Kes maksavad käibemaksu? Käibemaksukohustuslane Käibemaksukohustuslane maksab käibemaksu enda müügikäibelt, välisriigi ettevõtjalt ostetud ja Eestis pöördmaksustamisele kuuluvatelt kaupadelt ja teenustelt, Eestisse imporditud kaupadelt ja teiselt Eesti maksukohustuslaselt ostetud siseriiklikule pöördmaksustamisele kuuluvatelt kaupadelt ning tal on sisendkäibemaksu mahaarvamise õigus. Piiratud käibemaksukohustuslane Piiratud käibemaksukohustuslane ehk isik, välja arvatud tavakorras käibemaksukohustuslasena registreeritud isik ja ettevõtlusega mittetegelev füüsiline isik, kes on registreeritud või kes on kohustatud end registreerima piiratud maksukohustuslasena. Piiratud käibemaksukohustuslane maksab käibemaksu ainult välisriigi ettevõtjalt ostetud ja Eestis pöördmaksustamisele kuuluvatelt kaupadelt ja/või teenustelt ning Eestisse imporditud kaupadelt, temal ei ole sisendkäibemaksu mahaarvamise õigust. Muu isik
väljamaksed. Siia lähevad näiteks maksuametile makstud intressid ja need kulud, mille osas dokument on puudulik või kadunud. Lisa 7 omakapitali sisse- ja väljamaksed, makstud dividendid. Omakapitali väljamaksete ja dividendide maksete korral tuleb täita ka INF1, kus näidatakse, kellele täpselt makseid tehti. Need andmed lähevad hiljem otse üksikisiku tuludeklaratsioonile. 2. Käibedeklaratsioon koos lisadega Käibedeklaratsiooni peab igakuiselt esitama käibemaksukohustuslane. Käibedeklaratsioonis tuleb ära näidata oma maksustatav käive ja käibemaks, mis on õigus tagasi küsida. Käibedeklaratsiooni aluseks on tekkepõhine arvestus, mitte kassapõhine. Müügilt maksad käibemaksu ära, kui müük on sooritatud, ka siis, kui ostja sulle raha maksnud veel ei ole. Käibedeklaratsiooni täitmine on juba keerulisem ettevõtmine, seda paari lõiguga ära ei selgita. Lahtrite selgitus on muidu olemas KMD vormi teisel leheküljel
Töökorralduse reeglitega määrab tööandja kindlaks poolte käitumisreeglid töösuhetes. Töökorralduse reeglid on kohustuslikud kõikidele selle tööandja juures töötavatele isikutele. Reeglite eiramine võib anda tööandjale mõjuva põhjuse, et ütelda töötaja tegevuse tõttu tema tööleping erakorraliselt üles. Töövõtuleping FIE-ga • Lepingut võib kasutada juhul, kui tööd teeb füüsilisest isikust ettevõtja, kes ei ole käibemaksukohustuslane. Töövõtuleping tuleks sõlmida siis, kus tööga on oluline saavutada mõni kindel eesmärk. Kui aga töö käigus on pigem oluline protsess ise ja mitte niivõrd lõppeesmärk, siis tuleks sõlmida hoopis käsundusleping. Töövõtuleping füüsilise isikuga • Lepingut võib kasutada juhul, kui tööd teeb füüsiline isik, kes ei ole füüsilisest isikust ettevõtja ja kellele tehtavatelt maksetelt on tellija kohustatud kinni
Arve nr. 1 Kuupäev: 11.07.2018 Tähtaeg: 11.08.2018 Maksja: MTÜ Mittetulundusühing Aadress: Tänav, Küla küla Asula vald Maakond maakond 00000 Teenus Ühik Kogus Hind Summa Teenus 1 tk 1 600.00 600.00 Teenus 2 tk 1 150.00 150.00 KOKKU: 750.00 Firma OÜ ei ole käibemaksukohustuslane. Nimi Nimeste Juhatuse liige Firma OÜ Telefon: 00 000 000 LHV Tänav 00-00, E-mail: [email protected] EE........................ Tallinn 00000 Reg. nr. 00000000 Harjumaa
Eestis füüsilisest isikust ettevõtjana ja käibemaksukohustuslasena registreeritud talupidaja saab raha järgmiste tehingute ja toimingute eest: 1. Kartuli müük Tartu turul Kartuli müük on käive KMS § 4 lg 1 p 1 alusel. Tartus tekkiv käive ehk käive tekib Eestis vastavalt KMS § 10 lg 1. Seega on käibemaksuga maksustatav KMS § 1 lg 1 p 1 järgi. Maksumääraks on 20% KMS § 15 lg 1 järgi. 2. Teravilja müük Läti kokkuostjale Arvestades, et Läti kokkuostja on käibemaksukohustuslane, on tegemist vastavalt KMS § 7 lg 1 p 1 kauba ühendusesisese käibega. Kauba ühendusesisest käivet maksustatakse 0% maksumääraga vastavalt KMS § 15 lg 3 p2. Kui Läti kokkuostja ei ole käibemaksukohustuslane maksustatakse käivet 20 % vastavalt KMS § 15 lg 1. 3. Köögivilja müük valla hooldekodule ja küttepuude müük naabervalla põhikoolile Tegemist Eestis tekkiva käibega (KMS § 10 lg 1), millele rakendub käibemaksu määr 20% (KMS § 15 lg 1). 4
maha kantud, selles summas jääb pearaamatusse deebet saldona ja näidatakse bilansi aktiva poolel.Soetusmaksumus võib suureneda ainult seoses kapitaalremondiga s.t. põhivara parendamisega ehk oluliselt paremaks tegemisega . Jooksev remont on parandamine. Kanded: D- Põhivara (Maa ja ehitised, masinad ja seadamed, inventar) D- Käibemaks K- Tarnijatele tasumata arved Kui ettevõte ei ole veel käibemaksukohustuslane, on põhivara summa võrdne arve summaga. Põhivara kulumi arvutamine Kasutuses oleval põhivaral eristatakse kahesugust kulumist: 1. moraalne kulumine – tehnika vananemine 2. füüsiline kulumine – katki (pole mõtet parandada) Kõige lihtsam kulumi arvutamise meetod on lineaarne meetod – kuust kuuse arvutatakse kulumit iga kuu võrdses summas; määratakse põhivara kasutusaeg ehk kasulik tööiga ning
