kahvlit üksinda kasutab. 2. Käelisuse vaatlemise mängimisel Lapse mängimine annab küllaldaselt võimalust tähele panna millise käega ta eelistab läbi viia liigutis( LEGOga mängimisel, klotsidest torni ehitamisel või pliitasi ja vildikate kasutamisel) Sealjuures tuleks tähele panna seda, kumba kätt laps kasutab, kui ta lööb oma mängukaaslasi, kumma käega ta ennast kaitseb või lööki tõrjub. 3. Käelisuse kontroll a) Lastakse ühel veereval esemel kukkuda maha ja vaadatakse kumma käega laps selle üles võtab. b) Lapsel palutakse tuua läheduses olevat, võrdlemisi rasket raamatut. c) Katseeisikul tuleb sorteerida segaminiaetud tähti. Sealjuures tuleb tähele panna, kas kasutatakse mõlemat kätt ning kumb käsi on osavam. d) Kõvasti suletud purgilt tuleb kaas ära võtta. 5 e) Tuleb ust või akent avada ja sulgeda f) Lapsel lastakse tahvlit pühikda või paberilt kriips ära kustutada
Seinaronimine Referaat Liigutuste õppimist mõjutavad faktorid · Vaheldusrikas, toetav ja turvaline õppimiskeskkond · Head treeningkaaslased · Emotsionaalne seisund (hirm kukkuda, ebaõnnestumised jne) · Ronimise intensiivsuse tase õppimisel Tasakaalu stabiliseerimise võtted ronimises · Toetuspinna laiendamine · Keha tsentri viimine ruumis toetuspinnale lähemale · Tsentri viimine võimalikult madalale - Toetuspunktid (käed, jalad,jm) - Toetuspind (toetuspunktide vaheline mõtteline tasapind) - Keha raskuskese ehk tsenter
15. Mis on areomeeter? Milleks ja kuidas kasutatakse areomeetrit? Areomeeter on mõõteriist vedelike tiheduse määramiseks. Areomeetreid kasutatakse toiduainetetööstuses (näiteks veini alkoholi- või piima rasvasisalduse määramiseks), laborites lahuste kontsentratsiooni määramiseks, hapete (eelkõige akuhappe) kontsentratsiooni määramiseks. Areomeeter tuleb viia lahusesse ettevaatlikult, laskmata sel kukkuda. 16. Milline töövahend on bürett? Kuidas ja milleks seda kasutati? Millise täpsusega tuleb võtta lugem büretilt? Bürett on vertikaalne, enamasti silindrikujuline laboriseade, mis koosneb mõõteskaalaga klaastorust ja selle alumises osas olevast kraanist. Kasutatakse seda vedeliku või gaasi mõõtmiseks. Lugem tuleb võtta ühe tilga täpsusega(0,05ml). 17. Milline töövahend on pipett? Kuidas ja milleks seda kasutati? Millega büretti ja pipetti loputatakse?
Vee ja teiste vedelike omadused on sarnased ja sellepärast võib vee korral saadud katsetulemusi üldistada ka teistele vedelikele. Nii edaspidi teemegi. Samuti on veega seotud palju inimesele olulisi ja põnevaid asju, näiteks lainelauaga sõitmine või purjetamine. Vaatame lainelauaga sõitmist. Lainelaud on kindlast materjalist plaat, mis asetatakse vette ja inimene saab sellel olles trotsida ookeani tormiseid laineid. Pole mingit kartust vette kukkuda, kui püsite vilunult püsti vaatamata suurtele lainetele. Kuid kui te panete oma lainelaua serviti vette, võite üsna kindlad olla, et sellega vee pinnal püsimine pole üldse nii lihtne. 1.Järelikult sõltub vedeliku pinnal ujumine eseme kujust. Näiteks võtame ziletitera ja asetame selle lapiti vette, siis zilett ujub ilusasti vedeliku pinnal, aga kui keerame ta serva peale, siis vajub ta põhja. Ziletitera võime vaadata kui risttahukat, mille alumise ja pealmise tahu pindalad on S1,
vähenevad, korduvatel liigutustel need nähud süvenevad ja tekib takerdumine. Lihasjäikus e. rigiidsus on väliselt vähem märgatav sümptom. Posturaalne ebastabiilsus on tasakaaluhäire, mis tuleneb asendi säilitamise ja muutmise raskusest. Kõnnak muutub: sammud on tippivad, lühikesed, kõndimise alustamine on raske, kaasliigutused vähenevad või kaovad. Võivad tekkida tardumised liikumisseisakutena, mille tõttu võib vahel isegi kukkuda. Riietumine, söömine, kirjutamine ja teised igapäevased tegevused muutuvad raskemaks ning haiguse süvenemisel võivad mõned haiged vajada kõrvalabi. Käekirja muutumist väikseks ja raskesti loetavaks nimetatakse mikrograafiaks. Näo miimika väheneb, tekib hüpomiimia. Kõne- ja neelamisprobleemid võivad esineda haiguse hilisemas faasis: hüpokineetiliseks düsartriaks nimetatud kõnehäire korral muutub kõne monotoonseks ning hääl vaikseks ja kähedaks (hüpofoonia).
agorafoobiaks (nt. lennata lennukis akrofoobia pärast)Ebanormaalse kõrgusekartusega inimeste hulk elanikkonnas jääb kahe ja viie protsendi vahele, nende seas on naisi poole rohkem kui mehi. Seda ravitakse vähehaaval, lastes inimesel erinevate kõrgustega harjuda, neid tunnetada, ja mitte karta. Levinumaks raviks on virtuaalreaalsus, kus inimesele pole tegelikult mingit ohtu kukkuda vms. 3. Kalustrofoobia e. haiguslik hirm kinniste väikeste ruumide ees. Klaustrofoobiat võivad esile kutsuda erinevad paigad ja olukorrad, näiteks ülerahvastatud liftid, maa-alused tunnelid, akendeta ruumid ja isegi liiga kitsad rõivad. 4. Nekrofoobia e. hirm surnute või surevate elusolendite ees. Paljud sellest kannatavad isikud, kardavad isegi rääkida surmast. Nad kardavad mitte ainult surnud inimesi, vaid ka loomi
jälgib ta majandusajakirjaniku Mikael Blomkvisti tegevust ja teiselt poolt raamatu nimitegelase, Lisbeth Salanderi tegemisi. Teose keskosas liinid ning tegelaste elud põimuvad, et lõpus jälle eralduda. Mikael Blomkvist on majandusajakirjanik, kes on ühe juhtivaima ajakirja Millennium osanik. Talle on äsja ärimehe Hans- Erik Wennerströmi laimamise eest kolmekuuline vanglakaristus määratud, kogu ta karjäär ähvardab kokku kukkuda ning ta vajab aja mahavõtmist. Samal ajal teeb üks riigi legendaarsemaid tööstureid Henrik Vanger talle ettepaneku. Mikaelile pakutakse hakata uurima seda, mis juhtus Henriku vennatütre ja Henriku arust ühe andekaima ja teraseima inimesega nende suguvõsast, noore Harriet Vangeriga, kes jäi 40 aastat tagasi saarel jäljetult kadunuks, arvatavasti mõrvati. Tütarlapse kadumise päeval oli saar muust maailmast ära lõigatud, sest seda mandriga ühendaval sillal oli toimunud
TTÜ EESTI MEREAKADEEMIA SADAMAMAJANDAMINE JA MERETRANSPORDI JUHTIMINE REFERAAT TÖÖTERVISHOIU JA TÖÖOHUTUSE KORRALDUSETTEVÕTTES ÜLIÕPILANE: JUHENDAJA: Ain Randi KOOD: TALLINN 2015 1 SISUKORD SISSEJUHATUS............................................................................................................. 3 TÖÖKESKKOND........................................................................................................... 4 TÖÖKESKKONNAVOLINIK............................................................................................. 4 TÖÖKESKKONNASPETSIALIST..................................................................................... 4 TÖÖKESKKONNANÕUKOGU......................................................................................... 4 TÖÖVAHENDID JA TÖÖKOHT......................................
