatavad kuumutamist kõrgel temperatuuril (kuni 200 kraadi) ilma, et neis tekiksid organismile kahjulikud ained. Sellised on näiteks sea- ja lambarasv.
Küllastumata rasvhapped on toatemperatuuril vedelad (taimeõlid, kalarasv). Nad rääsuvad (riknevad, omandades ebameeldiva lõhna ja maitse) kiiremini, ei talu väga kõrgeid temperatuure (üle 180 kraadi ei tohi kuumutada), kuid on organismi poolt palju paremini omastatavad.
Rasva omastatavus organismi poolt sõltub tema sulamistemperatuurist, mida madalam see on, seda parem omastumine. Rasvu sünteesib inimese organism ka ise nii valkudest kui süsivesikutest. Süües üleliia magusat ning seda mitte ära kulutades võib minna paksuks, kuigi rasvu palju ei söögi. Puu- ja köögiviljad rasvu praktiliselt ei sisalda.
Rasvarikkad loomsed toiduained on pekk, rasvane liha, kananahk , või, hapukoor ja rõõsk koor, munakollane , rsvased kalad. Siin tuleb meeles pidada, et uuemad toitumisalased uurimused rõhutavad kalarasvades sisalduva oomega-3-rasvhapete head mõju organismile, eriti südamele ja veresoonkonnale. Rasvarikkad taimsed toiduained on seemned ja pähklid.
Rasva liigne hulk organismis suurendab haigestumist südame- ja veresoonkonnahaigustesse, on otseselt seotud kõrgvererõhutõvega ja mitmete vähivormidega ning põhjustab rasvumist.
Põhilisteks rasvaallikateks meie laual on määrderasvad, toidu valmistamisel kasutatavad rasvad ja toiduainetes sisalduv rasv. Kui kahe esimese puhul on tegemist silmaga nähtava rasvaga (järelikult saame ise otsustada ja näha palju lisame), siis viimase puhul on tegemist peidetud ehk varjatud rasvaga (ja tihti me ei mõtlegi, et see toiduaine võib sisaldada palju rasva). Toitumisteadlased soovitavad, et nähtavat rasva oleks pool päevasest kogusest.
Tarbitava rasva kogust aitavad vähendada tehnoloogilised võtted ja rasvavabade kuumtöötlemisvõtete kasutamine.
Teaduslike uurimuste põhjal saame põhiosa rasvadest piimatoodetest, järgnevad liha- ja kalatooted, margariinid . Tähelepanelikult peaks lugema pakendit , sest mõnikord lisatakse tüüpilistele piimatoodetele taimseid rasvu.
Taimeõlide koostises on palju küllastamata rasvhappeid (need on organismile head), näiteks on neid õlides neli korda rohkem kui võis, samas on võis küllastunud rasvhappeid kolm korda rohkem kui õlides.
Kolesterool kuulub rasvalaadsete ühendite hulka. Seda leidub kõikjal inimese kudedes, esmajoones närvikoes, neerupealsetes, siseelundites ja nahas.
Monika Soodla 11C