lõpptarbija rollis. FIE maksab käibemaksu juhul, kui ta on Maksu ja Tolliametis käibemaksukohustuslasena registreeritud. Käibemaksu tasumise kohustus võib aga tekkida ka FIEl, kes käibemaksukohustuslasena registreeritud ei ole, kuid kes soetab teisest Euroopa Liidu liikmesriigist uue transpordivahendi või aktsiisikauba. Samuti peab käibemaksu deklareerima ja tasuma FIE, kes ei ole käibemaksukohustuslane, kuid kes lisab enda poolt väljastatavale arvele käibemaksu. Arvestada tuleb aga seda, et käibemaksukohustuslasena registreerimata isikul ei ole sisend käibemaksu mahaarvamise õigust. Üldiselt on Eestis käibemaksumäär 18%. Maksustatava käibe maksumäärad on 0%, 9%, 20%. Käibemaksuga maksustamise periood on kalendrikuu. Käibedeklaratsioon esitatakse Maksu ja Tolliametile maksustamisperioodile järgneva kuu 20. kuupäevaks, samaks ajaks
raha on laekunud, mitte teatise esitamisel. Ettemaksust ei teki müügitulu vaid seda kajastatakse bilansikirjel Saadud ettemaksed (kohustus). Ostja ettemakse tähendab müüjale kohustust kaup üle anda või teenus osutada ostjale. Juhul, kui ostjalt laekub pikaajaline ettemakse, siis seda kajastatakse bilansi pikaajaliste kohususte osas kirjel Muud pikaajalised võlad. Müügiettemaksete analüütiline arvestus toimub kõigi ostjate kohta eraldi. Käibemaksuseadusest lähtuvalt peab käibemaksukohustuslane arvestama, et käibemaksuga maksustatav käive tekib juba maksu laekumisel. Näide: ettevõte esitab ettemaksuteatise, mille alusel laekub ettevõttele 3000 eurot ettemaksu (tehing on maksustatav käibemaksuga). Ettevõte arvestab laekunud summalt käibemaksu 3000 120% X 20% X = (3000*20)/120 = 500 Y 100% Y = (3000*100)/120 = 2500 Koostab järgmise lausendi: D Raha 3000 K Ostjate ettemaksed 3000
20% maksumäär on alates 1 juulist 2009 aastast kõik Eesti sisesd kaupade ja teenuste müügid sh..ka matuseteenused,,kontsertide ja teatrite piletid ,igat liiki kütused,ohtlile seadmete käitlemine. Maksuvaba käive postiteenused, postimaksevahendid, tervishoiuteenused, mille nimekirjad on kinnitanud sotsiaalministeerium, alus ja põhiharidus,kõrgharidus, kindlustusteenused.. 0% määraga maksustatakse kauba ühendusesisest käivet ja eksporti. 42.Mis põhjustel kustutakse käibemaksukohustuslane käibemaksukohustuslaste registrist ( kaks põhitingimust ) Olenemata sellest kas ettevõttes toimus käive või mitte ja kui ta on käibemaksukohustuslane vaatamata sellele ta peab esitama igakuiselt käibedeklaratsiooni Maksuametile. Kui ta seda ei ole teinud 6 kuud, siis võib teda kustutada käibemaksukohustuslaste nimekirjast. Maksuhalduril on õigus kustutata registrist käibemaksukohustuslane kes ei tegele Eestis ettevõtlusega.
Puhkuse saab vastavalt seadusele (palgasummad: kalendripäevade arv* puhkusepäevad). Ka haigusleht kajastatakse vastavalt seadusele ( 1-3. haiguspäev ei tasustata. Tööandja maksab 4.-8. päev, 70% keskmisest palgast). Arveldusi klientide ja tarnijatega jälgitakse raamatupidamisprogrammi ,,Merit" abil. Programmis on kõik laekumised ilusti näha. Loomulikult tuleb kõik ostuarved kokku korjata ja need enne kuu lõppu programmi sisestada. Programm näitab ära ka võlgnevused. Ettevõte on käibemaksukohustuslane. Ettevõttes ei tehta erisoodustusi, kingitusi ega muud sellist, mis tekitab lisamaksustamist. Maksuametile peab iga kuu 20. kuupäevaks esitama käibedeklaratsiooni (KMD), 10. kuupäevaks tulu- ja sotsiaalmaksudeklaratsiooni (TSD). 10. kuupäevaks peavad olema ka maksud riigile makstud. Aruanne peab olema valmis 1. juuniks. Koostada tuleb juhatuse deklaratsioon, bilanss, kasumiaruanne, rahavoogude aruanne ja omakapitali muutusteb aruanne. Bilansist ja
Ostutehingute arvestus Sisukord 1 Teadmised ja oskused 2 Ostutehingute arvestuse korraldus 3 Dokumenteerimine 4 Ostuettemaksete arvestus 5 Inventeerimine 1 Teadmised ja oskused Selle peatüki läbimise järel: ·tead kuidas kajastatakse ostutehinguid raamatupidamises; ·oskad koostada ostutehingutega kaasnevaid lausendeid; ·tead ostutehingus kasutatavaid dokumente; ·oskad kajastada ostuettemakseid; ·tead kuidas inventeerida tarnijatega seotud arveldusi. 2 Ostutehingute arvestuse korraldus Ostudega seotud arveldusi arvestatakse bilansikirjel Võlad tarnijatele ning registreeritakse raamatupidamises samanimelisel kontol. Tehingu tulemusel tekib ettevõttel kreditoorne võlgnevus, mis nõuab tulevikus varast, eelkõige rahalistest vahenditest loobumist. Konto deebetisse kirjendatakse soetatud kauba või saadud teenuse eest tasumine korrespondeeruvuses Raha kontodega. Konto kreeditis kajastatakse saadud väärtuse või kasu...