agorafoobiaks (nt. lennata lennukis akrofoobia pärast)Ebanormaalse kõrgusekartusega inimeste hulk elanikkonnas jääb kahe ja viie protsendi vahele, nende seas on naisi poole rohkem kui mehi. Seda ravitakse vähehaaval, lastes inimesel erinevate kõrgustega harjuda, neid tunnetada, ja mitte karta. Levinumaks raviks on virtuaalreaalsus, kus inimesele pole tegelikult mingit ohtu kukkuda vms. 3. Kalustrofoobia e. haiguslik hirm kinniste väikeste ruumide ees. Klaustrofoobiat võivad esile kutsuda erinevad paigad ja olukorrad, näiteks ülerahvastatud liftid, maa-alused tunnelid, akendeta ruumid ja isegi liiga kitsad rõivad. 4. Nekrofoobia e. hirm surnute või surevate elusolendite ees. Paljud sellest kannatavad isikud, kardavad isegi rääkida surmast. Nad kardavad mitte ainult surnud inimesi, vaid ka loomi
aparaadiga. Katse jaoks võeti 200 g kipsi ja normaalseks taigna konsistentsiks vajalikku veehulka. Segatud kips ja vesi valati koonusrõngasse. See ei tohiks võtta rohkem kui 30 sekundit. Et taigen said tihedamaks oli vaja võtta klaasplaadi rõngaga kinni ja koputada 5 korda vastu lauda. Pärast lõigati üleliigne taigen spaatliga ära ja taignarõngas pandi Vikat’i aparaadi nõela alla. Nõel oli taigna pinnaga kontaktis ja lasti siis vabalt taignasse kukkuda. Iga 5 sekundi järel sisestati nõel taignasse uude kohta, mitte lähemale kui 0,5 cm. Pärast iga testi puhastati nõel põhjalikult. Tardumise alguseks määratakse ajavahemik momendist kui valatakse vette kipsi, kuni momendini kui nõel ei läbi enam taignakihti alusplaadini. Tardumise lõpus – ajavahemik momendist kui valatakse vette kipsi, kuni momendini, kui nõel ei läbi tainasse rohkem kui 1 mm. 4.4
4.16. Töötamisel kõrgel (seinte, lagede, akende jms. puhastamisel) tuleb kasutada libisemisvastaste (kummi)otsakutega treppredeleid või redeleid. Juhuslikel alustel (tünnid, kastid vm.) töötamine on keelatud. 4.17. Libastumiste vältimiseks tuleb põrandale sattunud vedelik, rasv, toiduraasud, sööginõude killud jms. kohe koristada. 4.18. Enne laudade, kappide vm. esemete liigutamist tuleb neilt eemaldada kõik kukkuda võivad esemed. 4.19. Seadmete voolujuhtivaid osi (vinnaklülititel, seinakontaktidel jms.) ega isoleerimata juhtmeid ei tohi puutuda. 4.20. Enne elektriseadmete puhastamist tuleb veenduda, et vool on neist välja lülitatud. Masinate liikuvaid osi tohib puhastada alles pärast nende täielikku seiskumist. Seadmetele või masinatele ei tohi asetada puhastusvahendeid ega muid esemeid. 4.21. Ruumide koristamisel tuleb kasutada vastavaid töövahendeid, prahti ega jäätmeid palja
Jakob Westholmi Gümnaasium Tallinn 2010 1 Sisukord Sissejuhatus 3 Kristiina hõbe 4 Eesti suusatajad olümpial taseme järgi jaotatuna 6 Eestlaste vastuvõtt Eestis 11 Kokkuvõte 12 Kasutatud kirjandus 13 2 Sissejuhatus «Super! Olümpia läks korda, võitsime medali!» hõiskavad ühed. «Asi on mäda, vananevate tippude taga haigutab tühjus,» leiavad teised. Paraku selgus, et enamikule Eesti sportlastele kujunes Vancouveri taliolümpia läbikukkumiseks. Negatiivsest nivoost kõrgemale pääses vaid 12 atleeti. 3 Kristiina hõbe Esmaspäeva hommik Whistleri suusastaadionil. Naiste 10 km vabatehnika sõidu stardini jääb kümmekond minutit. Ükshaaval tulevad naised hooldebokside juures stardialasse kes viskab nalja, kes lobiseb kaaslasega... Smigun-Vähi...
