Saksamaa köök (1)

Saksamaa köök

SAKSAMAA KÖÖK

Referaat
Tallinn 2012
SISUKORD
1. ENIMKASUTATAVAD TOIDUAINED..................................................................3
2. SÖÖGIKORRAD JA TÜÜPILISED TOIDUD.........................................................4
3. PIIRKONDLIKUD ERINEVUSED..........................................................................5
4. TÜÜPILISED JOOGID JA TOOSTID ......................................................................5
1. ENIMKASUTATAVAD TOIDUAINED
Sakslaste toiduainete valik on võrdlemisi meie võimaluste taoline, ainult puuvilju on pehmema kliima tõttu natuke rikkalikumas koguses ning mitmekesisemalt. Toitude valmistamise põhijooneks on kokkuhoidlikkus.
Saksa köögi erinevuseks on mitmesuguste juurvilja -, sea-, vasika- või loomaliha-, kodu- või metslinnuliha- ja kalaroogade suur vaheldusrikkus. Väga palju tarvitatakse juurvilju, eriti keedetult, nt. lillkapsast , aeduba, porgandit , punast peakapsast, herneid ning kartulit . Rõhutatakse toiduainete toiteväärtuse säilitamist, igal söögikorral püütakse pakkuda toorsalateid mitmesugustes kombinatsioonides.
Sakslastel on erakordselt populaarsed erinevad võileivad- juustu, kohupiimamassi ja kalaga. Suupisteteks on juurviljasalatid, vorstitooted , sprotid, majoneesiga maitsestatud liha- ja kalasalatid.
Eelroogadest on laialdaselt levinud puljongid- muna või klimpidega. Üheks iseloomulikuks erinevuseks on vorstide , viinerite ja sardellide laialdane kasutamine nii suupistete, eelroogade ja pearoogade valmistamiseks, nt. viinerid hautatud hapukapsa ja kartulitega. Viinereid serveeritakse magusa, kuid mitteterava sinepiga.
Saksa köögi teiseks erinevuseks on naturaalliha laialdane kasutamine teiste roogade valmistamiseks, nt. klopitud kotletid , šnitslid, fileed ja biifsteekid Hamburgi moodi. Kõige sagedamini serveeritakse kalu keedetult või hautatult. Samuti kasutatakse ka muna nii keedetult kui ka praetult.
Valmistatakse palju suppe . Vedelikuna kasutatakse köögiviljade, liha ja kala keeduleeme. Supid paksendatakse jahuga, sageli lisatakse veel tangu , klimpe või praetud leivakuubikuid.
Suurematest lihatükkidest valmistatakse pajapraade, seejuures taisem liha pekitakse suitsu- või soolapeki ribadega, hautamisleem maitsestatakse hapukaks.
Magustoitudest on väga populaarseteks kastmete või siirupitega puuviljasalatid, kompotid , kissellid , mannavahud ja jäätised.
Sakslased kasutavad toitude juures ohtralt koort ja võid.
Toitude maitsestamine on tagasihoidlik . Seda tehakse peamiselt soola, pipra ja vanilliiniga. Toit ei tohi olla teravamaitseline.
Rohkesti valmistatakse aga vürtsirohkeid piparkooke mitmesugustes suurustes ja kujul.
2. SÖÖGIKORRAD JA TÜÜPILISED TOIDUD
Saksamaa kiire hommikueine kujutab endast tavaliselt rohkemat kui tassi kohvi (kuid mitte lahustuvat), klaas apelsinimahla , mõned lõigud leiba või prantssaia. Hommikusöögi juurde kuulub kas juust, jogurt , kuivad helbed, võib-olla ka marineeritud köögiviljad või kala. Peale selle ka sinki, salaamivorsti džemmi.
Keskhommiku ajal armastavad sakslased midagi näksida, et vastu pidada senikaua, kuni algab lõuna.
Lõuna on traditsiooniliselt päeva kõige tähtsam söögikord ning isegi tänapäevases kiires linnaelus leitakse aega lõunasöögi jaoks. Tavaliselt võib see olla supp, liha- või kalaroog koos aedviljade ja kartulite või nuudlitega. Lõunat serveeritakse tavaliselt kella 12-13ni. Kõiki lõunasööke saadab tüüpiliselt õlu või vein nii restoranides, kohvikutes kui ka töökohtade kohvikutes. Peale alkohoolsete jookide on saada ka mineraalvett (gaseeritud või ilma) ning mahlu või karastusjooke.
Keset õhtupoolikut tekib vajadus asjatoimetused pooleli jätta ja minna „kohvi ja kooki” otsima .
Õhtusööki kutsutakse Abendbrotiks (õhtuleib). Tavaline õhtusöögiaeg on 19-20.30ni. Pidulikud õhtusöögid algavad tavaliselt kella 20.00 ajal. Õhtusöök võib sarnaneda lõunasöögiga, kus võib pakkuda liharoogasid, kala, aedvilju ja desserte. Kindlasti kuulub sinna juurde ka leib. Õhtusöögi juurde serveeritavad joogid on harilikult regionaalsed õlled või veinid .
Pühapäeviti, perekondlikul päeval on peamiseke söögikorraks õhtusöök, mis serveeritakse harilikult õhtupooliku keskel ja võib kesta õhtuni.
Saksa köögil on üldiselt vilets maine, kuna leitakse, et nende toidud sisaldavad liiga palju rasva ja süsivesikuid ja väga vähe muud, mis vajalik. Tüüpiliseks saksa toiduks on üks rasvane ja tugev talupojalõuna.
Sakslased söövad ligikaudu 4,5 miljonit tonni sealiha ühe aasta jooksul.
3. PIIRKONDLIKUD ERINEVUSED
Saksa toit varieerub , kuid oma olemuselt on see siiski toekas ja aitab inimesel üle elada pika ja külma talve. Külluslikus valikus on mitmesuguseid liharoogasid ja vorstikesi koos keedetud aedvilja ja kartulitega või hoopis nuudlitega. Aedviljad on hästi läbi keedetud või säilitatud suurepärases valikus maitsvate marinaadidega. Lääne-Saksamaale on tugevat mõju avaldatud Prantsusmaa. Saksamaa põhjapiirkonnale on iseloomulikumad mereannid (angerjas, forell , heeringas jne.) ning lõunapoolsetele piirkondadele on iseloomulik nuudlitüüpi road . Saksamaa mõnedes piirkondades on populaarne õlle- ja leivasuppide valmistamine. Hästi valmistatud wiener schnitzel (vasikakotlet) on lausa kunstiteos. Desserdid võivad olla külluslikud, rammusad ja väga magusad.
4. TÜÜPILISED JOOGID JA TOOSTID
Saksamaa rahvusjoogiks on õlu. Teistest jookidest on lemmikuks must või piimaga kohv. Samuti juuakse ka mineraalvett, mahla ja teed, kuid seda piiratud kogustes .
Segatud joogide pakkumine enne õhtusööki ei ole tavaline, kuid enne sööki võib saada aperitiivi. Kui õhtusöök on alanud, serveeritakse enamikul juhtudel veini või õlut. Saksamaal on eelistatuim vein reinvein, kuna see on tavaliselt valge ja veidi magusavõitu. Kuid on ka veel teisi erinevaid veinisorte, mis sobivad väga hästi erinevate roogadega. Magusamat veini võidakse pakkuda dessertide juurde. Ning pärast õhtustamist pole tavatu pakkuda söögijärgseid likööre või muid alkohoolseid jooke .
Kõige levinuim toost on Zum Wohl! (veiniga) ja Prost! (õllega). Mõlemal juhul soovitakse head tervist.
5