Tavalisemad hüdrolüüsitavad sidemed on Estrid- rasvades Amiidid- valkudes Glükosiid- süsivesikutes SÖÖTMISÕPETUS SÖÖTADE PÕHILISED TOITEFAKTORID TOITEFAKTORITE ÜLDINE KLASSIFIKATSIOON TOITEFAKTORID ENERGIA - kõikide biokeemiliste protsesside käivitaja. Söötade energiasisaldus sõltub nende kuivaine koostisest. Rasvarikaste söötade kuivaine 1 kg võib sisaldada kuni 6 megakalorit (Mcal) energiat, rasvavaeste söötada kuivaine kg 3,6 - 3,8 Mcal. Kuivaines sisalduv toorkiud on sööda seeduva energia sisaldust vähendav komponent. Toorkiud on keemiliselt süsivesik, kuid ei allu seedefermentide toimele. PROTEIIN - kõik lämmastikku sisaldavad ained söödas. SEEDUV PROTEIIN - kõik need lämmastikku sisaldavad ained söödas, mida organism kasutab keha-, piima- ja munavalkude ülesehitamiseks. Valk sisaldab keskmiselt 16 %
Nendeks on diatomeed ehk ränivetikad, rediolaarid (kiirloomad), kelle skeletid on üles ehitatud merevees sisalduvatest räniühendeist. Diatomeede kudedes ulatub ränisisaldus kuni 685, molluskites, okasnahksetes ja kolrallides kuni 0,8%. Räni osalemist on tuvastatud diatomeede valgussünteesis ja amööbide ning ripsloomade elutegevuses. (11) Ränirikkamad taimed on lõikhein, kuusk, lehtmänd, palm, bambus(kuivainest 1,5-2% räni), nisu, oder, riis, suhkrupeet. Redises ja ploomides on kuivaine kohta kuni 3% räni. Räni vajakul aeglustub taimekasv, väheneb saak ja lehed kärbuvad. Räniühendid annavad viljakõrrele tugevust ja elastsust. Paljude imetajate organismis on räni elementide levimuselt 15. kohal. Kalades on 0,01% räni, putukais kuni 0,6%. Kanaorganismis on 0,006%, sulgedes aga kuni 0,14%. Ränirikkamad on loomakarvad, -kabjad, - sarved, inimjuuksed ja küüned. Tumedad juuksed (0,1% räni) on ränirikkamad kui blondid (0,05%). Inimkehas on
Kuressaare Ametikool Silver Joonas Vahtra HEERINGAS Juhendaja: Taimi Kiissa Kuressaare 2010 Sissejuhatus Selle referaadi teema on heeringas(Clupea harengus). heeringas on alati olnud ja on ka tänapäeva meie toidulaua oluline koostis osa. Selles töös uurin järgmisi teemasid: Heeringa toiteväärtus, ränne, kasvuala, iseloomustus ja kasutamine toidus, samuti toon ära mõned eelroa ja põhiroa retseptid, kus üheks koostisosaks on heeringas. Kalade ränne Heeringad elavad avamerel, kevadel kudevad vormid lähenevad rannikule, sügisel kudevad koonduvad madalaile. Kasvuala Heeringad elavad põhiliselt meres ja moodustavad seal suuri parvi. Heeringa kasvu ala on lai, alates Põhja-Jäämere idapiirkonnast (Valge meri), Vaiksest Ookeanist kuni parasvöötme ja troopiliste meredeni. Läänemeres elab heeringa kääbusvorm räim. Heeringalisi on kokku umbes 400 liiki ja nad on olulised toiduallikad. Emased heeringad...
Veiste kodustamine ja põlvnemine. Kodustati 6-2 aastatuhat e.m.a. Kirde-Aafrika ja Edela-Aasia. Niiluse, Tigrise ja Eufrati jõe aladel. P-Aafrika ja Sahara kõrb. Veiste ulukeellased:Tarvas ehk ürgveis, Jakk,Kaugaasia veised (Banteng ja Gaur),Piisonid (euroopa ja ameerika), aasia pühvild ja aafrikapühvlid. Veisekasvatuse olukord maailmas ja Eestis. Maailmas: Veised: 1338, Pühvlid 158,6 (milj)Eestis: Veiseid: 240 tuhat, kellest 200 piimav ja lihav 40,5 Tõu mõiste ja kujunemine. Tõug on ühte liiki kuuluvate koduloomade küllalt suur rühm, kellel on ühesugune põlvnemine, välimik , maj kasulikud om ja ühesugused nõuded keskkting suhtes. Tal peab olema kindel levila e. Areaal. (peab olema isoleeritud teistest populatsioonidest ja ei tohi toimuda sugulsaretus) Veisetõugude klassifikatsioon. Aluseks lihajõudlus ja piimajõudlus (piimatõud,lihatõud, komb. Tõud). Arenguastme j:primitiivsed tõud, üleminekutõud ja aretustõud. Piima- ja lihatõud. (ees...
· Ettekannete teemad : vt tv lk 54 "punase raamatu" aadress ! , http://bio.edu.ee/taimed · miks on taim-looom kaitse alla võetud ja mitmendasse kaitsealuste liikide kategooriasse nad kuuluvad . · Mille alusel jagatakse kaitsealusaid liike katekooriatesse ? · Mis on sinu liigi ohustatuse põhjus? · Liigi kirjeldus: välimus , paljunemine , toitumine(loomadel) , elupaik jne.. · liigi tähtsus ökosüsteemis ja inimeste jaoks · midagi huvitavat · ettepanekuid liigi kaitsmiseks , "päästmiseks" . I KATEGOORIASSE kuuluvad kõige ohustatumad liigid, need on loetletud seaduses. II KATEGOORIASSE kuuluvad haruldased ja veidi vähem ohustatud liigid. III KATEGOORIA kaitsealused taime-, seene- ja loomaliikid ning kivististed. Korallide kolooniad kasvavad väga aeglaselt, harva rohkem kui paar sentimeetrit aastas Paari viimase aastakümnega on saastatus, liiga suur kalapüük, kiir...
·Rokfory juust Prantsusmaalt, hallitusjuust, teda nimetatakse kuninga juustuks ·Parmesany juust Itaaliast, tugeva maitsega ja lõhnaga. 1880.aastal hakati juustu valmistama Eestis, Kuressaares - emmentaler juust. Kõige suuremad juustutootjad on Ameerika, Prantsusmaa, Itaalia ja Holland. Keemiline koostis: piim (lehma-, kitse, lambapiim), 25%-täisväärtuslikku valku, rasva 15- 35% kogu juustu massi suhtes (pakendil märgitakse 10-50%-ni, see määrab kuivaine suhtes). Lahjat juustu ei soovitata praadimisel ja kuumutamisel kasutada, muutub sitkeks. Vitamiinid on samad, mis piimaski, kuid kontsentreeritatud (A, B, D, E-vit.). Juust kombineeritakse puuvilja-dega, kuna sisaldavad vähe C-vitamiine. Mineraalained: Ca, P jt.Mineraalainete vajaduse katteks peaks sööma päevas 100 g juustu. Süsivesikud on vähe, kuna laktoos jääb vadakusse mitte juustumassi. Vett on 40-50%. 100g juustus on 250 - 450 Kcal. Prantsusmaal
KARTUL KARTULI TÄHTSUS Kartul on tähtis toiduaine inimesele ja vajalik tooraine tärklise ning piirituse tööstusele. Kartulimugulad sisaldavad rohkesti vitamiine mineraal ja teisi inimorganismile vajalike aineid (C ja B-rühma vitamiinid). Kartulimugulate keemiline koostis Koostisosa Sisaldus, % Vesi 77,6 Kuivaine: 22,4 N-ta ekstraktiivained 19,0 Toorproteiin 1,7 Rasv 0,1 Toorkiud 0,6 Tuhk 1,0 Kartuli levik. On pärit Lõuna ja Kesk-Ameerikast. Kasutusele võeti kartul arvatavasti juba 7000 aastat tagasi. Teistesse maadesse hakkas levima 16. saj keskpaigast hispaanlastest meresõitjate kaudu. 16.sajandi lõpp ja 17.saj alguses levis mööda Euroopat Iiri ja Inglismaale
Sel perioodil kogub lehm kehasse varuaineid, mis kindlustavad suure toodangu järgmisel lüpsiperioodil ehk laktatsioonil. *Kaksikute puhul on tiinus 2 nädalat lühem. Erisooliste kaksikute sünni korral on lehmvasikas enamasti sigimatu. Kui tiinus on pikk, siis sünnib arvatavasti pullvasikas. *95% vasikatest sünnib pea ees, 5% tagajalad ees (vajab kindlasti inimestepoolset abi)! *Pärast sündi jäetakse vasikas ema juurde, (pannakse põhk alla poegimisel) *Ternespiim-suurema kuivaine sisaldusega, kollane ja kleepuv. Kõrgem happesus, keetmisel läheb tükki. Ternespiim sisaldab vasikale tähtsaid antikehasid, mis annab vasikale immuunsust. Iga hetkega antikehade sisaldus väheneb. *KUI VASIKAS SÜNNIB ENNEM: 210 päeva-abort 211-266 päeva enneaegne sünnitus *Vasika kuivakslakkumine elavdab vasika vereringet. *Optimaalne lehma karjasoleku aeg on 10-12 aastat. Produktiivne majanduslik eluiga-esimesest poegimisest kuni karjast väljaminekuni ehk umbes 8-10 aastat
• Karjatamine - Soodsate ilmastiku tingimuste korral on võimalik karjamaid karjatada ka suve teisel poolel. Vastasel juhul on soovitatav saak teha siloks või söödaks; Karjamaade ratsionaalse kasutamise tagamise võtted: • Varajane karjatamise algus kevadel; • Karjamaade vahelduv kasutamine; • Karjatamisviis; • Loomaliikide ja rühmade karjatamise korraldamine; Närbsilo – Tegemiseks tuleb niidetud rohumassi närvutada kuni kuivaine sisaldis on ca 33-35%. Sileeritav mas tuleb tihendada ning hermeetiliselt sulgeda. Halvasti tihendatud ja korralikult kinnikatmada siloauku, silopalli satub käärimise lõppedes õhk, mis põhjustab massi kuumenemist ja riknemist. Märgsilo – Tegemise eeliseks on sõltumatus ilmastikust. Vähesed sademed ei takista rohtu õigel ajal korjamiseks. Puuduseks on sellest eralduv mahl. Kuivsilo – Valmistamise eesmärk on sileeruvuse tahamine ilma konservantideta.
Käärimisprotsessis rikastub sõnniku iga gramm miljardite mikroorganismidega, mis koos sõnnikuga mulda viiakse. Seega rikastab ja mitmekesistab sõnnik mulla mikrofloorat, mis on üks tähtsamaid tegureid saakide edasisel suurendamisel. Sõnniku kasutamise peamiseks eesmärgiks ongi mulla huumusvarude taastootmine, energeetilise seisundi korrastamine, mikrobioloogilise tegevuse aktiveerimine ja rikastamine taimetoiteelementidega. Sõnnikulautadest saadakse laudasõnnik, mille kuivaine sisaldus on üle 20%. Looma väljaheidete allapanu (põhk, turvas, saepuru jt) lisamisel saadakse tahe ehk allapanuga sõnnik, kuivainesisaldusega vähemalt 17% (soovitav 20...25%). Veise- ja sealautades ning kanalates, kus loomadele allapanu ei kasutata, saadakse vedelsõnnik, kuivaine sisaldusega alla 8%. Sõnniku kui olulisema orgaanilise väetise kvaliteet sõltub looma liigist, pidamisviisist, kasutatud söötadest, allapanu liigist ja kogusest ning sõnniku säilitamise tehnoloogiast.
44. Valkude muundumine seedetraktis. Valkude ainevahetus eripära mäletsejatel. Roiskumine. Seedetraktis lõhustatakse valgud üle mitmete hüdrolüüsi vaheproduktide kuni aminohapeteni ja sellistena kasutatakse organismis kas plastiliseks otstarbeks või energeetilise lähteainena. Suus ei toimu erilisi muutusi, sest süljes puuduvad proteolüütilised ensüümid. Valkude seedimine algab maos, kus toiduvalkudele toimib maonõre selles leiduvate ensüümidega. Maonõre kuivaine orgaaniline osa sisaldab mitmeid valke (mutsiini, seerumialbumiine ja globuliine), ensüüme, aminohappeid ja vitamiine. Pepsiin on tähtsaim ensüüm, mis katalüüsib valkude lõhustumist. Pepsiini toimel lõhustuvad valgu molekulid üle peptoonide ja teiste hüdrolüüsi vaheproduktide osaliselt kuni aminohapeteni. Peensooles toimub toitainete edasine lõhustumine ja laguproduktide imendumine. Seedetrakti ülemistes osades osaliselt
· Valmistada lehm ette poegimiseks ja järgmiseks laktatsiooniks. · Siis veel proteiini ainevahetuse muutuseks. · Siis veel energia ainevahetuse muutusteks. · Rasvhapete süntees muutub 8kordseks. · Glükoosi süntees 8kordseks. · Proteiini süntees 2kordseks. · Suureneb toitainete vajadus udara näärmekoe arenguks, ternespiima sekretsiooniks, loote arenguks. · 1...2 nädalat enne poegimist väheneb kuivaine söönus. · Tuleb jälgida katiooni-aniooni bilansi(KAB), muidu võib loom jääda poegimishalvatusse. · Kuivaine söömus 10...12 kg päevas September-detsember 2008. a. · Proteiini kuivaines 16...17 % · Kuni 35% kuivainest võiks olla jõusööt. · Eelistada tuleb vatsas fermenteeruvat tärklist. · Soola pole mõtet eriti anda võivad udara veresooned puruks ajada =>verine piim · Poegimisjärgse ratsiooni iseärasusi
.......................................... 6. Rääsumine-.......................................................................................... Toiduainete ja toitumisõpetuse alused Aune Põldma TOIDUAINETE GRUPID KUIVAINED Iseseisev töö: 5 Valige nimekirjast üks kuivaine, mille kohta otsite internetist infot kasvutingimustest, kasutusalast, töötlemisest, säilitamisest jne. Nisu,oder, kaer, rukis, riis, mais, tatar, hirss KUIVATATUD KAUNVILJAD HERNED- koorimata ehk lihvimata- kollased, rohelised, kooritud e.purustatud LÄÄTSED- terved, poolitatud, (punased, rohelised, kiirkeedu) PÕLDOAD- soolaoad AEDOAD- türgi uba SOJAUBA-liha aseaine SUHKUR, SOOL SUHKUR- peensuhkur, pärlsuhkur, tuhksuhkur, tükisuhkur, fariinisuhkur
RAKENDUSFÜÜSIKA Õppeaine nimi "füüsika" pärineb kreekakeelsest sõnast " ", mis tõlkes tähendab "loodus". Antiikajal moodustasid inimeste teadmised loodusnähtuste kohta ühtse terviku füüsika. Aja jooksul inimkonna teadmised loodusest täienesid ja üldisest loodusteadusest arenesid välja iseseisvad eriteadused, nagu astronoomia, keemia, geoloogia jt. Nime "füüsika" on säilitanud teadus, mis uurib aine ja välja üldisi omadusi ning liikumise seaduspärasusi. Esialgu olid füüsikateadmiste peamiseks allikaks vaatlused. Vaadeldes ei mõjutata loodusnähtust, ainult jälgitakse tema kulgu. Loodusnähtuste üksikasjalikumaks tundmaõppimiseks hakati korraldama katseid. Neis püütakse luua tingimusi, milles loodusnähtuse meid huvitav külg avaneks eriti ilmekalt. Vaatlustest ja katsetest saadud andmete põhjal tehakse üldistusi, püstitatakse nn hüpotees teaduslikult põhjendatud oletus. Kui see leiab edaspidiste katsete käigus kinnitust, kujuneb sellest...
nende suuremast lehtede, okaste massist (pinnast). Mida rohkem lehti või okkaid, seda suurem fotosünteesiv mass. Nii on meie peamiste lehtpuude (kased, lepad) lehepinnaindeks (LAI, näitab mitu m2 lehepind on 1m2 kasvupinna kohta) vahemikus 3-5 m2/m2, siis kuusikutes võib see ulatuda ca 15 m2/m2. Näiteks, kuigi kuusel toimub fotosüntees umbes 5 korda väiksema intensiivsusega kui kasel, on nende kuivaine juurdekasv peaaegu võrdne. See on tingitud kuuseokaste palju suuremast assimilatsioonipinnast ja pikemast vegetatsiooniperioodist. 4. fotosünteesi kestusest mida kauem fotosüntees kestab, seda rohkem orgaanilist ainet produtseeritakse. Mitte kogu puudele (metsale) langenud valgust ei kasutata fotosünteesiks, osa puudele jõudnud valgusest peegeldub tagasi. Arvu, mis näitab, kui suure osa moodustab tagasipeegeldunud valgusvoog
·Rokfory juust Prantsusmaalt, hallitusjuust, teda nimetatakse kuninga juustuks ·Parmesany juust Itaaliast, tugeva maitsega ja lõhnaga. 1880.aastal hakati juustu valmistama Eestis, Kuressaares - emmentaler juust. Kõige suuremad juustutootjad on Ameerika, Prantsusmaa, Itaalia ja Holland. Keemiline koostis: piim (lehma-, kitse, lambapiim), 25%-täisväärtuslikku valku, rasva 15- 35% kogu juustu massi suhtes (pakendil märgitakse 10-50%-ni, see määrab kuivaine suhtes). Lahjat juustu ei soovitata praadimisel ja kuumutamisel kasutada, muutub sitkeks. Vitamiinid on samad, mis piimaski, kuid kontsentreeritatud (A, B, D, E-vit.). Juust kombineeritakse puuvilja-dega, kuna sisaldavad vähe C-vitamiine. Mineraalained: Ca, P jt.Mineraalainete vajaduse katteks peaks sööma päevas 100 g juustu. Süsivesikud on vähe, kuna laktoos jääb vadakusse mitte juustumassi. Vett on 40-50%. 100g juustus on 250 - 450 Kcal. Prantsusmaal
sisalduv liigne vesi kondenseerub ning eraldub õhust. Õhu kuivatamine adsorptsioonmeetodil põhineb füüsikalisel nähtusel, kus õhus sisalduv vesi koguneb tahke aine pinnale. Vett siduva ainena kasutatakse tavaliselt geeliks nimetatava ränioksiidi graanuleid. Õhu kuivatamine absorptsiooni meetodil põhineb protsessil, mille puhul õhus sisalduv vesi seotakse keemiliselt kuivatusainega ja tekkinud kuivaine ja vee seos eemaldatakse perioodiliselt kuivati tööruumist. Kuiv pneumosüsteem esitab kõrgendatud nõuded õhu niiskuse sisalduse suhtes, mis vastavad esimesele,teisele ja kolmandale niiskusesisalduse astmele ja eeldab spetsiaalse õhukuivati olemasolu süsteemis. Märja pneumosüsteemi korral ei püstitata erinõudeid õhu niiskusesisalduse suhtes ja suruõhu vee sisalduse vähendamine toimub kompressori järeljahutis, õhu jahtumisel õhukogujas ja vahetult töökoha ees paiknevas filtris
kasutamise riiklik arengukava 2008-2015" näeb ette sätestada põlevkivivaru säästlikul kasutamisel kaevandamise piiriks kuni 20 miljonit tonni aastas. Prioriteetsena tuleb põlevkivi kasutada elektri ja põlevkiviõli tootmiseks riigisisese tarbimise katteks. Turvas Turvas on mittetäielikult lagunenud taimejäänustest koosnev konsolideerumata sete. Turvas on orgaaniline maavara, milles mineraalainete sisaldus ei tohi ületada 35% kuivaine massist. Turvas moodustub liigniiskes keskkonnas, kus orgaanilise aine lagunemine on takistatud, näiteks soodes. Turvas moodustub niiske ning mõõduka kuni jaheda temperatuuriga kliimaga aladel. Seega on turvas levinud peamiselt kõrgetel laiustel(nt: Venemaal, Kanadas, Skandinaavias, Eestis. Turba mattumisel ja tihenemisel võib temast saada kivisüsi. Turvas on maavara, mida kasutatakse kütuse ning taimede kasvupinnasena.
