Piiratud- imetajad. Kasvatakse teatud suuruseni ja siis kahanetakse. Perioodiline- puud. ARENG Uute omaduste tekkimine. 1) Otsene areng- imetajad, linnud, roomajad. 2) Moodne areng- kalad, kahepaiksed, lülijalgsed. Vaegmoone- MUUTUSED VÄIKSEMAD Muna- Vastne- Valmik REPEAT (Prussakad, täid, lutikad, ritsikad, tirtsud) Täismoone- Muna- Vastne (Täiskasvanust erineb toit ja kuju)- Nukk (Moone)- Valmik(Valmikul on toit vastsest erinev ja see vöhendab liigisisest konkurentsi). (Liblikad, kärbsed, kirbud, mardikad) INIMARENGU SAADIUMID Vananemine- Algab viljastumise hetkest. Geenide poolt määratud ja oluliselt keskkonna poolt mõjutatud. Vananemist kiirendavad: Päevitamine, haigused, toitainete vaesus, kehavõõraste ainete kuhjumine, rakkude jagunemisõime langus. Vananemise tunnused: · Luude hõrenemine · Närvisüsteemi ja meeleelundite halvenemine · Kopsumahu vähenemine · Südamemahu vähenemine · Neerude uriinitootmise vähenemine
TOIDUHÜGIEEN 1.LOENG Toiduseaduse eesmärk: Tagada tarbijale tervislik ja ohutu ja igakülgselt nõuetele vastav toit Tagada, et tarbijal oleks piisavalt onfot oma valiku tegemiseks TERVIST OHUSTAVAD TEGURID (TOP 5) looduslikud mürgid: seened, marjad, taimed. Valed toitumisharjumused toidulisandid keskkonna saastatus patogeensed mikroorganismid (bakterid jms) MIS ON TOIDUHÜGIEEN? Mitte ainult puhtus vaid ka tööharjumused Meetmete summa, mis on vajalik toidu ohutuse ja tervislikkuse tagamiseks SEE ON: Toiduainete saastumise ärahoidmine Tervistkahjustavate mikroorganismide paljunemise ärahoidmine Tervistkahjustavate mikroorganismide hävitamine TOIDUHÜGIEEN Inimesed Toiduaine Ruumid, seadmed, vahend...
Õpilaste seas levisid arvamused, et ehk tahetakse koolis muudatusi teha, et juba haridusministeeriumist oma inimene kohale saadeti. Härra Ambel oli oma ameti intriigide pärast maha jätnud. Direktor andis kodanikuõpetuse tundi. Ühel tunnil tuli üheteistkümnendikel taas mõte, mis oli vaja kiiremas korras realiseerida. Nimelt kogusid õpilased kodudest kärbseid, mis järgmisel tunnil lahti lasti. Penn karjus kohe kõvasti, et keegi aknad sulgeks, et kärbsed tulevat sealt kaudu. Direktor oli kiirelt päri. Tuhm üritas Sirklilt teada saada, kuidas selline asi võis juhtuda. Sirkel seletas pikalt nagu tavaliselt . Lõpuks jõuti selleni, et võiks aknad avada ja kärbsed välja ajada. Direktor aga seda teha ei lubanud ning õpilased pidid kogu tunni kärbseparvedega leppima. Järgmiseks tunniks käskis õpetaja kärbsepaberid tuua, millega Penn oli kärmesti nõus.
Juhul kui kahjuritõrjet viiakse läbi ettevõtte enda poolt, siis lisada info kes ja kuidas tõrjet teostab ja milliseid vahendeid tõrjeks kasutatakse (lisa juurde kasutusjuhendid); Seirelehed kahjurite kontrolli kohta säilita samuti kahjuritõrjeplaani juures. Näide seirelehest: Kahjurite kontroll Seire teostaja: Kuupäev Kontrollitav objekt Korrigeerivad Allkiri Liimpüünised Söödamajakesed Kärbsed Muud elu- tegevused tegevuse jäljed 11.05.2008 puutumata puutumata leidus Ei Lisada …. köögis tuvastatud kärbselinte …. …. …. …. …. …. ….
Tublion ja Tuhm. Õpilaste seas levisid arvamused, et ehk tahetakse koolis muudatusi teha, et juba haridusministeeriumist oma inimene kohale saadeti. Härra Ambel oli oma ameti intriigide pärast maha jätnud. Direktor andis kodanikuõpetuse tundi. Ühel tunnil tuli üheteistkümnendikel taas mõte, mis oli vaja kiiremas korras realiseerida. Nimelt kogusid õpilased kodudest kärbseid, mis järgmisel tunnil lahti lasti. Penn karjus kohe kõvasti, et keegi aknad sulgeks, et kärbsed tulevat sealt kaudu. Direktor oli kiirelt päri. Tuhm üritas Sirklilt teada saada, kuidas selline asi võis juhtuda. Sirkel seletas pikalt nagu tavaliselt . Lõpuks jõuti selleni, et võiks aknad avada ja kärbsed välja ajada. Direktor aga seda teha ei lubanud ning õpilased pidid kogu tunni kärbseparvedega leppima. Järgmiseks tunniks käskis õpetaja kärbsepaberid tuua, millega Penn oli kärmesti nõus.
kiiresti Tublion ja Tuhm. Õpilaste seas levisid arvamused, et ehk tahetakse koolis muudatusi teha, et juba haridusministeeriumist oma inimene kohale saadeti. Härra Ambel oli oma ameti intriigide pärast maha jätnud. Direktor andis kodanikuõpetuse tundi. Ühel tunnil tuli üheteistkümnendikel taas mõte, mis oli vaja kiiremas korras realiseerida. Nimelt kogusid õpilased kodudest kärbseid, mis järgmisel tunnil lahti lasti. Penn karjus kohe kõvasti, et keegi aknad sulgeks, et kärbsed tulevat sealt kaudu. Direktor oli kiirelt päri. Tuhm üritas Sirklilt teada saada, kuidas selline asi võis juhtuda. Sirkel seletas pikalt nagu tavaliselt . Lõpuks jõuti selleni, et võiks aknad avada ja kärbsed välja ajada. Direktor aga seda teha ei lubanud ning õpilased pidid kogu tunni kärbseparvedega leppima. Järgmiseks tunniks käskis õpetaja kärbsepaberid tuua, millega Penn oli kärmesti nõus.
