Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

Veemajanduse konspekt (0)

1 Hindamata
Punktid

Esitatud küsimused

  • Kui palju milleks kulub?
Veemajandus
Salvkaev ehk šahtkaev on veehaare, mis on maapinda rajatud enamasti kas labidaga kaevates või ekskavaatoriga. Kaevu ehitusmaterjaliks kasutatakse valdavalt tsement - või betoonrõngaid, vähemal määral raudkive või telliseid. Salvkaevu läbimõõt on tavaliselt meeter ning sügavus keskmiselt 5-10 meetrit, ulatudes Lõuna-Eestis kuni mõnekümne meetrini. Kaevu rajamisel tuleks arvestada, et maapinnalähedastesse veekihtidesse rajatud salvkaevud on suhteliselt õhukese pinnakatte tõttu maapinnalt lähtuva reostuse eest kaitsmata. Lisaks võib sademetevaesel suvel jääda kaev kuivaks .
Tagamaks salvkaevu pikema eluea ning kestva kvaliteediga joogivee , peaksite järgima soovituslikke nõudeid:
  • salvkaevu rakked peavad ulatuma vähemalt 1 m kõrgusele maapinnast;
  • kaev peab olema väljastpoolt tihendatud tsemendi- või betoniitlahusega kuni kaevu pealmise osani;
  • kaevu ümber tuleks rajada veelukk, kaevates salvkaevu ümber 2 m sügavune ja 0,7-1 m laiune auk ning täites selle saviga ning tampides tugevalt kinni;
  • salvkaev peab olema pealt kaetud;
  • maapind kaevu ümber peab olema kõrgem, et vältida pinnavee kogunemist kaevu ümber;
  • pump tuleks võimalusel paigaldada hoonesse (elumajja või pumbamajja), mitte kaevu.
Asukoha valikul tuleb lähtuda:
  • geoloogilistest tingimustest
  • vee liikumisest pinnases
  • vee kvaliteeti mõjutavatest teguritest
  • põhjavee tasemest ja selle muutumisest
    Puurkaev
    Puurkaev on suhteliselt väikese läbimõõduga (10–15 cm)  toruga  kindlustatud  puurauk , mis on puuritud vee võtmiseks sügavamatest põhjaveekihtidest.
    Tänapäeval kasutatakse kaevude puurimiseks enamjaolt puurmasinat. Tänu puurmasinale suudetakse luua sügavam puurkaev, mis tagab stabiilse ligipääsu puhtale veele .
    Puurkaev kindlustatakse kas mantel - ja/või filtertoruga , mis takistab kaevu kokku kukkumist, samas isoleerib kaevuvee muudest maapinnalähedastest veekihtidest.
    Ehitus:
  • puurkaevu pea , maapealne või maaalune. Puurkaevu peas paiknevad proovivõtukraan, tagasivooluklapp, liivapüünis, veearvesti, manomeeter , hüdrofoor, elektriarvesti
  • puurkaevu tüvi on puurauk mis on kindlustatud manteltorudega. Manteltoru väldib puurkaevu varisemist ja erinevate horisontide vee segunemist puurkaevu kaudu.
  • Puurkaevu filter , peab olema piisavalt suur, et lasta läbi nõutav hulk vett väikese sisenemiskiirusega. Ei tohi korrodeeruda ega keemiliselt ummistuda, ei tohi mehaaniliselt ummistuda
  • Puurkaevu settetoru, on kuni 5m pikkune umbtoru filtri alumises osas.
    Puurkaevu katsetamine
    Olulisemad näitajad:
    • Staatiline veetase- põhjavee pinna asend siis kui vett ei pumbata
    • Puurkaevu suurim tootlikus - vee kogus mida on võimalik saada puurkaevust
    • Dünaamiline veetase- veetase, mis kujuneb suurima tootlikkuse puhul
    • Alandus- põhjaveevõtuga veepinna alanemine, mis võrdub dünaamilise ja staatilise veepindade vahega
    • Vee keemiline koostis

