Uimastid ja uimastisõltuvus referaat (0)

Jüri Gümnaasium
UIMASTID JA UIMASTISÕLTUVUS
Referaat
Koostaja:
Juhendaja :
Jüri
2011
Sisukord
MIS ON UIMASTID EHK NARKOOTIKUMID ?
DEPRESSANDID , STIMULANDID JA HALLUTSINOGEENID
UNI JA UINUTID
LAHUSTID
NARKOOTIKUMIDE KURITARVITAMINE EHK VÄÄRKASUTAMINE
SÕLTUVUS
ABI ON KÄEULATUSES
LÕPETUSEKS
KASUTATUD KIRJANDUS
MIS ON UIMASTID EHK NARKOOTIKUMID?
Uimastid, nii nagu tegelikkuski, näivad olevat loodud ajamaks segadusse neid, kes soovivad kõikjal näha selgeid eraldusjooni ning maailma kerge vaevaga mustaks ja valgeks jaotada. Kuid see, mismoodi saame hakkama väljakutsega selgitada enda edaspidist suhet nende keemiliste ühenditega ja nende poolt pakutavate määratute ohtude ja võimalustega, võib ostustada ära meie võimalused mõistliku liigina ellu jääda ja areneda.
Uimasti on lihtne meditsiiniline , orgaanilise või anorgaanilise päritoluga aine. Kasutatakse puhtalt või segudes – selliselt on defineeritud mõistet sõnaraamatus. Tegelikkuses on need palju keerulisemad ained. Narkootikumideks peetakse tavaliselt keemilist ainet, mis mõjub inimese organismile ning võib muuta meeleolu, käitumist, nägemus-, kuulmis-, ja tundeaistinguid. Narkootikume on mitmesuguse värvija kujuga ning neid esineb eri olekutes.
Uimasteid on palju, praegusajal rohkem kui kunagi varem. Looduslikku päritolu uimasteid on tarbitud küll aastatuhandeid, kuid sünteetilised uimastid on suhteliselt uus nähtus, eksitades paljusid, kes arvavad , nagu oleksid ka need keelatud ained juba ammu olemas olnud. Moodne maailm sisaldab palju suuremat uimastite mitmekesisust nii uute uimastite tuleku kui ka selle tõttu, et loodulikud uimastid ei püsi enam oma areaalis. Algselt Väike-Aasias tärganud oopiumimoon kasvab nüüd nii avalikel kui salajastel põldudel kõikidel jääga katmata kontinentidel, ja heroiini veetakse palju kaugemale kui enne lennukite ja suurte laevade aega.
Ka meie igapäeva elus esineb narkootikume: tass teed või kohvi sisaldab kofeiini-nimelist narkootikumi, mis stimuleerib närvisüsteemi ning muudab inimese erksamaks. Selle narkootikumi ja näiteks heroiini vahe seisneb sellel, et kofeiini tarvitamine on seaduslik. See on seaduslik aga vägagi ohtlik narkootikum .
DEPRESSANDID, STIMULANDID JA HALLUTSINOGEENID
Uimastid on ained, mis mõjutavad kesknärvisüsteemi, mõjutavad ka teadvust, muutes inimese meeleolu, taju ja käitumist. Toime eripära järgi jaotatakse neid aineid kolme suurde rühma – depressandid, stimulandid ja hallutsinogeenid
Stimulandid
Stimulandid ehk ergutid stimuleerivad kesknärvisüsteemi. Tavaliselt tõstavad need ained sõdame rütmisagedust.vererõhku ja lihaspinget.Kasutajad usuvad,et stimulandid suurendavad nende
töövõimet.Tegelikult paraneb küll tähelepanuvõime,kuid reaktsioonid aeglustuvad. (amfetamiin, kokaiin , kofeiin)
Depressandid
Depressandid ehk rahustis tekitavad väikestes kogustes pruugituna kerget eufooriat (põhjendamatut heaolutunnet), kuid enamasti alandavad nad tundlikkust, kahjustavad motoorseid reaktsioone ning pikendavad reaktsiooniaega. Suurte dooside korral muutub inimese kõne segaseks ning ebakindlaks, ette võib tulla ka teadvusekaotust. Tekitavad masendust kuni enesetapuni, või hoopis erutust – siis on inimene joobes ja ei kontrolli oma käitumist. Depressantide eripäras seisneb selles, et nad võimendavad üksteist – kahe depressandi on tugevam kui nende mõju eraldi. ( barbituraadid , alkohol ja rahustid )
Hallutsinogeenid
Hallutsinogeenid on narkootikumid, mis põhjustavad hallutsinatsioone. Neid kutsutakse ,,retkedeks’’ (trips) ning tulemuseks võivad olla head või halvad kogemused, aga nad on siiski väga ohtlikud. Nende mõju alla võib inimene tunda hirmu või teha rumalusi ja ennast ohtu seada. Samuti on võimalikud ,,kordusetendused’’ (flashbacks), mis ilmnevad tükk aega pärast tarvitamist ja on tõesti hirmsad. (LSD)
UNI JA UINUTID
Ideaalset uinutit veel ei ole. Kuigi esimesel-teisel ööl uni oluliselt paraneb, hakkab kestvamal ravimiune nautimisel seda vähemaks jääma. Pikemast uinutikuurist loobumine kulgeb vaevaliselt , sest und on vahel veel vähem kui enne uinutit oligi. Sellepärast piirdutakse unehäirete ravimisel lühikeste ravimiperioodidega. Kui loobumine osutub raskeks, peab seda tegema annust vähehaaval vähendades.
Rahustite ja uinutite ebasoovitatavad mõjud