Bioloogia arvestus 8. kl. 1. Kes või mis on bakterid? Kuidas paljunevad? Bakterid on kõige väiksemad üherakulised organismid, kellel on kõik elu tunnused. Esinevad looduses kõikjal. Bakterite laialdast levikut soodustavad väikesed mõõtmed ja kiire paljunemine sobivates tingimustes. Bakterid paljunevad pooldudes: rakk jaguneb ja moodustub kaks uut tütarrakku. Pooldumine toimub iga 20-30 min. Järel. 2. Mis on spoorid? Millal moodustuvad? Spoorid on erilised mitme paksu kestaga kaetud rakud, veesisaldus on neis vähenenud ja ainevahetus aeglustunud. Tekivad siis kui on äärmuslikud tingimused kuiv kõrged või madalad temperatuurid, kiirgus jne. Selleses olekus saavad bakterid üle elada äärmuslikke tingimusi. Kui keskkonnatingimused muutuvad soodsaks areneb spoorist bakter. Bakterite spooride eluvõime säilib tuhandeid aastaid. 3. Milline on bakterite tähtsus looduses ja inimese elus? Bakterid osalevad Maa...
Dominantsus - domineerimine ehk ühe tunnuse prevaleerumine tunnusepaaris teise üle · Näide: silmade värv Retsessiivsus - ühe tunnuse varjuvus tunnusepaaris heterosügootse genotüübi puhul; tunnuse avaldumine ainult homosügootsuse (aa) korral. Fenotüüp - indiviidi (morfoloogiliste, füsioloogiliste, keemiliste, etoloogiliste, arenguliste) tunnuste kogum Genotüüp - indiviidi kogu geneetiline informatsioon, mis koostoimes keskkonnatingimustega määrab tema fenotüübi Homosügoot - lookustes on identsed alleelid · Homosügoot retsessiivse tunnuse osas (aa) · Homosügoot dominantse tunnuse osas (AA) Heterosügoot - diploidse või polüploidse indiviidi genotüübi seisund, kus homoloogiliste kromosoomide samas lookuses asuvad erinevad alleelid (nt. Aa). Kromosoom - eukarüootse organismi genoomi struktuurselt individuaalne element, milles asuvad lineaarses järgnevuses ja kindla paiknevusega geenid ning mitmesugused mittegeensed nukleotiidijärjestus...
Temperatuur 60 °C surmab tekitajad 10 minutiga, keetmine momentaalselt. Düsenteeria nakkusallikaks on haige inimene või düsenteeria pisikukandja. Nakatumine võib toimuda: toidu kaudu; otsesel kokkupuutel haige inimesega või pisikukandjaga; vee kaudu. Haigustekitajad satuvad seedetrakti suu kaudu, nende paljunemine toimub jämesooles. Väliskeskkonda satuvad haigustekitajad ainult väljaheitega. Nakkuse mehaanilisel edasiandmisel etendavad teatavat osa kärbsed. Nende jalgade ja tiibade küljes säilivad düsenteeriakepikesed mitme päeva jooksul eluvõimelistena. Haigus hakkab sageli ägedate kõhuvaludega, peavalu, oksendamisega. Palavik on harilikult mõõdukas, kuid mõnikord tõuseb siiski 39-40 °C-ni. Profülaktika on sama kui kõhutüüfusel. Botulism. Botulism on äge raske kuluga toidumürgitus. Seda põhjustab botulismimikroobi poolt produtseeritud toksiin, mis kutsub esile raske närvihalvatuse nähtudega haigestumise
Värisevad laed ja talad, see on meie poiste tantsuviis. Hüppa, keerle hommikuni, see on virulaste vana tants! Peame pidu koidikuni -- see on meie poiste vahva tants! TSILGA, TSILGA, TSILGAKE Pilkelaul Meie Miku maias mees, nina suhkrupoti sees. Ta on nagu karu-Ott -- maias, laisk ja unekott. Kuule, Miku, küll sa näed, nõnda viimaks hätta jääd: laisa tee viib kurjale, sammal kasvab turjale! Ninaots sul suhkrune, kutsub kärbsed saagile; kärbsed söövad nina pääst, linnud leiva laisa käest. Liisi tahab olla moodne Liisil on kaks pikka palmikut nagu kaunid ja ilusad salmikud. Aga naabri Annil on lühike juus -- see on nüüd komme moodne ja uus. Liisi aga armastab ahvida ja teisi järele aimata. ,,Tahan olla nagu Anni -- see on nii peen, ma enda tema sarnaseks teen!" ,,Kirts-kärts! Siit tukk ja sealtki tukk! Küll näete, olen peagi ilus kui nukk! Toon peegli ja imetlen ennast nii,
lisada firma nimi ja kontakttelefon) Juhul kui kahjuritõrjet viiakse läbi ettevõtte enda poolt, siis lisada info kes ja kuidas tõrjet teostab ja milliseid vahendeid tõrjeks kasutatakse (lisa juurde kasutusjuhendid); Seirelehed kahjurite kontrolli kohta säilita samuti kahjuritõrjeplaani juures. Näide seirelehest: Kahjurite kontroll Seire teostaja: Kuupäev Kontrollitav objekt Korrigeerivad tegevused Allkiri Liimpüünised Söödamajakesed Kärbsed Muud elutegevuse jäljed 11.05.2008 puutumata puutumata leidus köögis Ei tuvastatud Lisada kärbselinte .... .... .... .... .... .... .... .... Kirjelda kõiki neid tegevusi eeltingimuste programmi kahjuritõrjeplaani osas. 9 1.8 Pesemine ja desinfitseerimine Toidukäitlemisruumid ja seadmed peavad olema puhtad, vajadusel desinfitseeritavad. Käitleja peab ettevõtte, selle territooriumi ning ruumide, sisseseade
Sissejuhatus Nagu kõik teised elusolendid, teevad ka loomad iga uue põlvkonnaga läbi muudatusi. Tavaliselt on need nii pisikesed, et neid on väga raske märgata, kuid tuhandete või miljonite aastatega võivad need loomad välimuse täiesti teistsuguseks muuta. Seda muutumisprotsessi nimetatakse evolutsiooniks. See lubab loomadel kasutada uusi võimalusi ning kohastuda muutustega, mis nende ümber maailmas toimuvad. Evolutsioon toimib seniste omaduste teisenemise kaudu, harilikult ülipisikeste nihetena. Seetõttu kujutab iga loom endast elavat evolutsioonisalve, mis aitab meil näha erinevate liikide omavahelist sugulust.Evolutsiooni teeb võimalikuks loomade omaduste varieerumine, mille põhjuseks on loomade omavaheline võistlus piiratud ressursside, näiteks eluruumi ja toidu eest. Selles konkurentsis osutuvad ühed omadused teistest kasulikumaks, mistõttu nende omanikud elavad par...
1 REEGLID, MIDA PÕHIKOOLI LÕPUKS ON VAJA TEADA Eesti keeles: ÕIGEKIRI: Täishäälikud e Kaashäälikud e konsonandid vokaalid, on kõik L, m, n, r, j, v, h, s, k/g, p/b, t/d, f, s, z, z. helilised A, e, i, o, u, õ, ä, ö, ü. Helilised Helitud (h ja s) L, m, n, r, j, v. Võõrhäälikud Sulghäälikud e klusiilid F, s, z, z. k/g, p/b, t/d. Täishäälikuühend e diftong: nt auto. Konsonantühend: nt kosmiline. Sulghäälik e klusiil sõna algul. Nt kaas gaas, paas baas, tuss duss, pall ball, poks boks, kong gong, keiser geiser, toos doos, palett ballett, parkett barett jms. Kaashäälikuühendi õi...
Bioloogia arvestus 8. kl. 1. Kes või mis on bakterid? Kuidas paljunevad? Bakterid on kõige väiksemad üherakulised organismid, kellel on kõik elu tunnused. Esinevad looduses kõikjal. Bakterite laialdast levikut soodustavad väikesed mõõtmed ja kiire paljunemine sobivates tingimustes. Bakterid paljunevad pooldudes: rakk jaguneb ja moodustub kaks uut tütarrakku. Pooldumine toimub iga 20-30 min. Järel. 2. Mis on spoorid? Millal moodustuvad? Spoorid on erilised mitme paksu kestaga kaetud rakud, veesisaldus on neis vähenenud ja ainevahetus aeglustunud. Tekivad siis kui on äärmuslikud tingimused kuiv kõrged või madalad temperatuurid, kiirgus jne. Selleses olekus saavad bakterid üle elada äärmuslikke tingimusi. Kui keskkonnatingimused muutuvad soodsaks areneb spoorist bakter. Bakterite spooride eluvõime säilib tuhandeid aastaid. 3. Milline on bakterite tähtsus looduses ja inimese elus? Bakterid osalevad Maa...
Sümbioosi näide: Võtame tuntud näite sipelgast ja röövikutest. On arusaadav, miks sipelgatele meeldib pidada Glaucopsyche lygdamus'e röövikuid - neil on spetsiaalne organ nektari korjamiseks, kust sipelgad seda siis ammutavad. Kuid mis kasu saab röövik? Tõepoolest - teda ei pisteta sipelga poolt nahka. Kuid kas see on piisav? Nüüdseks arvatakse olevat tõestatud, et põhjus on muus - sipelgad kaitsevad neid röövikuid muidu letaalsete parasiitide eest (teatud kärbsed munevad sinna). See ongi koadaptatsioon, antud juhul kasutatskse terminit mutualism. 6. Looduslik valik Organismid võivad anda rohkem järglasi, kui neid ellu saab jääda. Kui mõni liik lakkamatult paljuneks, kataks selle liigi järglased kogu Maa. Kuid kõik paljunemisikka jõudnud isendid ei anna järglasi. Seetõttu säilitavad liigid enam-vähem püsiva arvukuse. Ellujäämist ja paljunemist mõjutavad liigikaaslased, kellel on sarnased vajadused elupaiga ja toidu suhtes
Kogu Kaplinski luule on tugevalt heliline, auditiivne. Haikude puhul tuleb see helilisus eriti esile. Iseäranis meeldib Kaplinskile muidugi vaikus (mis ei tähenda sugugi tingimata heli puudumist) ja igasugune sumin. Näiteid võiks tuua ohtralt: "Ristikulõhnas / öö pehme sõba all see / sirtsude sirin" (lk 32); "Vihmasahin kesk-/ öisel järvel nahkhiirte / varjudeta lend" (lk 33). Võibolla just selle sumina pärast meeldivad Kaplinskile üldse igasugused putukad, lisaks sirtsudele ka kärbsed, herilased, mesilased: "Külm kauge päike / kuidas soojendab südant / sumin mesipuus" (lk 57). (Tähelepanelik lugeja märkab, et Kaplinski teeb vahel haikuversioone oma muudest, pikematest luuletustest, mis sunnib taas pöörama pilku hägustele, kuid huvitavate piiridele Kaplinski haikude, ,,mittehaikude" ja muude luuletuste vahel) Muidugi on ühtlane sumin lähedane vaikusele, nii nagu kõrvulukustavas kosekohinas
Kõrvad on lühemad kui habelendlasel ja see on üheks nende kahe liigi eristamise tunnuseks. Traagus on sirge ja terava tipuga (nooljas), tipuosas tume, tagaserv võib olla veidi kumer, ulatub pooleni kõrvapikkusest (Masing, 2001). Kõrvalesta välisserval on selged sälgud, mis ulatuvad teravneva traaguse tipust allapoole. Kõrvalestal on 4-5 põikivolti (MacDonald, Barrett, 2002). Tõmmulendlase toiduks on väikesed putukad nagu kärbsed jms. Toitu jahtima suundub tõmmulendlane vara, vahel isegi ka päeval (MacDonald, Barrett, 2002). Toitub võrdlemisi sirgel lennul puuvõrade vahel või tiirutades lagendike kohal (Masing, 2001). Elupaigaks on tõmmulendlasel metsamaastik, mis asub veekogude läheduses. Talvituspaikadest on teada suured tehiskoopad (Tallinna ümbruses, Piusas). Väga harva talvitub tõmmulendlane muudes maa-alustes ruumides nagu mõned väiksemad tehiskoopad (Masing, 2001).
Elusorganismide tunnused 21. september 2009. a. 13:56 1. Koosnevad rakkudest a. Ainuraksed b. Hulkraksed 2. Paljunevad a. Mittesuguliselt b. Suguliselt 3. Kasvavad/arenevad a. Otseselt i. Järglane sarnaneb vanemaga b. Moondega i. Kalad ii. Kahepaiksed c. Piiramatu i. Taimed ii. Eriti puud 4. Reageerivad muutustele keskkonnas a. Gepard 109 km/h b. Vesihernel 0,003 sek vee tõmbamiseks püünispõide 5. Ainevahetus a. Toitumine b. Seedimine c. Hingamine d. Eritamine 6. Muutlikkus a. Pärilik b. Mittepärilik Bioloogia Page 1 Elsuorganismide tasemed 21. september 2009. a. 14:02 Tase Uurimisobjekt Bioloogia haru Rakendusalad Planetaarne Biosfäär, Õpetus biosfäärist Maailma loodusvarade ...
1. Jaanuar – nääri-, hundi-, helme-, süda-, uue aasta-, vastse ajastaja-, algu ja talviste kuuks Jaanuaris oli meeste peamiseks tegeevuseks metsa – ja veotööd NÄÄRID – 1. jaanuar. Näärid on aastavahetuse aeg Eestis, mida tähistatakse vähemalt keskajast. Nääride tähistamine ja kombestik viitab selgelt Skandinaavia algupärandile. Nimi tuleb arvatavasti rootsi sõnast Nyår. Nõukogude okupatsiooni ajal, mil jõule nende kristliku tähenduse tõttu ei peetud, võttis jõulu kombestiku suuresti üle näärikombestik (jõuluvana asemel näärivana jms). Eesti rahvakultuuris on näärikombestikku kõige rohkem järgitud nääriõhtul (ka: vana-aastaõhtu) ja nääriõhtu tavad, uskumused ja toidud on lähedased jõuluõhtu omadega (http://et.wikipedia.org/wiki/N%C3%A4%C3%A4rid) KOLMEKUNIGAPÄEV – 6. jaanuar. Kolmekuningapäeva kutsutakse ka kolmandateks jõuludeks või jõulude sabaks. Kolmekuningapäeval tõmbas eesti talupoeg jõulupühadele joone alla, veel pidutseti, vee...