aegamisi minema. Juliettel hakkas külm ja ta hakkas lõdisema. Mehel ei jäänud see kahe silma vahele ja sõnagi lausumata kõndis ta, neid kätel, piki kallast metsa poole, kus tal väike maja oli. "Aitäh..."lausus Juliette ja haaras tugevamini mehe kaela ümbert kinni. Too muigas, ent ei lausunud sõnakestki nii nad kõndisid, kuni jõudsid väikese hütini. "Siin sa eladki?" päris Juliette. Mees astus sisse ja laskis tütarlapsel pehmele voodile kukkuda. "Siin on sul soojem..." lausus ta ükskõiksel toonil ja lahkus. Juliette ootas, millal ta tagasi tuleb, ent meest polnud, ega polnud. Lõpuks otsustas tüdruk, et on nüüd piisavalt kuiv ja võib taaskord õue minna. Astudes hütist välja, nägi ta eemal tundmatut, kes puid raius. Siit oli tiigi kallast kerge vaevata näha, mis pani Juliette punastama oli ta ju nii muretult end vette heitnud! Tiigist oli märgata vaid metsa hütt jäi varjatuks, nagu ka see eraklik mees, kes ta
ja valmisolek üksteisega oma teadmisi ja oskusi jagada · suurem on kaaslaste mõju tootlikkuse suurendamisel, kasutada saab teiste abi ja ressursse · julgem mõtlemine, riskivõime ja loovus, kõrgem emotsionaalne lülitumine tööülesannete täitmisse - suurem vastastikune aktsepteerimine ja toetus · enam orienteerutakse probleemide lahendamisele · paremad võimalused töö jaotamiseks ja madalam hirm läbi kukkuda Koostööhoiaku kujundamine on kasulik juhile endale, kuna - ta peab vähem toetuma otsesele võimule ja karistusele, et motiveerida alluvaid vastama organisatsiooni normidele ja rollimääratlusele - -ta peab vähem kulutama aega alluvate vahetule suunamisele ja kontrollimisele. Usalduse ja vastutuse suurenemise ning täpsema tööjaotuse puhul muutub juht sisuliselt konsultandiks, kes toetab ja inspireerib oma alluvaid. Selleks, et
destilleeritud veega, lastes ta lõpuks tühjaks tilkuda. Liiv keeduklaasist loputada kraaniveega liivakogumisnõusse. Lahus valada koonilisest kolvist mõõtesilindrisse. Lisada mõõtesilindrisse nii palju destilleeritud vett, et lahust oleks täpselt 250 cm3. Lahust mõõtesilindris segada hoolikalt. Selleks valada lahus korraks uuesti koonilisse kolbi ja seejärel mõõtesilindrisse tagasi. Mõõta areomeetriga lahuse tihedus. Areomeeter viia lahusesse ettevaatlikult, laskmata seda kõrgelt kukkuda. Peale mõõtmist pesta areomeeter kraaniveega, loputada destilleeritud veega ning kindlasti kuivatada. Katseandmed. (mõõdetud tihedus) = 1,0075 g/ (sellest väiksem tihedus tabelis)=1,0054 g/ (sellest suurem tihedus tabelis)=1,0090 g/ C%(otsitav massiprotsent)=1,2916% (massiprotsent, mis vastab väiksemale tihedusele)=1,00% (massiprotsent, mis vastab suuremale tihedusele)=1,50 % Katseandmete töötlus ja tulemuste analüüs Leian C% Leian NaCl massi lahuses
ülemises osas, vee, õhu ja organismide mehhaanilisel ja keemilisel toimel. Murenemise tulemusel võib muutuda kivimite keemiline ja mineraalne koostis. Murenemist mõjutavad: +lähtekivimi koostis, mineraalid, värvus, heterogeensus + reljeef. (Nt. Nõlva ekspositsioon+kliima) Füüsikaline murenemine e. rabenemine. Keemiline murenemine e. porsumine. *Gravitatsiooniline edasikanne - Kivimitele, mis on murenenud mõjub gravitatsiooni jõud; ta tahab alla kukkuda, veereda, libiseda. Oluline eelkõige seal, kus on kuskilt alla kukkuda (Nt. Mägedes materjali transport... kukkumine, libisemine, veeremine). *Tuule geoloogiline tegevus - +Eoolsed protsessid +eoolsed setted +kulutav tegevus...edasikanne... akumulatsioon. *Pinnavee geoloogiline tegevus - +Vooluveed +alluviaalsed setted +kulutus...transport...akumulatsioon. Transport: veeremine, hõljumine, lahusena.
mehhaanilisel ja keemilisel toimel.Murenemise tulemusel võib muutuda kivimite keemiline ja mineraalne koostis.Murenemist mõjutavad: +Lähtekivimi koostis, mineraalid, värvus, heterogeensus+Reljeef näit. nõlva ekspositsioon+Kliima . Füüsikaline murenemine e. rabenemine.Keemiline murenemine e. porsumine . *Gravitatsiooniline edasikanne-Kivimitele, mis on murenenud mõjub gravitatsiooni jõud; ta tahab alla kukkuda, veereda, libiseda.Oluline eelkôige seal, kus on kuskilt alla kukkuda, näit. mägedes.Materjali transport.... kukkumine, libisemine, veeremine. *Tuule geoloogiline tegevus-+Eoolsed protsessid+Eoolsed setted+Kulutav tegevus... edasikanne ... akumulatsioon.*Pinnavee geoloogiline tegevus-+Vooluveed+ Alluviaalsed setted+Kulutus...transport ... akumulatsioon.Transport:Veeremina,Hõljumina,Lahusena. *Merede geoloogiline tegevus-Kulutus,Transport ,Akumulatsioon, settimine. *Jää geoloogiline tegevus-KulutusEestis aluspõhja pealispinnalt ära kantud 30 ..
TÖÖVAHENDI OHUTU KASUTAMINE Mida saab ette võtta ohu vähendamiseks? · - kasuta tööks õigeid töövahendeid; · - veendu masinate ja seadmete turvalisuses; · - kontrolli, kas käsitööriistad on turvalised; · - taga masinate ja seadmete nõuetekohane hooldus; · - vii hooldustöö läbi turvaliselt; · - juhenda ja koolita seadmete kasutajaid. Sissejuhatus Igal aastal põhjustab töövahendite, sealhulgas masinate ja seadmete kasutamine arvukalt õnnetusi, millest paljud on tõsised või lõppevad surmaga. Käesolev voldik annab lihtsat ja praktilist nõu, kuidas ohtusid kõrvaldada või vähendada. Voldikus sisalduv teave on suunatud peamiselt väikeettevõtete omanikule ja juhile. Soovime juhtida ettevõtja tähelepanu sellele, mida on vaja silmas pidada töövahendite kasutamisel, et vähendada tööõnnetuse tõenäosust. Tööõnnetustega kaasnevad ettevõtte jaoks märkimisväärsed li...