    Allika haarded:
    Hüdroloogias eristatakse lange- ja tõusuallikaid.
    Allikahaardeid kasutatakse tõusu- ja langeallikatevee haaramiseks.
    Allikahaarete ül on:
  • Kaitsta vett välise reostuse eest
  • Soodustada vee kogumist
    Veetornid
    Koosneb: veepaak, kandekonstruktsioon , torustik . Kõrgus 15-20m. Veepaagi maht 50-3000m3
    Vee varumahutid- kasutatakse veevaru hoidmiseks ja reguleeriva mahu loomiseks.
    Hüdrofoorid on osaliselt õhuga täidetud survemahuti, mille ülesandeks on hoida võrgus vajalikku veesurvet ning olla puhvriks pumba ja veevõrgu vahel.
    Infiltratsioonisüsteemid
    Loodusliku veekogu infiltratsiooniveehaarded
    Loodusliku veekogu põhjapinnasesse imbunud vee haaramiseks kasutatakse puurkaevu ja horisontaalveehaardeid.
    Tehisvee moodustamisega infol.süsteemi kasutakse:
    • Looduslike põhjavee varude suurendamiseks
    • Põhjavee kvaliteedi parandamiseks
    • Maa-aluse reguleeriva mahu loomiseks
    • Vee temperatuuri aastaringseks ühtlustamiseks
    • Põhjavee taseme tõstmiseks
    • Veepuhastusjaama ehitamiseks kuluvate rahaliste vahendite ja territooriumi kokkuhoiuks

    Veeallikate sanitaarkaitse
    Veehaarde sanitaarkaitseala on joogivee võtmise kohta ümbritsev maa jne..
    Ulatus:
  • 50m puurkaevust, kui vett võetakse põhjaveekihist ühe puurkaevuga
  • 200m veevõtukohast ülesvoolu, 50m allavoolu , 50m mõlemale poole
  • Veekogu akvatoorium koos 90m laiuse kaldvööndiga, kui vett võetakse seisuveekogust
    Kitsendused:
    Põhjaveehaarde sanitaarkaitseala laiusega kas 30m või 50m majandustegevusega keelatud, välja arvatud:
  • Veehaarderajatiste teenindamine
  • Metsa hooldamine
  • Heintaimede niitmine
  • Veeseire
    Nõuded veehaardele:
    • Peab tagama vee kaitse reostamise, risustamise ja liigivähenemise eest
    • Tagama veevärgi arvutusliku toodangu kogu selle kasutamisaja jooksul
    • Kaitsma veevärki prahi, jää, kalade, veetaimestiku, muda eest
    • Veeseadusest tulenevalt juhtudel peab olema tagatud sanitaarkaitseala

    Veeallika valik
    Valiku aluseks on:
    • Veekvaliteedi hulk
    • Põhjavee moodustamise ja põhjaveekihtide sanitaarseisundi hinnang
    • Veekogu ja seda ümbritseva ala sanitaarseisundi hinnang
    • Veeallika sanitaarseisundi muutumise prognoos
    • Sanitaarkaitseala tagamise võimalikkus

    Pumbad ja pumplad
    Pump- on seade vee või mõne muu vedeliku liikumapanemiseks
    Pumpla - on ehitis ja seadmed vedeliku teisaldamiseks pumpamise teel, koosneb veehaardest, pumbamajast ja nende sisustusest.
    Pumpade liigitus:
    • Liigitatakse pumbatava vedeliku järgi: õli, hape , vesi
    • Liigitatakse energiaallika järgi: elekter , aur, tuul
    • Liigitatakse kasutusala järgi, tööpõhimõtete, ehituse järgi

    Pumba tööparameetrid:
    • Jõudlus ( vooluhulk ) Q, pumba ajaühikus läbiva vedeliku maht
    • Tõstekõrgus (surve) H
    • Võimsus P
    • Kasutegur n ( sabaga n)
    • Kravitatsioonivaru A ( kolmnurk ) H või maksimaalne lubatav vaakum
    • Tööorgani liikumissagedus n

    Pumba tõstekõrgus
    Staatiline tõstekõrgus- ülemise ja alumise veepinna vahe
    Dünaamiline tõstekõrgus- pumba täissurveks nimetatakse staatilise tõstekõrguse ja survekadude summat.
    Pumplad
    Pumplad on kanalisatsioonisüsteemi väga vastutusrikas osa.
    Pumplas on:
    • Reoveekogumismahuti
    • Pump või pumbad
    • Pumpade väljatõstevarustus
    • Toruarmatuur
    • Avariilase
    • Juhtumis ja elektriseadmed