kesknärvisüsteemi üldine pärssimine

unisus

mälupuudulikkus

reaktsiooniaja pikenemine

alkoholi jms toime tugevnemine – mürgituseoht

paradoksaalsed reaktsioonid – ärevuse suurenemine või agressiivsus
LAHUSTID
Lahustite nuusutamine on üks odavaimaid ja vastikumaid uimastikasutamise viise. See, kuidas lahustid inimesi tapavad, on niihästi ebameeldiv kui ka häiriv, vahel koguni naeruväärne.
Nuusutamine on suhteliselt turvaline kokaiini võtmise viis. Kuna membraan on väike ja kokaiin jõuab vereringesse vähehaaval. Kui kokat viiakse kehasse päraku või tupe kaudu, siis pääeseb alakeha suurematest limaskestadets rohkem läbi, seepärast võib kokaiiniannus, mis pole nuusutamisel ohtlik, anaalse või vaginaalse osutada surmavaks.
NARKOOTIKUMINE KURITARVITAMINE EHK VÄÄRKASUTAMINE
(Kui mis tahes narkootikumi, näiteks heroiini, kasutatakse selleks mitte ettenähtud moel või ilma, et see oleks arsti poolt välja kirjutatud)
Kui narkootikumi pidevalt tarvitada tekib taluvus . Taluvus on organismi harjumine narkootikumiga nii, et sama efekti saavutamiseks tuleb seda rohkem ja rohkem tarbida. Samuti tekib ka sõltuvus, kui inimene on narkootikumiga vaimselt ja füüsiliselt nii ära harjunud , et normaalsekt eksisteerimiseks peab seda pidevalt tarvitama ja ta ei suuda lõpetada, ilma et vaevleks ebameeldivate võõrutusnähtude käes. Sõltuvuses olevat inimest nimetatakse narkomaaniks, kes vaevleb narkomaania käes. Narkomaania on kui inimene ei suuda narkootikumi tarvitamist lõpetada, kuigi ta seda soovib. Inimese tervist kahjustavad ka võõrutusnähud. Ehk keha reaktsioon, kui narkootikumi manustamine lõpetatakse. Füüsiline mõju võib ulatuda peavaludest higistamise , krampide, kontrollimatu värisemise ja isegi surmani. Psühholoogiliselt himustab inimene narkootikumi ikka edasi ning seda võib olla veelgi raskem taluda, kui kehalisi kannatusi.
Narkootikumide tarvitamise ohtlikkus:

Üledoos – Kuigi tarvitaja ei pruugi seda soovida , on siiski liiga lihtne võtta kavatsetust suurem doos , tagajärgede eest kallilt makstes. Tema käitumine võib kontrolli alt väljuda, mis on üsna hirmus , ning võib isegi kokku kukkuda ja üledoosi tagajärjel surra.

Sõltuvus – Kui tarvitatakse mõnda narkootikumi pidevalt ja suurendad pidevalt doosi, et mõju säilitada, on oht jääda sõltuvaks. Uimastid võivad võtta võimust kogu elu, aja, energia ja raha üle.

