Keemia praktikum KT (0)

Mõisted

Mool – ainehulk , mis sisaldab 6,02 x 1023 ühesugust osakest (molekuli, aatomit, iooni, elektroni vm)
Molaarmass – ühe mooli aine molekulide mass grammides
Avogadro seadus – kõikide gaaside võrdsed ruumalad sisaldavad ühesugusel temperatuuril ja rõhul võrdse arvu molekule.
Daltoni seadus – keemiliselt inaktiivsete gaaside segu üldrõhk võrdub segu moodustavate gaaside osarõhkude summaga . Osarõhk on rõhk, mida avaldaks gaas , kui teisi gaase segus poleks.
Gaasi suhteline ja absoluutne tihedus
Suhteline tihedus - ühe gaasi massi suhe teise gaasi massi samadel tingimustel (V,P,T). Gaasi suhteline tihedus on ühikuta suurus ja näitab, mitu korda on antud gaas teisest raskem või kergem.
Ideaalgaaside seadused
Boyle’i – Mariotte ’i seadus – konstantsel temperatuuril on kindla kogus egaasi maht (V) pöördvõrdelises sõltuvuses rõhuga (P). PV=const
Gay – Lussac ’i seadus – konstantsel rhul on kindla koguse gaasi maht võrdelises sõltuvuses temperatuuriga. V/T=const
universaalne gaasikonstant, selle ühikud, lähtudes erinevatest mahu- ja rõhuühikutest
R=8,314
(rõhk on Pa, mass kg ja maht m³)
R=0,082
R=62400
Lahus – kahest või enamast komponendist (lahustunud ained, lahust) koosnev homogeenne süsteem.
Lahusti – mittevesilahuste korral aine, mida on lahuses rohkem ja/või mis ei muude oma agregaatolekut (vesilahuste korral alati vesi)
lahustunud aine – lahuse komponent , mis pole lahusti
Küllastumata lahus – lahus, milles ainet antud temperatuuril ja rõhul veel lahustub
küllastunud lahus – lahus, mis sisaldab antud temperatuuril ja rõhul maksimaalse koguse lahustunud ainet ( tasakaaluolek )
üleküllastunud lahus – aeglasel jahutamise saadud ebapüsiv süsteem, mis sisaldab lahustunud ainet üle lahustuvusega määratud koguse. Vähesel mõjutamisel (loksutamine vm) liigne ainehulk eraldub
Kontsentratsioonide väljendusviisid (mida näitab, ühikud):
Massiprotsent – näitab lahustunud aine massi sajas massiosas lahuses
Molaarsus – näita lahustunud aine moolide arvu ühes kuupdetsimeetris lahuses
Molaalsus – näitab lahustunud aine moolide arvu 1 kilogrammis lahustis
Moolimurd – näitab lahustunud aine moolide arvu suhet lahusti ja kõikide lahustunud ainete moolide arvu summasse
Mooliprotsent – lahustunud aine moolid / lahusti moolid x 100%
Normaalsus – lahustunud aine grammekvivalentide arvu ühes liitris lahuses
Kus
Keemiline tasakaal – reaktsioonis olukord, kus ühegi aine kontsentratsioon enam ajas ei muutu
Le Chatelier ' printsiip - Tingimuste muutmine tasakaalusüsteemis kutsub esile tasakaalu nihkumise suunas, mis paneb süsteemi avaldama vastupanu tekitatud muutustele.
Keemilise reaktsiooni kiirus (ühikud) - näitab homogeenses süsteemis reageerivate ainete kontsentratsioonide muutust ajaühikus ()
Massitoimeseadus (valem)
Reaktsioonikiirust mõjutavad tegurid - Reageerivate ainete eripära. Reageerivate ainete kontsentratsioon. Temperatuur. Katalüsaatorite toime. Reageerivate ainete kokkupuutepinna suurus.
Reaktsiooni tasakaalu nihkumist põhjustavad tegurid - vedelike puhul ainete kontsentratsioon ja gaasiliste ainete puhul osarõhud.
Katalüüs - reaktsiooni kiiruse muutmine katalüsaatori toimel.
Katalüsaatorid - ained, mis muudavad reaktsioonikiirust.