ekvivalentne Neurospora geenile frq. Äädikakärbse käitumises täheldatakse 24- tunnist rütmi, mida nimetatakse tsirkaadseks rütmiks (lad. k. circa peaaegu; dies päev). Tsirkaadne rütm kajastub näiteks kärbse valmikute nukust koorumisel. Äädikakärbsed on kõige aktiivsemad koiduajal. Kärbeste aktiivsust saab mõõdeta nende liikumisaktiivsuse kaudu klaastorus. Klaastoru on pimedas, ning ühest kohast läbib teda kitsas punane valguskiir, mida kärbsed ei näe. Iga kord, kui kärbsed valguskiire läbivad, see registreeritakse. Geenil per on kirjeldatud mitu alleeli: alleeli per0 puhul on isendite käitumine arütmiline, alleeli perS puhul lüheneb tsükkel 19 tunnile ning alleeli perL puhul pikeneb 29 tunnile. per lookus kontrollib nukkude koorumise aega. Tavaliselt toimub see hommikul (päikesevalguse käes kuivavad valmiku tiivad kiiremini ning ta saab varem lendama hakata). per0 mutantide puhul toimub valmikute nukust koorumine suvalisel ajal ning
pruuni hiirt. Millised on kõikide põlvkondade genotüübid? 6. Sünnitusmajas aeti juhuslikult segi kolm ühel ööl sündinud last, kelle veregrupid olid O, AB, ja B. Vanemate paarid olid selliste veregruppidega: 1. O ja AB 2. A ja B 3. B ja B Leidke iga lapse vanemad! 7.Kahe äädikakärbseliini-normaaltiivalise ja könttiivalise ristamisel saadi F2 põlvkonnas 131 noormaaltiivalist ja 37 könttiivalist isendit. Missugused olid F1 põlvkonna kärbsed? Koostage ristamise genotüübiline skeem. 8. Pärilikku kurtust põhjustab retsessiivne alleel. Kurt mees on abielus naisega, kellel on normaalne kuulmine. Nende pojal on samuti pärlik kurtus. Milline on tõenäosus, et sellesse perekonda sünnib järgmisena normaalse kuulmisega tütar? 9. Daltoonikust mees on abielus naisega , kellel punarohepimedust ei esine. Perekonnas on kaks last: poeg, kes on daltoonik, ning normaalse nägemisega tütar. Milline on tõenäosus, et
2) Vaegmoondega areng muna-> vastne -> -> (kestumised) -> -> valmik. Vastsed ja valmikud on üldjuhul sarnased. Erinevused on vaid keha lülide arvus, keha proportsioonides, tiibades ja suguküpsuses. Nt. prussakad, tarakanid, tirtsud, ritsikad, lutikad, täid, satikas. 3) Täismoone muna -> vastne -> nukk -> valmik. Vastsetüüpidel on kindlad nimed. Kahetiivaliste vastne vagel. Liblikatel röövik. Mardikatel tõugud. Sääsed, kirbud, kärbsed, mesilased, sipelgad. 4) Segatüübiline areng kiilid. Moondega arengu bioloogiline tähtsus 1) Väheneb konkurents toidule. Liblikas nektar, röövik haljasmass 2) Väheneb konkurents elupaigale. Kulles vees/mudas, konn maismaal ja vees. 3) Moondega areng soodustab levikut. Karbid on väheliikuvad või paigalised. Karpide vastsed ujuvad ja parasiteerivad kaladel. 4) Täismoondega areng soodustab talvitumist. Vastse ja nuku staadium pinnases.
organismi sugu, nii emas- kui isassugu 253. Homoseksuaalsusgeenid: homoseksuaalsus on geneetiliselt määratud, homoseksuaalsuse geenid lokaliseeruvad ilmselt inimese X-kromosoomi pikema õla osas, isaste homoseksuaalsust määrava FRU-geeni isastele iseloomilik splaissingvariant muudab ka emased homoseksuaalseteks 254. Viljatusgeenid: mutatsioonid fru-geenis põhjustavad mõningaid mutusi kärbeste kesknärvisüsteemi arengus, mille tulemusel muutuvad vastavad kärbsed isaslembelisteks, puudub huvi emaste vastu 255. Hermafrodiitsus: individiit, kellel on nii emas- kui isassuguorgaid, põhjustab HER-1 valgu kui signaalmolekli sünteesi puudumine 256. Sümmeetriatelgi määravad geenid: Selgmise-kõhtmise teljestiku geneetiline määramine: oogeneesi ajal diferentseeruvad folliikulid dorsaalseteks ja ventraalseteks, ventraalsetes folliikulites geeni dorsal poolt kodeeritud transkriptsioonifaktor siseneb
EESTI MAAÜLIKOOL Referaat Puisniitude Loomastik Kaspar Knuut 2010 2 Sissejuhatus Puisniiduks nimetatakse regulaarselt niidetava rohustusega hõredat puistut. Puisniidud kujunesid asulate ümbrusesse juba üle 4000 aasta tagasi seoses puidu tarbimisega ning hiljem karjakasvatuse levimisega. Eriti väärtuslikuks teeb puisniidud nende kõrge liigirikkus. Puisniidu liigirikkale taimestikule kaasneb tavaliselt ka muu elustik, näiteks putukate suur mitmekesisus. Eestikeelses põllumajanduslikus kirjanduses kõneletakse puisniitudest kui looduslikest rohumaadest. Taimeökoloogias nimetatakse taolisi kooslusi pool-looduslikeks ehk pärandkooslusteks. Termin "puisniit" on rohkem levinud teaduslikus ja aimekirjanduses, kohapealsed inimesed nimetavad taolisi alasid lihtsalt "niitudeks", "metsadeks", "metsaheinamaadeks", "heinaaedadeks" jne. (http://www.zbi.ee/pky/puisniidud/i...