Narkootikumide segamine – Mitte kunagi ei ole tark tegu eri narkootikume koos tarvitada. Kõigepealt on oht kahekordselt sõltuvaks jääda, siis suurenevad veel kõik ohud ja kõrvalmõjud, mis kaasnevad ühe ainega. Tarvitades alkoholi koos depressantidega (nt rahustid), võib parimal juhul oksendada nii kui ei kunagi varem, halvemal juhul aga surra.

Kunagi ei või teada – Üks põhilisi narkootikumidega kaasnevaid ohte on nende mõju etteaimamatus. On võimatu öelda kuidas erinevad narkootikumis erinevatele inimestele mõjuvad. Kõik sõltub suuresti sellest, millise inimesega on tegu, millises tujus ta on, kus ta parasjagu on, kui palju ta võtab, kui puhas on aine ja kuidas seda manustatakse (suitsetatakse, tõmmatakse ninna, neelatakse alla, süstitakse). Kuna paljusid narkootikume segatakse teiste ainetega, et neid ,,lahjendada’’, ei või iialgi teada, mida täpselt tarvitad – see võib olla iga kord erinev – ja mis mõju sel kombinatsioonil on.

Kehalised kõrvalmõjud – Võib esineda oksendamist, peavalusid, kõhuvalusid ja ka üldiselt oled haigustele palju vastuvõtlikum. Pikaajalised kasutajad ei kipu on välimuselt suurt tähelepanu pöörama – narkootikum on põhiline, ja kogu elu keerleb selle ümber. Mõju all olles on ka oht sattuda õnnetustesse, näiteks liiklusõnnetusse.

