Saksamaa köök Traditsioonilised toidud Suhteliselt sarnane meie köögiga Põhijooneks kokkuhoidlikkus Eelroad- puljongid muna või klimpidega; võileivad juustu, kohupiima ja kalaga; toorsalatid; liha- ja kalasalatid majoneesiga Pearoad-jahuga paksendatud supid kruupide, leivakrutoonidega; vorstikesed, kotletid, snitslid, biifsteegid, keedetud/hautatud sealiha; hautatud/keedetud kala; keedetud juurviljad (kartul, hapu-,lill-, peakapsas, oad) Järelroad- puuviljasalatid/kompotid kastmete või siirupiga; kissellid, mannavahud, jäätised Kasutatakse ohtralt koort ja võid Maitsestamine Maitsestamine on tagasihoidlik Toit ei tohi olla teravamaitseline Sool, pipar, vanilliin Rohkesti valmistatakse aga vürtsirohkeid piparkooke mitmesugustes suurustes ja kujul Söögikorrad Hommikusöök- mittelahustuv kohv, apelsinimahl, juust, jogurt, kuivad helbed, sink, salaami, dzemm, prantssai Keskhommik- snäkid Lõunasöök- pÃ
Itaalia köök Kerli Purask Üldandmed Itaalia kohta: Pealinn: Rooma Pindala: 301 230 km2 Riigikeel: Itaalia Rahvaarv: 60 626 600 (2011) Rahvastiku tihedus: 199,8 in. km2 Riigikord: Parlamentaarne vabariik President: Giorgio Napolitano Peaminister: Silvio Berlusconi Iseseisvus: 17.03.1861 Rahaühik: Euro (EUR) Itaalia asukoht kaardil. Pildi lisamiseks klõpsake Pildi lisamiseks ikooni klõpsake ikooni Itaalia lipp. Pildi lisamiseks klõpsake Pildi lisamiseks ikooni klõpsake ikooni President Giorgio Napolitano. Pildi lisamiseks klõpsake Pildi lisamiseks ikooni klõpsake ikooni Peaminister Silvio Berlusconi. Pildi lisamiseks klõpsake Pildi lisamiseks ikooni klõpsake ikooni Itaalia köök: On üks maailma ku
TALLINNA TEENINDUSKOOL Kairi Ütsik T11HT ITAALIA KÖÖK Referaat Juhendaja: Riina Laht Tallinn 2009 SISUKORD SISSEJUHATUS...........................................................................................3 1.Itaalia köök...............................................................................................4-6 1.1.Itaalia õhtusöök......................................................................................7 2.Retseptid 2.1.Kiire pastasalat......................................................................................8 2.2.Minestrone supp....................................................................................9 2.3.Jänes punases veinis............................................................................10 KOKKUVÕTE...................................................................................
Itaalia köök Koostas: Laura Ojamaa Itaalia köögi võlu Itaaliast on 21. sajandiks saanud kogu läänemaailma armastatuim ja hinnatuim söögi ja veinimaa. Kõige "kuumemaks" regiooniks on muutunud Itaalia saapa põlvekohal paiknev Toskaana, kuhu korraldatavad spetsiaalsed söögituurid on alati kaugele ette välja müüdud. Söögi tähtsus Itaalias Itaallased jumaldavad head toitu ning veedavad söögilaua taga üsna märkimisväärse osa oma elust. Juba pealelõunal hakatakse töökohas rääkima sellest, kuhu õhtul sööma minnakse ja millist rooga tellitakse. Kuigi päeva keskel, poole ühe ja poole kolme vahel süüakse ka lõunat, pole see kunagi nii rikkalik ja uhke kui hilisõhtune söögiaeg. Kogu õhtune elu pärast tööd seostubki peamiselt söögiga, muu näib olevat teisejärguline või siis ühildatakse see
Piimatooted ja leib 6 Kokkuvõtte 7 Lisa 8- Kasutatud kirjandus Pilleriin Tamm Saksa rahvusköök Sissejuhatus Selles referaadis vaatame saksamaa rahuskööki. Lühike ülevaade saksa rahvusköögist Saksa rahvusköögi ülevaade Algupärane Saksa köök on mitmekesine. Saksa rahvusköögi road on väga maitsvad. Saksa rahvusköök on tavaliselt väga toitev ja rammus, sest sakslased armastavad rohkelt liha ja erinevaid vorste. See, milliseid juurvilju või aiasaadusi toiduvalmistamisel kasutatakse, oleneb tihti piirkonnast
Eesti Ettevõtluskõrgkool Mainor SAKSA RAHVUSKÖÖK Meie seosed Saksamaaga Mitmed Click to edit Master text styles sarnased Second level rahvusroad Third level Fourth level Sarnased Fifth level lauakombed Sarnased joogieelistuse d "Prost" Â"Proosit" "Läänemere lained" Kirikakar - Bellis perennis
Saksamaa Relica Sulg PK10 Tutvustus Saksa köögi erinevuseks on mitmesuguste juurvilja-, sealiha-, vasikaliha- või loomaliha-, kodu- või metslinnuliha- ja kalaroogade suur vaheldusrikkus. Väga palju tarvitatakse juurvilju, eriti keedetult, nt. lillkapsast, aedoakaunu, porgandit, punast peakapsast. Veel kasutatakse keedetud hernest ning keedetud kartuleid. Sakslastel on erakordselt populaarsed erinevad võileivad: juustu, kohupiimamassi ja kalaga. Suupisteteks on juurviljasalatid, vorsttooted, sprotid, majoneesiga maitsestatud liha- ja kalasalatid. Samuti tehakse ka palju suppe. Võttes supi vedelikuks köögiviljade, liha ja kala keeduleeme. Supid paksendatakse jahuga, sageli lisatakse veel tangu, klimpe või praetud leivakuubikuid. Magustoitudest on väga populaarseteks kastmete või siirupitega puuviljasalatid, kompotid, kissellid, mannavahud, jäätised ja puuviljad. Toitude maitsestamine on tagasihoidlik. Seda tehakse pea
Sisukord Sissejuhatus 1 Kahtlusteta kuulub Hispaania suurimate veetluste hulka siinne köök, mis oma kvaliteedi ja mitmekülgsuse poolest on üks maailma parimaid. Rääkides Hispaania köögist, ei saa kõneleda üksnes ühest rahvusköögist, vaid rääkima peab arvukatest piirkondlikest toidukultuuridest ja toiduharjumustest, millele on mõju avaldanud nii kliima kui ka elustiil. Taimse rasvana kasutatakse Hispaania köögis peamiselt oliivõli ja loomse rasvana searasva. Araabia toidukultuuri mõjutusena kasutatakse lugematul hulgal erinevaid puu- ja köögiviljasorte, Ameerikast jõudsid siinsele söögilauale ka kartul ja tomat. Hispaania köögi edukus tuleneb ka oskusest kaas ajastada vanu traditsioonilisi roogi ja retsepte, tuues samal ajal sisse ka hulgaliselt uusi maitseid ja aroome. Hispaania kööki iseloomustavad jõulised, selgejoonelised ning heas mõttes pretensioonitud road. Hispaanlased tunnevad söögist suurt mõnu ega hoia kokku aega ei toi
Kõik kommentaarid