37. Mille poolest erinevad amorfsed ained kristallidest? (nii väliselt vaadeldavate omaduste kui partikulaarse ehituse seisukohast) Amorfsetel ainetel esineb voolavus, kuid aeglane. Osakesed vahetavad oma kohta, 38. Vett valatakse väikese nirena. Algul moodustab vesi pidevalt voolava nire, siis katkeb. Mis põhjustab vedeliku nire katkemise? Alguses tuleb veenire teatud kiirusega. Veejuga läheb järjest peenemaks, sest kui ma lasen kehal kukkuda, hakkab see kiiremini liikuma ja venitab end sellega peenemaks, lõpuks läheb see nii peenikeseks, et pindpinevus teeb selle peenikese joa katki ja siis ongi piisad. 39. Mis on monokristalliline aine, mis polükristalliline aine? Tahkete ainete uurimisel ilmneb, et looduses on paljudel tahketel kehadel siledad tasandilised tahud, mis paiknevad teatud nurga all, ja vahel on neil kehadel ka korrapärase hulktahuka kuju. Selliseid tahkeid kehi nimetatakse
poole. Tihendamise käigus tuleb jälgida ,et vormisegu ei muutuks liiga tihedaks. Sellisel juhul ei pääse valamisel tekkinud gaasid vormist välja ning vedel metall läheb vormis keema ning detailis tekivad defektid ,mis võivad detaili kasutuskõlbmatuks muuta. Kogemuse põhjal võib öelda ,et pigem karta liiga pehmet vormisegu kui kõva kuna pehme vormisegu jätab valatud detaili pinna ebakvaliteetseks ning vormikastide kokku panemisel võib vormisegu koguni kastidest välja kukkuda. Kui esimene tihendus on tehtud siis tuleks vormikast vormiseguga täita ning tihendamist mõne korra uuesti teha. Seejärel tuleks vormikast ettevaatlikult ümber keerata (nii, et mudel oleks suunatud üles). Kui mudelile on vaja teha lõikeid, et seda hiljem vormisegust kätte saada siis selles etapis tuleb teha ka lõiked. Tehtud lõiked tuleb katta grafiidiga ,et ülemise vormi poole segu alumise külge kinni ei jääks. Täidetud vormikasti
täpseid kaudseid andmeid. Vastavaid katseid viidi läbi juba enam kui 100 aastat tagasi. Ka hiljem on selliseid katseid korraldatud. Me kõik teame, et kära läbi võib inimest üles äratada. Siin võime oletada, et uni on seda sügavam, mida tugevamat kära on inimese äratamiseks tarvis teha. Erinevas tugevuses kära teha on äärmiselt lihtne. Võetakse näiteks metallkuulike ja lastakse ta puust või metallist plaadile kukkuda. Mida raskem on kuul ja mida kõrgemalt ta kukub, seda tugevam on kära. Selliste abinõudega korraldatud äratamiskatsed näitasid, et alguses on uni võrdlemisi kerge ehk pealiskaudne, kuid siis hakkab selle sügavus ruutu kasvama, jõudes umbes ¾ tundi peale magamajäämist maksimumini, püsib seal umbes pool tundi ja hakkab seejärel ruttu langema ning mitme tunni jooksul kuni hommikuni on uni jälle võrdlemisi kerge ehk pealiskaudne.
-dokumendid võetakse registraatorist või kiirköitjast välja -kontrollitakse dokumentide süstematiseerimise kvaliteeti toimikus, olemasolevad liigsed koopiad ja väljatrükid eraldatakse. Dokumendid süstematiseeritakse kronoloogiliselt, tähestiku järgi või muu tunnuse alusel -metallkinnitid (kirjaklambrid) eemaldatakse -dokumendid paigutatakse säilitamiseks sobivasse ümbrisesse, mappi, karpi ja kinnitatakse nii, et dokumendid ei saaks välja kukkuda -lehed nummerdatakse -koostatakse lehtede arvu kinnitav kirje (kinnituskirje) -vormistatakse säiliku kaas. Dokumentide kadumise ja toimikust hõlpsa eemaldamise vältimiseks paigutatakse nad arhiivipüsivast materjalist arhiivikaante või mappide vahele. Säiliku algusesse (esileheks) ja lõppu pannakse puhas paberileht. Säilikus olevate eriti oluliste dokumentide kohta on otstarbekas koostada sisukord, mis paigutatakse säiliku algusesse.
Peale pesemist kohe ka kuivatada. Roostevabast terasest nugade teritamiseks pöörduge alati teritaja poole (tavaliselt saab nuge teritada kingseppade juures) Noa otsaga on soovitatav lõigata väikesemaid aga ka õrnemaid toiduained. Noa käepideme poolsema otsaga raskemaid ja rohkem jõudu nõudvad toiduaineid. Pea meeles: Ole tähelepanelik, kui töötad noaga või mingi muu töövahendiga. Ära püüa kukkuvat nuga! Astu tagasi ja lase tal põrandale kukkuda. Ära jäta nuga kraanikausi teiste nõude vahe Hoia nuga terav Hoia kinni kõigist hügieeni reeglitest Veekeetja Kuigi erkpunane veekeetja passiks koju kööginurka hästi, ei maksa värvi õnge minna veekeetja puhul on olulisemad võimsus ja vastupidavus katlakivile. Kaupluse Entre juhataja Sulo Saar teab oma töökogemusest, et veekeetja valimisel on kõige
Psühholoogiliselt himustab inimene narkootikumi ikka edasi ning seda võib olla veelgi raskem taluda, kui kehalisi kannatusi. Narkootikumide tarvitamise ohtlikkus: 1. Üledoos Kuigi tarvitaja ei pruugi seda soovida, on siiski liiga lihtne võtta kavatsetust suurem doos, tagajärgede eest kallilt makstes. Tema käitumine võib kontrolli alt väljuda, mis on üsna hirmus, ning võib isegi kokku kukkuda ja üledoosi tagajärjel surra. 2. Sõltuvus Kui tarvitatakse mõnda narkootikumi pidevalt ja suurendad pidevalt doosi, et mõju säilitada, on oht jääda sõltuvaks. Uimastid võivad võtta võimust kogu elu, aja, energia ja raha üle. 3. Narkootikumide segamine Mitte kunagi ei ole tark tegu eri narkootikume koos tarvitada. Kõigepealt on oht kahekordselt sõltuvaks jääda, siis suurenevad veel kõik ohud ja kõrvalmõjud, mis kaasnevad ühe ainega