29. hoolikas - заботливый 30. immateriaalne põhivara – нематериальное имущество 31. intressikulu - Процентные расходы 32. intressitulu - процентный доход 33. inventuur - инвентаризация 34. kaasama - Вовлекать 35. kahekordse kirjendamise meetod – метод двойной записи 36. kahjustama - повреждать 37. käibemaks - налог с оборота 38. käibemaksukohustuslane – плательщик налога с оборота 39. käibevara – оборотное имущество 40. kassapõhine - кассовый метод 41. kasumiaruanne – отчет о прибыли 42. kasutusjuhend - инструкция 43. kindlustunne - уверенность 44. kinnisvarainvesteering 45. kirjendama - записывать 46. koefitsient - коэффициент 47. kohustis - обязательство 48
5) kauba ühendusesisene soetamine, välja arvatud kauba ühendusesisene maksuvaba soetamine . Teenuste ekspordi ja impordi määratlust seadus ei sisalda. Maksustamine sõltub sellest, kas seadus loeb käibe tekkimise kohaks Eesti (sellisel juhul lisandub teenuse maksustatavale väärtusele käibemaks standardmääras) või kui teenuse käibe tekkimise koht ei ole Eesti, on käibemaksu määr 0%, välja arvatud maksuvaba käibe korral (Ettevõtja Infovärav). Käibemaksu subjektiks on käibemaksukohustuslane - ettevõtlusega tegelev isik, kes on registreeritud või kohustatud end registreerima maksukohustuslasena. Isik on füüsiline või juriidiline isik, sealhulgas avalik-õiguslik juriidiline isik, ja riigi-, valla- või linnaasutus. Maksukohustuslasena registreerimiskohustuse tekkimise aluseks on maksustatava käibe piirmäära 250 000 krooni ületamine. Sellisel juhul tuleb kolme tööpäeva jooksul esitada oma elu- või asukohajärgsele Maksu- ja Tolliameti kohalikule asutusele avaldus
TSM 1 või TM 1)väljastamine isiku nõudmisel Isikliku sõiduauto hüvitise deklaratsiooni INF 10. aprill*** 14 esitamine ... FIE on biokütuse loa omanik Biokütuse aruande esitamine (andmed aruande 1. märts esitamise aastale eelnenud kalendriaasta kohta) ... FIE on käibemaksukohustuslane Käibedeklaratsiooni (vormi KMD) esitamine ning Iga kuu 20. kuupäev käibemaksu tasumine ... FIE on käibemaksukohustuslane ja Ühendusesisese käibe aruande (vormi VD) Iga kuu 20. kuupäev müüb kaupu või osutab teatud esitamine teenuseid Euroopa Liidu riikide käibemaksukohustuslastele ... FIE on kassapõhine Käibedeklaratsiooni lisa (vormi KMD INF1) Iga kuu 20. kuupäev käibemaksukohustuslane ..
käibemaks. Samuti tuleb pidada käibemaksuarvestust, arvutada ja tasuda käibemaksusumma, säilitada tehingutega seotud dokumente ja esitada nõuetele vastavaid arveid. Käibemaksu maksustamisperioodiks on kalendrikuu. Käibedeklaratsioon tuleb esitada ning maks tasuda Maksu- ja Tolliametile maksustamisperioodile järgneva kuu 20. kuupäevaks. Deklaratsiooni saab esitada elektrooniliselt e-maksuametis või pöördudes Maksu- ja Tolliameti piirkondlikku maksukeskusesse. Kui olete käibemaksukohustuslane olnud vähemalt 12 kuud, on teil kohustus esitada käibedeklaratsioon elektrooniliselt. Tulumaks - Ettevõtte tulumaksu määr 2015. aastal on 20% Maksustamisperioodiks on kalendrikuu ja maksudeklaratsioon TSD tuleb esitada Maksu- ja Tolliametile järgneva kuu 10. kuupäevaks. Seda saab teha elektrooniliselt e-maksuametis/e-tollis või pöördudes Maksu- ja Tolliameti piirkondlikku maksukeskusesse. Sotsiaalmaks - Sotsiaalmaks on maks, millest saadavat tulu kasutatakse
kuupäevaks » Esimest korda esitatakse 22. detsembriks 2014 novembrikuu kohta » Võib taotleda MTA-lt INF-i või selle A- või B-osa esmakordse esitamise edasilükkamist kuni 20.06.2015, taotlus tuleb esitada 31. augustiks 2014 ([email protected]) taotluse vorm http://www.emta.ee/public/Maksud_ja_aktsiisid/KMD_INF/KMD_INF _taotlus_taidetav.pdf INF-i esitamine » INF vorm esitatakse elektrooniliselt, kui: » isik on olnud käibemaksukohustuslane vähemalt 12 kuud » või kui INF vormil kajastatakse enam kui viis arvet erand: Maksuhalduri loal võib peale motiveeritud taotluse rahuldamist esitada INF vormi paberkandjal 6 4.09.2014 Elektroonilise esitamise erinevad võimalused » Isik saab valida endale sobivaima andmete esitamise võimaluse kas: » nn
Kavalam on osta isekopeeruvad, siis on endale jääv eksemplar kohe olemas. Kui enda kirjutatud arvetel pole ostja andmeid, ei juhtu eriti midagi. Aga nendel arvetel, mis tõendavad ettevõtja kulusid, peavad kindlasti olema nii müüja kui tema enda andmed. Kui müüja neid ei kirjutanud, tuleb seda ise teha. Oma allkiri tuleb kirjutada ka neile kuludokumentidele, kus müüja allkiri on juba olemas. Müüja allkirja pole tegelikult vaja, ostja enda oma aga peab olema. Kui ettevõtja pole käibemaksukohustuslane, ei tohi ta oma arvele käibemaksu lisada. Kui FIE kohtub klientidega oma kodus, kus kliendile on vaja pakkuda kohvi ja küpsist. Kas see on ettevõtluskulu ja kuidas toidu osas ettevõtluskulu näidata? See, et ettevõtja pakub klientidele kohvi ja küpsist, on normaalne, ja kui ta seda teeb, on nende ostmine ettevõtluse kulu. Iseenda joodud kohvi meil aga kuludesse ei kõlba, nii et ostetud kohvist saab kuludesse kanda ainult osa. Reaalne keskmine kohvikulu ühe kliendi
Käibemaksu objekt on: 1) käive, välja arvatud maksuvaba käive, mille tekkimise koht on Eesti; 2) kauba import Eestisse, välja arvatud maksuvaba import; 3) teenuse osutamine, mille käibe tekkimise koht ei ole Eesti, välja arvatud maksuvaba käive; 4) seaduses nimetatud kauba või teenuse käive, mille maksustatavale väärtusele on maksukohustuslane lisanud käibemaksu; 5) kauba ühendusesisene soetamine, välja arvatud kauba ühendusesisene maksuvaba soetamine . Käibemaksu subjektiks on käibemaksukohustuslane - ettevõtlusega tegelev isik, kes on registreeritud või kohustatud end registreerima maksukohustuslasena. Isik on füüsiline või juriidiline isik, sealhulgas avalik-õiguslik juriidiline isik, ja riigi-, valla- või linnaasutus. Maksukohustuslasena registreerimiskohustuse tekkimise aluseks on maksustatava käibe piirmäära 16 000 EUR ületamine. Sellisel juhul tuleb kolme tööpäeva jooksul esitada oma elu- või asukohajärgsele Maksu- ja Tolliameti kohalikule asutusele
Maksustamise olemus Sisukord 1 Teadmised ja oskused 2 Maksustamise põhimõtted ja reguleerivad seadused 3 Riiklikud ja kohalikud maksud 4 Ettevõtlus ja maksustamine 1 Teadmised ja oskused Selle peatüki läbimise järel: ·tead maksusüsteemi aluseid; ·tead riiklikke ja kohalikke makse; ·oskad otsida infot maksude kohta; ·oskad hinnata ettevõtluse maksustamist. 2 Maksustamise põhimõtted ja reguleerivad seadused Eesti Vabariigi põhiseadus annab aluse maksude kehtestamiseks. Eesti Vabariigi põhiseaduse § 113: Riiklikud maksud, koormised, lõivud, trahvid ja sundkindlustuse maksed sätestab seadus. Eesti maksusüsteemi alused on kehtestatud maksukorralduse seadusega. Maksukorralduse seaduses §2- s on defineeritud maks: Maks on seadusega või seaduse alusel valla- või linnavolikogu määrusega riigi või kohaliku omavalitsuse avalik-õiguslike ülesannete täitmiseks või selleks vajaliku tulu saamiseks maksumaksjale pandud ü...
üleandmise-vastuvõtmise akti alusel, mille Käsundisaaja annab koos Teenustega Käsundiandjale üle. 5.2 Käsundiandjal on õigus keelduda Teenuste vastuvõtmisest ning üleandmise-vastuvõtmise aktile allakirjutamisest juhul, kui Teenused ei vasta Lepingus või õigusaktis sätestatule. 6. Tasu maksmine 6.1. Käsundiandja kohustub maksma Käsundisaajale tasu Käsundi täitmise eest kuni 32123 eurot, millele ei lisandu käibemaksu, sest Käsundisaaja ei ole käibemaksukohustuslane. Tasu arvelt loetakse kaetuks kõik Käsundi täitmise käigus Käsundisaajale tekkinud kulutused. 6.2. Käsundiandja kohustub Lepingu punktis 3.1 nimetatud summast 15000 eurot kandma Käsundisaaja pangaarvele ( EE221056478945623) pärast Käsundisaaja poolt esitatud ettemaksuarve alusel 14 (neliteistkümne) tööpäeva jooksul arvates arve kättesaamisest. Käsundisaaja on kohustatud arvele märkima Lepingu numbri (viida) ja Lepingu Käsundiandja-
Ülesanne-arvestustöö Uus raamatupidaja alustas tööd alates 01.02.2011. Tema käsutuses on bilanss eelmise aruandeaasta kohta seisuga 31.12.2010. ja bilanss seisuga 31.01.2011 Firma tegeleb suveniiride müügi ja konsultatsiooniteenuste osutamisega. Firmas töötab 3 inimest, kelle töö tasustamine toimub arvestuskuule järgneva kuu neljandal tööpäeval Kasutatakse nii tüki- kui ka ametipalka. Firma ei ole käibemaksukohustuslane Firmas toimusid järgmised majandustehingud: 1.) 01.02. saadi bürootarvete arve summas 154 EUR 2.) 03.02. tasutakse arveldusarvelt 01.02. saadud bürootarvete arve 3.) 04.02.arveldusarvelt kantakse üle töötajatele jaanuarikuu töötasud 4.) 07.02. väljastatakse kliendile konsultatsiooniteenuste osutamise arve 200 EUR, milline tasutakse sularahas kassasse 5.) 09.02. väljastatakse kliendile suveniiride müügiarve 600 toodet hinnaga 15 EUR/tk 6.) 10.02
Ülesanne-arvestustöö Uus raamatupidaja alustas tööd alates 01.03.2011. Tema käsutuses on bilanss eelmise aruandeaasta kohta seisuga 31.12.2010 ja bilanss seisuga 28.02.2011 Firma tegeleb puitmaterjalide ja puutoodete müügiga. Firmas töötab 3 inimest, kelle töö tasustamine toimub arvestuskuu viimasel tööpäeval Kasutatakse nii tüki- kui ka ajapalka. Firma ei ole käibemaksukohustuslane Märtsikuus toimusid järgmised majandustehingud: 1.) 02.03. vastavalt töölepingule kompenseeritakse Karl Kangele tema korteri üürist 50%, mis esitatud arve järgi oli täis- summana 250 EUR Arvutage tekkinud erisoodustuselt erisoodustusmaksud ja kandke tähtaja saabudes Maksu-ja Tolliametile 2.) 03.03. tuuakse pangast sularaha kassasse summas 520 EUR 3.) 07.03. laekub arveldusarvele 1 560 EUR ostjate tasumata arveid 4.) 09.03
kes on registreeritud või kohustatud end registreerima maksukohustuslasena. Isik on füüsiline või juriidiline isik, sealhulgas avalik-õiguslik juriidiline isik, ja riigi-, valla- või linnaasutus. Välisriigi või teise liikmesriigi maksukohustuslane on isik, sealhulgas juriidilise isiku staatuseta varakogum või isikuteühendus, keda käsitatakse käibemaksukohustuslasena vastava riigi seaduste kohaselt. Piiratud kohustustega käibemaksukohustuslane (edaspidi piiratud maksukohustuslane) on isik, välja arvatud ettevõtlusega mittetegelev füüsiline isik, kes on registreeritud või kes on kohustatud end registreerima piiratud maksukohustuslasena . Teise liikmesriigi piiratud maksukohustuslane on isik, sealhulgas juriidilise isiku staatuseta varakogum või isikuteühendus, kes on selles liikmesriigis käibemaksuga maksustamiseks registreeritud ning kelle maksukohustused vastavad piiratud maksukohustuslase maksukohustustele.
KÄIVE paragrahv 4 lõige 1 1) Kauba võõrandamine ja teenuse osutamine ettevõtluse käigus; 2) Kauba või teenuse omatarve; 3) Kauba toimetamine teise liikmesriiki ilma võõrandamiseta oma sealse ettevõtluse tarbeks 4) Kauba sundvõõrandamise tasu eest. Käibemaksumäärad 20%, 9% ja 0% KÄIBEMAKSUKOHUSTLASED Käibemaksukohustuslane (KMK) ettevõtlusega tegelev isik, kes on registreeritud või kohustatud end registreerima maksukohustuslasena: Registreeritud käibemaksukohustuslane Piiratud (kohustusega) käibemaksukohustuslane Kohustuslik registreerimine Vabatahtlik registreerimine NB! Kohustus tõendada ettevõtlusega tegelemist registreerimisel! Lisaks maksukohustlastele käibemaksu tasuma kohustatud isikute loetelu KÄIBEMAKSUKOHUSTLASENA REGISTREERIMISE KOHUSTUS Kui maksustatav käive kalendriaasta algusest arvates ületab 16 000 eurot = + käive (v.a maksuvaba käive), mille tekkimise koht on Eesti + teenuste osutamine, mille käibe tekkimise koht ei ole Eesti (v
Ettevõtte lõpetamine Füüsilisest isikust ettevõtja (edaspidi FIE) saab oma tegevuse lõpetada järgnevalt: 1.lõpetamisavalduse esitamine; 2.maksude tasumine ja vara isiklikku tarbimisse võtmine; 3.FIE kustutamine äriregistrist. 1.1 FIE-na ettevõtluse lõpetamise avalduse esitamine FIE lõpetamise protsess on võrreldes äriühingutega lihtne ning kiire. FIE lõpetamiseks tuleb esitada avaldus äriregistrile. Maksu- ja Tolliametile FIE lõpetamise avaldust esitama ei pea. Kui FIE on käibemaksukohustuslane, siis tuleb enne äriregistrile avalduse esitamist esitada Maksu- ja Tolliametile avaldus käibemaksukohustuslaste registrist kustutamiseks. 1.2 Maksude tasumine ja vara isiklikku tarbimisse võtmine Selleks, et saaksite ettevõtluses kasutatud vara isiklikku tarbimisse võtta, tuleb esmalt tasuda kõik ettenähtud maksud ning kohustused. Olulisemad maksud, millele peate ettevõtluse lõpetamisel tähelepanu pöörama, on tulu-, sotsiaal- ja käibemaks. Kui olete
käibemaksukohustuslasena registreeritud (omab käibemaksukohustuslasena registreerimise numbrit). Käibemaksu tasumise kohustus võib aga tekkida ka FIE-l, kes käibemaksukohustuslasena registreeritud ei ole, kuid kes soetab teisest Euroopa Liidu liikmesriigist uue transpordivahendi või aktsiisikauba (v.a siis, kui aktsiisikaup soetatakse isiklikuks otstarbeks). Samuti peab käibemaksu deklareerima ja tasuma FIE, kes ei ole käibemaksukohustuslane, kuid kes lisab enda poolt väljastatavale arvele käibemaksu. Arvestada tuleb aga seda, et käibemaksukohustuslasena registreerimata isikul ei ole sisendkäibemaksu mahaarvamise õigust . · Maksustatava käibe maksumäärad on 0%, 9%, 20%; · Käibemaksuga maksustamise periood on kalendrikuu; · Käibedeklaratsioon (vorm KMD) esitatakse Maksu ja Tolliametile maksustamisperioodile järgneva kuu 20. kuupäevaks, samaks ajaks tasutakse
aruandeperioodi tegelikuks tuluks on samal perioodil müüdud kaupadele ja teenustele langevad juurdehindlused. Müügitulu määramisel tuleb lähtuda tulude ja kulude vastavuse printsiibist. Seega aruandeperioodi jooksul teenitud tuludest arvestatakse maha samade tulude teenimisega seotud kulud. Tulude kontod avab iga ettevõte vastavalt vajadustele, milleks on näiteks: tulud ostetud kaupade müügist, tulud vahendustegevusest, tulud omatoodangu müügist jne. Näiteks: müük kui müüja on käibemaksukohustuslane Müüdi kaupa 8000 krooni eest, millele lisandub käibemaks 18%, saadi sularaha müügist D kassa 9440 K müügitulu 8000.- K käibemaks 1440 Kantakse maha realiseeritud kaup D kaubad, toore, materjal ja teenused K müügiks ostetud kaubad (soetusmaksumuses) 7500.- Toodangu, teenuste ja kaupade müügiga kaasnevad mitmesugused kulutused, näiteks, transport, kaupade pakkimine, kaupade laadimine jne. (turustuskulud), mille kohta peetakse kindlasti eraldi arvestust
3. Ostu- ja müügitehingute kajastamine käibemaksukohustuslasest ettevõttes 01.10.- 31.10. Käibemaksu kontol on käibemaksu ettemaks 5300. Koostage lausendid ja käibemaksukonto. Milline on käibemaksukonto saldo ja kus see kajastub 31.10. vahebilansis? Ettevõte müüb: 1. Kaupa, müügihind 25 400 + km 20%. Ostjale antakse tasumiseks aega 10 päeva 2. Teenust, hind 100 000 + km 20%. Ostja tasub kohe pangakaardiga 25%, ülejäänud summale antakse tasumiseks aega 7 kalendripäeva. 3. Kassasse laekub sularahas osutatud teenuste eest 5400, mis sisaldab käibemaksu 20%. Ettevõte ostab: 1. Teenust, laekub arve 23 400 + Km 20%. Arve tarnijale tasumata 2. Kantseleitarbeid, mis kantakse kohe üldhalduskuludesse ja tasutakse ettevõtte pangakaardiga Sularahaarvel kokku summa 5562 + km 20% 3. Kaupa, laekub arve kaup 16 000 + km 20%. Arve tasutakse kohe 50% ulatuses pangakaardiga. 50%-le annab tarnija tähtaja 15 kalendripäeva. ...
Kui tarnijaks on ettevõtte omanik (s.o emaettevõte), mõni teine grupi ettevõte või seotud osapool tuleb tehinguid kajastada kontodel Võlad emaettevõtja vastu, Võlad grupiettevõtja vastu jne. Ostutehingute kajastamine raamatupidamisarvestuses sõltub sellest, kas ostja on registreeritud käibemaksukohuslasena. Mittekäibemaksukohustuslane lülitab käibemaksu saadud väärtuste soetusmaksumusse või kannab kuludesse koos arvel näidatud põhisummaga. Käibemaksukohustuslane võtab ostuarvel näidatud käibemaksusumma üles nõudena, mille ta saab hiljem Maksu-ja Tolliametilt tagasi küsida või tasaarveldada. 2. Dokumenteerimine. Ostutehingud registreerimise aluseks on tarnijatelt saadud arve. Arve peab olema vormistatud vastavalt Raamatupidamise seaduses ja Käibemaksuseaduses toodud nõuetele. Arve saamisel tuleb kontrollida, et tarnija oleks märkinud sellele kõik nõutavad rekvisiidid.