Et aga kromosoome on ainult neli paari, siis ei saa neid tunnuseid määravad geenid paikneda kõik erinevates kromosoomides. Paratamatult peavad seetõttu ühes kromosoomis paiknevad geenid päranduma järglastele edasi üheskoos. Oma hüpoteesi kontrollimiseks tegi Morgan katseid äädikakärbestega, kellel esinesid erinevad tunnused. Ta märkas, et tavaliselt on nendel putukatel hall keha ja pikad tiivad, kuid siiski õnnestus tal öeida ka mõned mustakehalised lühikeste tiibadega kärbsed. Ta ristas neid omavahel ning sai esimeses põlvkonnas hallikehalised pikatiivalised järglased. Esimese põlvkonna hübriidide ristamisel ei saanud ta aga nelja erineva fenotüübiga järglasi oodatud suhtes 9:3:3:1, vaid peamiselt Geneetika 10 kahesuguseid kärbseid: halle pikatiivalisi ja msuti lühitiivalisi. Lisaks nendele sai ta vaid väheseid
Et aga kromosoome on ainult neli paari, siis ei saa neid tunnuseid määravad geenid paikneda kõik erinevates kromosoomides. Paratamatult peavad seetõttu ühes kromosoomis paiknevad geenid päranduma järglastele edasi üheskoos. Oma hüpoteesi kontrollimiseks tegi Morgan katseid äädikakärbestega, kellel esinesid erinevad tunnused. Ta märkas, et tavaliselt on nendel putukatel hall keha ja pikad tiivad, kuid siiski õnnestus tal öeida ka mõned mustakehalised lühikeste tiibadega kärbsed. Ta ristas neid omavahel ning sai esimeses põlvkonnas hallikehalised pikatiivalised järglased. Esimese põlvkonna hübriidide ristamisel ei saanud ta aga nelja erineva fenotüübiga järglasi oodatud suhtes 9:3:3:1, vaid peamiselt Geneetika 10 kahesuguseid kärbseid: halle pikatiivalisi ja msuti lühitiivalisi. Lisaks nendele sai ta vaid väheseid
Õied toodavad rohkem nektarit, kui õietolmu (liblikad ei suuda õietolmu seedida), nektar on tavaliselt varjatud kitsastes torudes või kannustes, kuhu ulatub ainult liblika imilont. Ööliblikad Tolmendavad taimi, mis on valgete suurte õitega, toodavad palju nektarit ja lõhnavad tugevalt ja magusalt õhtul, öösel või varahommikul. Väiksematele ööliblikatele spetsialiseerunud lilledel on väiksemad õied, mis võivad olla õisikutesse koondunud. Kärbsed Mõned kärbsed (nt sirelased) toituvad õietolmust ja nektarist. Samas võivad osa taimi kärbseid ligi meelitada ebameeldiva haisu ning oranži või pruuni värvi õitega. Oluliseks tolmendajaks, kui muid putukaid napib. Mardikad: tolmendavad semiariidsetes piirkondades. Õied on suured, lamedad ja tugevalõhnalised, valkjad, kollakad või rohekad. Herilased: mesilastega kohati võrdsed või isegi olulisemad tolmendajad Loomtolmlemine
sügavkülmutatud linnulihast võib olla Salmonella kandja), töötlemata piim, munad ja koorikloomad, näiteks austrid. Toorest toitu tuleks alati hoida lahus 22 kõrge riskiastmega toidust. Sügavkülmutatud toitude, eriti sügavkülmutatud linnuliha sulamisvedelikul ei tohi lasta saastada lappe, kõrge riskiastmega toite ega nende puhul kasutatavaid seadmeid. 3. Putukad. Mitmed putukad võivad edastada toidumürgistust tekitavaid baktereid toidule. Kärbsed ja tarakanid kujutavad suurimat ohtu oma toitumisharjumuste ning kohtade tõttu, kus nad käivad. Kärbsed maanduvad sageli looma välja- heidetel, kust nad koguvad oma karvastele kehadele suure hulga baktereid. Lisaks roojavad ja oksendavad nad söömise ajal oma eelnevalt söödud road tagasi toidule. Putukamürkide hooletu kasutamine võib põhjustada surnud putu- kate sattumise toitu. Tarakanid elavad sageli kanalisatsioonitorudes ning toitu-
Kittyga rääkisid, et nad andsid enda poolt kõik et last tervena hoida. Käisid seal mitmed arstid, et ei osanud muud soovitada kui sooja kompressi. Nüüd jäi üle matused korraldada. Nad rääkisid et Itamil on kindlasti uut kleiti ja kübarat tarvis ja lapsest on vaja pilt üles võtta, et ajalehte panna, selle eest lubas härra Itam hoolitseda, sest ta oli kohtunud ühe maalijaga. XXII Nõnda hakkas Itamite maja juures suur sagimine. Itamid nagu taipasid et inimesed käituvad nagu kärbsed, sest elavana põlgavad ja ei tule lähedalegi, aga kui surnud majas, siis tõmbab kärbseid ligi. Nii hakkas seal ka maaler Mägar seal tööle. Ta ainult palus, et laps võetaks matuseriidest välja ja talle pandaks lilled juurde. Sellele vaatas ainukeselt viltu hoidja, kes tundis lapsele kaasa ja jälgis Mägari tööd läbi luku ava. Kuid peagi võttis ta oma julguse kokku ja läks sinna sisse ja hakkas Mägariga rääkima. Nad rääkisid
Sündimus ajaühikus sündinud isendite arv. Teisiti öeldes, sündimus on populatsiooni võime suurendada oma isendite arvukust. Sündimus jaguneb: 1) maksimaalne sündimus uute isendite juurdetuleku teoreetiline maksimumkiirus ideaalsetes tingimustes, s.t. siis, kui puuduvad limiteerivad ökoloogilised faktorid ja sündimust piiravad ainult füsioloogilised faktorid. Üks emane toakärbes võib muneda 120 muna. Kui kõigist neist saaks kärbsed, kes jääksid ellu ja sigiksid, oleks sel kärbsel neljandas sugupõlves üle 25 miljoni järglase. 2) ökoloogiline e. realiseerunud sündimus uute isendite juurdetuleku kiirus konkreetsetes keskkonnatingimustes. Populatsiooni arvukuse suurenemine toimub lisaks sündivusele ka immigratsiooni teel st. isendite sisseränne teistest populatsioonidest. Sisseränne suureneb eriti taimedel seemnete levimise ajal ja loomadel noorloomade pesast või vanematest lahkumise ajal.
paneb silma silma ja hammas hamba vastu". Algab see kõik aga kirjaniku tõdemusest, et hea meelega oleks Andres ostnud kogu Vargamäe, et elada siin omasoodu nagu vürst, aga teine mees oli ette jõudnud (lk 18) [1]. Ta eluvõitluse suureks mõtteks ongi saada kord ometi kogu Vargamäe enda kätte. ,,Kui mitte ise, siis oma järglaste kätte". Igapäine rivaliteet, võitlus üleaedsega, on Andrese sauniku sõnul tõeliseks leivakõrvaseks. Sauna-Madis tõdeb: ,,elame siin nagu kärbsed sitahunniku [2] otsas" (lk 15). Nood kaks kärbest, Pearu ja Andres tahavad üksteisest kõigest hingest erineda. Aga palju ühel kärbsel ikka teisest erineda annab? Kärbeste individuaalsuse mõistmiseni on inimkonnal veel pikk tee käia. Sitahunnik on kärbestest ja nende tundeelust hoolimata ikka üks ja seesama. Neidsamu sõnu, ,,istume siin nagu kaks kärbest sitahunniku otsas", pruugib märksa hiljem ka Pearu ise (lk 170). Kahe mehe sarnasust vahendab hästi ka nende
Eesti Maaülikool Metsandus- ja maaehitusinstituut Metsakorralduse osakond Pärandkoosluste loomastik Juhendaja lektor Tartu 2011 Sisukord Sisukord...................................................................................................................................2 Sissejuhatus.............................................................................................................................3 Putukad pärandkooslustel........................................................................................................4 Selgroogsed ( Rannaniitude selgroogsed)............................................................................14 Karjatamine pärandkooslustel...............................................................................................30 Pärandkoosluste linnustik (Matsalu rahvuspargi näitel)..............
Loengute lühikonspektid. 2. loeng 2. loeng 1. Virginia Woolfi (1882 – 1941) romaani „Tuletorni juurde“ esimese osa „Uks“ valitud lõikude stiili analüüs. Loetavad ka veebikeskkonnas kaustas „Teoreetilised tekstid“. Pöörake tähelepanu lausete pikkusele, põimlausetele, vahefraasidele. Ootamatud lausekonstruktsioonid, meeleolude võnked, hüpped vaatepunktis (ühe tegelase mõtete voolust teise tegelase aistingutesse), teraselt jälgiva ja uneleva, lüürilis-kujundliku ja praktilis-asjaliku informatsiooni kiire vaheldumine ja põimingud. Jutustus kandub mõtetelt kiiresti tegevuse kirjeldamisse ja tagasi. Mõelge ka sellele, kas ja kui edukalt on tõlkijatel õnnestunud Woolfi lausete maagiat teises, eesti keeles korrata – seejuures on tulnud arvestada nii seda, mille säilitamist algupärand nõuab, kui ka seda, mis eritingimused ja erivõimalused seab eesti keel. Woolfi stiil on ühtaegu tihe ja kerge, kesksõnalised (des-vorm) ja mitmesugused muud vah...
• on toiduks paljudele suurematele loomadele. Kindel koht toiduahelas. Linnupoegade toidulaud koosneb putukatest. • kõdu - ja raipetoidulised, kes lagundajatena on vajalikud aineringis. • majanduslik kasu (mesi, vaha, siidi, kilptäidelt värvaineid). Aga on ka kahjulikke putukaid: • põllu- ja metsakahjuritest putukad • haigustelevitajad (sääsed, kirbud, lutikad) • rikuvad inimeste toitu (prussakad, kärbsed, jahumardikad) 14. Selgrootute elupaikade mitmekesisus. Selgrootud elavad igalpool.Väiksuse tõttu mahuvad nad elama igalepoole. Osa selgrootutest saavad hakkama isegi polaaraladel ja kõrgmäestikes. Nad elavad nii õhus, maas kui vees, osa elavad teiste organismide (taimede) sees või peal. Ainuõõssed- hüdrad, meriroosid, korallid, meduusid- elukoht: mere põhjas, vaba vesi Limused- karbid, teod, nälkjad, kaheksajalad, kalmaar- elupaik: vees ja maismaal
Nt: käsnad, ainuõõssed, limused, okasnahksed, lülijalgsed klass putukad. Klass putukad: Vaegmoone: muna (viljastatud) -> vastne --kestumised--> valmik Vastne valmiku erinevus: kehalülide arv, tiibade olemasolu/ puudumine jne. Nt: prussakad, tirtsud, ritsikad jne, lutikad, täid. Täismoone: muna -> vastne -> nukk -> valmik (vastne: röövik liblikad, tõuk mardikad, vagel kahetiivalised) Nuku elutunnused: hingamine, raku jagunemine (nt: liblikad, mardikad, kärbsed, sääsed, kirbud, sipelgad, mesilased) Moondega arengu bioloogiline tähtsus: 1) Vähene konkurents toidule a) kulles (vetikad) ja konn (lihatoiduline) b) röövik (haljas mass) ja liblikas (nektar) 2) Vähene konkurents elupaigale a) kullesed (vees, mudas) ja konn (vees, maismaal) 3) Paraneb isendite levik a) karbid on väheliikuvad. Vastsed ujuvad vabalt ja parasiteerivad kaladel 4) Pikendab eluiga a) ühepäevikute vastsed elavad mitu aastat, valmikud elavad mõned päevad
Kordamisküsimused SISSEJUHATUS. KÜSIDES KÜSIMUSI KÄITUMISEST. 1. Inimeste huvi põhjus loomade käitumise vastu, naiivne periood. Inimeste ammuse huvi ajendid loomade käitumise vastu: (1) otsinguline huvi (nö. puhas huvi) soov seletada juhuslikult pealt nähtud tegevusi looduslikel loomaliikidel (2) praktiline huvi vajadus aru saada ja kontrollida jahi- ja koduloomade käitumist Naiivsele perioodile pani aluse Aristoteles, kes arvas, et linnud talvituvad kaldaroostiku mudas. 2. Teaduslike käitumisuuringute algus: C. Darwin, "vaikuse" periood, 1930. aastate murrang Euroopas ja Ameerikas. Euroopa ja Ameerika koolkondade panus. Tugeva tõuke etoloogia arenguks andis C.Darwini ,,Liikide tekkimine", vaikuse perioodil keegi näiliselt ei uurinud loomade käitumist. Olulisi avastusi ei tehtud. Zooloogias uuriti teisi valdkondi, mitte spetsiifiliselt loomade käitumist. Euroopa koolkond uuris loomade käitumist, samas kui Ameerik...