mida liigitaksin lihtsalt müraks (kuigi kellegi teise arusaamade järgi võiks olla tegemist siiski muusikaga). Vaevalt et vaimulikud saavad olla ka tehnilise meisterlikkuse saavutamiseks mõeldud helilised harjutused (gammad, arpedzod), ent etüüdide puhul polegi alati võimalik piirjoont tõmmata. Mõne tehnilise võtte omandamiseks mõeldud harjutusteosed võivad andekal loojal sedavõrd vaimselt (või vaimukalt) välja kukkuda, et kõlbavad liigitada vaimuliku muusika poole peale. Aga kas näiteks udupasuna heli võiks olla vaimulik muusika? Tegemist on ju pelgalt signaaliga. Kuid see signaal juhib merelolijat, hoiab õnnetuse eest, hoiatab ohtlikku tsooni sattumast. Kas me ei ole siin ilmas kui merel tihedas udus hulpijad, kel ainsaks orientiiriks udupasun (st Pühakiri)? Kui oleksin helilooja ja peaksin elus ekslemise ja teeleidmise teemal midagi kirjutama, kasutaksin ühe kujundina just udupasunat
ümber, nii et juhid langesid kapjade ja rataste alla ning said raskeid vigastusi. Ometi ei antud võidupärga mitte hobustejuhile (tema sai võidu korral vaid lambavillast peasideme), vaid hobuste omanikule, kes millegagi riskimata vaatas kihutamist pealt. Igast sõidust võis osa võtta vaid 4 rakendit. Kuna osavõtjaid oli ajuti üle saja kestis võistlus terve päeva ja lõppes alles pimedas. On teada, et 211. Mängudel juhtis Rooma keiser Nero ise kümnehobuserakendit. Kuigi keiser suvatses kukkuda kaarikust välja ega lõpetanud sõitu, kuulutati ta siiski võitjaks. Iga viie aasta järel (väljaspool olümpiamänge) korraldati jumalanna Herale pühendatud jooksuvõistlused tütarlastele. Neiud jooksid lühikeses särgis, õlgadele vallandatud juustega. Need võistlused olid kohaliku tähtsusega ega meelitanud inimesi üle kogu Kreeka kokku. 4.9.4. VÕITJATE AUTASUSTAMINE Mängude lõpul anti võitjatele pidulikult kätte autasud. 12-aastane poiss, kelle
Analüüs: Ma ei arvestanud asjaoluga, et Coca-Cola niimoodi värvi annab, kuigi sama viga tuli sisse veekeedukannu katses. Võrreldes tualetipoti puhastusvahenditega ei olnud Coca-Cola eriti tõhus, poti peab veel üle puhastama. Pilt 10 Pilt 11 2.6 Katse 6 Katsevahendid: 1,25-liitrine Coca-Cola, 1 Mentose nätsukomm. 17 Töö käik: Võtan 1,25 liitrit Coca-Colat ning avan pudeli. Lasen sinna sisse kukkuda Mentose nätsukommil ning vaatan, mis juhtuma hakkab. Hüpotees: Jook hakkab kihisema ning purskub pudelist välja (Pilt 12). Vaatlustulemus: Ootasin, et jook lendab katse tulemusel pudelist kõrgemale välja, sest eelnevalt vaatasin teadlaste videot nende katsest ning see oli väga uhke Coca-Cola joad lendasid mitme meetri kõrgusele. See oleneb aga sellest, kui kiiresti Mentose komm pudelisse kukutada[5]. Mina lasin lihtsalt kommi lahti ning eemaldusin kiiresti
nagu madal enesehinnang, sotsiaalse toetuse puudumine, motivatsioon ja ebatruvaline keskkond takistavad samuti saavutada füüsilise aktiivsuse tõusu ja kehakaalu langust. Vanemad inimesed on rohkem motiveeritud, kui neil on olemas sotsiaalne toetus, ja kui nad on rohkem informeeritud, kuidas tõsta füüsilist aktiivsust, mis aitab kaasa kaalu langetamisele. Motiveerivaks teguriks on ka turvalisustunne. Vanemad inimesed kardavad harjutusi teha, kuna ei tunne ennast turvaliselt ja kardavad kukkuda, seepärast on oluline tagada turvalist keskkonda (Egan ja Mentes 2011). Patsient ülekaaluline ei ole, kuid kehaliselt väheaktiivne on küll. Teda oleks vaja motiveerida võimlema ning füsioteraapias käima. Võib öelda, et patsiendi praegune terviseseisund on rahuldav, esineb erinevaid terviseprobleeme, mille progresserumist saab ennetada. SUUÕÕNETOITUMUSLIK SEISUND Kuna patsient kasutab proteese, siis on probleemiks hõõrdumine ja loksumine, millest
Spordi osatähtsus meie rahva elus kasvab. Kui võistlussport on meil juba ammu omandanud suure populaarsuse, siis rahvasport oli kaua aega jäänud tagaplaanile. Viimastel aastatel on toimunud oluline nihe paremuse poole. Tervisesport on kogunud järjest enam populaarsust, näiteks suusatamine, jooks, jalgrattasõit. Ühe universaalsem ja populaarsem spordiala on tennis, mida harrastatakse nii tervisespordi kui tippspordi tasemel. Võistlusspordina loetakse seda üheks raskemaks ja tehniliselt keerulisemaks spordialaks. Et saada tõeliseks meistriks kulub keskmiselt kümme aastat ning alustama peab noorelt. Tervisespordina ei tunne tennis aga vanusepiire, seda võib mängida alati, kusjuures pole üldse oluline, kui vanalt mängima hakatakse ühe suvega omandatakse põhioskused tennisest ning suudetakse oma lõbuks mängida. Seega tennis on mäng, nagu öeldakse, kaheksandast kuni kaheksakümnenda eluaastani. Tennis arendab kiirust osavust kui k...
Oluline on olukorda esmalt hinnata ja ohu korral kannatanut aidata ja ohust eemale viia. Inimese seisundit hinnates võid hakata abistama. Kannatanu leidmise järel tuleb kindlaks teha, kas ta on teadvusel. Kontrolli, kas saad temaga kontakti, hüüa teda ja küsi, mida ta teeb, kas on kontaktne, kas teadvus on selge. Kui ta ei vasta, püüa teda puudutada, kas või valuvõtte teha, teadvusel inimene reageerib sellele. Hea indikaator on see, kas ta laseb käel oma silmale ja näole kukkuda. Selleks tõstame ta käe üles ja laseme sellel ta silmadele langeda. Kui see jääbki sinna lebama, siis on kannatanu tõepoolest teadvuseta. Hingamisliigutuste tuvastamiseks vaatle kannatanut: naised hingavad rohkem rinnaga, mehed kõhuga. Võib panna oma käeselja kannatanu nina ette ja hinnata, kas hingamist on tunda. Kai võib panna oma kõrva kannatanu nina juurde, et tunnetada ja kuulata õhuvoolu.