    Pumpla peab olema ventileeritav .Pumpla survetoru juhitakse tavaliselt voolurahustuskaevu.
    Vee omadused
    Olenevalt osakeste suurusest esinevad lisandid lahustunud, kolloidses või hõljuvas olekus.
    Vees lahustunud lisandid võivad olla molekulidena või ioonidena, osakeste suurus
  • Vasakule Paremale
    Veemajanduse konspekt #1 Veemajanduse konspekt #2 Veemajanduse konspekt #3 Veemajanduse konspekt #4 Veemajanduse konspekt #5 Veemajanduse konspekt #6 Veemajanduse konspekt #7 Veemajanduse konspekt #8 Veemajanduse konspekt #9 Veemajanduse konspekt #10 Veemajanduse konspekt #11 Veemajanduse konspekt #12 Veemajanduse konspekt #13 Veemajanduse konspekt #14 Veemajanduse konspekt #15 Veemajanduse konspekt #16
    Punktid 50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
    Leheküljed ~ 16 lehte Lehekülgede arv dokumendis
    Aeg2015-11-26 Kuupäev, millal dokument üles laeti
    Allalaadimisi 15 laadimist Kokku alla laetud
    Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
    Autor ketukiisu12 Õppematerjali autor
    Veemajanduse konspekt.

    Sarnased õppematerjalid

    Veekaitse eksami konspekt
    21
    docx

    Veekaitse eksami konspekt

    Kirjandus: K. Alasi, M. Kriipsalu 2001. Omaveevärk ja omakanalisatsioon L. Paal, H. Mölder, H. Tibar 1981 Veevarustus ja kanalisatsioon A. Maastik Veekaitse põllumajanduses Raamatud sarjast TALUKESKKONNA KAITSE (I ja II ja III jne) ! Keskkonnasõnastik EnDic 2002(2004) http://mot.kielikone.fi/mot/endic/netmot.exe Veemajandus on veevarude plaanipärane arendamine, jaotamine ja kasutamine. Veevarustus on abinõude kogum mitmesuguste tarbijate (elanikkonna, tööstus- ja põllumajandusettevõtete jt) varustamiseks veega. Kanalisatsioon on ehitiste ja seadmete kogum,mille ülesandeks on heitvee vastuvõtmine, eemalejuhtimine ja puhastamine enne utiliseerimist või looduslikku veekogusse saatmist. Veevärgi üldskeem: 1 ­ veehaare, 2 ­ I astme pumpla, 3 ­ veepuhastusjaam, 4 ­ mahuti, 5 ­ II astme pumpla, 6 ­ veetorn ?, 7 ­ veevarustuse välisvõrk, 8 ­ tarbijad Väikeasula veevärgi tüüpskeem: puurkaev/pumpla ­ veetorn (hüdrofoor) ­ tarbijad Veehaare ­ rajatis vee võtmis

    Veekaitse
    Veekaitse
    3
    doc

    Veekaitse

    Hajureostuse reostusallikad: Linnastumine, Põllumajandus, Tööstus, Sünteetilised pesuained, Jäätmed, Saastunud pinnas, Tung loodusesse, transport. Punktreostus Reovesi ­ olmes või tootmises rikutud vesi, mida peab enne suublasse juhtimist puhastama. Jaguneb : olmereovesi, tootmisreovesi Olmereovesi : hallvesi, mustvesi, kollane vesi Tootmisreovesi ­ pärinev tootmisprotsessidest ja seda tekib ettevõttetes. Keeruline puhastada Heitvesi ­ kasutuses olnud ja loodusesse tagasi juhitav vesi. Heitvesi võib olla reostunud või mitte. Jaguneb: sademevesi, drenaazivesi, lekkevesi, puhastatud reovesi. Eriveekulu ­ vee hulk, mis kulub ühe tarbija ööpäevase vajaduse rahuldamiseks või toodanguühingu valmistamiseks. Veetarbenorm ­ ametlikult normitud eriveekulu. Mida väiksem tarbija, seda ebaühtlasemalt tekib reovett. Veekulu: soovituslik 143 l/d, kogemuslik 60-100 l/d Reovesi ­ BHT, Heljuvaine e hõljum, üldfosfor, üldlämmastik. BHT ­ hapniku hulk milligrammide