avaveepuhastid. Juurekihtpuhastid Taimkattega pinnaspuhastid Lemled Settekäitlus Etapid: 1) Tihenemine- eesmärgiks on vähendada settemahtu 2) Stabiliseerimine- eesmärgiks on lagundada settes olev orgaaniline aine ja hävitada tõvestavad organismid. 3) Tahenemine- eesmärgiks on eemaldada settest liigne vesi, et sete võtaks vähem ruumi ja oleks kergesti transporditav. Sette kuivaine tihedus: ~ 5%- nagu porine vesi ~ 10%- hapukoore moodi ~ 20% - saab juba hunnikusse panna 30% hunnikut saab labidaga tõsta Sette kasutamine Võimalikud kasutusalad: Põllumajanduses mullaviljakuse tõstmiseks Mullaomaduste parandamiseks Haljastuses Prügilate katmiseks Ladestamine prügilasse Sette ümbertöötlemine ehitusmaterjalideks
tasandil aktiivselt sümplasti. Sümplasti plasmodesme mööda võivad ioonid liikuda kesksilindri elusatesse parenhüümsetesse rakkudesse ja nendest difusiooni teel või aktiivselt juhtsoontesse. Tagajärjeks on ksüleemilahuse madalam veepotentsiaal võrreldes mullalahusega ja vesi liigub veepotentsiaali gradiendi tõttu ksüleemi. Rõhku, mis seejuures ksüleemitorudes tekib, nimetatakse juurerõhuks. Transpiratsioonikoefitsient on defineeritud kui Veehulk, mida taim kulutab ühe ühiku kuivaine kohta. Vee kasutamise efektiivsus on defineeritud kui Taimede veekasutuse kasutegur orgaanilise aine sünteesimisel. WUE = sünteesitud orgaanilise aine hulk/ transpireeritud H2O Õhulõhede passiivne liikumine on Õhulõhede liikumine võib olla ka passiivne, kui avanemise/sulgumise põhjuseks on turgorrõhu muutus sulgrakkude naaberrakkudes. Millest on tingitud turgori muutus õhulõhede avanemisel hommikul
Mahla kontsentreerimiseks kasutatakse kokkuaurutamist, väljakülmumist või pöördosmoosi. väljakülmutamise ja pördosmoosi kasutamisel mahlas säilivad kõik aromaatsed ühendid ja vitamiinid. Kuid ei ole võimalik saada mahla kontsentratsiooniga kõrgem kui 35-50%. Kontsentratsiooni suurendamiseks tuleb kasutada täiendavat aurutamist. · Kokkuaurutamine Mahla kvaliteedi säilitamiseks aurutatakse selle vaakuumaparaatides. Mahla kontsentreeritakse kuivaine sisalduseni 70%. Aroomainete kontsentraati hoitakse eraldi ning lisataks mahla enne selle kasutamist. · Väljakülmutamine See meetod põhineb mahla külmutamisel 0 °C juures, vesi muutub jääks, jää tsentrifuugitakse ja eraldatakse välja, mille tulemusena kuivainesisaldus tõuseb. · Pöördosmoos Põhineb vee eemaldamisel poolläbilaskvate membraanide abil, mille pooride suurus vee molekulidega ühismõõdus. 7. Kuidas valmistatakse kupaazi (kupaazisiirupit)?
külmutuskapis värskena kuni kuus kuud. Muna keeb kuni 90 minutit. Omleti valmistamiseks vajab see küll märksa rohkem vahustamist, kuid tulemus on sama efektiivne kui kanamuna puhul. Jaanalinnumuna maitseb aga pisut teistmoodi...ehk siis midagi gurmaanidele. Munakoore paksus on 3 mm ning rakendust leiab seegi - nimelt valmistatakse neist lampe, ehteid jm. Muna 1522g Jaanalinnumuna sisaldab: o Vett 75% o Valke 47,1% o Rasva 43,7% o A-vitamiini 19,29% (ühe grammi kuivaine kohta) o Tiamiini o Pantoteenhapet o Riboflaviini o Magneesiumi o Tsinki o Rauda [7; 26.03.2008] [9; 27.03.2008] 12 Kuidas avada jaanalinnu muna? Jaanalinnu muna võrrelduna kanamunaga. Üks kaalub 1,6kg ja teine 58g Jaanalinnumuna avamine: 1) Puurida 10-12 mm puuriga mitte väga tugevasti surudes muna ülemisse otsa ava, kustkaudu raputatakse
..tolmu ühendid.Taimele peaks olema eraldatav.Huumuse põhimassi muutuv.Vesi aitab toitaineid laiali kanda niiske ja värske muld kasvamiseks. Mulla mood.polümeriseerunud ja tihkestunud transpiratsioonile aitab kaasa.Taimele on vaja õhk: Õhu koostis- Atmosfääris O2 21% (hästi taimejäänuste ja mikroorganismide 1:300...1200 kuivaine mood) Veeläbilaskuvus- õhus 18..21)CO2 0,035%(hästi õhus 0,1..1,3) N2 hüdrolüüsiproduktid,millede esialgne ehitus ja võime juhtida vett ülemistest kihtidest üle 78% Mullas O2 1...18%(halvasti õhus) CO2 struktuur on täielikult muutunud.Huumus alumistese- 1...6%(halvasti õhus) Mulla hingamine- sisaldab taimede toitaineid ja omab energiat,need sõltub:mehh
analüüsi ja elementaaranalüüsi. Tehnilise analüüsi tulemusena saame teada kütuse niiskusesisalduse, tuhasuse ja kütteväärtuse. Elementaaranalüüsi tulemusena määratakse kütuse põlevaine süsinike, vesiniku, hapniku, lämmastiku ja väävli sisaldus. · Kütus koosneb põlev- ja mineraalosast ning niiskusest. Kujul nagu kütus saabub tarbijale nim. tarbimiskütuseks, niiskuseta on kütuse kuivaine, niiskuseta ja kütuse tuhavaba osa nim. põlevaineks, niiskuse, tuha ja püriitse väävlivaba kütust nim. orgaaniliseks aineks. 3. Kütuste põlevaine. · Kütuse põlevaine peamine koostisosa on süsinik, sellest eraldub suurim osa soojust. Teisel kohal on vesinik. Nii lämmastik kui ka hapnik on kütuses orgaaniliseks ballastiks, vähendades põlevate elementide hulka. Väävel esineb kütustest kolmel
Seepärast on taimel sel ajal suuremad nõuded niiskuse ja toitainete suhtes. Võrsumise algusest kuni loomiseni kulub 30...35 päeva. Õitsemine. Nisu on isetolmleja. Emakasuudmed tolemldatakse oma õietolmuga. Emakasuudmele sattunud tolmuterad hakkavad kasvama. Pärast viljastumist emakasuudmed närbuvad, sigimik aga hakkab kasvama. Sellest kujuneb teris ehk tera. Valmimine. Algul kasvab tera intensiivselt. Seejuures täitub ta kiiresti veega, kuid kuivaine kogunemine on aeglane. Saabub valmimis- ehk küpsemisfaas. 5 Talinisu agrotehnoloogia Lähteülesanne. Talinisu kasvatamine söödaks. Sort ,,Ramiro" Tingimused: 1.Tavatehnoloogia 2. Raske liivsavi lõimisega muld 3. Eelvili-oder 4. Mulla fosforitarve väike, kaaliumitarve keskmine 5. Planeeritav saak- 5t/ha
Kokku on sõnnikut vaja 99t: 99t-98,7t= 0,3t – sõnnikut on piisavalt 3.2.3. Orgaaniliste väetiste andmise aeg ja tehnoloogia Orgaanilise väetise andmiseks on kasutatakse sõnnikulaotur METAL FACH N267/1, mille laotuse ulatus on 10m ja jõuvajadus on 80 hj. Laotorit veab talus olev traktor 2016 New Holland T4.100 nimivõimsusega 74 kw ehk 99 hj. Orgaaniline väetis antakse sügisel ja kevadel vastavalt vajadusele. Tahesõnnik viiakse mulda künniga. Sõnniku kuivaine sisaldus peab olema vähemalt 15% ja selle ühtlast laotamist raskendab sõnniku mitmesugune koostis. Oluline on, et sõnnik saaks mulda võimalikult kiiresti (soovitatavalt 12h jooksul). Sõnniku laotamisel tuleb järgida järgmisi nõudeid: 1. Sõnnikuga ei tohi mulda sattuda võõrkehi; 2. Sõnnikulaotamine peab olema võimalikult ühtlane. Teraviljadele antakse väetist sügisel, mil sõnniku otsene ja kaudne mõju on suurim. 3.3. Lämmastik-, fosfor- ja kaaliumväetiste kasutamine 3.3.1
muda kõrvaldama. Liigmuda eemaldatakse kas otse aerotankist või tagastusmudatorust. Liigmuda juhitakse tavaliselt eelsetititesse, kus ta settib koos eelsetiti settega, ja nn. segamuda pumbatakse mudakäitlusele. On selgunud, et segamuda käitlus on hõlpsam mudade eraldi käitlusest. Eelsetitus ei ole aktiivmudaprotsessi puhul alati vajalik, kuigi ta vähendab aerotanki reostuskoormust ja kõrvaldab suurema osa vees olevast heljumist. Olenevalt 1 g muda orgaanilise kuivaine kohta reoveega ööpäevas tulevast BHT koormusest (g) jaotatakse aktiivmuda protsesse: kõrge-, normaal- või madalakoormuselisteks e. kestusaeratsiooniprotsessiks, kuna siin reovee viibeaeg on muudest variantidest pikem. +Samuti on selles protsessis: orgaanilise aine mineraliseerumine täielikum puhastusefekt kõrgem liigmuda tekib vähem Samal ajal on vajalik: aerotanki suurem maht. Aktiivmudaprotsessil on mitmeid modifikatsioone olenevalt reovee sisseandmisest ja
muda kõrvaldama. Liigmuda eemaldatakse kas otse aerotankist või tagastusmudatorust. Liigmuda juhitakse tavaliselt eelsetititesse, kus ta settib koos eelsetiti settega, ja nn. segamuda pumbatakse mudakäitlusele. On selgunud, et segamuda käitlus on hõlpsam mudade eraldi käitlusest. Eelsetitus ei ole aktiivmudaprotsessi puhul alati vajalik, kuigi ta vähendab aerotanki reostuskoormust ja kõrvaldab suurema osa vees olevast heljumist. Olenevalt 1 g muda orgaanilise kuivaine kohta reoveega ööpäevas tulevast BHT koormusest (g) jaotatakse aktiivmuda protsesse: kõrge-, normaal- või madalakoormuselisteks e. kestusaeratsiooniprotsessiks, kuna siin reovee viibeaeg on muudest variantidest pikem. +Samuti on selles protsessis: orgaanilise aine mineraliseerumine täielikum puhastusefekt kõrgem liigmuda tekib vähem –Samal ajal on vajalik: aerotanki suurem maht. Aktiivmudaprotsessil on mitmeid modifikatsioone olenevalt reovee sisseandmisest ja
kontsentratsioon.Talub 20C külma. Talivijade puudused:võivad hukkuda külmumise,haudumise,vettimise,jääkooriku, külmakergituse,lumiseene kajustuse tagajärjel.Külmumine-taime rakuvaheruumides tekivad jääkristallid, mis kasvades purustavad rakke.Et ära hoida tueb külvata õigeaegselt või lumekogumine.Haudumine-taimed kasut varuained ära hingamiseks ja jäävad nõrgaks.Nii on lume all, ei saa fotosünteesida.Sulas mullas tarvitavad taimed suhkruid 3-5mb 1g kuivaine kohta ööpäevas,s.o.3 korda rohkem, kui külmas mullas.Vettimine-hukkuvad õhupuuduse tagajärjel vees või liigniiskes mullas.See on nt savimaadel lohkudes.Et ära hoida, tuleb sulavett ära juhtida.Jääkoorik-põhjustab taimede hukkumist madala temp ja meh vigastuste läbi.Külmakergitus-kui muld külmub ja sulab pidevalt.Külmudes võib muld paisudes taimejuured puruks rebida. Tuleb parandada mullasrukt ja liigniiskust.Lumiseen-levib kolletena, hävitab kõik taimed
Talub 20C külma. Talivijade puudused:võivad hukkuda külmumise,haudumise,vettimise,jääkooriku, külmakergituse,lumiseene kajustuse tagajärjel.Külmumine-taime rakuvaheruumides tekivad jääkristallid, mis kasvades purustavad rakke.Et ära hoida tueb külvata õigeaegselt või lumekogumine.Haudumine-taimed kasut varuained ära hingamiseks ja jäävad nõrgaks.Nii on lume all, ei saa fotosünteesida.Sulas mullas tarvitavad taimed suhkruid 3-5mb 1g kuivaine kohta ööpäevas,s.o.3 korda rohkem, kui külmas mullas.Vettimine-hukkuvad õhupuuduse tagajärjel vees või liigniiskes mullas.See on nt savimaadel lohkudes.Et ära hoida, tuleb sulavett ära juhtida.Jääkoorik-põhjustab taimede hukkumist madala temp ja meh vigastuste läbi.Külmakergitus-kui muld külmub ja sulab pidevalt.Külmudes võib muld paisudes taimejuured puruks rebida. Tuleb parandada mullasrukt ja liigniiskust.Lumiseen-levib kolletena, hävitab kõik taimed
Igat liiki kasvatati kahes variandis: täisvalguses ja 50% valgustatuse juures (peenra kohale asetati vari). Vegetatsiooniperioodi lõpus määrati kõikide taimede kuivmass. Hindasin saadud masside järgi puuliikide valgusnõudlikkust ja reastasin nad varjutaluvuse järgi (valgusnõudlikkuse järgi), st.kõige varjutaluvam on nr 1, kõige valgusnõudlikum on nr 13 (tabel 2). Tabel 2. Puuliikide jaotus valgusnõudlikkuse järgi 100 istiku kuivaine Juurdekasvu aastane juurdekasv (g) vähenemine järjestus Puuliik valgustatuse juures % 100% 50% Siberi lehis 83,2 37,2 55,29 12 Arukask 246,1 142,8 41,97 11 Harilik mänd 175,4 112 36,15 10
TALLINNA TEENINDUSKOOL Liis Pibre T21ME BIOJÄÄTMETE KÄITLEMINE EESTIS Iseseisev töö Tallinn 2010 1. SISSEJUHATUS Linnastumisega suurenes rahvastiku arv, mis tõi kaasa surve ümbritsevale keskkonnale. Järjest enam kasvab tootmine ja tarbimine ning selle paratamatuks kaasnähuks on jäätmete teke. Jäätmed tekivad toodete ja teenuste elukaare kogu ulatuses, alustades toorainete hankimisest ning lõpetades toote kasutamise lõppemisega. Kuna jäätmeid on väga palju tuleb need kindlasti liigitada, jäätmete erinevate omaduste põhjal valitakse neile sobivaim käitlusviis kordus- või taaskasutamine materjalina, biokäitlus või põletamine ning viimase võimalusena keskkonnaohutu ladestamine. Jäätmeseadus on jäätmed jaganud kategooriatesse, mis omakorda moodustavad tavakodanikele teadaolevad jäätmegrupid ning nende alagrupid, mille järgi inimesed orienteeruvad oma jäätmeid sorteerides. 1. Ta...
Lindude majanduslikult kasulikud omadused ja linnukasvatussaaduste tootmise kiire kasvu soodustegurid Suur sigivus Munakana ja vutt munevad aastas keskmiselt 300 muna, 85%-lise koorumise puhul saadakse 255 tibu. Lihakanadelt saadakse aastas keskmiselt 150 tibu. Lihapartidelt, kalkunitelt ja hanedelt saadakse aastas vastavalt 160, 80 ja 40 tibu. Erinevate linnuliikidega saavad konkureerida sigivuses vaid küülik ja siga, kes annavad aastas vastavalt ka kuni 60 ja 25 järglast. Emise aastatoodangu, 25 tapaküpse peekonsea elusmassi (2500 kg) katavad aga 6 lihakana tibud. Lühike tootmistsükkel Munakanad hakkavad munema 140...150-päevaselt, vutid 45-päevaselt. Koos hautamisega kulub uue põlvkonna munemahakkamiseni kanadel 161...171 ja vuttidel 61 päeva. Munakanalt saab kaks, vuttidelt 5 põlvkonda aastas. Tapaküpseks saavad kana- ja vutibroilerid 42-päevaselt. Kunstlik hautamine Linnuloote emaväline arenemine on kogu tööstusliku linnukasvatu...
Eesti Hotelli-ja Turismikõrgkool Toitlustusteenindus T14 Oskar Hoyer Jana Karavajeva PIIM JA PIIMATOOTED Referaat Juhendaja: Aune Põldma Tallinn 2014 SISUKORD LISAD Lisa 1 Piimakari Lisa 2 Säilitamine 2 1 SISSEJUHATUS Piim on toitev vedelik, mida toodavad emaste imetajate piimanäärmete koed. See on vastsündinute põhiline toit, enne kui nad suudavad mitmekesisemat toitu seedida. Kõige sagedamini mõistetakse Eestis piima all lehmapiima ja nii on kirjutatud ka see töö põhiosas just lehma ehk suguküpse emase veise piimast (lisa 1). Piim on inimeste toidulaual olnud juba varasel kiviajal, umbes 10 000 aastat tagasi. Vanim piltlik jäädvustus on 4500 aastat vana ja pärineb Mesopotaamia Sumerite riigist ning sellel on näha lehmade lüpsmist, piima läbikurnamist ja või valmistamist. Juustu valmista...
tagaspeegeldunud kiirguse väärtus. Suur erinevus esimese kolme ja neljanda kanali vahel, kus peegeldumine kasvab järsult. Aknad 1,5 ja 2 nm , kus peegeldumine korraks langeb. Väga hea kontrast mulla ja taimelehe vahel on punases ja lähisinfrapunases piirkonnas. Taimelehtede optilised mudelid: Prospect mudel peegeldus- ja läbilaskekoefitsent sammuga kuni 1 nm. Sisendparameetrid kuivaine hulk, klorofülli hulk leheüinna ühiku kohta, veekihi paksus, puunide pigmentide kontsentratsioon, rakukihtide efektiivne arv. 4. Muldade optilised omadused. Taimkatte kaugseire baseerub oluliselt rohelise taimestiku ja mulla spektraalsetel erinevustel. Taimkatte uurimisel püütakse mulla mõjust peegeldunud signaalile tavaliselt lahti saada. Mullatüübi teadmine oluline lisainfo kaugseire andmete tõlgendamisel.
Eristatakse: olmereovett tootmisreovett sademevett Reostus sõltub tekkeallikast Reostusaste määratakse: kahjulike ainete kontsentratsiooni või orgaanilise aine lagundamiseks kuluva hapniku kaudu. Reostuskoormus – loodusesse või puhastusseadmeile ööpäevas juhitav reoainete kogus. Reoained esinevad vees lahustunud kujul, kolloidosakestena või lahustumatul kujul (heljumina). Heljum – uuritava reovee filtrimisel standardfiltrile jääva tahke aine kogus. Kuivaine – mõeldakse veeproovi aurutusjääki. Reovees olevad lahustunud ained määratakse vee filtrimisel saadud filtraadi aurutusjäägina. Olulisemateks reostusnäitajateks: orgaaniliste ainete sisaldus taimetoitainete sisaldus heljumisisaldus vee bakteriaalne reostus Olmereovees on ülekaalus süsivesikud 11-18%C; proteiinid 8- 10%, vabad aminohapped 0,51,5%, kõrgemad rasvhapped 23- 25%, lahustunud orgaanilised happed 7-11 %, muud 29-34% C.
Seda meetodit kasutatakse väiksemate nahkade puhul. Happega soolamine Selle meetodi puhul toimub naha töötlemine seguga, mis koosneb 90% keedusoolast, 5% alumiiniummaarjasest ja 5% ammooniumkloriidist. Sool veetustab naha mälvapoole, alumiiniummaarjas toimib kinnitina, soolhape, mis tekib ammooniumkloriidi lagunemisel avaldab pikeldavat toimet. Segu kogus on 30 50% toornaha kaalust. (E. Rimmel) 1. Mille poolest erineb lambapiim lehmapiimast? a) on ca 1,5 korda kõrgema kuivaine sisaldusega b) on ca 1,5 korda madala kuivaine sisaldusega a) on ca 1,5 korda kõrgema kuivaine sisaldusega 2. Kas lambapiimas on võrreldes kitsepiimaga polüküllastamata rasvhappeid? a) rohkem b) vähem a) rohkem 3. Mis piirkonnast on pärit rokfoori lambajuust? a) Itaaliast b) Hispaaniast c) Prantsusmaalt d) Belgiast c) Prantsusmaalt 4. Milline peaks olema kvaliteetse liha saamiseks noorlammaste kehamass enne lihaks
Süsinik - biomolekulide peamine koostisosa, kuna selle elemendi aatomite omadus moodustada ühiste elektronpaaride kaudu kovalentseid sidemeid nii omavahel kui ka teiste elementide aatomitega. Iga süsiniku aatom võib olla niimoodi seotud 1-4 teise süsiniku aatomiga - tekivad süsinikuskeletid, mis on võimelised endaga siduma teiste aatomite gruppe. Ükski teine element ei moodusta nii palju erineva keeruka struktuuriga ja nõnda suuri molekule kui süsinik. Elusrakkude kuivaine massist suurima osa moodustab just süsinik. 4. Süsinikuühendite keskne roll inimorganismis. biomolekulide peamine koostisosa, kuna selle elemendi aatomite omadus moodustada aühiste elektronpaaride kaudu kovalentseid sidemeid nii omavahel kui ka teiste elementide aatomitega. Iga süsiniku aatom võib olla niimoodi seotud 1-4 teise süsiniku aatomiga - tekivad süsiniku skeletid, mis on võimelised endaga siduma teiste aatomite gruppe
PLP- puitlaastplaat, füüsikalisi omadusi iseloomustatakse: 1. Vee neelavus- toimub tänu liimainele aeglasemalt kui naturaalpuidul. 2. Paisumine- pikkuses ja laiuses liigub küllaltki laiades piirides sõltuvalt laastude liigist. 3. Soojusjuhtivus- on väiksem kui naturaalpuidul. Tsementpuitlaastplaat · BETONYP- madala süttivusega, aeglaselt põlev materjal · Kasutatakse- lennukiangaaride valmistamiseks, tulekindlaks siseviimistluseks Puitkiudplaadid · Valmistatakse puu või muudest taimsetetest kiududest koos spetsiaalsete lisanditega ja liigitatakse: 1. Ülikõvad, ülitihedad(HDF) 2. Kõvad nn. Soome papp(tagaseinad ja sahtlipõhjad) 3. Poolkõvad e. Keskmise tihedusega(MDF) 4. Isoleerplaadid- pehmed puitkiudplaadid 5. Viimistlusplaadid- pehmed kuitkiudplaadid Valmistamise tehnoloogia Toormaterjal töödeldakse purustites kõigepealt laastudeks, keedetakse 2% sööbenaatriumi lahuses, e...
hoiustamine hoidlas, laadimine hoidlast laoturisse, vedu põllule ja viimaseks laotamine. Palandiku talus kasutatakse kõikide kultuuride väetisena käärinud põhusõnnikut. Hoidla ja põllu vahemaa ei ole eriti suur, seetõttu kasutatakse otseveoga tehnoloogiat. Talus kasutatakse orgaanilise väetise laotamisel poolripplaoturit, mis on tahalaotusega, sõnnik küntakse 4 h jooksul maasse. Sõnniku ühtlast laotamist raskendab selle mitmesuguse koostis, kusjuures kuivaine sisaldus peab olema vähemalt 15%. Lisaks on oluline ka see, et sõnnik viidaks mulda võimalikult kiiresti (vähemalt 12 h jooksul), et ammoniaak ei lenduks ja taimetoiteelemendid ei väheneks. Peamised nõuded, mille täitmist jälgitakse sõnniku laotamisel: 1. sõnnikuga ei tohi mulda sattuda võõrkehi; 2. sõnnikulaotamine peab olema võimalikult ühtlane. Aedmaasikaid väetatakse paar kuud enne taimede istutamist ehk sügisel enne maa külmumist
kastepunkt langeb, temas sisalduv liigne vesi kondenseerub ning eraldub õhust. · Adsorptsioonmeetod- meetod põhineb füüsikalisel nähtusel, kus õhus sisalduv vesi koguneb tahke aine pinnale. Vett siduva ainena kasutatakse tavaliselt ,,geeliks" nimetatava ränioksiidi graanuleid. · Absorptsioonmeetod- meetod põhineb protsessil, mille puhul õhus sisalduv vesi seotakse keemiliselt kuivatusainega ja tekkinud kuivaine ja vee seos eemaldatakse perioodiliselt kuivati tööruumist. Kuivainet tuleb kuivatisse aegajalt lisada. Samaaegselt vee eraldumisega toimub ka õhus leiduva õli eraldumine. Märg pneumosüsteem- ei püstitata erinõudeid õhu niiskuse sisalduse suhtes ja suruõhu vee sisalduse vähendamine toimub kompressori järeljahutis, õhu jahutamisel õhukogujas ja vahetult töökoha ees paiknevas filtris. Spetsiaalne õhukuivati puudub.
7. Miks on mahetooted kallimad kui tavatooted? · Asukoht ja logistika · Tootmisviisist tulenevad eripärad: väiksem saagikus, suurem töömaht jne · Töötlemisvõimaluste vähesus · Väiksed töötlemismahud · Sisendite kallinemine · Kokkuostjate hinnapoliitika 8. Milliseid eeliseid ja puudusi mahetoidul on erinevad toidu kvaliteeti käsitlenud uuringud üldiselt näidanud? puu ja muud viljad polüfenool, karetenoidid, vitamiin c, kuivaine, ülsuhkur, raud, magneesium rohkem; Piim rasvhapete koostis parem, vitamiin e rohkem; makro ja mikroelemente vähem Liha rasvhapete koostis parem, vähem küllastunud rasvhappeid, sensoorne kvaliteet; rasva % väiksem, mass väiksem, kehv säilimine üldiselt nitraate ja pestitsiitide(mürkide) jääke vähem 9. Milline peaks olema loomkatsetes ja inimuuringutes võrreldav sööt/toit? Loetlege 3 kriteeriumi.
Viskoossus on seotud aine voolavusega ning selle all mõeldakse vedeliku võime seista vastu kuju muutustele. Mida kõrgem viskoossus, seda paksem ja vähem voolavam on värv. Enim mõjutab viskoossus värvi pinnale kandmist. Ka värvi tiksotroopsus on seotud viskoossusega segades muutuvad tiksotroopsed värvid vedelamaks, seistes saavutavad aga ajapikku oma esialgse viskoossuse. Tiheduse kaudu väljendatakse värvi kaalu mahuühiku kohta (kg/l). Ei tohiks kõrvale jätta ka värvi kuivaine jääki. Kuivaine all mõistetakse seda kuivamisprotsessis mittehaihtuvat, sideainest, pigmendist ja täiteainetest koosnevat värvi osa, mis moodustab pinnale värvikile. Mõistetavalt sõltub katvus paljuski aluspinna iseärasustest, näiteks imavusest. Värvi kvaliteeti võivad mõjutada ka selle säilivusomadused. Tüüpilisemad kahjustused värvi pikal seismisel on viskoossuse muutus, lahusti ja sideaine eraldumine (lahusti kihistumine värvi pinnale) ning läike muutus.
- Liigmuda eemaldatakse kas otse aerotankist või tagastusmudatorust. - Liigmuda juhitakse tavaliselt eelsetititesse, kus ta settib koos eelsetiti settega, ja nn. segamuda pumbatakse mudakäitlusele. - On selgunud, et segamuda käitlus on hõlpsam mudade eraldi käitlusest. - Eelsetitus ei ole aktiivmudaprotsessi puhul alati vajalik, kuigi ta vähendab aerotanki reostuskoormust ja kõrvaldab suurema osa vees olevast heljumist. Olenevalt 1 g muda orgaanilise kuivaine kohta reoveega ööpäevas tulevast BHT koormusest (g) jaotatakse aktiivmuda protsesse: - kõrge-, - normaal- - või madalakoormuselisteks e. kestusaeratsiooniprotsessiks, kuna siin reovee viibeaeg on muudest variantidest pikem. +Samuti on selles protsessis: orgaanilise aine mineraliseerumine täielikum puhastusefekt kõrgem liigmuda tekib vähem Samal ajal on vajalik: aerotanki suurem maht. Aktiivmudaprotsessil on mitmeid modifikatsioone olenevalt reovee sisseandmisest
3. Ca++ aktiveerib aktiini müosiiniga seostumiskohad. 4. Toimub aktiini ja müosiininiidikeste omavaheline “libisemine” ristsillakeste abil ja müofibrillid kontraheeruvad. 5. ATP energia arvel toimub aktiini ja müosiini lahtihaakumine. 6. Käivitub Ca-pump, mis viib Ca tagasi sarkoplasmaatilise retiikulumi torukestesse. 7. Lihas lõtvub. 56. Piima ja muna biokeemia. Piima keemiline koostis: Vesi 88%, kuivaine 12%, rasv 4%, valk 3..3,5%, laktoos 4...4,5%, mineraalained 0,7%. Muna keemiline koostis: Vesi 75%, kuivaine 25%, rasv 11%, proteiin 12%, süsivesikud 1%, mineraalained 1 %. 57. Vere biokeemiline koostis, selle muutused patoloogiliste protsesside korral. Vesi 92%, proteiinid 7% ja muud ained 1% (glükoos, rasvhapped). Glükoosi keskmiselt 60...110mg% (3,3...6 mmol/l). Kõhunäärme patoloogiliste
sarkoplasmaatilisest retiikulumist. 3. Ca++ aktiveerib aktiini müosiiniga seostumiskohad. 4. Toimub aktiini ja müosiininiidikeste omavaheline "libisemine" ristsillakeste abil ja müofibrillid kontraheeruvad. 5. ATP energia arvel toimub aktiini ja müosiini lahtihaakumine. 6. Käivitub Ca-pump, mis viib Ca tagasi sarkoplasmaatilise retiikulumi torukestesse. 7. Lihas lõtvub. 56. Piima ja muna biokeemia. vt praktikumi lehte Piima keemiline koostis: Vesi 88%, kuivaine 12%, rasv 4%, valk 3- 3,5% (kaseiin), laktoos 4- 4,5%, min.ained 0,7% . Piim sünteesitakse piimanäärme epiteelrakkudes vere komponentidest, sisaldab ioone ja molekule. Muna keemiline koostis: Vesi 75%, kuivaine 25%, rasv 11%, proteiin 12%, süsivesikud 1%, mineraalained 1 %. 57. Vere biokeemiline koostis, selle muutused patoloogiliste protsesside korral. Vesi 92%, proteiinid 7% ja muud ained 1% (glükoos, rasvhapped). Glükoosi keskmiselt 60...110mg% (3,3...6 mmol/l)
49. Valkude muundumine seedetraktis. Valkude ainevahetuse eripära mäletsejatel. Roiskumine Seedetraktis lõhustatakse valgud üle mitmete hüdrolüüsi vaheproduktide kuni aminohapeteni ja sellistena kasutatakse organismis kas plastiliseks otstarbeks või energeetilise lähteainena. Suus ei toimu erilisi muutusi, sest süljes puuduvad proteolüütilised ensüümid. Valkude seedimine algab maos, kus toiduvalkudele toimib maonõre selles leiduvate ensüümidega. Maonõre kuivaine orgaaniline osa sisaldab mitmeid valke (mütsiini, seerumialbumiine ja globuliine), ensüüme, aminohappeid ja vitamiine. Pepsiin on tähtsaim ensüüm, mis katalüüsib valkude lõhustumist. Pepsiini toimel lõhustuvad valgu molekulid üle peptoonide ja teiste hüdrolüüsi vaheproduktide osaliselt kuni aminohapeteni. Peensooles toimub toitainete edasine lõhustumine ja laguproduktide imendumine. Seedetrakti ülemistes osades osaliselt hüdrolüüsunud toidu koostisosadele
2.10 Tuhk. Tuhk on kütuse täielikul põlemisel tekkinud tahke jääk. Tuhk jagatakse sisemiseks ja välimiseks tuhaks. Sisemiseks tuhaks loetakse puidu kiudaines sisalduvaid mineraalseid ühendeid, mis peegeldavad pinnase koostist, milles puu kasvas. Välimine tuhk aga on seotud mineraalsete ühenditega, mis sattusid puidubiomassi tema töötlemisel, ladustamisel ja transpordil. Katelseadmete arvutamisel võiks tüvepuidu kuivaine tuhasisalduse võtta võrdseks 1%-ga. Puidutuha keemiline koostis sõltub kasvukohast ja puuliigist ning võib muutuda küllaltki suurtes piirides (%): Siinjuures tuleb märkima seda, et ca. 50% K2O on vees lahustuv. Väävli olemasolule viitab ka 1...4%-ne SO3 sisaldus tuhas. Tuhk on reaalselt kasutatav kaaliumirikka põlluväetisena. Sulamistemperatuuri järgi kuulub puutuhk raskesti sulavate tuhkade klassi: · tuha deformatsioonitemperatuur tA = 1115...1290°C,
on enamvähem sama pikk teekond (Paide-Tallinn 95,3 km. Paide-Tartu 105 km. Paide-Pärnu 94,1 km.). Samuti on meie vahetus läheduses Paide ja Türi linnad, kus vesteldes meie tulevaste klientidega, on nõudlus vabapidamisel kana munade järgi suur.. Kanasõnniku ostjaskonnaks on aiapidajad ja taimekasvatusega tegelevad ettevõtted. Sõnniku müügiga alustame 2014 aasta veebruarist. Selleks ajaks on seda tekkinud piisavas koguses. Linnusõnnik sisaldab kõige enam toiteelemente ja ka kuivaine sisaldus on teisete sõnnikute omast pea poole suurem. Alates 2014. aasta märtsist pakume müügiks ka tibusid. On plaan soetada endale ka inkubaator 500-le munale, et uuendada oma põhikarja. 4. Visioon, missioon ja eesmärgid Meie missiooniks on propageerida ja pakkuda tervislikku ja konservantide vabamat toitu ümberkaudsele elanikonnale. Meie visiooniks on saada suurimaks mahemunade tootjaks Järvamaal.
Spetsiifiline orgaaniline aine (edafon). koostisse. Kõige rohkem esineb kaaliumi Looduslikel kõlvikutel on huumus. 6. Mulla orgaaniline noortes kasvavates taimeorganeis. Seal on orgaanilise aine bilanss kogu mullatekke vältel aine suurendab mulla kaaliumi sisaldus kuivaine kohta 0,5-1,5%. positiivne. Huumus on tumepruun või must amorfne enesepuhastamisvõimet ja tagab Mullast saab taim kätte vaid vees lahustunud Orgaanilise aine muundumised mullas mass, mis on tugevasti seotud mulla mulla sanitaarse kaitse. kaaliumiühendeid
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