Narkootikumid ja seadus – Kui ostad, müüd või kasutad illegaalseid narkootikume, rikud sellega seadust ja sind võidakse vastutusele võtta. Ja mitte ainult – mõningate arvutuste kohaselt on 90% noortest seaduserikkujatest süüdi mõistetud just narkootikumidega seotud kuritegude pärast. Narkootikumide tarbimine on kulukas komme – näiteks heroiinisõltlasel võib päevas narkootikumide peale kuluda üle 2000 krooni. Raha hankimiseks pöörduvadki inimesed kuritegelikult teele.
SÕLTUVUS
Kui uimasteid on tarvitatud teatud aja vältel, toimub muutus, mida on raske olematuks teha. Selle asemel, et võtta uimastit mõnutunde suurendamiseks , vajab uimastisõltlane seda, et üldse millestki mõnu tunda. Uuringud on näidanud,et intensiivne kokaiinitarvitus vallutab kehakeemia. On teada, et kokaiinisõltlaste dopamiinitase hüppab enne, kui nad uimastit võtavad. Kui kokaiini ei manustata kannatavad inimesed pöörast uimastinälga. Kestev kokaiini pruukimine näib muutvat ka loomulikku ajutegevus. Seks ja söömine kuuluvad normaalselt organismi põhieesmärkide hulka aga kokaiinisõltlastel on need tõrjutud tagaplaanile ja peamine vajadus on võtta veel kokaiini.
Tavaliselt on sõltuvuse väljakujunemine kompleksne probleem, milles põimuvad bioloogilised, psühholoogilised ja sotsiaalsed tegurid. Osal inimestel võib sõltuvuseni jõudmine võtta aastaid, teistel aga võib see tekkida mõne nädalaga.
Sõltuvus on tekkinud siis, kui inimene ei suuda enam kontrolli hoida ainete kasutamise üle.
Üht võimalust uurida, kuivõrd ilmneb sõltuvuse tunnuseid mingil kindlal perioodil, pakub järgmine test. Kui inimesel on viimase 12 kuu jooksul esinenud allpool loetletutest vähemalt 3 tunnust, siis on sõtuvus välja kujunenud.
*Organismis on tekkinud taluvus vastava aine suhtes-soovitud efekti saavutamiseks tuleb tarvitada suuremaid ainekoguseid, kuna endine kogus enam ei mõju.
*Ainest loobumine või koguse vähendamine toob kaasa mitmesuguseid füüsilisi ja psüühilisi probleeme. Näiteks ärevustunne või hallutsinatsioonid.
*Ainet tarvitatakse pikema aja jookul või suuremal hulgal, kui algselt planeeriti. See viitab sellele, et inimene ei suuda aine tarvitamist kontrollida.
*Korduvad katsed aine tarvitamist vähendada jäävad asjatuks.
*Aine tarvitamine on hakanud oluliselt mõjutama inimese elu. Uue koguse hankimisele, aine pruukimisele, või selle mõjust toibumisele kulutatakse palju aega, seetõttu on hooletusse jäetud muud eluvaldkonnad - pere- ja sõprussuhted, töö ja vabaaja tegevused.
*Ainet manustatakse ka siis, kui see toob kaasa mingeid füüsilisi või psühholoogilisi probleeme, mis võivad aine tarvitamise tagajärjel ainult süveneda.
ABI ON KÄEULATUSES
Narkomaania on keeruline probleem, tihti on raske selgelt mõelda, kust võiks abi saada. Emotsioonid ja hirmud takistavad praktilise nõuande ja abi pakkumist. Narkoprobleemist pääsemiseks ravivõimaluste otsimine võib näida keeruline ja hirmuäratav. Liigseks muretsemiseks pole siiski põhjust – informatsiooni, konsultatsiooni ja nõuandeid pakuvad paljud organisatsioonid ja kui na ei oska konkreetse probleemi korral aidata, viivad nad abivajaja kokku selleks kompetentsete isikutega.
Narkootikumidest loobumiseks leidub sama palju põhjuseid, kui nende kasutama hakkamiseks. Võimalik et uimastite kasutamise tõttu on kaotatud ühendus pere ja sõpradega, kuna nad ei suuda kõrvalt vaadata, kuidas uimastid neile lähedase inimese elu rikuvad, ega mõista kõrvalseisjana probleemi tõelist olemust. Võib-olla saab ühel hetkel lihtsalt kõrini pidevast halvast enesetundest, vaid hetkelisest mõnust, lõputust masendus -, jõuetus-, ja süütundest. Tervise ja enesehinnangu taastamisel on narkootikumidest loobumisel vägagi oluline koht.
LÕPETUSEKS
Ahvatlused, millele inimesed on alati leidnud ja tõenäoliselt alati saavad leidma kõige raskema olevat vastu panna, on seks, raha ja võim. Uimastid ja toid kuuluvad ka ahvatluste nimekirja, kuid kaugeltki mitte selle tippu. Siiski võib meie ’’narkootikumiprobleemi’’ vaadelda kui võitlust ahvatlusega.
Üldjoontes on ju igaühele selge, mida uimastitest tuleva kahju vastu tegema peaks. Mitte lasta lastel ja noortel tubakat, alkoholi ja muid uimasteid kätte saada, keelata avalikes kohtades tarvitamine, panna uimastitega hangeldajad kinni, ravida alkohoolikuid ja narkomaanid terveks – ja ongi kõik. Miks see tegemata on ? Sest inimesed tahavad uimasteid tarvitada, sealhulgas ka need, kes töötavad otsustavatel töökohtadel. Uimastid on ravimid ja neil on soovitavaid omadusi. Uimasti on kaup, mille pealt saavad teenida nii mõjukad isikud kui terved riigid. Mõistlikult talitlevate ühiskondade üldise reguleerituse on piirid. Ja mistahes üksikmeetmeid on piiratud ulatuvuse ja tõhususega.
Kui oleme otsustanud pidada uimasteid küllalt ohtlikuks, ei midagi nende vastu ette võtta, siis esimeseks asjaks on teadmised. Tubaka, alkoholi ja keelatud uimastite kahjulikkus tervisele olgu üldiselt teada. See on tervisekasvatuse ülesanne, aga tervisekasvatus ei pea olema kuivade faktidega hirmutamine. Et uimastid on halb valik, saagu noortele inimestele selgeks muu elu see, mis pakub neile võimaluse ennast hästi tunda ja põnevalt aega veeta.
KASUTATUD KIRJANDUS
Jaanus Harro ,,Uimastite ajastu’’, Tartu Ülikooli kirjastus, 2006
Mike Haskins ,,Meelemürgid'', inglise keelest tõlkinud Marja Liidja, Essen, 2003
Anita Ganeri ,,Uimastid’’, Egmont Estonia, 2000
Juri Uljas ja Thea Rumberg ,,Psühholoogia'', gümnaasiumiõpik, Koolibri, 2002