Hiidplaneedid ja Päikesesüsteemi väikekehad

Rjabinin, Anu

Hiidplaneedid ja Päikesesüsteemi väikekehad (0)

5 VÄGA HEA

Sissejuhatus
Universum tekkis umbes 15 miljardit aastat tagasi. Aeg, ruum ja kõik olemasolev sai alguse tillukesest punktist, singulaarsusest, kus toimus kõigi aegade suurim plahvatus – Suur Pauk . (Mini 2002). (Singulaarsus on koht, kus aegruumi kõverus on lõpmatu ja aine tihedus on lõpmatu suur). Suure paugu esimese sekundi jooksul tekkinud aine paisus ja lendas laiali. Aga alles 300 000 aastat pärast paisumise algust hakkas universum mõranema, gaas jagunema pilvedeks. Gaasi tihedus aga oli ikka veel nii suur, et valgus ei paistnud läbi. Universumis oli pime. Alles miljoni aasta pärast jahtus Universum ja muutus läbipaistvaks. Nüüd hakkasid gaasipilved raskusjõu mõjul kokku tõmbuma ja neis hakkasid tekkima galaktikad. 5 miljardit aastat ja sünnivad tähed, tekkis meie Galaktika , Linnutee tähesüsteem. Peale tähtede teket lakkas protogalaktika (iseenda raskusmõju jõul tihenevad pöörlevad pilved , Mini 2002) kokkutõmbumine - sellest on saanud galaktika.Veel 5 miljardi aasta pärast aga tekib ühes galaktikas täht Päike oma planeetide ja väikekehadega. Tähtede tekkimine jätkub tänapäevani.
Päikesesüsteemiks nimetatakse Päikest koos kõigega, mis tema ümber tiirleb või liigub. Siia kuulub üheksa suurt planeeti koos oma kuudega; tuhanded asteroidid ehk väikeplaneedid; komeedid ja loendamatu arv pisikesi kivi- ning jäätükikesi ja tolmuosakesi. Kogu süsteem liigub maailmaruumis kui pöörlev ratas, mida hoiab koos Päikese tohutu raskusjõud. Päikese külgetõmbele allub kõik olemasolev kuni umbes poole kauguseni lähimatest planeetidest. Kukkumisest Päikesesse päästab planeete vaid kiire tiirlemine tema ümber.
Esimese rühma taevakehadest moodustavad tähed. Tähed on isekiirgavad taevakehad, mis koosnevad põhiliselt kuumadest gaasidest, tüüpiline täht ongi meie Päike, milleta ei oleks elu Maal. Päikesesse mahuks enam kui miljon Maa suurust planeeti, kuid tegelikult on Päike tähtede seas kääbus. Leidub temast suuremaid ja heledamaid (teda on võrreldud ülihiidtähega Betelgeusega Orioni tähtkujust, Miles ja Smith 1999), kui ka väiksemaid ja tuhmimaid. Tähti on tohutult palju. Teise rühma taevakehadest moodustavad planeedid ehk ekslevad tähed (kr k planetes – ekslev). See on seotud nende tiirlemisega ümber Päikese silmusekujulist trajektoori pidi. Neli nendest on siseplaneedid – Merkuur, Veenus , Maa ja Marss, ülejäänud viit nimetatakse välisplaneetideks – Jupiter , Saturn , Uraan ja Neptuun . On veel planeetide kaaslased kuud, mis moodustavad ühe rühma taevakehi. Ainuke palja silmaga nähtav on Maa kaaslane Kuu. On veel asteroidid, meteoorid , komeedid – kõik meie Päikesesüsteemis. Heidamegi tähelepanelikuma pilgu hiidplaneetide ajaloole, ehitusele , kaaslastele ja atmosfäärile, samuti päikesesüsteemi väikekehadele – asteroididele, meteooridele ja komeetidele.
3

Hiidplaneedid.

Jupiter.
Jupiteri peetakse meie süsteemis Päikese järel mõjususelt järgmiseks taevakehaks. Nime on ta saanud vanade roomlaste peajumalalt. Ta on Päikesesüsteemi suurim planeet, ületades Maa läbimõõdu üksteist korda ja tiirleb Päikesest 778 miljoni kilomeetri kaugusel. Jupiter on nn gaashiid (koosneb peaaegu tervenisti gaasist). Sarnaselt teiste hiidplaneetidega ei ole sellel planeedil näha tahket pinda, nagu siseplaneetide puhul, vaid pigem pilvekihi tippe . Pole küll veel tõestatud, aga kahtlustatakse, et planeedi keskel asub kivine südamik, mille temperatuur hinnanguliselt võib olla 35 000 kraadi. Jupiter pöörleb Päikesesüsteemi planeetidest kõige kiiremini, üheks täispöördeks kulub 9 tundi ja 55 minutit. Selline kiirus surub planeedi veidi lapikuks. Planeedi orbiit on peaaegu ringjoonekujuline ja tema aasta kestab 11,9 Maa aastat. Heleduselt jääb Jupiter alla vaid Päikesele, Kuule ja Veenusele, ta on taevast kergesti leitav ka palja silmaga. Ta paistab mittevilkuva heleda tähena. Neli tema kuud on teleskoobiga selgesti nähtavad, ja ka tema värviküllased pilvevöödid on vaadeldavad, samuti kuulus Suur Punane Laik. Suur Punane Laik on tohutu pööristorm, tuule kiirus pöörises on 500 km/h. Laik „ujub“ planeedi pilvedes ja põhjustab ümberkaudu väiksemaid torme. See pööristorm on olnud olemas vähemalt 300 aastat. Kuna Jupiter on planeetide seas kesksel kohal ja omab ülitugevat gravitatsioonivälja, mängib ta olulist rolli Päikesesüsteemi väiksemate kehade (asteroidide, komeetide) liikumises. Osad on sunnitud kohale jääma, teisi lennutatakse erinevates suundades laiali. Jupiter on nagu hiigeltolmuimeja, mis puhastab lähikosmost prahist.
Jupiteril on Päikesesüsteemi suurim kuude kollektsioon, praeguseks on neist teada ligi 63. Nelja suuremat nimetatakse Galilei kuudeks. Need avastas itaalia õpetlane Galileo Galilei 1610 . aastal, kasutades oma uut teleskoopi. Avastamisele järgnenud ajal teati kuusid lihtsalt nimede Jupiter I, II, III ja IV järgi, alles 19.sajandi keskel anti neile praegused nimed. Ganymedes on meie Päikesesüsteemi suurim kuu – see on suurem kui planeet Merkuur. Ganymedesel on ainukese kuuna oma magnetväli, tema jäine pind on kaetud kraatrite ja uuretega. Kallisto on kõige tumedam ja jäisem kuu, tema pinnal leidub sadu meteoriidikraatreid. Kõige sarnasem meie Kuuga . Europa jäise pinna all võib eeldatavasti peituda sügav ookean, tema pind on kõige siledam. Arvatakse, et seal võiksid elada algelised organismid. Io on kaetud vulkaanidega, mis on ümbritsetud punase väävliga, mille nad on välja paisanud. Erinevalt teistest, pole sellel kuul üldse vett. Sarnaselt Saturniga on Jupiteril oma rõngad, mis koosnevad tolmukübemetest. Jupiteri lähistele on saadetud mitu kosmoseraketti, esimene, Pioneer 10, lennutati välja 1972. aastal.

Saturn.
Saturn on suuruselt teine planeet Päikesesüsteemis. Nimi tuleb roomlaste põllundusjumalalt Saturnuselt, teda nimetatakse ka rõngaga planeediks, kuna teda ümbritsevad tolmust ja kivikestest moodustunud, vaid talle iseloomulikud rõngad. Ka
4
tema on hiiglane – läbimõõt on Maa omast üheksa korda suurem ja kaugus päikesest 1,42 miljardit kilomeetrit. Tiiruks ümber Päikese kulub tal 29 Maa aastat. Planeet pöörleb väga kiiresti – üheks pöördeks ümber oma telje kulub tal samuti 10 tundi. Ka Saturni vajutab selline suur kiirus lapikuks. Saturn, nagu Jupitergi, on hiiglaslik gaasikera , aga tema atmosfäär sisaldab palju heeliumi. Seetõttu on planeet oma suuruse kohta kerge, väikese tihedusega, hõre. Vee pinnale jääks ta ujuma. Siseehitus arvatakse olevat sarnane Jupiterile. Saturni pilvkatte vööndid ei ole nii värvilised, kui Jupiteril, tema tuuled (Päikesesüsteemi kiireimad) puhuvad kiirusega 1800 km tunnis ja tormid moodustavad valgeid pilvi. Ka Saturnil on oma laik – Suur Valge Laik – aga tema oma on lühiealisem, ilmudes ja kadudes umbes 30- aastaste tsüklitena. Saturn on hästi nähtav palja silmaga, kuigi esimeste teleskoopidega ei olnud Saturni rõngaid selgesti näha. Galileile paistis alguses, et seal on reas kolm planeeti, seejärel – et kaks suurt kuud. 1655. aastal avastas Christiaan Huygens, et tegemist on laia rõngaga, mis planeediga kokku ei puutu , 20 aastat hiljem selgus, et tegemist on mitme rõngaga. Tegelikult on seal tuhat kitsast rõngast ehk ringletti ja kui Maa läbib Saturni rõnga tasandit , muutub rõngas üheks päevaks nähtamatuks. Saturnil on 57 tuntud kuud ja mõne olemasolu on veel kahtluse all. Suuruselt on teistest üle Titan , mille atmosfäär on Maa omast tihedam ja sarnaselt Maale on tema pinnal pidevalt mingi vedelik. See kuu on ümbritsetud pideva uduvinega. Teised kuud on palju väiksemad, näiteks Mimas, Enceladus, Tethys . Esimesena külastas Saturni NASA süvakosmose sond Pioneer 11.
2.3.Uraan.
Uraan on seitsmes planeet päikesest ja erinevalt teistest, mis olid tuntud juba antiikajal, oli tema esimene uusajal juurde avastatud planeet. Inglise kuninglik astronoom sir william Herschel oli esimene, kes 1781 . aastal avastas, et tema poolt vaadeldav taevakeha ei ole täht. Varem peetigi teda täheks. Aga kuna uus taevakeha liikus ümber Päikese ringorbiidil, pidi ta olema uus planeet. Ametlikuks sa planeedi nimi – Uraan- alles 19. sajandi keskel. Läbimõõdult on ta Päikesesüsteemi kolmas planeet. Ka tema koostises on peamiselt gaasid ja atmosfääri väliskihtides olev metaan annab talle sinakas -rohelise värvuse. Planeedi keskel on väike tahke tuum. Uraan pöörleb kiiresti – üks pööre 17 tunniga. Maa pöörlemisperiodd on näiteks 24 tundi. Tema tiir ümber Päikese kestab 84 Maa aastat. Kiirus tiirlemisel ümber Päikese on 7 km/s, Maa peab kihutama 30 km/s, et mitte Päikesesse kukkuda . Planeet pöörleb ümber Päikese nn „küliliasendis“, tema pöörlemistelg on väga kaldu. Arvatakse, et miljoneid aastaid tagasi põrkas Uraan kokku mingi teise planeediga. Kui Uraan on parajasti maale lähedal, võib teda näha palja silmaga, ehkki paistab väga nõrgana ja teda peab oskama otsida. Erinevalt tähtedest ta ei vilgu. Ka Uraanil on rõngad, mis koosnevad tolmust. Sisemine rõngas on välimisest heledam ja avastati nad Maalt (lennuk-observatooriumist) 1977. aastal. Praeguseks on Uraani ümber avastatud 27 kuud ja pole võimatu, et neid avastatakse veel. Viis suuremat peaksid koosnema veejääst ja kividest. Koheva lume ja jääga kaetud Mirandal on avastatud põnevaid, ainulaadseid pinnamoodustisi. Arvatakse, et teda on tabanud komeet . Ariel ja Umbriel on tumedad ja kaetud kraatritega, Titanial on pikad sügavad orud. Oberonist teatakse kõige vähem.
5
2.4.Neptuun.
Neptuuni lugu algab tegelikult Uraanist, mis ei tahtnud oma orbiidil püsida, sest keegi segas tema liikumist. Ja leitigi tema tagant uus planeet. Nii sai Neptuunist esimene matemaatiliselt ennustatud ja avastatud palneet 1846. aastal. Matemaatikud arvutasid välja koha ja saksa astronoom Johann Gottfried Galle leidi ta üles. Nime sai planeet Rooma merejumala Neptunuse järgi. Neptuun on kaugeim hiidplaneet , Päikesest 4,5 miljardit kilomeetrit. Tiiruks ümber Päikese kulub 165 Maa aastat, pöörlemisperiood on 16 tundi. Sarnaselt teiste gaasihiidudega ei ole planeedil näha tahket pinda, vaid pilvekihi ülaosa. Atmosfääri peamised koostisosad on siingi vesinik , heelium ja vesi, sinaka varjundi annab metaan. Atmosfäär on väga hõre. Neptuunil on avastatud mitu tumedat laiku, suurimale pandi nimeks Suur Tume Laik. Ilmselt on seegi Jupiteri Suure Punase Laiguga sarnanev keeristorm , võib-olla natuke väiksem. 1990 kadus ta ära ja ei osata öelda, kas ta veel kunagi nähtavale ilmub. Ümber planeedi kihutavad suured sünged pilved, neid tõukab tagant tohutult tugev tuul – 2000 km/s. Üht Neptuuni pilvedest kutsutakse hellitavalt Scooter (Skuuter), sest ta käib väga usinasti ümber planeedi. Ka Neptuunil on oma rõngad, aga kuna planeet paistab binoklist nõrga tähena, siis ei ole maalt lootustki tema rõngaid näha. Pealegi on nad väga tumedad. Enamus planeedi pinnast on hele ja tasane, mõnel pool on tumedaid vööte ja natuke roosat jääd. Planeedil on 13 kuud suurimad neist Triton ja Nereid. Triton on isegi naaberplaneet Pluutost suurem ja pealegi tiirleb ta ümber Neptuuni tagurpidi – vastupidises suunas oma planeedi pöörlemisele. Tritonit peetakse kõige eredamaks ja külmemaks Päikesesüsteemi kehaks.

Päikesesüsteemi väikekehad.

Asteroidid.
Asteroidid ehk väikeplaneedid on suured kaljurahnud, mis koosnevad kivist, metallist või nende segust ja mille läbimõõt ulatub mõnest meetrist sadade kilomeetriteni. Teadlaste arvates on tegemist kehadega , mis jäid üle planeetide tekkimisest 5 miljardit aastat tagasi. Seega võime neid tituleerida Päikesesüsteemi moodustumisest järele jäänud prügiks. Esimene neist avastati 1801. aastal itaalia astronoom Piazzi poolt, kes pidas teda alguses täheks, siis uueks väikeseks planeediks, kuna ta liikus teiste tähtede suhtes. Nimeks sai ta Ceres . Hiljem avastati veel liikuvaid nõrku tähti, mida hakati kutsuma asteroidideks. Sõna pärineb kreeka keelest ja tähendab „tähesarnane“. Enamik neist tiirleb ümber Päikese Marsi ja Jupiteri vahel, alas, mida nimetatakse asteroidide vööks. Selles vöös võib kosmoserakett rahulikult lennata , sest asteroididevahelised kaugused on väga suured. Asteroidide kataloogis on neid ligi 400 000, umbes 14 000 on saanud endale nime. Asteroide ei nimetata nende avastaja järgi, nad saavad endale katalooginumbri. Esimene ülesvõte väikeplaneedi pinnast saadi 1991. aastal, mil kosmosesond Galileo möödus asteroidist Gaspra. Ta on pikk, ca 20 km läbimõõduga, korrapäratu kujuga keha, mille pinnal mitmeid vagusid ja meteoriidikraatreid. Asteroidid liigitatakse põhiliselt kolme gruppi: süsinikasteroidid, mis on kõige levinumad ja kivisöest tumedamad, kiviasteroidid,
6
mis on suhteliselt heledad ja peegeldavad valgust ja metallilised asteroidid, mis koosnevad peamiselt rauast ja niklist ja on pärit ilmselt mingi suurema keha sisemusest. Tuntakse ka mitmeid asteroidide perekondi, näiteks Ateenlased ja Apollod, millel on Maa orbiidiga ristuvad orbiidid ja mis võivad meie planeedile ohtlikuks osutuda. Arvatakse, et asteroidi plahvatusega praeguse Mehhiko kohal surid välja dinosaurused ja hävisid paljud liigid.

Komeedid.
Komeedid on väikesed Päikesesüsteemi kehad, mis koosnevad jää, kivi ja tolmu segust. Arvatakse, et nad tekkisid Päikesesüsteemi kaugemates äärealades ja on säilitanud selle algseid koostisosi üsna puhtal kujul. Komeeti võib võrrelda pisut tolmuse, määrdunud jäämäega, mille tahke osa on tuntud kümnetest meetritest kümnete kilomeetriteni ulatuva tuumana. Kui komeet läheneb Päikesele, hakkab tema pind aurustuma ja tekib gaasipilv – komeedi pea. Osa vabanenud gaasist ja osakestest paisatakse Päikesest eemale suunatud sabadesse. Suurtel komeetidel võivad pea ja saba kasvada miljonite kilomeetriteni. Ka komeedid jagatakse rühmadesse. Esimesed on pikaperioodilised komeedid, kes rändavaid tuhandeid aastaid, teised on lühiperioodilised komeedid, mille täistiir kestab 200 aastat (näiteks kuulus Halley komeet) ja mille taasilmumine on täpselt teada, kolmandad tiirlevad Päikese ümber asteroidide vöös ja viimased on hulkurid, kes tulevad korra ja kaovad igaveseks. Palja silmaga näeme komeeti vaid siis, kui ta on sama kaugel kui Maa. Komeetide sabad on kaheosalised: sirge ja hele gaasisaba, suunatud Päikesest eemale ja tolmusaba, mis on suunatud piki komeedi liikumisteed. De Cheseaux oli seitsmesabaline, meenutades paabulindu. Ka komeete peetakse Maale ohtlikuks, nad võivad ka meiega kokku põrgata.

Meteoorid.
Komeetidega võrreldes on meteoorkehad imepisikesed, liivaterast kuni kivirahnuni. Päikesesüsteem on täis meteoroide – väikeseid kivi- või rauakilde, mis on pudenenud komeetide või asteroidide küljest. Mõnikord ristuvad nende teekonnad Maa orbiidiga, siis satub meteoroid Maa atmosfääri ülakihti, kus ta sähvatab oma suure kiiruse tõttu. Seda valgussähvatust kutsutaksegi meteooriks . Suuremad meteoorkehad ei jõua ära põleda ja satuvad maapinnale. Neid nimetataksegi meteoriitideks. Jagunevad süsinik-, kivi-, raud- ja segameteoriitideks. Sajandite jooksul on leitud kümneid tuhandeid meteoriite, kunagi kasutati neid metalli saamiseks või talismanina. Suurim on teadaolevalt Namiibiast leitud Hoba meteoriit, mis kaalub ligi 60 tonni. Selgel ööl võib tunnis näha mitut meteoori. Kui aga maa satub tihedamasse meteoorkehade pilve, mille on maha jätnud komeet, võib ühe öö jooksul näha sadu langevaid tähti.
Lõpetuseks.
Me elame huvitaval ajal, mil Kosmoses reisimine on saanud tegelikkuseks. Nende reiside tulemustena on meie arusaamine Päikesesüsteemist järsult suurenenud. Oleme käinud
7
Kuul ja saatnud automaatkosmoselaevu ja sonde külastama asteroide, komeete, Päikest ja kõiki planeete. Hiidplaneedid on kõik suhteliselt sarnased,kõigil on oma kuud ja enamikul rõngad, samuti on sarnased ka Päikesesüsteemi väikekehad, on ju ühed teistest tekkinud. Planeedid ja nende väiksemad vennad on siiski ainsad kohad väljaspool Maad, kuhu me oleme võimelised jõudma kosmoselaevadel – tähed on liiga kauged. Iga uurimise ja teadmisega jõuame ehk lähemale meid alati vaevavale põhiküsimusele - kas mujal on elu?
8

.DOC Laadi alla originaalfail 7 lk · .doc · 10 allalaadimist

Hiidplaneedid ja Päikesesüsteemi väikekehad #1

Hiidplaneedid ja Päikesesüsteemi väikekehad #2

Hiidplaneedid ja Päikesesüsteemi väikekehad #3

Hiidplaneedid ja Päikesesüsteemi väikekehad #4

Hiidplaneedid ja Päikesesüsteemi väikekehad #5

Hiidplaneedid ja Päikesesüsteemi väikekehad #6

Hiidplaneedid ja Päikesesüsteemi väikekehad #7

100 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 100 punkti.

~ 7 lehte Lehekülgede arv dokumendis

2013-02-16 Kuupäev, millal dokument üles laeti

10 laadimist Kokku alla laetud

0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid

Anu Rjabinin Õppematerjali autor

Sarnased õppematerjalid

doc

Päikesesüsteem - referaat

.......................................... 3 2. PÄIKE......................................................................................................................................8 2.1 Päikeselaigud..................................................................................................................... 9 2.2 Päikesevarjutus.................................................................................................................. 9 3. PÄIKESESÜSTEEMI KUULUVAD PLANEEDID............................................................ 10 3.1 Kivine Merkuur................................................................................................................10 3.2 Kasvuhooneplaneet Veenus.............................................................................................11 3.3 Helesinine kalliskivi ehk Maa..........................................................................................12 3.4 Punane planeet Marss..................

Füüsika

docx

Referaat (Päikesesüsteem)

Kooli nimi Päikesesüsteem Referaat Koostas: Klass: Juhendaja: 2014 Sisukord Sissejuhatus.................................................................

Füüsika

doc

Päikesesüsteem, Maa rühma planeedid ja hiidplaneedid

...........................................................................................2 Sissejuhatus..........................................................................................................................3 PÄIKESESÜSTEEM...........................................................................................................4 PÄIKE..............................................................................................................................4 MAA RÜHMA PLANEEDID.............................................................................................5 MERKUUR .....................................................................................................................5 VEENUS .........................................................................................................................6 MAA ...............................................................................................................................6 MARSS...

Füüsika

doc

Päikesesüsteemi tekkimine

Referaat Päikesesüsteemi tekkimine 11.11.2008 Mariliis Kikas Päikesesüsteemi teke Praegusel ajal arvatakse, et Päikesesüsteem moodustus normaalses tähetekke protsessis, mis tekitas ka Päikese enda, mitte mingis erilises protsessis (näiteks tähtede peaaegu- kokkupõrkes), nagu kunagi arvati. Arvatakse, et selle protsessi alguses toimus päikeseudukoguks nimetatava tähtedevahelise gaasi ja tolmu pilve gravitatsiooniline kollaps (kokkulangemine iseenda raskuse all), mille tulemusena tekkis tiheneva ja pöörlemise tõttu lapikuks muutuva gaasipilve keskele prototäht. Kui prototäht tõmbus niivõrd kokku, et tema

Füüsika

doc

Päikesesüsteemid referaat

Sissejuhatus Referaadi teemaks on ,,Päikesesüsteem ja selle tekkimine". Selle töö eesmärgiks on anda ülevaade meie Päikesesüsteemist üldiselt, selle tekke ajaloost ning kirjeldada meie Päikesesüsteemis olevaid planeete ning muid objekte. Allikateks valisin interneti, ajakirjad, televisiooni ning raamatud. Nendest sai välja selekteeritud minu arvates kõige põnevam ja tähtsam informatsioon meie Päikesesüsteemi kohta. Töö jaotasin erinevatesse peatükkidesse. Alustasin meie Päikesesüsteemi kirjeldamisega, liikudes erinevate siseplaneetide ja teiste objektide poole. 1. PÄIKESESÜSTEEM Kui planeet Maa on meie kodu, siis meie naabruskonnaks on päikesesüsteem. Päikesesüsteem on taevakehade süsteem, mille moodustavad Päike, kaheksa planeeti koos oma kaaslaste ehk kuudega, asteroidid ( väikeplaneedid), komeedid ning tähtedevaheline tolm ja gaas. 1.1. Päike

Astronoomia ja astroloogia

doc

Päikesesüsteem

............................................................................................................................18 2 Sissejuhatus: Alati on hea midagi juurde õppida, eriti siis kui see on üldiselt maailmas teada asi, aga sul pole veel selle kohta teadmisi. Mõnikord on ettejuhtunud, et teemaks on tulnud ette Päikesesüsteem ja mul pole olnud pea kunagi midagi erilist selle kohta öelda. Seetõttu loodan, et selle referaadi koostamisel jääb meele ka midagi huvitavat. Loomulikult see ei ole ainus põhjus miks ma tahaksin Päikesesüsteemi kohta rohkem teada, põhimõtteliselt ma ju elan siin (päikesesüsteemis nimelt).Ma arvan, et alati peab teadma tähtsamaid asju oma elukoha(laiemas mõttes) kohta, ning arvatavasti see referaat valgustab mind nii mõnestki kohast.

Füüsika

docx

Astronoomia gümnaasiumi konspekt

1. Planeet Maa. Maa Ehitus. Maa liikumine. Maa on Päikesesüsteemi kolmas planeet Päikese poolt loetuna ning ainuke teadaolev planeet Universumis, kus leidub elu. Maa tekkis 4,54 miljardit aastat tagasi. Umbes 71% maapinnast on kaetud soolase veega ookeanidega, ülejäänud osa koosneb kontinentidest ja saartest. Inimkonna esimene suurem kosmoloogiline avastus- Maa on kerakujuline (240. a. eKr) Keskeajal uuriti ja mõõdeti maad põhjalikult. Maa on pisut lapik pooluste vaheline kaugus on 43km väiksem läbimõõdust ekvaatori kohal.

Füüsika

doc

Päikesesüsteem

.................................................. 2 SISSEJUHATUS.........................................................................................................................4 Päikesesüsteem moodustub Päiksest ja tema ümber tiirlevatest taevakehadest. Tegelikult on Päikesesüsteem üks tohutu suure tähtede ja planeetide süsteemi- Galaktika osake. Galaktikaid on universumis miljardeid. Meie Galaktikat nimetatakse Linnuteeks. (3)..................................4 1. MAA TÜÜPI PLANEEDID..................................................................................................6 1.1Merkuur...............................................................................................................................6 1.2Veenus.................................................................................................................................7 Veenus on Maale lähim (minimaalne kaugus 42 milj. km), Päikesest lugedes teine planeet.

Füüsika

Rohkem sarnaseid

Kommentaarid (0)

Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri

Kõik kommentaarid

.DOC Laadi alla originaalfail 7 lk