Seina- ja kaljuronimine (0)

Põhikool - Sport - Kehaline kasvatus

1 Hindamata

Seinaronimine
Referaat
Liigutuste õppimist mõjutavad faktorid

Vaheldusrikas , toetav ja turvaline õppimiskeskkond
Head treeningkaaslased
Emotsionaalne seisund (hirm kukkuda, ebaõnnestumised jne)
Ronimise intensiivsuse tase õppimisel

Tasakaalu stabiliseerimise võtted ronimises

Toetuspinna laiendamine
Keha tsentri viimine ruumis toetuspinnale lähemale
Tsentri viimine võimalikult madalale

Toetuspunktid (käed, jalad,jm)
Toetuspind (toetuspunktide vaheline mõtteline tasapind )
Keha raskuskese ehk tsenter

Ronimise baastehnikad
Ronimistehnikad nihutatud tasakaalu stabiliseerimiseks

Keha pööre
Võimaldab parandada keha tasakaalu, viies raskuskeskme kaljule ja toetuspinnale lähemale
Loob mehaanilise eelise käte ja jalgade efektiivsemaks kasutamiseks kangina
Motivatsiooni tekitamine
Motivatsiooni aluseks on sisemine soov areneda, muutuda paremaks. Lootused, stiimulid võivad seda vaid toetada.
Positiivne minapilt -luua positiivne minapilt enesest kui ronijast kelleks sa tahad saada, õppida märkama ja asendama kõik enesega seotud negatiivsed mõtted. Positiivne suhtumine annab vabaduse kogeda edu ja sellest kasvab soov ennast arendada.
Kui saavutad edu tunne sellest rõõmu, see annab enesekindlust ja tekitab edasiliikumise tunde.
Edu visaliseerimine- Tõstab motivatsiooni, eriti kogenud ronijatel, kelle areng toimub palju aeglasemalt kui algajatel.
1
Hirmud
Ronimisega seotud hirmud: kukkumine, teatud marsuudid jne.
Enese mina tunnetamisega seoutud hirmud:

Hirm edu saavutamise ees (seotud negatiivse minapildiga, mis on saadud mõne emotsionaalse trauma läbi)

Mõned tunnused: - kardab riskida ja areneda

Väga enesekriitiline
Pole väärt edu saavutama
Pealtnäha enesekindel ja üleolev, mis on kaitsekiip ennast alavääristavale suhtumisel
Hindab kaljude raskuskategooriad alla
Alavääristab teiste saavutusi selleks, et ennast upitada

Treeningute ajaline treenimine

Normaalne ronimistreeningu sagedus on 2...4 x nädalas sõltuvalt intensiivsusest
Algajale ronijale on optimaalne 3...4 x nädalas sõltuvalt enesetundest ja ronimise intensiivsusest (kuid mitte üle 4 korra nädalas)
Edasijõudnud ronijatele 2...5 x nädalas
Kategooriliselt ei ole soovitav ronida üle 3 päeva järjest.

Ronimine ja ohutus
Tüüpilisemad ohusituatsioonid seinal :

Vööd lahti ja karbiini muhvid lahti

Karbiin kinnitatud valesse kohta

Kaaluvahed

Pendlid (julgestaja ja ronija)

Vales julgestusvõtted (põletused)

Julgestusvahend kiilub kinni (juuksed, särk)

Ronija pöörlemine laskumisel

Boldering liiga kõrgel, üksteise kohal

Üksteise kohal ronimine (kõied sassis)

Jalanõud, riietus, ohud (juuksed, käte põletused)
Julgestusvahendid nende kasutamine, eelised ja puudused
- ATC, grigri, kaheksa, UIAA sõlm
Julgestamine ja suhtlemine

Nõuanded

Enne ronimise alustamist sule silmad ja tee viis sügavat sisse- ja väljahingamist, igatsükkel 10 sekundit. Ronimisel püüa säilitada ühtlast hingamise rütmi. Igas puhkepositsioonis või enne rasket liigutust tee kolm ekstra hingetõmmet. Õpi selgeks hetkelise keskendumise harjutus selleks et seda kasutada puhkepositsioonides

Alati enne ronimise alustamist uuri ronitavat rada maast erinevatest kohtadest . Ronimisel püüa olla tähelepanelik peidetud nukkide suhtes, nende leidmine võib sult algul nõuda ekstra pingutust, kuid ollest avatud, õpid neid märkama ja ära kasutama

Sõrmede haardetugevuse tõstmiseks tuleb eelkõige ronida rohkem järske kaljusid ning bouldering radasid.

