Vargamäe koosneb kahest osast - teine talu asub allpool orus, jõgi on seal lähemal ja maagi parem. Uus naaber Oru Pearu on kange mees, enamuse ajast veedab kõrtsis, saksatoas ja on päris kindel et ka selle Mäe peremehe (Andrese siis) sööb vaevata kohast välja, nagu ta eelmisegagi tegi. Andres kuuleb küll siit ja sealt, mis mees on Oru Pearu, ometi ei suuda ta uskuda et keegi nii kiuslik olla võiks. Esimene plaan tema meelest oleks kaevata kraav tema maadelt jõkke, et maid veidigi kuivendada ja sellega viljakamaks muuta. Aga kraaviotsa jõkke saamine tähendab selle Pearuga kahasse kaevamist, sest suur osa kraavist oleks tema maa peal, kusjuures kasu saaks sellest kõige rohkem Andres. See kraav saab esimeseks suureks tüliõunaks Tagapere (Oru) ja Eespere (Mäe) naabrite vahel, Pearu nõustub asjaga alles siis, kui kraav tervenisti tema maa peale tehakse, mis tähendab seda, et Andresel asjaga muud
võimelistemaks. · Tankit- täiesti uued asjad, neid hakkas tootma Suurbritannia, et vaenlase okastraat hävitada ja sealt läbi saada. Vastased õppisid tanke hävitama ja seepärast ei hakanud neid ise tootma kuna pidasid neid mõttetuteks relvadeks. Liitlased, aga täiustasid neid veel mis andis neile sõja lõpuks Saksa vägede ees olulise eelise. · Mürkgaas, sõdurivarustus, kuulipilduja,kaevikusõda (maas oli kraav mille seinad oli betoonist, et see ei variseks, sõjamehed olid seal sees, suurtükipesad samuti. Peal oli soomuskuppel. Mis tegi võimalikuks positsioonisõja? Arenenud sõjatehnika, jõud olid võrdsed. Industriaalühiskond suutis armeesid varustada söögi ja joogiga . Algus: Venemaa asus toetama A-U surve alla sattunud Serbiat. