TOIDUHÜGIEEN puhastus (0)

 
Kellelt saab? 
Kuidas levib?  Kuidas 
Kus väljendub? 
Kaua elujõuline?  Desinfit. 
  
väljendub? 
linnugripp 
 
Vesi, liha, 
Ägedalt kulgev   Seedetrakt  või 
 
Isiklik 
 
muna, 
hingamisteed  
hügjeeen,
otsene 
desinfit-
kokkupuude  
seerimine
kaitse-
rõivad 
Siberi katk 
Hobune, veis, 
Moodustab 
Soole-, 
 
Aastakümneid 
Destinfit-
 
lammas, siga 
eoseid  
nahavorm 
seerimine 
Suu- ja sõra taud 
Nakatumine  suu 
Ila, piim, 
Villid 
Varvaste  või 
 
 
 
kaudu (toiduks 
uriin, 
(purunedes 
sõrmede vahel 
toorpiima, kuum-
Väljaheited , 
jääb  haavand ) 
töötlemata piima-
veri, liha 
toodete või liha 
tarbimine) 
 
Helmintoosid: 
 
pikkus  nakatumine 
Kellelt saab? 
Kuidas levib? 
Mida kahjustab? 
paeluss  
10m 
Halvasti 
Veis ( kael ja 
Nudipaeluss : 
 
keedetud/ praetud  liha, 
rind) lammas  Sarvlooma 
mida süües areneb 
seedetrakt -> 
nudipaeluss 
vereringe -> 
lihas = tangud 
keeritsuss  
~4mm  Halvasti 
Siga, teised 
 
Vahelihas, roiete-
keedetud/praetud liha 
loomad 
vaheline lihas ja sooled 
laiuss  
20m 
Toores , vähesoolatud, 
Haug , siig, 
Vageltangud 
 
halvasti 
luts , lõhe, 
keedetud/praetud kala  
forell, koha 
 
Infektsioonid:  
  väike kogus mikroorganisme  
  ei paljune  toiduainetes  
  nakatumine: 1) saastunud toit 
                        2) haiged inimesed 
                        3) tervenenud ja mittehaigestunud mikroobikandjad 
  haigused: 1) tüüfus 
                  2) düsenteeria 
                  3)  tuberkuloos  
                  4) listerioos 
 
 
 
Mürgistus : 
  saab: 1) toidu säilitamisest valel temperatuuril 
          2) mikroobset toksiini ja/või toksiini tootvaid  mikroobe sisaldav toiduaine 
          3) muu mitte mikrobioaalse päritoluga mürgiste ühendite sisaldus 
          4) haiged toidukäitlejad 
          5) hügieenireeglite  rikkumine  
           
  haigused: stafülokokk (saab lõikehaavade ja paisete ja toore  piima (udarapõletik) kaudu 
  Botulism:  anaeroob , moodustab eoseid, paljuneb, moodustab toksiini 
 
 
Mikroorganismide paljunemise takistamine:  
 
  Ristsaastumise  vältimine  (toore ja valmistoidu kokkupuute vältimine) 
  Toiduainete säilitamine kaetuna/pakendatuna 
  Säilitamine putukate/lindude/loomade/näriliste vabas keskonnas 
  Isiklik hügieen 
   Tööriietus  
  Õiged desinfitseerimis - ja puhastusprotseduurid 
  Kõlbmatu toidu eemaldamine ja hävitamine, toidu ostmine usaldusväärsest allikast 
 
 
PUHASTUS: 
 
Mustus:  meeltega tajutav, koristusmeetoditega eemaldatav ebapuhtus 
Mustusega halveneb:  
  Kvaliteet 
  Turvalisus 
  Hügieenilisus 
  Pindade väljanägemine 
 
Tekib: 
  Ümbrus (väljast toodud  pori ) 
  Õhk 
  Ehitise kasutamine 
  Inimesest endast ( kõõm , riidetolm, juuksed, karvad ) 
 
 
Liigitus: 
  Keemiline:  mineraalne  (liiv, pori, veesete, paberitükid) 
                    Orgaaniline ( rasv , veri, uriin,  mikroorganismid ) 
 
 
Kinnitumine:  
  Lahtine ( praht , liiv, pori, vesi, karvad) 
  Kinnitunud ( nõgi , kuiv pori, rasv) 
  Sööbinud (veesete,  lubi , rooste, katlakivi , vaha, plekid ) 
 
Määrduvad pinnad:  
  Karedad 
   Pehmed  
  Staatilise  elektriga  
  Märjad 
  rasvased 
 