1. starditoetuse projekti eelarve 4500 eurot toetusena taotlev summa 3600 80% omafinantseering 900 20% 2. kasvutoetuse projekti eelarve 68000 eurot toetusena taotlev summa 32000 47,06% omafinantseering 36000 52,94% ** Kui toetuse saaja on käibemaksukohustuslane, tuleb summad näidata ilma käibemaksuta MINE VABATAHTLIK Starditoetus piirmäär max. toetuse summa 80% 5 000 EUR 20% Kasvutoetus piirmäär max. toetuse summa 50% 32 000 EUR 50%
00 0 Toetusena taotletav summa #DIV/0! Omafinantseeringu summa 0.00 #DIV/0! Näited: 1. starditoetuse projekti eelarve 4500 eurot toetusena taotlev summa 3600 80% omafinantseering 900 20% ** Kui toetuse saaja on käibemaksukohustuslane, tuleb summad näidata ilma käibemaksuta MINE VABATAHTLIK Märkida toetuse summa, max starditoetus 15000 EUR Täidetakse automaatselt Starditoetus piirmäär max. toetuse summa 80% 15,000 EUR 20%
järgmised andmed: · dokumendi nimetus ja number; · koostamise kuupäev; · tehingu majanduslik sisu; · tehingu arvnäitajad (kogus, hind, summa); · tehingu osapoolte nimed; · tehingu osapoolte asu- või elukoha aadressid; · majandustehingut kirjendavat raamatupidamiskohustuslast esindava isiku allkiri (allkirjad), mis kinnitab (kinnitavad) majandustehingu toimumist; · vastava raamatupidamiskirjendi järjekorranumber (RPS § 7). Registreeritud käibemaksukohustuslane peab käibemaksu arvestuse algdokumentide osas järgima käibemaksuseaduses toodud nõudeid arvetele (Käibemaksuseadus, edaspidi KMS, § 37). Algdokumentidel võib täiendada või neile lisada FIE kui ostja nime ning asu- või elukoha aadressi. FIE kui majandustehingut kirjendav raamatupidamiskohustuslane peab kõik algdokumendid allkirjastama. Kui tulusid tõendav algdokument ei vasta raamatupidamise seaduses sätestatud nõuetele, peab tehingu registreerima kassapõhises raamatupidamises ja
00 0 Toetusena taotletav summa #DIV/0! Omafinantseeringu summa 0.00 #DIV/0! Näited: 1. starditoetuse projekti eelarve 4500 eurot toetusena taotlev summa 3600 80% omafinantseering 900 20% ** Kui toetuse saaja on käibemaksukohustuslane, tuleb summad näidata ilma käibemaksuta MINE VABATAHTLIK Märkida toetuse summa, max starditoetus 15000 EUR Täidetakse automaatselt Starditoetus piirmäär max. toetuse summa 80% 15,000 EUR 20%
minema pankrotti. Kui su investeering osutub edukaks, siis sa teenid väljamakstavate dividendide kaudu raha, saad kasu. 66. Kes on mikroettevõtja? Äriühing, kelle näitajad vastavad aruandeaasta bilansipäeval kõikidele järgmistele tingimustele: 1) varad kokku kuni 175 000 eurot 2) kohustised ei ole suuremad kui omakapital 3) üks osanik, kes on ka juhatuse liige ja ei ole käibemaksukohustuslane. 67. Milline ettevõte on usaldusühing? Kes on asutajad, milline on nende vastutus? Usaldusühing on äriühing, milles kaks või enam isikut tegutsevad ühise ärinime all. UÜ võib asutada kaks või enam isikut ja vähemalt üks neist isikutest (täisosanik) vastutab ühingu kohustuste eest kogu oma varaga ning vähemalt üks neist isikutest (usaldusosanik) vastutab ühingu kohustuste eest oma sissemakse ulatuses.
Majandusarvestuse konspekt alustavale ettevõtjale Finantsarvestuse korraldus Raamatupidamise korralduse üldised põhimõtted sätestab Raamatupidamise seadus. Raamatupidamise Toimkond annab välja raamatupidamisseadust selgitavaid ja täpsustavaid raamatupidamisalaseid juhendeid, et suunata raamatupidamisalast tegevust Eestis. Majandusarvestuse koostisosad · Finantsarvestus ehk raamatupidamisarvestus · Maksuarvestus · Juhtimisarvestus- ja kuluarvestus Finantsarvestus · Suunatud välistarbijale ( lai tarbijate ring ) · Kajastab minevikku · Ettevõte on tervik · Kohustuslik · Reguleeritud normatiivaktidega ( EV raamatupidamise seadus, EV Raamatupidamise Toimkonna juhendid, IAS, IFRS ) Mõisteid Vara on ettevõtte poolt kontrollitav ressurss (asi või õigus), mis: (a) on tekkinud minevikus toimunud sündmuste tagajärjel; ja (b) tõenäoliselt osaleb tulevikus majandusliku kasu tekitami...
MAJANDUSARVESTUSE VAJADUS JA KORRALDAMINE RP koostamisel on aluseks RP seadus, maksuseadus ja raamatupidamise toimkonna juhendeid (RTJ). RP korraldamise kohustus on seadusest tulenevalt kõigil ettevõtjatel. RP korraldamise eest vastutab ettevõtte juht, kes võib raamatupidamisega tegeleda ise, palgata raamatupidaja või kasutada raamatupidamisteenust. RTJ-e kasutatakse, et kõik saaksid RP-sest üheselt aru ning et kõik ettevõtjad teeksid asju ühtemoodi. Ettevõtjale on RP'st vaja, et oma paberid korras hoida ja tulud-kulud vastavalt reeglitele õigesti kokku arvestada. Majandusarvestuse põhieesmärgiks on koguda ettevõtte majandustehingute kohta andmeid ettevõtte väliste infotarbijate huvides lähtuvalt. RP õigsust kontrollib audiitor, maksustamise õigsust kontrollib Maksu- ja Tolliamet. RP vajadus: juhtida ja hinnata majanduslikku seisu. RAHA ARVESTUS Kontode avamine: kassa,pank jne. Vajadus: erinevad kontod lihtsustavad oluliselt arvestuse...