Kippi aparaadi tööpõhimõte. Reaktsioonivõrrand CO2 saamiseks Kippi aparaadis .
CO2 saamiseks pannakse keskmisse nõusse (2) lubjakivitükikesi. Soolhape valatakse ülemisse nõusse (1), millest see voolab läbi anuma keskel oleva toru alumisse nõusse (3) ja edasi läbi kitsenduse (4), mis takistab lubjakivitükkide sattumist alumisse nõusse, keskmisse nõusse (2). Puutudes kokku lubjakiviga, algab CO2 eraldumine
CaCO3 + 2HCl → CaCl2 + CO2 + H2O
Tekkiv CO2 väljub kraani (5) kaudu. Kui kraan sulgeda, siis CO2 rõhk keskmises nõus tõuseb ja hape surutakse tagasi alumisse ning toru kaudu ka osaliselt ülemisse nõusse. Kui hape on keskmisest nõust välja tõrjutud, reaktsioon lakkab. Puhta CO2 saamiseks tuleks see juhtida veel läbi absorberi(te) (6), mille ülesanne on siduda HCl aurud ja niiskus.

Milliseid gaase on võimalik saada Kippi aparaadi abil?
, ,

Kuidas määratakse CO2 suhtelist tihedust õhu suhtes (töövahendid, töö käik, arvutused)?
Kaaluda kuiv kolb , seejärel kaaluda kolb CO2-ga. Kolvi mahu (korgini) määramiseks täita kolb korgini toatemperatuuril oleva veega ja vee maht mõõte mõõtesilindri abil. Arvutada m(õhk) =ρ · V (n.t) ja m(CO2) = m(kolb+CO2) – m(kolb).
Suhteline tihedus .

Millised parameetrid ja miks tuleb alati üles märkida, kui mõõdetakse gaaside mahtu?
Õhutemperatuur ja õhurõhk laboris

Milline on gaasi rõhk, temperatuur ja 1 mooli maht a) normaaltingimustel; b) standardtingimustel?
a)101325 Pa (1 atm, 760 mmHg), 273,15 K, 22,4
b) 100000 Pa (0,987 atm, 750 mmHg), 273, 15 K, 22,7

Kui suur on õhu keskmine molaarmass? Kuidas see on leitud?
arvestatud on lämmastiku ja hapniku massivahekorda.

Kuidas muutub gaasi maht temperatuuri tõstmisel, kui rõhk ja gaasi mass ei muutu? Visandada graafik .
Gaasi maht suureneb. (Gay-Lussac’i seadus)

Kuidas muutub gaasi maht rõhu tõstmisel, kui gaasi mass ja temperatuur ei muutu? Visandada graafik.
Gaasi maht väheneb. (Boyle’i – Mariotte’i seadus)

Kuidas määrati metalli reageerimisel happega eraldunud vesiniku ruumala?
Tuleb mõõta vee nivoo büretis enne reaktsiooni (V1). Metallitükk mähkida märja filterpaberi sisse. Mõõta väikese mõõtesilindriga 5-6 ml soolhappelahust.Kukutada metallitükk happesse, lasta reageerida 2-3 min. Mõõta veetase büretilt uuesti (ühekõrgusel) (V2). Eraldunud vesiniku ruumala ongi nende vahe, ehk V2-V1.

Kuidas (milliste andmete põhjal) leiti küllastatud veeauru osarõhu suurus süsteemis?
Tabelist, kus on antud
rõhud sõltuvalt temperatuurist(katse sooritamise momendil ).

Kirjutage magneesiumi ja alumiiniumi reaktsioonivõrrandid soolhappega.

Miks peavad Mg hulga määramisel katse alguses olema vee nivood mõlemas büretis ühekõrgusel?
Et rõhk bürettides oleks võrdne välisrõhuga.

Kuidas saab eraldada tahket lahustuvat ainet segust mittelahustuva ainega?
Selleks tuleb lisada segule destilleeritud vett ning segada. Selleks, et lahustuv aine segust kätte saada tuleb lahus lasta läbi filterpaberi, mis peab segus oleva mittelahustuvaaine osakesid kinni. Ning sedasi ongi võimalik segust eraldada mittelahustuvaid koostisosi.

Kuidas määrati soola mass liiva-soola segus (katse käik, arvutused)?
Lahustada segu destilleeritud veega ning filtreerida, korrata seda veel ning seejärel loputasa veel ka keeduklaasi, milles oli liivasegu destil. veega ning filtreerisin . Saadud lahusele lisada nii palju vett, et lahust oleks täpselt 250 ml. Mõõta areomeetriga lahuse tiheduse. Soola mass arvutada
valemi järgi.

Mis on areomeeter ? Milleks ja kuidas kasutatakse areomeetrit?
Areomeeter on mõõteriist vedelike tiheduse määramiseks. Areomeetreid kasutatakse toiduainetetööstuses (näiteks veini alkoholi- või piima rasvasisalduse määramiseks), laborites lahuste kontsentratsiooni määramiseks, hapete (eelkõige akuhappe) kontsentratsiooni määramiseks. Areomeeter tuleb viia lahusesse ettevaatlikult, laskmata sel kukkuda .

Milline töövahend on bürett? Kuidas ja milleks seda kasutati? Millise
täpsusega tuleb võtta lugem büretilt?
Bürett on vertikaalne, enamasti silindrikujuline laboriseade , mis koosneb mõõteskaalaga klaastorust ja selle alumises osas olevast kraanist. Kasutatakse seda vedeliku või gaasi mõõtmiseks. Lugem tuleb võtta ühe tilga täpsusega(0,05ml).

Milline töövahend on pipett ? Kuidas ja milleks seda kasutati? Millega
büretti ja pipetti loputatakse?
Pipett on laborites kasutatav mõõteskaalaga instrument , mida kasutatakse kindla ruumalaga vedeliku, harvem gaasi viimiseks uuritavasse proovilahusesse. Pigistada kummist otsa kokku ning panna klaasist ots vedelikku ning seejärel lasta kummist otsa lahti ja vedelik imendus klaastorusse. Kasutatakse seda mahu mõõtmiseks. Büretti ja pipetti loputatakse töölahusega.

Kuidas arvutati uuritava lahuse kontsentratsioon tiitrimistulemuste
põhjal? Kirjutada reaktsioonivõrrand, arvutusvalemid ja selgitada, kuidas on saadud vastavad andmed arvutamiseks.
Andmed: ; pipeti maht;
lugeda büretilt.

Selgitada stöhhiomeetrilise punkti mõistet. Kuidas seda leida happe ja
aluse tiitrimisel? Mis on indikaatorid ? Millist indikaatorit kasutati
antud töös ja milline on selle värvus erinevates keskkondades ? Mis on
indikaatori pöördeala?
Stöhhiomeetriline punkt on hetk, mil kogu hape on ära reageerinud ja indikaator muudab juba ühest liiaga lisatud NaOH tilgast tekkinud aluselises lahuses värvust, määratakse ühe tilga täpsusega. Indikaatorid on ühendid, mille värvus sõltub lahuse happelisusest. Antud töös kasutati indikaatorina fenoolftaleiini, mis on soolhappelahuses värvitu, kuid NaOH aluselises lahuses punane. Pöördeala on PH.

Millised reaktsioonid on pöörduvad , millised pöördumatud ? Tuua näiteid.
Pöördumatu reaktsioon on reaktsioon, mis kulgeb praktiliselt ainult ühes suunas. Tekib sade.
Pöörduv reaktsioon on kahes suunas toimuv reaktsioon.

Millises suunas nihkub reaktsiooni tasakaal, kui
a) reaktsiooni keskkonda lisada veeauru lähteainete suunas
b) reaktsiooni keskkonnast juhtida välja vesinikku lähteainete suunas
c) reaktsiooni keskkonnast juhtida välja süsinikmono- oksiidi? Saaduste suunas

Kuidas nihkub järgmise reaktsiooni tasakaal (ΔH
a) rõhu muutmisel saaduste tekke suunas
b) temperatuuri muutmisel lähteainete tekke suunas
c) CO, O2 ja CO2 kontsentratsioonide muutmisel? – a) saaduste tekke suunas
b) saaduste tekke suunas
c) lähteainete tekke suunas

Kirjutada järgmiste reaktsioonide tasakaalukonstandi (Kp) avaldised
; ;

Visandada graafik, mis kirjeldab reaktsioonikiiruse sõltuvust temperatuurist.

Visandada graafik, mis kirjeldab ühe lähteaine suhtes a) esimest järku, b) teist järku reaktsiooni kiiruse sõltuvust selle aine kontsentratsioonist.

Mitu korda kasvab järgmise reaktsiooni kiirus, kui suurendada
a) CO kontsentratsiooni 2 korda 4 korda
b) O2 kontsentratsiooni 2 korda? 2 korda
Reaktsiooni järgud CO ja O2 suhtes võib lugeda võrdseks koefitsientidega reaktsioonivõrrandis.