plahvatustel on olnud traagilised tagajärjed. · Raketi stabiilsus ning kontrollsüsteemid Efektiivne reaktiivmootor on ainult üks osa töökindlast raketist. Rakett peab olema püsiv ka lennu ajal. Ebakindel rakett lendab korrapäratult, mõnikord viseldes või suunda muutes. Sellised raketid on väga ohtlikud, kuna nende liikumissuunda ei saa ette ennustada. Valesti ehitatud raketid võivad kummuli minna ning koguni startimisväljakule tagasi kukkuda . Raketi töökindluse tagamiseks on vajalik kontrollsüsteemi olemasolu. Kontrollsüsteemid on kas aktiivsed või passiivsed. Nendevahelisi erinevusi ning seda, kuidas nad töötavad, selgitame hiljem. Kõigepealt on tähtis aru saada, mis teeb raketi töökindlaks. Kõikidel asjadel, olenemata nende suurusest, massist või kujust, on punkt, mida nimetatakse massikeskmeks. Massikese on see punkt, kus kogu keha mass on tasakaalus. Proovi leida see
NB! Toitu käitlev töötaja, kelle käel on haav, peab koheselt haava katma……veekindel plaaster, kummikinnas (max 2-3 tundi), sõrmekaitse…… 3.JUUKSED Pead tuleb pesta regulaarselt, sest peanahal on väga palju baktereid Köögis töötades tuleb juuksed katta täielikult (ka kiilaspeal) Teenindussaalis töötades peavad poolpikad ja pikad juuksed olema kinni seotud Juuksed ja kõõm võivad kukkuda toidu sisse, samuti habemekarvad 4.NINA, SUU JA KÕRVAD Bakterit Staphylococcus aureus leidub täiskasvanud inimestel limaskestades( suus, ninas, kõrvades), aga ka kätel, kust bakterid satuvad toidu sisse ja saastavad selle. …nina nokkida... …pista sõrmi suhu….. …ära käitle toitu kui sul on silma- või kõrvapõletik... …!!!ära maitse toitu sama lusikaga, kasuta maitsimiseks teist lusikat... ….... ….
Ametliku versiooni kohaselt oli WTC tornid kokkukukkumise põhjuseks lennukikütuse põlemine, mis nõrgestas hoone teraskonstruktsioone ja korrused hakkasid üksteise peale vajuma, põhjustades lõpuks "pannkoogiefekti" ja hoonete täieliku hävinemise. 6 Kriitika ametliku versiooni kohta 1673 ahitekti ja inseneri on seadnud kriitika alla, kas kolm pilvelõhkujat saaks planeeritult kokku kukkuda. Sellel ametlikul põhjendusel on kriitikute arvates mõned vead. Nimelt temperatuur, mille juures ehitusteras sulama hakkab, on 1510 kraadi Celsiust, aga lennukikütuse maksimaalne põlemistemperatuur on ainult 1020 kraadi Sulamiseks peab kuumus püsima vähemalt 40 minutit. Pealegi põles kütus pärast plahvatust kohe ära ja edasi põlesid tornid madalamal temperatuuril . Detoneerimskahtlust on rõhutatud eriti WTC7 torni puhul, mida ei tabanud lennuk ja seda
Seetõttu ongi algajate puhul kõige tavalisemaks vigastuseks randmeliigese murd või nihestus. Mida aeg edasi, seda harvemaks jäävad vigastused, kuid eed muutuvad enamasti tõsisemaks, alates luumurdudest kuni liigeste täielike rebestusteni. Selle tõttu ongi lumelauaspordis, nagu igal teiselgi ekstreemspordialal, turvavarustusel äärmiselt tähtis roll. Tõenäolislt on kõige tähtsam omada sõidu ajal kiivrit. Väga lihtne on peaga niimoodi vastu jäist maapinda kukkuda, et sellel võiksid olla eluohtlikud tagajärjed. Väga olulised on ka põlve-, randme- ja seljakaitsmed. 7 Sõitja mugavuse huvides on veel soovitav omada kaitsepükse, millel on puusade piirkonnas tugevam polster. Pärast kukkumist libisetakse tihti just külili mööda jäist maapinda ja nii võib puusad ning küljed tõsiselt ära marrastada. 8 3. Erinevad sõidustiilid 3.1
SULGPALLI AJALUGU Birgit Saks Tartu Kivilinna gümnaasium Tartu 2013 Sisukord Sissejuhatus .................................................................................... ......... lk 3 Sulgpalli ajalugu maailmas ................................................................. lk 4-5 Sulgpalli ajalugu Eestis .......................................................................... lk 6 Kuidas tehakse sulgpalle? .................................................................... lk 7 Sulgpallis loetakse vigadeks ..................
seestpoolt sööma, ning ta ei pidanud vastu suurele salatsemise koormale. Välismaale reisile minnes leiab irma end taaskord üheöösuhtes võõra mehega ning see oli talle liig. Järgmisel päeval mõtles irma, kui lihtne oleks kõik lõpetada, langeda kuristikku, mahajääjatest hoolimata või neist just hoolides. Irma oli endas sügavalt pettunud. Ta arvas et ei osanud armastada ega suutnud loobuda."Anda joonas vabaks, lükata tooli eest kaitsev raud ja kukkuda sügavikku, et ausa ja puhtana kõrgustesse tõusta, või jääda istuma, libisedes lõdva ja hirmununa oma tee lõpuni,südamel koorem, mis aastatega üha painavamaks muutub, maha rõhub ja mille eest varem või hiljem ootavad kannatused." Üksainus samm ning Irma võttis endalt elu. Kokkuvõte Romaani ülesehitus on huvitav. Kõik toimub loogilises järjestuses, ent vahepeal on sisse
Veel on suured kaslased tiiger, lumeleopard, jaaguar jt. Need kaslased möirgavad. Väikesed kassid on näiteks kodukassid. Nemad nurruvad möirgamise asemel. Eestis elavad liigid on ilves ja kodukass. Kaslased on nõtke ning kiire lihaselise kehaga. Nad on kohastunud kestvaks jooksmiseks. Neil on ka väga teravad küüned, umbes nagu noad. Saba aitab tasakaalu hoida hüpete ajal või kuskil puu otsas saagi varitsemisel Kassid on ka tuntud võime pärast kukkuda alati jalgadele. Öeldakse ka, et kassidel on palju elusid. Saaki taga ajades ronivad kaslased kohe julgelt kõrgele puu otsa ja hüppavad siis saagile peale kui see ei märka. Kaslased on loomariigi kõige osavaimad kütid. Nad on kohastunud lihaga ja nende saak on selgroogsed. Näiteks metskitsed, metssead jt. Nad tegutsevad pimedas. Neil on tohutult hea nägemine ja kuulmine. Enda toidu peidavad kassid raipesööjate eest ära
EESTI LASTEKIRJANDUS. KONTROLLTÖÖ TEEMAD JA KÜSIMUSED. 1. Definitsioonid: aimekirjandus- teabe- e populaarteaduslik kirjandus. Tutvustab üldarusaadavalt ja huvitavalt teaduse saavutusi ning probleeme. Eesmärk on anda edasi teadmisi ning ilukirjanduslik narratiiv on pigem vahend, et köita lugeja tähelepanu ning muuta teaduslik tekst lapsele paremini arusaadavaks. lasteentsüklopeedia- lühikese ja informatiivse tekstiga ning võimalikult natuurilähedaste piltidega teos, mille põhirõhk on sageli illustratsioonidel. fantaasiakirjandus- ebareaalseid ja üleloomulikke elemente, imepäraseid tegelasi või sündmusi käsitlev kirjandus; igapäevamaailma probleeme käsitletakse metafoorselt. Laias tähenduses kogu see kirjandus, mis ei tegele otseselt ja eelkõige harjumusliku, igapäevaelulise elu reaalse kujutamisega (siia alla kuulub nii ulmekirjandus, absurd, aga ka kunstmuinasjutud). Tihedalt seotud folkloori, muina...