43.Millal tuleb tasuda tulumaksu ettevõtlusega mitteseotud kuludelt ja muudelt väljamaksetelt? (2) Residendist juriidiline isik ning §-s 53 nimetatud mitteresident on kohustatud esitama maksustamisperioodile järgneva kalendrikuu 10. kuupäevaks Maksu- ja Tolliametile maksudeklaratsiooni §-des 49–53 nimetatud kulude ja väljamaksete kohta eelmisel kalendrikuul. Eelmises lauses nimetatud isik, kes on registreeritud käibemaksukohustuslane käibemaksuseaduse tähenduses, välja arvatud käibemaksuseaduse §-s 21 nimetatud piiratud käibemaksukohustuslane, on kohustatud esitama deklaratsiooni, sõltumata tulumaksu maksmise kohustusest nimetatud maksustamisperioodil. (4) Maksumaksja on kohustatud kandma §-de 48–53 alusel maksmisele kuuluva tulumaksu Maksu- ja Tolliameti pangakontole hiljemalt maksustamisperioodile järgneva kalendrikuu 10. kuupäevaks. 44
teenus; 4) perioodiliselt väljaantav trükis, välja arvatud peamiselt reklaami või erakuulutusi avaldav või peamiselt erootilise või pornograafilise sisuga väljaanne. 23. Käibemaksu maksustamisperiood Maksustamisperiood on kalendrikuu Käibedeklaratsioon esitatakse maksustamisperioodile järgneva kuu 20. kuupäevaks Käibedeklaratsioon esitatakse elektrooniliselt, kui isik on olnud käibemaksukohustuslane vähemalt 12 kuud (RM 9.12.2008.a. määrus nr. 43) 24. Käibedeklaratsiooni esitamise tähtajad KMD esitamise tähtaeg on maksustamisperioodile järgneva kuu 20. kuupäev. 25. Käive käibemaksuseaduse mõistes kauba võõrandamine ja teenuse osutamine ettevõtluse käigus kauba või teenuse omatarve (§ 2 lg 6) kauba toimetamine teise liikmesriiki ilma võõrandamiseta oma sealse ettevõtluse tarbeks 26
1. starditoetuse projekti eelarve 4500 eurot toetusena taotlev summa 3600 80% omafinantseering 900 20% 2. kasvutoetuse projekti eelarve 68000 eurot toetusena taotlev summa 32000 47.06% omafinantseering 36000 52.94% ** Kui toetuse saaja on käibemaksukohustuslane, tuleb summad näidata ilma käibemaksuta MINE VABATAHTLIK Starditoetus piirmäär max. toetuse summa 80% 5,000 EUR 20% Kasvutoetus piirmäär max. toetuse summa 50% 32,000 EUR 50%
vormis välja viidud. 46. Millal peab ettevõte tulumaksu deklareerima ja millal tasuma? Residendist juriidiline isik ning mitteresident on kohustatud esitama maksustamisperioodile järgneva kalendrikuu 10. kuupäevaks Maksu- ja Tolliametile maksudeklaratsiooni kulude ja väljamaksete ning maksukohustust mõjutavate asjaolude kohta eelmisel kalendrikuul. Eelmises lauses nimetatud isik, kes on registreeritud käibemaksukohustuslane, välja arvatud piiratud käibemaksukohustuslane, on kohustatud esitama deklaratsiooni, sõltumata eelmises lauses nimetatud kulude, väljamaksete või maksukohustust mõjutavate asjaolude esinemisest nimetatud maksustamisperioodil. Maksumaksja on kohustatud kandma maksmisele kuuluva tulumaksu Maksu- ja Tolliameti pangakontole hiljemalt maksustamisperioodile järgneva kalendrikuu 10. kuupäevaks. 47. Millal on ettevõtte majandusaasta aruande esitamise tähtaeg?
Janeli Põder RP14 Käibemaksuseadus (KMS) 1. Mis on ettevõtlus? §2 Ettevõtlus käesoleva seaduse tähenduses on isiku (§ 3) iseseisev majandustegevus, mille käigus võõrandatakse kaupa või osutatakse teenust, olenemata tegevuse eesmärgist või tulemustest. Ettevõtlusena käsitatakse ka notari ja kohtutäituri ametitegevust. Ettevõtlusena ei käsitata äriühingu ja tema püsiva tegevuskoha vahelist teenuse osutamist. Riigi-, valla- ja linnaasutuse ning avalik-õigusliku juriidilise isiku tegevust käsitatakse ettevõtlusena üksnes siis, kui see tegevus kujutab endast nõukogu direktiivi 2006/112/EÜ I lisas sätestatud majandustegevust või selliseid käesoleva seaduse § 1 lõikes 1 loetletud tehinguid ja toiminguid, mida saavad teha ka teised maksukohustuslased ning mille maksu...
..... 30 Lisa 5 Finantstulud- ja kulud (kroonides)........................................................................... 31 2 1 ETTEVÕTTE TUTVUSTUS Osaühing Xxxon asutatud 1997 aastal juhatuseliikme xxx xxx poolt. Firma põhikapitaliks on 300 000 krooni. Registripiirkonnaks on Harju Maakohtu Registriosakond. Osaühing xxx on alates 1998. aastast käibemaksukohustuslane. Ettevõte põhitegevus on naisterõivaste jaemüük. (EMTAK-i kood 68201). Pikemat aega tegutsevad kauplused on renditud äripindadel Suur-Karja 18, Viru Keskuses, Rotemanni Keskuses (avatud 2007. aastal) ja 2009. aastal avatud kauplus Hipster Meloni Ärikeskuses Estonia puiesteel. Kaupluste nimestikuline töötajate arv on 9 ning töövõtulepinguga on tööl raamatupidaja. 3
ei saa muuta, ei saa kustutada, tore tarkvara küll(vähemalt demoversioon) ja minu juhe on kokku aetud tänaseks. Kinnitatud dokumenti ei saa kustutada, lööb ette hüpikakna. Väga raske on aru saada iseseisvalt, kuhu ma peaksin mida sisestama, ostuarve puhul, ma saan küll kantseleikulud kajastatud, kuid lausendi kreeditpool ning sisendkäibemaks loogikavastaselt jääb kajastamata, kuid tegu on ju ostuarvega! Ning antud äriühing on käibemaksukohustuslane, veel enam, kontoplaanis on väga palju kontosid, mis on rohkemal või vähemal määral seotud käibemaksuga. Kui ma millestki aru olen saanud senimaani, siis sellest, et Eeva selgeks saamine võtab terve igaviku, või siis olen ma liialt kärsitu. Otsustan uue raamatupidamiseprogrammi kasuks. Profit, Harjutus 2 Otsustasin uue programmi kasuks, ning leidsin selleks Profiti, mille laadisin lihtsasti arvutisse