    Vesiehitised
    Veeseadusest tulenevad määrused
    26
    pptx

    Veeseadusest tulenevad määrused

    Veeseadusest tulenevad määrused Vabariigi Valitsuse 29.11.2012 määrus nr 99 ,,Reovee puhastamise ning heit- ja sademevee suublasse juhtimise kohta esitatavad nõuded, heit- ja sademevee reostusnäitajate piirmäärad ning nende nõuete täitmise kontrollimise meetmed" Määrus nr 99 (1) Määrusega kehtestatakse nõuded reovee puhastamise ning heit- ja sademevee suublasse juhtimise kohta, nõuete täitmise kontrollimise meetmed ja reostusnäitajate piirmäärad. Määrust ei kohaldata heitvee laevalt merre juhtimisele. Määrus nr 99 (2) Reostusallika reostuskoormust väljendatakse inimekvivalentides (edaspidi ie) ja arvutatakse aasta kestel reostusallika suurima nädalakeskmise reoainehulga alusel. Reoveepuhasti või muu reostusallika reostuskoormuse määramiseks peab reoveepuhastisse sisenevast reoveest võtma seitse keskmistatud veeproovi ühe nädala kestel ja mõõtma vooluhulka . Reoveepuhast

    Õigus
    Reovesi
    6
    docx

    Reovesi

    1 REOVESI Reovesi (inglise wastewater) on vesi, mida on kasutatud olmes (olmereovesi), tööstuses või põllumajanduses (ühine nimetus tootmisreovesi) ning mille keemilisi ja/või füüsikalisi omadusi on muudetud negatiivselt (üle kahjutuspiiri); heitvee eriliik. Olmereovett iseloomustab kõrgenenud orgaanilise aine ja bakterite sisaldus. Tootmisreovee omadused on väga varieeruvad, sõltudes tööstusharust, kasutatud tehnoloogiast jne. Omaette mõistena eristatakse ka sademeid, mis on reostunud juba õhus (näiteks mitmete gaasidega, tolmuga) või maha langedes mingeid äravooluteid läbides. Euroopa Liidu asulareovee direktiiv kehtestab nõuded reovee puhastamisele ja kogumisele ning suublasse juhtimisele . Direktiivi eesmärgiks on kaitsta keskkonda asulareovee suublasse juhtimisest tulenevate kahjulike mõjude eest. Eesmärgi saavutamiseks on vaja reovesi kokku koguda reoveekogumisaladelt ning seejärel puhastada. Reoveekogumisalaks loetakse piirkonda, kus on piisavalt majand

    Keskkonnageograafia
    Vee sanitaarse seisundi seire eestis
    8
    docx

    Vee sanitaarse seisundi seire eestis

    Vee sanitaarse seisundi seire eestis Referaat Sissejuhatus Töö eesmärk oli tutvuda vee sanitaarse seisunid ehk kvaliteedi seirega Eestis. Mõistmaks seire protsessi, tuleb uurida seadusi, mis kehtestavad määruseid ja nõudeid ning loovad seire seadusliku aluse, tuleb käsitleda erinevaid veesüsteeme, nii looduslikke kui inimese poolt juhituid, mis kõik omavad oma nõudeid, silmas tuleb pidada ka vee puhastustprotsesse, millega tagatakse nõutav vee kvaliteet. Vee seire on aktuaalne teema, sest inimesed on veega pidevalt seotud, vesi on oluline elus püsimiseks, samas on sellel ka väga suur osa tarbimisühiskonnaga kaasnevates tööstuslikes protsessides. Joogivesi peab olema ohutu, reovesi piisavalt puhas, et ei kahjustaks keskkonda, kuhu see tagasi lastakse ning inimtegevus peaks võimalikult vähe kahjustama looduslikke veekogusid; kõiki neid aspekte on vaja pidevalt kontrollida ning jälgida, et tag