Alati enne ronimise alustamist kujuta (hetkeliselt) ennast rada edukalt lõpuni ronimas

Algusta iugapäevaste venitusharjutustega, vähemalt 10 minutit päevas

Raskete rajalõikude läbimisel keskendu rohkem jalgade tööle

Mitte kunagi ära treeni kolm päeva järjest! Isegi kõige paremas konditsioonis ronijad väga harva ronivad kolm päeva järjest.

Roni ainult enda jaoks ja unusta muu maailm. Lõdvestu, ole keskendunud ja tunne ennast hästi
Kaljuronimine
Kaljuronimine on liikumine kaljudel kasutades selleks kas omaenda käte, jalgade ja tahte jõudu või kunstlikke abivahendeid. Harrastatakse seda nii ühe osana alpinismist kui ka iseseisva spordialana.
Ajalugu
[ redigeeri ]Kaljuronimine Eestis
[redigeeri] Alaliigid
Kaljuronimine jaguneb laias laastus kahte lehte: vabaronimine ja abironimine.

Vabaronimisel kasutab ronija edasiliikumiseks vaid kaljunukke, toetumata kunstlikele julgestuspunktidele.
Abironimisel toetub ronija raja läbimisel ka kunstlikele julgestuspunktidele. Harilikult kasutatakse abironimist juhul kui vabaronimine osutub tehniliselt ja füüsiliselt liialt raskeks või isegi võimatuks.

Mõlemat ronimise viisi võib harrastada ka sooloronimisena, st. ronides üksi. Üksi ronimine ei tähenda tingimata julgestuse puudumist. Ronijal on võimalik ennast ise julgestada, kuid pikematel radadel eeldab see mitmekordset üles-alla liikumist. Vajalik on ronimine, laskumine ning uuesti tõus tugiköiel. Julgestuseta ronimist oleks korrektne nimetada selleks, mis ta on ehk julgestuseta ronimiseks. Tihti kasutatakse mõistet sooloronimine, mis pole tegelikult täpne.
Vabaronimine jaguneb omakorda mitmeks erinevaks liigiks:

- Bouldering on ronimine rändrahnudel või muudel madalamatel formatsioonidel kõrgusel kuni 6 meetrit. Sellest kõrgemaid radu nimetatakse highballideks ja nad jäävad oma olemuselt juba sooloronimise piirile. Tehniliselt on boulderingi rajad ja probleemid raskemad kui muudel vabaronimise liikidel kuna lühikesed rajad võimaldavad maksimaalselt keskenduda ronimisele endale. Julgestamiseks kasutatakse harilikult spetsiaalseid matte ja gümnastilist julgestust ehk spottimist.
- Sportronimine on köisjulgestusega ronimine kus kasutatakse kaljusse paigaldatud statsionaarseid julgestuspunkte ja -ankruid. Kindlad julgestuspunktid minimeerivad ka vajamineva varustuse ja sellega mässamise. Köis klikitakse julgestuspunkti kahe karabiini ja neid ühendava lühikese lindi abil. Sportronimises on tavaline raja harjutamine ja vahepealne köies puhkamine. Kasutatakse ka raja õppimist ülaltjulgestuse abil. Ronitakse nii ühe köiepikkuse piiresse jäävaid (50-60m) kui ka mitmest lõigust koosnevaid radu. Viimaste puhul toimub julgestamine seinal julgestusankrute abil.
- Traditsiooniline vabaronimine on köisjulgestusega ronimine kus julgestuspunktidena kasutatakse kõikvõimalikke spetsiaalseid vahendeid (klemmid, frendid, kaljunaelad jms.) Juhtronija paigaldab julgestusvahendid ja klikib nendesse köie sarnaselt sportronimisega. Julgestusankrud on kas statsionaarsed või luuakse need julgestusvahendite abil. Kuna rohkem tuleb tegelda julgestuse organiseerimisega ei ulatu traditsioonilisel viisil läbitud radade tehniline raskusaste sportronimise tasemele . Valdav osa traditsioonilisest vabaronimisest on erineva laiusega pragude ronimine kuna need võimaldavad julgestusvahendite paremat paigaldamist.
- Tehisseintel ronimine on võimalus ronida loodusliku kalju puudumise korral. Vineerist, plastikust või muust sobilikust materjalist pinnale kinnitatakse poltidega erineva suurusega ronimisnukid mida ümber paigutades võib muuta radade raskusastet. Enamasti kasutatakse tehisseinu treeningu eesmärgil ja võistluste pidamiseks. Ronitakse alt-/ülaltjulgestusega või boulderingi stiilis.
- Köieta vaba soolo on julgestusvahenditeta ronimine kõrgustel kus lahtikukkumine on juba eluohtlik. Ronija peab täielikult usaldama iseennast ja oma oskusi.

[redigeeri]Erinevad stiilid
Stiili all võib mõista nii raja läbimise meetodit kui ka kalju iseärasustest tingitud ronimise viisi.
Raja läbimise viisid

On- sight - ronija läbib raja vabaronimisega esimesel katsel ilma eelneva informatsioonita raja kohta. Kasutada võib vaid raja visuaalset vaatlust maapinnalt, sealjuures ei ole lubatud jälgida teisi ronijaid rada ronimas. Raskusronimise võistlused toimuvad enamasti on-sight stiilis.
Flash - sama mis on-sight kuid lubatud on jälgida rajal teisi ronijaid ja koguda muud informatsiooni. Rada tuleb siiski läbida esimesel katsel.
Redpoint - rada läbitakse puhtalt vabaronimisega peale selle eelnevat harjutamist.

Kalju iseärasustest tingitud stiil

Seinaronimine (ingl. face climbing ) - ronimisel kasutatakse erineva suurusega ronimisnukke ja taskuid.
Praoronimine (ingl. crack climbing) - erineva laiusega pragudesse kiilutakse oma kehaosi alates sõrmeotstest ja lõpetades terve kehaga prakku ronimisega. Pragusid mis võimaldavad sinna tervenisti sisse minna nimetatakse kaminateks. Praoronimine nõuab spetsiifiliste kiilumistehnikate (ingl. jamming) valdamist erineva laiusega pragude ronimiseks.

[redigeeri] Varustus
Vaata ka eraldi artiklit ronimisvarustuse kohta.
Kaljuronimises kasutatava varustuse hulk sõltub suuresti ronimise liigist. Boulderingi puhul piisab vaid spetsiaalsetest ronimissussidest ja julgestusmatist, abironimise puhul aga on kahese seongu varustuse nimekiri sadades ühikutes ja maksumus läheneb hoogsalt sajale tuhandele kroonile.
Üldiselt jaguneb varustus järgnevalt:

Isiklik varustus - ronimissussid ( spetsiaalsed kummitallaga jalatsid mis võimaldavad pisimate kalju ebatasasuste kasutamist), magnakott (näppude kuivatamiseks mõeldud pulbri hoidmiseks), ronimisvöö (istevöö mille külge seotakse julgestusköis ja kinnitatakse varustust)
Köied ja lindid - kasutatakse peamiselt julgestamiseks. Köied jagunevad staatilisteks ja dünaamilisteks (venivad kuni 37% et summutada kukkumise lööki), põhiköis on enamasti 9-11,5 mm jäme ja 50-70 meetrit pikk.
Julgestus- ja laskumisvahendid - kasutavad köie hõõrdumist vahendis selle liikumise blokeerimiseks või kontrollimiseks. Enamlevinud on laskumiskaheksa, ATC/ shell , Gri-Gri ja nende variatsioonid . Enamus neist (va. Gri-Gri tüüpi) võimaldavad kahe köie kasutamist. Vahend kinnitatakse ronimisvöö külge lukustatava karabiini abil.
Karabiinid - metallisulamist erineva (üldjoontes ovaalse) kujuga ühenduslülid. Kasutatakse julgestuse organiseerimise kõigis etappides. Väga vajalikud ja universaalsed jubinad ilma milleta kindlasti läbi ei saa. Eristatakse lukustatavaid (keeratava muhviga) ja vabakäiguga karabiine.
Julgestusvahendid - väga mitmekesine varustuse rühm. Kasutatakse kunstlike julgestuspunktide loomiseks. Jagunevad aktiivseteks ja passiivseteks julgestusvahenditeks.
- Passiivsed - ei sisalda mehaaniliselt liikuvaid osi ja on seepärast lihtsa ehitusega. Siia kuuluvad erinevat tüüpi klemmid ja kaljunaelad.
- Aktiivsed - enamasti mingit vedrumehhanismi sisaldavad julgestusvahendid mis kiilutakse kaljuprakku. Näiteks frendid, Bigbro'd.
Muu varustus - kõiksugu erivarustus mida veel kaljuronimises vaja võib minna. Kaljuhaamrid, redelid, rippuvad telgid, haaratsid, haulamiskotid ja muu säärane.

[redigeeri]Raskuskategooriad
Pikemalt artiklis Kaljuronimise raskuskategooriad
Kaljuronimise raskuskategooriad on mõeldud raja raskuse edasiandmiseks mingi konkreetse süsteemi kaudu. See muudab rajad ja marsruudid omavahel võrreldavaks ja annab võimaluse otsustada raja jõukohasuse üle. Valdav osa vabaronimise süsteeme põhineb vaid raja tehnilise raskuse hindamisel ehk sellel, kui rasked on raja läbimiseks tehtavad liigutused ja kui palju energiat raja läbimine nõuab. Osad skaalad , näiteks Suurbritannias kasutusel olev, annavad infot ka raja ohtlikkuse ja julgestusvõimaluste kohta. Paljudes riikides kus vähegi kaljusid leidub on loodud oma kohalikud süsteemid.
Maailmas enamlevinud skaalad on:

Bouldering
- Fontainebleau skaala - kasutusel peamiselt Euroopas. Koosneb numbrist (1-9), suurtähe lisandist (A/B/C). Poolkategooria puhul lisatakse "+" märk, näiteks 7C+
- V-skaala - kasutatakse Ameerikas, loodud 90-ndate alguses Hueco Tanks'i piirkonna tarbeks. Hetkel katavad vahemikku V0 kuni V16

Vabaronimine
- Prantsuse skaala - maailmas hetkel levinuim. Põhimõte sama mis Font skaalal, vahe on väiketähe kasutamises. Näiteks 7c+
- Ameerika skaala ehk YDS - kasutatakse valdavalt Põhja-Ameerikas. Tähistus koosneb üldkategooriast (1-5) ja täpsustavast numbri- ning tähelisandist (a/b/c/d). Näiteks 5.11c kus 5 on üldkategooria ja 11 ning c täpsustavad alajaotused. Traditsioonilisel ronimisel kasutatakse tähe asemel märke "+" ja "-", märkimaks kategooria kohta raskeid ja kergeid radu. Näiteks 5.11-/5.11/5.11+
- Briti saartel kasutatav - koosneb üldosast ja tehnilist raskust märkivast osast. Esimene võtab kokku nii raja tehnilise raskuse kui ohtlikkuse (julgestusvõimalused), teine näitab raskeima liigutuse tehnilist keerukust. Näiteks HVS ( Hard Very Severe) 4b.
Abironimine - abironimise skaala näeb kogu maailmas põhimõtteliselt sarnane välja, koosnedes tähest A (aid) ja numbrist 1-5. Puhta abironimise korral (ei kasutata haamrit ja naelu) asendub A tähega C ( clean ). Näiteks A2 või C1. Kategooriate tõlgendamine sõltub suuresti piirkonnast. Venemaa A3 ei ole Ameerikas tingimata A3 vaid võib olla ka A1.

.DOCX Laadi alla originaalfail 7 lk · .docx · 8 allalaadimist

50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.

~ 7 lehte Lehekülgede arv dokumendis

2010-05-30 Kuupäev, millal dokument üles laeti

8 laadimist Kokku alla laetud

0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid

reimps96 Õppematerjali autor

Psöju infot algajatele ja harrastajatele , hirmud mis ronijaid kõidavad, juttu on ka proffessionaalronijatest, treeningprogrammid ja sagedused algajatele kui ka proffidele, tasakaalu õppimine ja motivatsiooni tekitamine, ohutus ja nõuanded nii seina kui kaljuronimisele

Sarnased õppematerjalid

316

pdf

JAOÜLEMA KÄSIRAAMAT

Kaitseväe Ühendatud Õppeasutused Võru Lahingukool JAOÜLEMA KÄSIRAAMAT 2012 EESSÕNA Jaoülema käsiraamat on oma olemuselt õpik, mille kaante vahele on koon- datud meie Kaitseväe arusaam jalaväejao lahingutegevusest. Jaoülema käsiraamat on suunatud sõjaaegsetele maaväe ja Kaitseliidu jao-ülematele ning seda peab kasutama põhilise õppevahendina jaoülemate väljaõppes. Kuigi käsiraamatu kirjutamisel on silmas peetud eelkõige jalaväejao üle- maid, sobib see kasutamiseks ka kõikide teiste relvaliikide jagude ja mees- kondade ülemate väljaõppes. Jaoülema käsiraamat annab võimaluse ühtlustada jaoülemate väljaõpet Kaitseväe väljaõppekeskustes ja Kaitseliidus ning tagab ühtse arusaama jaoülema rollist lahingus. Selleks, et see ühtne käsitlus vastaks kõige pa- remini meie vajadustele ja lahinguvälja nõudmistele, ei tohi käsiraamatu kasutajad mitte mingil juhul õpikut ainult passiivse

Sõjandus

Erakorralise meditsiini tehniku käsiraamat

937

pdf

Erakorralise meditsiini tehniku käsiraamat

Erakorralise meditsiini tehniku käsiraamat Toimetaja Raul Adlas Koostajad: Andras Laugamets, Pille Tammpere, Raul Jalast, Riho Männik, Monika Grauberg, Arkadi Popov, Andrus Lehtmets, Margus Kamar, Riina Räni, Veronika Reinhard, Ülle Jõesaar, Marius Kupper, Ahti Varblane, Marko Ild, Katrin Koort, Raul Adlas Tallinn 2013 Käesolev õppematerjal on valminud „Riikliku struktuurivahendite kasutamise strateegia 2007- 2013” ja sellest tuleneva rakenduskava „Inimressursi arendamine” alusel prioriteetse suuna „Elukestev õpe” meetme „Kutseõppe sisuline kaasajastamine ning kvaliteedi kindlustamine” programmi Kutsehariduse sisuline arendamine 2008-2013” raames. Õppematerjali (varaline) autoriõigus kuulub SA INNOVEle aastani 2018 (kaasa arvatud) ISBN 978-9949-513-16-1 (pdf) Selle õppematerjali koostamist toetas Euroopa Liit Toimetaja: Raul Adlas – Tallinna Kiirabi peaarst Koostajad: A

Esmaabi

192

pdf

NOORTELAAGRI KORRALDAJA KÄSIRAAMAT

EESTI NOORSOOTÖÖ KESKUS HARIDUS- JA TEADUSMINISTEERIUM NOORTELAAGRI KORRALDAJA KÄSIRAAMAT Tallinn 2005 Koostanud: Elo Talvoja Viire Põder Helen Veebel Argo Bachfeldt Anne Luik Kadri Kurve Kujundaja: Tiina Niin Keeletoimetaja: Anne Karu Tehniline toimetaja: Reet Kukk ISBN 9985-72-158-6 (trükis) ISBN 9985-72-159-4 (PDF) SISUKORD Noorsootöö seadus 5 Noortelaagri tegevusloa väljastamise kord 10 Noortelaagri ning projektlaagri juhataja ja kasvataja kvalifikatsiooninõuded 12 Noortelaagri registri asutamine ja noortelaagri registri pidamise põhimääruse kinnitamine 15 Noortelaagri registri pidamise põhimäärus

Amet

1072

pdf

Logistika õpik

Eesti Rahvusraamatukogu digitaalarhiiv DIGAR Eesti Rahvusraamatukogu digitaalarhiiv DIGAR Ain Tulvi LOGISTIKA Õpik kutsekoolidele Tallinn 2013 Eesti Rahvusraamatukogu digitaalarhiiv DIGAR Käesolev õppematerjal on valminud „Riikliku struktuurivahendite kasutamise strateegia 2007- 2013” ja sellest tuleneva rakenduskava „Inimressursi arendamine” alusel prioriteetse suuna „Elukestev õpe” meetme „Kutseõppe sisuline kaasajastamine ning kvaliteedi kindlustamine” programmi „Kutsehariduse sisuline arendamine 2008-2013” raames.

Logistika alused

268

pdf

Logistika õpik 2013-Ain Tulvi

Baas Logistika

docx

A.dumas Kolm musketäri terve raamat

Alexandre Dumas _ «Kolm musketäri» EESSÕNA, milles selgitatakse, et is- ja os-lõpuliste nimedega kangelastel, kelledest meil on au oma lugejatele jutustada, ei ole midagi ühist mütoloogiaga. Umbes aasta tagasi, kogudes kuninglikus raamatukogus materjali «Louis XIV ajaloo» jaoks, sattusin ma juhuslikult «Härra d'Artagnani memuaaridele», mis oli trükitud -- nagu suurem osa selle ajajärgu töid, kus autorid püüdsid kõnelda tõtt nii, et nad ei satuks selle eest pikemaks või lühemaks ajaks Bastille'sse -- Pierre Rouge'i juures Amsterdamis. Pealkiri võlus mind: võtsin memuaarid koju kaasa, muidugi raamatukoguhoidja loal, ja lugesin nad ühe hingetõmbega läbi. Mul ei ole kavatsust hakata analüüsima seda huvitavat teost, piirduksin ainult tema soovitamisega neile lugejatele, kes tahavad saada pilti ajastust. Nad leiavad sealt meistrikäega joonistatud portreid, ja kuigi need visandid on enamuses tehtud kasarmuustele ja kõrtsiseintele, võib neis siiski niisama tõep?

Kirjandus