Varud hinnatakse hiljem bilansis lähtuvalt sellest, mis on madalam, kas soetusmaksumus või realiseerimise netomaksumus (müügihind-turustuskulud). Soetusmaksumuse ja realiseerimise netomaksuse vahe kantakse aruandeaasta kuluks. Lõpetamata toodang ja valmistoodang kajastatakse bilansis tootmise omahinnas. Materjali ja kauba eest tarnijatele tehtud ettemaksete summa bilansipäeva seisuga kajastatakse varude koosseisus (ettemaksed tarnijatele). Sõltuvalt sellest, kas ettevõtja on käibemaksukohustuslane või ei ole, võetakse varu erinevalt arvele. Varude kontod on aktivakontod, deebetis on alati varude sissetulek ja kreeditis väljaminek. Saldo jääb alati deebetisse (või saldot ei ole), sest varusid ei saa rohkem välja minna kui varusid oli. Raamatupidamislausendid: Ostetakse tarnijalt varusid (materjal, kaup jne.), arve on tasumata ja varud võetakse raamatupidamises arvele D: Varud D: Käibemaks K: Võlad tarnijatele
Pikaajalise laenu korral tuleb igal aastal järgmisel aastal makstava laenu osa ümber kanda lühiajalise laenu alla. See summa kantakse: IGF/ kassavood/ rida 89. Siin tuleb silmas pidada, et täpse arvestuse huvides tuleb täita ka lahter väljaspool tabelit. Muid rahalisi liikumisi tekitavad kassavoogudes veel käibemaksukohustuslaseks olek ning edukalt lõppenud majandusaasta. Kui ettevõte on käibemaksukohustuslane, siis arvutatakse müügituludelt tasumisele kuuluv käibemaks automaatselt: IGF/ kassavood/ rida 19. 39 Kui ettevõte on käibemaksukohustuslane, siis arvutatakse automaatselt kaupade ja teenuste soetamisel tasutud käibemaks: IGF/ kassavood/ rida 87. Nende summade vahena tehakse käibemaksu korrigeerimine: IGF/ kassavood/ rida 92. Kui summa
250 inimest. "Eelnõus sätestatakse ka esmakordselt ning täpsemalt mõiste ,,mikroettevõtja", s.o äriühing, kelle näitajad vastavad aruandeaasta bilansipäeval kõikidele järgmistele tingimustele: varad on kokku kuni 175 000 eurot; kohustused ei ole suuremad kui omakapital; üks osanik, kes on ka juhatuse liige; ei ole käibemaksukohustuslane (Veskioja, 2015). Muudatuste sisuline eesmärk on parandada avalikkusele suunatud arvestusalase info kvaliteeti ja võrreldavust, ning samal ajal vähendada ka ettevõtete, eelkõige mikro- ja väikeettevõtete halduskoormust (Nõmmiste & Greenbaum, 2015)". 3 Eristamast veel väikeettevõtjat laiemalt, siis väikeettevõtte puhul on tüüpiline, et ettevõtja ja ettevõtte asukoht langevad kokku
p 9). Vastavalt kehtivale käibemaksuseadusele võtavad käibemaksukohustuslased soetatud kauba- ja tootmisvarud arvele ilma käibemaksuta hinnas. Mittekäibemaksukohustuslased võtavad soetatud väärtused arvele käibemaksuga hinnas. Kauba ja tootmisvarude arvelevõtmisel on aluseks tarnijate arved, saatedokumendid, kviitungid jne. Varude soetamisel koostatakse lausend: 40 D kaup või materjal või varuosad jne D k/m (kui ostja on käibemaksukohustuslane ja ostudokumendil on käibemaks) K võlad tarnijatele või avansid tarnijatele või avansid aruandvatele isikutele jne Varude soetamisega kaasnevate kulude kohta (näiteks transport, tollimaks, kindlustus jne) koostatakse lausend: D kaup või materjal või varuosad jne D k/m (kui ostja on käibemaksukohustuslane ja ostudokumendil on käibemaks) K võlad tarnijatele või avansid tarnijatele või avansid aruandvatele isikutele jne
LÄÄNE-VIRU RAKENDUSKÕRGKOOL Ettevõtluse ja majandusarvetuse õppetool II R VARUDE ARVESTUS Kursusetöö Juhendaja: D. Tandru Mõdriku 2011 SISUKORD SISSEJUHATUS Teema on aktuaalne, sest ebastabiilses majanduslikus olukorras muutub üha aktuaalsemaks ettevõtte varade hindamine. Eestis kehtivad raamatupidamisjuhendid, nagu ka rahvusvahelised standardid nõuavad vara allahindamist juhul, kui selle väärtus on väiksem bilansilisest jääkmaksumusest. Sellise toimingu vajalikkust on kohustatud hindama ettevõtte juhtkond ja tema prognoosidest sõltub paljuski firma tulevik [22: 17]. Varad on liiga laialdane mõiste ning see, et ettevõtted saaksid tegelda tootmisega peavad nad omama, kas suurel või vähemal määral varusid ning seetõttu on otsustanud töö...
liikus. Maksuamet on öelnud, et FIEde puhul võib väljavõte olla ka ise internetipangast välja trükitud ja sellel ei pea tingimata olema panga pitsatit. Raamatupidamise seadus ei kohusta algdokumenti nimetama arveks. Arveks nimetab algdokumente käibemaksuseadus (kuigi seal ei kasutata jällegi terminit "algdokument" ). Seda üldlevinud nimetust võiks aga kasutada ka ettevõtja, kes ei ole käibemaksukohustuslane. Ettevõtja võiks lisaks seaduses nõutule oma arvetele kirjutada ka enda Maksuametis registreerimise numbri ja isikukoodi. Arve võiks välja näha selline. Kui arve eest makstakse sularahas, peab arvele pangakonto numbri asemel kirjutama "tasutud sularahas". Arve ei tähenda tingimata tasumist ülekandega! Algdokumendil peab tehingu sisu olema kirjeldatud võimalikult täpselt, eriti siis, kui töö on seotud materjalide kulutamisega
Käibemaksu objekt on: 1) käive, välja arvatud maksuvaba käive, mille tekkimise koht on Eesti; 2) kauba import Eestisse, välja arvatud maksuvaba import; 3) teenuse osutamine, mille käibe tekkimise koht ei ole Eesti, välja arvatud maksuvaba käive; 4) seaduses nimetatud kauba või teenuse käive, mille maksustatavale väärtusele on maksukohustuslane lisanud käibemaksu; 5) kauba ühendusesisene soetamine, välja arvatud kauba ühendusesisene maksuvaba soetamine . Käibemaksu subjektiks on käibemaksukohustuslane - ettevõtlusega tegelev isik, kes on registreeritud või kohustatud end registreerima maksukohustuslasena. Isik on füüsiline või juriidiline isik, sealhulgas avalik-õiguslik juriidiline isik, ja riigi-, valla- või linnaasutus. Maksukohustuslasena registreerimiskohustuse tekkimise aluseks on maksustatava käibe piirmäära 16 000 EUR ületamine. Sellisel juhul tuleb kolme tööpäeva jooksul esitada oma elu- või asukohajärgsele Maksu- ja
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