I seadusele). Esimese põlvkonna hübriidide ristamisel ei saadud nelja erineva fenotüübiga järglasi 9:3:3:1, vaid peamiselt halle pikatiivalisi ja musti lühitiivalisi. Sellise tulemuse põhjal järeldati, et kehavärvust ja tiivapikkust määravad geenid peavad asuma ühes kromosoomis ja päranduvad seetõttu koos ehk aheldunult. Kui ühes kromosoomis asuvad geenid päranduvad 45 koos, siis peaks hallid kärbsed olema alati pikatiivalised ja mustad kärbsed lühitiivalised. Kuid ristamiskatsetel saadi ka halle lühitiivalisi ja musti pikatiivalisi äädikakärbseid. Sellest järeldati, et intrakromosoomselt toimub geenide katkemine ja osade vahetus homoloogsete kromosoomide vahel. Seda nähtust hakati nimetama ristsiirdeks ehk krossingoveriks. Sugurakke, kus toimub krossingover, nimetatakse rekombinantseteks. Rekombinant- sete gameetide arv kahe konkreetse geeni puhul on suhteliselt püsiv
ka oma vaadetele poolehoidu võita. Just taolistes vaidlustes, diskussioonides ja ausas vaimses võitluses kooruski välja tõde ja rahva mitmekülgsus. Pisut hiljem toimub peaaegu samasugune vaimne võitlus Konstantin Pätsi ja Jaan Tõnissoni vahel. Mõlemad olid jällegi ajalehtede peatoimetajad (Teataja ja Postimees). Kolmandaks suurkujuks Jannseni ja Jakobsoni kõrval oli kirikuõpetaja Jakob Hurt. Temalt on pärit kuulsaks saanud ütelus: "Eestlased ei ole mitte kärbsed, kes täna sünnivad ja homme surevad, vaid üks vana ja visa rahva sugu, kes juba ammu maailmas on elanud ja pärast meid veel kaua elama saab!" Hurt oli esmajärjekorras õpetlane ja rahva loomingu talletaja. J. V. Jannsen (1819-1890) on pärit Vändrast. Ta alustas oma ametiredelit kutsarina, tõusis köstriks, siis kooliõpetajaks ja lõpuks esimese järjekindlalt ilmuva ajalehe Perno Postimees (ilmus esmakordselt 1857. a.) peatoimetajaks. Jannseni suurimaks teeneks oli esimese
on kevade kenad ilmad." (Kihnu) · Madisepäev (24.02.) Eestlaste rahvakalendris on neid koguni kaks. Kevadisel madisepäeval (matsapäeval, matsipäeval) ennustatakse, missugune tuleb suvi. Sel päeval on tunda kevade lähenemist. Kõrred hakkavad lund vihkama. Vanarahvas uskus, et pool lund on veel taevas. Randlased ütlevad, et Madis rikub merejää. Päike, mis paistab kasvõi silmapilgu, ennustab head viljalõikust. Kui madisepäeval sajab lund, on järgneval suvel palju kärbsed ja sääski. Samuti tagab lumesadu rikka suvesaagi. MÄRTS - PAASTUKUU, NÄLJAKUU, KEVADKUU · Käädripäev (17.03) Lõuna-Eestis arvati., et putukad ja ussid ärkavad sel päeval ellu. Selle päeva põhjatuul ennustab külma suve. Kui sajab lund, on suvel palju kärbseid, parmusid ja kihulasi. · Paastumaarjapäev (25.03) näitab kevade algust: karu ärkab talveunest, hülgepüük lõpeb, esimesed rändlinnud saabuvad. Ilmaennustused on seotud kevadega. Soe maarjapäev
teised kohad olid liiga kallid, lohutab naist, et Vargamäel pole ka väga hull, tuleb ära harjuda II - järgmine päev oli uue kodukohaga tutvumiseks, esmalt taheti külastada naabrit, Tagapere Pearut, kuid ta oli kõrtsis - Saunatädi ja sauna-Madis tutvustasid uutele peremeestele ümbrust, see oli vaikne, soine, vesine, krunt oli suur, Andres mõtles ümbrust vaadates, mida maaga võiks teha, planeeris ja kavatses, Krõõt korjas vaikides lilli - ,,Elame siin nagu kärbsed sitahunniku otsas" sauna-Madis, lk 15 - Andres planeeris kraavi kaevamist kohta, kuhu Maasik kinni jäi, idee juhtida liigne vesi läbi naabrite maa jõkke, pakkus sellega sauna-Madisele tööd - Madis räägib Andresele, et naaber Pearu tahab tihti rammu katsuda, see peale tahab Andres proovida seda teha Madisega, kuid perenaine segab vahele ja takistab mehi, otsustatakse hoopis kive tõsta, Andres osutus tugevamaks ja seega Pearule vääriliseks vastaseks III
kõrvkärsaklased); kahetiivalistel funktsioneerivad nööpnõelataolisteks moondunud tagatiivad lennustabilisaatoritena (nt päevaliblikad- eestiiva pinna asend muudab ka lennu suunda). 53. Putukate (Insecta) vaeg- ja täismoone: moonde järgud, kummagi esinemine tähtsamates seltsides, näiteid Vaegmoone: muna-vastne-valmik; esinemine: lutikalised, tirtsud, ritsikad, ühepäevikulised, Täismoone: muna-vastne-valmik-nukk; esinemine: liblikad, kärbsed,. 54. Ühepäevikulised (Ephemeroptera): ehituse, eluviisi ja moonde põhijooni, näiteid Eesti vetest Ehitus: Vastse rindmikul on tiivaalgmed ja tagakehalülide seljapoolel lehtjad või sulgjad trahheelõpused. Eluviis: Vastsed elavad väga mitmesugustes veekogudes, toitudes enamasti vetikaist ja kõdust. Valmikud ei toitu ja elavad vaid päeva või paar (sellest ka rühma nimi). Moone: vahetult pärast kestast koorumist laskub maapinnale ja kestub veel korra;
krabid, austrid, merestiilikad, meritähid). Vee liikumine Nõrk lainetus paneb org aine horisontaalsuunas liikuma kuni jõuab vaiksesse vette, kus ta settib põhja. Need sisaldavad palju org ainet ja sellest toitujaid. Mõõdukas vee liikumine võib kerget org ainet lahti uhtuda jättes alles liivased põhjad, kus epifauna organismid on eelistatumas olukorras. Jõgedes, kus vool ühesuunaline, on filtertoidulised + larvid – 2tiivalised kärbsed, puruvanad. Lahustunud org aine kondenseerub kividele, kattes need limaja kihiga – neid armastavad bakterid ja neid omakorda mikroskoopilised vetikad (kihiti) ja neid putukate larvid ja ussid. Tugeva voolu vöi lainetusega põhjad bentosevaesed. Looded mõjutavad orkaanitugevusega bentost. Võimas põhjataimestik murrab laineid. Aeglase vooluga jõed organismirikkad – rikkalik infauna. Keskmise vooluga – domineerivad filtraatorid? Väga kiire vooluga – pole midagi eriti.