Mustuse keemilisest koostisest oleneb puhastusainete valik 
Mustuse liigist oleneb  puhastuse  meetod 
 
Ohtlikkus:  ohutu- ei põhjusta terviserikkeid/ traumasid (liiv, tolm, veesete) 
                    Ohtlik-  põhjustab terviserikkeid/ traumasid ( mikroobid / bakterid /seened, libedad pinnad) 
                    Saastunud õhk (tolm, suits, mürgised gaasid) 
 
Mustus võib olla talutav, häiriv, tülikas või ohtlik 
Eemaldamine sõltub liigist ja pinnakattemateriali omadustest. 
Kiirus oleneb: puhastusvee omadustest (külm, leige, soe) 
                          Ajast 
                         Puhastusainetest 
                         Ilmast  
                        Tööst  
 
 
 
Ained võivad olla: 
  tahked 
  vedelad 
  pastad 
  geelid 
  pulbrid 
   aerosoolid  
 
keemia:  
   puhastusaine  
  kaitseaine 
   hooldusaine  
   kombineeritud  aine 
  muu aine 
 
 
 
 
 
NÕUDED: 
 
Pakendile:  
  eraldi lukustatud ruumis 
  temperatuuril, mis ei lange alla -5oC  ega tõuse üle +25oC 
  originaalpakendis 
  suletud 
  peal Riigi Tervisekaitseinspektsiooni kasutusluba 
  ruum peab olema ventileeritud 
  vananenud aineid laos ei hoita! 
 
Doseerimine- lahuse valmistamine etteantud juhendi järgi 
Üledoseering- liiga tugev puhastuslahus 
Aladoseering- liiga lahja puhastuslahus 
Õige doseeringuga puhastusaine mittetoimimisel kasutada teist SAMALAADSET ainet. 
Desinfektsioon- mikroobide hävitamine (enne viia toiduained välja, peale puhastust tuulutada                            
                             ruumid korralikult) 
desinsektsioon- nakkushaigust edasikandvate ja majanduslikku kahju tekitavate putukate tõrje 
deratisatsioon- näriliste tõrje ja hävitamine 
 
 
 
 
nõuded TO. Vedamisel 
  puhas, kinnine , selleks otstarbeks taara 
  pakend peab olema Tervisekaitsekeskuse lubatud 
  veok peab vastama veokogusele  
  välistemperatuur peab vastama veetava kauba säilitustemperatuuriga 
  veokil peab olema sanitaarpass (kehtivus 1 aasta) 
 
Nõuded laoruumideks 
  säilitustemp.  Sobivus  
   puhtus   
  õige niiskus 
  ruumid kergesti puhastatavad 
  
Toorained ja tooteid ei tohi säilitada temperatuuri juures, mis kahjustab teiste kaupade kvaliteeti 
(jahutatud tooted võivad olla külmutatud  toodetega koos, kuid külmutatud tooted ei tohi olla samas 
veokis/laos) kus on jahutatud tooted) 
 
Ladude  liigitus:  
1)   soojad  laod (+14oC - +18oC) kauaseisvad  kaubad  
2)  jahelaod (+2oC - +6oC) jahutatud toiduained 
3)   külmlaod  (-18oC) külmutatud tooted (liha, kala,  köögiviljad , marjad) 
 
Vastuvõtmine: 
1)  mahalaadimine  
2)  veovahendikontroll (temperatuur, puhtus) 
3)  kaupade  paigutamine  vastuvõtualale 
4)  kauba vastuvõtmine  
5)  vastuvõtukontroll: võrreldakse koguseid tellituga 
                                  kontrollitakse vastavaid kuupäevi (tehakse märge dokumendile) 
                                  vaadatakse kaupade säilitus- ja realiseerimisaega 
                                   sensoorne  kontroll (kas kaubad on kuivad ja  terved . Märgumisel tuleb  
                       vaadata kas toode pole kahjustada saanud) 
6)  välistatakse vargus 
7)  süvakontroll (kaal, komplektsus, kvaliteet, mõõtmine) 
8)  Vajadusel laboratoorne kontroll 
 
 
 
Tõstmisraskused: 
 
Mees: max  50kg  
Naine: max 30-35kg 
 
Pidev tõstmine: 
Mees: 35kg 
Naine 15-20kg 
 
Teisaldamise  kogukaal  päevas: 
Mees: max 5-6 tonni 
Naine: max 2-3 tonni 
 
  Arvestada tuleb kaalu, pikkust ja füüsilist võimet 
  Rasked  kastid  jagada kaheks 
  Vältida maast või õlast kõrgemalt tõstmist