Elisa kaela. Kõrvalt nägi see välja tugeva hoobina, sest enne seda oli ta hea hoo võtnud. ,,Sure..." Elisa noogutas vandeseltslikult ja sulges silmad, jäädes korraga väga vaikseks. Ta ei tõmmelnud enam, ka hingamist hoidis tagasi nii palju kui võimalik. ,,See oli su lõpp, deemon! Raevu ja taandu inimese käe all. Sa oled taltsutatud ja ka mina, su võitja, saan lõpuks rahu..." Ta lasi endal Elisa kõrvale kukkuda ja käe ta näole langeda, nii et kaunilt kaares ripsmete värelemist paremini varjata. Siis sulges temagi silmad. See oli mineviku surm, mis neid sel jahedal hommikul mõlema vaenutseva suguvõsa silmis igaveseks endaga viis.
pikkust ja 1 kuni 2 mm läbimõõduga kapillaari. Klaasi ühtlasemaks sulatamiseks varustati põleti kalasabaotsikuga. Klaasi sulatamine algas, kui gaasipõleti leek värvus naatriumsoolade lendumise tõttu kollaseks. Kapillaari üks ots sulatati kinni. Kapillaari täitmiseks puistati uhmris hästi peenestatud naatriumtiosulfaati paberlehekesele ja torgati kapillaari ots ainesse, nii et kapillaari sattus veidi ainet. Kapillaari lasti umbes 30 cm pikkuses klaastorus kukkuda 5 kuni 6 korda lauale, et põrutada aine kapillaari põhja. Kapillaari põhjas oli paari mm kõrguselt ainet ning see kinnitati termomeetri külge ja asetati koos termomeetriga veega täidetud keeduklaasi, nii et vesi ei ulatuks kõrgemale poolest kapillaari kõrgusest. Jägliti, et vesi ei satuks kapillaari sisse. Keeduklaasi soojendati, kuni oli märgata aine kristallide sulamist. Märgiti termomeetrilt aine orienteeruv sulamistemperatuur. Korduskatsel
Seda võib kontrollida ka nii, et minna seina äärde ja asetada varbad vastu seina. Kui nüüd lükata kätega vastu seina, tunneme, kuidas sein meid vastu lükkab. Newtoni III seadusega kirjelduvad võrdsed ja vastupidi suunatud jõud ei mõju ühele kehale ja ei tasakaalusta teineteist. Impulss. Impulsi kui “purustusvõime” demonstreerimine. Impulsi jäävus ja isoleeritud süsteem. Põrked ja “pehmuse probleem”. Teeme katse, milles laseme kuulidel kukkuda paberiga kaetud topsi. Kui erineva massiga kuulid kukuvad samalt kõrguselt, siis paber puruneb raskema kuuli korral. Selleks, et kergem kuul paberi purustaks, tuleb seda lasta kukkuda kõrgemalt, siis on ta kiirus suurem. Järelikult 1 on purustusvõime seda suurem, mida suurem on keha mass või liikumiskiirus. Nii ongi impulss defineeritud kui massi ja kiiruse korrutis: p = mv. Impulss on suunaga suurus, vektor. Impulsi eestikeelne nimetus on liikumishulk.
Narkolepsia on osaliselt päritav kiire une regulatsiooniga seotud haigus, mis ilmneb tavaliselt 15-30 aasta vanuses. Asjaomane ei saa sinna midagi parata, et ta tukastab, nii et tegemist ei ole laiskuse ega mugavusega. Peale tukkumishoo võib eriti koos naermisega esineda katapleksiat ehk mõni sekund kestvaid hoogusid, mille ajal mõnede lihasrühmade lihastest kaob normaalne lihaspinge. Siis võivad patsiendi põlved nõksatada või esemed tema käest maha kukkuda, kuid teadvust ta ei kaota. Peale selle võib tukastamishetkel esineda viirastusi ehk hallutsinatsioone ning liikumisvõime võib tukastamise või ärkamise ajal hetkeks kaduda. Narkolepsia ravis on kasutatud erksust suurendavaid ravimeid, eriti anfetamiini, aga sellega kaasneb harjumise oht. Uusim ravim on matsindool. Toidusedelis ei tohiks väga palju olla suhkrut ehk süsivesikuid, sest need suurendavad unisust. Auto- või vedurijuhi vms amet patsientidele teadagi ei sobi.
Tallinna Tehnikaülikool Sotsiaalteaduskond Avaliku Halduse Instituut Riigieelarve ja selle koostamisel esinevad probleemid Tallinn 2009 Teoreetilisest vaatepunktist on riik ühiskondlike gruppide kogum, mis eksisteerib lähtuvalt teatud ühiskondlikest vajadustest kujunenud organisatsioonist ja protseduurireeglitest ning omab selgelt määratletud juhtimisstruktuure. Samuti on riik organiseeritud institutsionaalne süsteem, mis kujutab poliitilisi otsuseid ja viib ellu valitsuse otsuseid (http://et.wikipedia.org/wiki/Riik). Elulisest küljest vaadatuna on riik tohutu üksus, mille tasakaalustatud toimimiseks on vaja kõigi eluvaldkondade esindajate vahelist koostööd. Tähtsal kohal on info kättesaadavus, avalike hüvede kasutamise võimalus ning samuti ei saa ükski üksus hakk...
Kõige selgemalt iseloomustab sellist teadlikkust ärkvelolekuteadvus kui oleme ärkvel ja piisavalt erksad ning tajume ennast ja keskkonda. Ka ärkvelolekul ei teadvusta inimene kõike. Pikaajalise harjutamisega võib osa tegevusi muutuda automaatseks (me ei teadvusta neid enam): arvutil trükkimine, jalgrattaga sõitmine. Muutuse olulisust kogeme kohe, kui püüame mingile hästiõpitud oskusele keskenduda selgub, et võime kergesti eksida: trükkida vale tähe, kukkuda jalgrattalt jne (1). Võime kogeda ka teistsuguseid teadvuse seisundeid, mis on iseeneslikud (spontaansed): unistamine, uni ja unenäod või tahtlikult esile kutsutud: hüpnoos, meditatsioon ja mitmete ainete tarbimisest tingitud seisundid (1). 2 UNI JA UNENÄOD Ühenduses perioodilise päeva-öö vaheldumisega on eriline perioodiline nähtus inimeste ja loomade elus, mida nimetatakse uneks
1. Mudel- on meie arusaam sellest, kuidas miski toimub (kuidas mingid protsessid toimuvad). Mudelid võimaldavad mõista reaalelu probleeme imiteerides tegelikke protsesse lihtsustatult. Matemaatiline mudel on mudel, mis on koostatud kasutades matemaatilisi kontseptsioone (nagu funktsioonid, võrrandid, võrratused jm) Modelleerimine- on teadus mudelite koostamisest ja analüüsist. Milliseid eeliseid annab modelleerimine?Millega võrdleksin modelleerimist. 2. Subjektiivsuse kõrvaldamine (formaliseerimine) modelleerimisprotsessis, näide- Staatiline mudel: Olgu meil vaja koostada mudel näiteks muruniiduki ostmiseks. Sõelale on jäänud 3 erinevate heade külgedega niidukit (odav niiduk, garantiiga niiduk, võimas rohukoguriga niiduk. Esiteks valime kriteeriumid, mida pidada antud otsuse korral oluliseks (hind, funktionaalsus, garantiitingimused, võimsus jne.) Koostame nende tähtsuse suhtes üksteisesse risttabeli Saaty skaala järgi (1-võrdselt täht...
sajandi keskel. Läbimõõdult on ta Päikesesüsteemi kolmas planeet. Ka tema koostises on peamiselt gaasid ja atmosfääri väliskihtides olev metaan annab talle sinakas-rohelise värvuse. Planeedi keskel on väike tahke tuum. Uraan pöörleb kiiresti üks pööre 17 tunniga. Maa pöörlemisperiodd on näiteks 24 tundi. Tema tiir ümber Päikese kestab 84 Maa aastat. Kiirus tiirlemisel ümber Päikese on 7 km/s, Maa peab kihutama 30 km/s, et mitte Päikesesse kukkuda. Planeet pöörleb ümber Päikese nn ,,küliliasendis", tema pöörlemistelg on väga kaldu. Arvatakse, et miljoneid aastaid tagasi põrkas Uraan kokku mingi teise planeediga. Kui Uraan on parajasti maale lähedal, võib teda näha palja silmaga, ehkki paistab väga nõrgana ja teda peab oskama otsida. Erinevalt tähtedest ta ei vilgu. Ka Uraanil on rõngad, mis koosnevad tolmust. Sisemine rõngas on välimisest heledam ja avastati nad Maalt (lennuk-observatooriumist) 1977. aastal
Talvel ei koori loomad puutüve koori ümberringi ära, kuna see põhjustaks puu kuivamist. Puu üritab haavale uut koort peale kasvatada, et vältida nakatavat seentõbe või mõnd muud haigust. On ka pisinärilisi, kes toituvad hoopiski puude juurtest. Üks selline loom on mügri, kes ei piirdu vaid koore närimisega vaid võtab ette ka juure puitosa. Niidu-uruhiir närib enamasti puu juurest tüki välja, mille peale võib väiksem puu isegi pikali kukkuda. Leethiir aga on saledama kehaehitusega ning tema jäljed ei ulatu nii sügavale puusse kui niidu-uruhiire omad. Näritud kohtades on alles suuremad või väiksemad koorega kaetud laigud, mida hambad on ehk ainult kergelt kriimustanud. Mõlemad hiirekesed armastavad nö pulgakesi närida ja nende närimisjälgedel on keeruline vahet teha. Ka orav närib mõnikord puukoort kõrgel puu otsas. Sageli aga poetab ta koore puu alla. Pärast
Kalakotkas võib süüa konni ja hiiri ka, kui rändelt tagasi tulles on veel veekogud jääga suletud. Pesitsemine Saabuvad pesitsusaladele kevadel enne veekogude jääst vabanemist. Koheselt toimub vana pesa korrastamine või siis uue pesa ehitamine, kui vana pole suutnud talve üle elada. Sageli hävivad looduslikud pesad tormide tõttu, kuna ladvas ei varja neid miski loodusjõudude eest. Kuna kalakotkastel pole valida piisavalt tugevaid pesapuid, siis võib pesa ka alla kukkuda. Selle ärahoidmiseks ehitavadki kotkamehed tehispesi looduslike pesade asukohtade lähedusse. Alates munemisest viibib emalind pesa juures ja isalinnu ülesandeks on kohale toimetada saak, millest peavad söönuks saama emalind ja pojad. Kui leidub mõni pesa, mis on puu ladvas nagu valge-toonekure oma, siis tegemist on ilmselt kalakotka pesaga. Kalakotkas võib muneda 2-3 muna ning lennuvõimeliseks saavad pojad juuli lõpuks. Lennuõppimisest saagipüüdmiseni läheb aega
19...21 cm ja nende kaal on vahemikus 170...400 g. Eestis on orav laialt levinud, eelkõige aga kuuse- segametsades ja parkides. Ta on tüüpiline puuelanik: Evelin Kaur Tep08 28.09.2010 kõverdunud küünistega varustatud pikkade varvaste abil suudab loomake puudel väga kiiresti liikuda ja ühelt puult teisele hüpata. Orav võib ka viga saamata puu ladvast alla kukkuda. Selles aitab teda suur kohev saba, mis võimaldab tal hüppe ajal suunda muuta ja ka hoogu pidurdada. Oravad on päevase eluviisiga. Nad on segatoidulised, kuid eelistavad siiski pähkleid ja mitmesuguste taimede seemneid. Nad söövad meelsasti ka linnupoegi, nende mune ja tigusid. Suve teisel poolel korjavad oravad endale talveks toiduvarusid. Need peidetakse kas puuõõnde või sambla alla, kust toiduks vajalik talvel lõhna järgi üles otsitakse.
9.Kas taganttuulega saavutatud jooksurekordit kinnitatakse? Sinu vastus oli: Ei, kui taganttuule kiirus ületab 2,0 m/s. 10.Kuidas mõõdetakse kaugushüppe tulemust? Mitu katset on võistlejal? Sinu vastus oli: Mõõdetakse vähimat kaugust paku ning võistleja poolt jäetud jälje vahel. Võistlejal on kolm katset. 11.Kas kõrgushüppel võib võistleja latti riivata? Sinu vastus oli: Võib küll, aga latt ei tohi alla kukkuda. 12.Milline on enim kasutatav kõrgushüppetehnika viis? Sinu vastus oli: Flopp-stiil. Hüpatakse üles ja keeratakse siis üle selja. 13.Millal loetakse odaviske katse sooritatuks? Sinu vastus oli: Kui odaviskaja ei lähe üle piiri, oda peab jätma maa sisse täkke ehk teravikk maandub esimesena. Ei tohi sektorist välja minna. 14.Kui suur on heite- ja tõukering? Sinu vastus oli: Heitering - 2,5 m läbimõõt. Tõukering - 2,135 m läbimõõt. 15
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