kaljulõhedes, harva ka savikallaste õnarates. Tänapäeval on enamus räästapääsukesi kohastunud elama linnades ja suurtes asulates, kus nad pesitsevad hoonete seinte ja karniiside küljes räästaste ja rõdude all. Räästapääsuke eelistab kiviehitisi puithoonetele. Sellepärast leidub teda ka rohkem suurtes asulates ja linnades kui väiksemais. Räästapääsuke toitub ainult lendavatest putukatest, kelleks on enamasti sääsed, kärbsed, sarnastiivalised ja väiksed mardikad. Harvem püüab ta liblikaid, ritsikalisi ja ämblikke, kelle tuul on "härmalõngaga" lendu tõstnud. Toitu püüavad pääsulased lennult. Enamasti lendavad nad putukatest kõrgemal ning ründavad sobivat saaklooma nähes. Kuna kõik need putukad tõusevad soojade õhuvoolude tõttu selge päikesepaistelise ilma korral kõrgele, näeb sel ajal ka pääsulasi kõrgel lendamas. Vihma ja äikese 54
Kui on heterosügootne, siis sünnib sabata kass. 10. Geenide fenotüübilist avaldumist mõjutavad tegurid. Mõisted penetrantsus ja ekspressiivsus. Füüsikaline keskkonna mõju. Keskkonna füüsiline mõju mõjutab geenide avaldumist Temperatuuritundlikud mutatsioonid – äädikakärvse shibire mutantidel. 25 kraadi juures puudub nähtav efekt – siiski surevad raputamisel. 29 kraadi juures paralüseeruvad kärbsed koheselt ilma raputamata. Fenüülketonuuria – retsessiivne aminohapete metabolism efekt. Mutatsiooni osas homosügootsetel väikelastel koguneb ajju toksiline ühend, mis põhjustab vaimset alaarengut. Toksilise ühendi kogunemist saab takistada, kui dieedis vähendada aminohappe fenüülalaniini hulka minimaalsele tasemele. Bioloogilise keskkonna mõju Kiilaspäisus. Kiilaspäisust määrav alleel avaldub sugupooltel erinevalt: meestel dominantsel ja naistel
kuni kaheksanda kraadini. Juhul, kui piima ei ole võimalik paari päeva jooksul pärast lüpsmist välja transportida, siis tuleb piima säilitada pikemaks ajaks, selleks tuleb piima külmutada või kasutada kuumtöötlust nagu pastöriseerimine, termiseerimine, UHT-töötlus ning steriliseerimine. 42. Piima saasteallikad Piima saastumine: · Bioloogilised · Keemilised · Füüsikalised BIOLOOGILINE SAASTUMINE · Makrobioloogiline putukad, kärbsed, närilised · Mikrobioloogiline mikroorganismid (patogeensed bakterid ja mükotoksiinid) · Loomadel esinevad nakkushaigused tuberkuloos, burtselloos, suu- ja sõrataud · Antisanitaarne pidamine Pseudomonas synxanthus · Piima pikk säilivusaeg · Mittekvaliteetne vesi KEEMILINE SAASTUMINE · Ravimijäägid antibiootikumid, hormoonid, kasvuregulaatorid · Pesemis- ja desinfitseerimisaine jäägid · Pestitsiidid
Rouchi mõju jõudis ka ameerikasse ja selline lähenemine muutus populaarseks (vaatlev, spontaansete sündmuste jälgimine jne). Oluline meetod ka tänapäeva filmikunstis. On ainult üks võimalus, lavastus puudus, ei tohtinud kasutada näitlejaid, kes kedagi teist mänivad. Rõhutatakse loomulikkust, huvitavaks osutusid ka igapäevategevused. Direct Cinema, kujunes ameerikas, kaamerat üritati just peita (nad on nagu kärbsed seinal), natuke teine põhimõte kui Rouchil. Rouchiga seostub veel termin cine-trance, mis tuleb tema konspetsioonist (filmides filmitegija sekkib silmitavate ellu), tegemist ei ole neg moonutusega, inimesed käituvad loomulikult. Film „Tourau ja Bitti“, jutustab possession riitusest, üks episood, filmitud nii, et pandud külast nats väljas kaamera tööle aj siis ta liigub kaameraga küla suunas, kui ta
d) Hõimkond limused e) Hõimkond lülijalgsed f) Hõimkond okasnahksed Putukate areng 1. moondeta · väga ürgsed putukad arenevad, näiteks majasoomukas. 2. vaegmoone · muna vastne (kestumised) valmik · näiteks arenevad tirtsud ja ristikad. · Kehalülide arv, tiibade olemasolu, sugunäärmed, tundlate pikkus vastse ja valmiku erinevused. 3. täismoone · muna vastne nukk valmik · arenevad nii kärbsed, sääsed, kirbud, liblikad, mardikad, aipelgad, mesilased. Vastsetel on kindlad nimetused ja ehitus tüübid(liblikavastsed on röövikud, kärbestevastsed on vaglad ja mardkia vastsed on tõugud).
andis ära oma väe ning lõpuks oli väeta. Ta tapeti ning ta jäi allilma lõksu. Talle saadeti järgi sootud olevused, kes Istari kätte said ning tagasi tulles sai ta igas väravas oma 7 väge tagasi. Vastutasuks pidi kellegi saatma allilma enda asemele ning kuna ta nägi Dumuzit rõõmsana, mitte leinavana, siis otsustas saata tema. Istar kahetses oma otsust ning kärbsed tõid ta sealt tagasi. Istari kultusega seotud rituaalid: tähistatakse püha abielu Istari ja Dumuzi vahel, tähistatakse Dumuzi surma (lein). Maailma tekkest on palju versioone, kuid kõigil on üks ühine joon alguses oli vaid vesi. Tuntuim maailmaloomise eepos on Babülooniast päris Enuma elis ('siis kui üleval'). Algul oli kõikjal vesi ning jumalad Apsu (mees, mageveed valitseja) ja Tiamat (naine, soolase merevee valitseja)
taksoneid (liike) on välja arvatud (joonis 1, B). Selle eristamise aluseks on tavaliselt üht või mitut liiki (taksonit) teistest hästi eristava tun- nuse esinemine, mida süstemaatik oma subjektiivse hinnangu alusel (või feneetilisi kriteeriume kasutades) peab oluliseks. 3.3. Polüfüleetiline on liikide rühm, kuhu on ühendatud erinevaist esi- vanemaist pärinevad organismid (joon. 7, C). Polüfüleetiline oleks näiteks rühm, mis ühendaks kalad ja vaala, või linnud ja kärbsed. 3.4. Polüfüleetilistest rühmitustest püüavad hoiduda kõik süstemaatikud; fülogeneetilise süstemaatika viljelejad eitavad ka parafüleetiliste rühmade 9 lubatavust süsteemis. Nn. evolutsiooniline süstemaatika möönab parafüleeti- liste taksonite lubatavust, s.t. võimalust evolutsiooni käiku kujutavat süsteemi "parandada" subjektiivselt hinnatud sarnasuse arvestamisega. Sel-
Riketsiad Sugukond Rickettsiaceae koosneb väga väikestest aeroobsetest gramnegatiivsetest bakteritest, mis on obligatoorselt rakusisesed parasiidid. Rickettsiaceae sugukonda kuulub mitmeid perekondi, mille esindajad põhjustavad inimestel haigusi Rickettsia, Coxiella, Orientia ja Ehrlichia. Neist mõnede (Cowdria, Anaplasma, Neorickettsia, Wolbachia) osakaal inimpatoloogias on veel vähe selgitatud. Riketsiate reservuaariks looduses on loomad ja artropoodid (täid, lestad, puugid, kärbsed, putukad). Viimased on ka vektoriks, kelle vahendusel toimub inimeste nakatumine. Inimene on seejuures riketsiate vaheperemeheks. Riketsiad on pleomorfsed mikroorganismid. Nad võivad olla pulgakujulised, suurusega 0,3 × 0,6-1,5 µm, kokid või isegi filamendid. Riketsiad võivad asetseda ühekaupa, paaris või ahelatena, neil puuduvad viburid, nad on liikumatud ja gramnegatiivsed, kuigi värvuvad väga halvasti. Kõik riketsiad on rangelt intratsellulaarse asetusega
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