    Veemajandus
    Vesi
    7
    docx

    Vesi

    Vesi: Globaalsed veeprobleemid: Maakera veeressursid jaotuvad väga ebaühtlaselt. Elutaseme tõusuga suureneb ka veekasutus kiiremini kui rahvastik. Tööstusmaades kasutatakse 220 liitrit vett ööpäevas, arengumaades 3 liitrit. Maakera veeressursid jaotuvad: 71% maailmameri, 2,6% magevesi. Magevesi on pinnavesi ja põhjavesi, mis on tugevasti saastunud, liiga sügaval või muul viisil inimestele kättesaamatu, näiteks 75% on seotud jääliustikega. Pinnavee kasutamisel tuleb arvestada ka reostust ja vesi vajab enne kasutamist eelnevat töötlmist. Aast jooksul tarvitatav veehulk moodustab vaid 0,003% maakera magevee koguhulgast. Põhjavee kvaliteet on enamasti hea. Põhjavee varude puhul on suurim probleem varude ammendumine , kuna varud uuenevad aeglaselt ja liigne veetarbimine võib tuua kaasa maapinna vajumise ja soolase vee tungimist põhjavette. Vesi on küll taastuv kuid samal ajal siiki piiratud loodusvara. Suurimad veekasutajad: Põllumajandus 70%, tööstus 20% kodune maj

    Keskkonnakaitse ja säästev areng
    Ökoloogia
    18
    docx

    Ökoloogia

    Ökoloogia KT2 vastused 1. Olulisemad õhu saasteained ning nende omadused Vääveldioksiid(SO2) ­ Põhjustab happevihmu, tekib peamiselt kütteõli, kivisöe ja põlevkivi põletamisel soojuselektrijaamades, tselluloositehastes ja vähemal määral keemia- ja metallitööstuses. Oksiidsed lämmastikühendid (NOx) - Lämmastikühendite allikaks on fossiilsete kütuste põletamine nii küttekolletes kui ka liiklusvahendite mootorites. Teistest keskkonnaohtlikes lämmastikühenditest on olulisemad ammoniaak , mis eraldub põllumajandusest ja keemiatööstusettevõtetest ning väga toksiline tsüaanvesinik HCN, mille allikateks on metallitööstus ja tekstiilitööstus. Põhilised põlemisel tekkivad lämmastikoksiidid on lämmastikmonooksiid (NO), lämmastikdioksiid () ja dilämmastikoksiid ehk naerugaas (O). Süsihappegaas(CO2) ­ Üks tähtsamaid kasvuhoonegaase, peamiseks allikaks on energeetikatööstus, mis kasutab fossiilseid kütuseid. Teiselt po

    Ökoloogia ja keskkonnatehnoloogia
    VEESEADUS
    34
    pptx

    VEESEADUS

    tingliku veereostuskoormuse ühik. Biokeemilise hapnikutarbe (BHT 7) kaudu väljendatud ie väärtus on 60 grammi hapnikku ööpäevas;  tugevasti muudetud veekogu – veekogu, mis on inimtegevuse põhjustatud füüsiliste muudatuste tagajärjel oluliselt muutunud;  vesikond ehk valgalapiirkond – maa- ja mereala, mis koosneb ühest või mitmest kõrvutiasetsevast valgalast koos põhjavee ja rannikuveega, moodustades ühes ringpiiris ühe terviku, ning mis on veemajanduse korraldamise põhiüksus;  valgala – maa-ala, millelt kogu äravoolav pinnavesi voolab ojade, jõgede või järvede kaudu ühes jõesuudmes merre; § 35 Pinna- ja põhjavee kaitse keskkonnaeesmärgid  Pinna- ja põhjavee seisundit ei tohi halvendada.  Pinna- ja põhjavee hea seisund, kaasa arvatud tehisveekogumite ning tugevasti muudetud veekogumite hea keemiline seisund ja hea ökoloogiline potentsiaal tuleb saavutada 2015. aasta 22. detsembriks.

    Maa- ja keskkonnaõigus




    Kommentaarid (0)

    Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri



    Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun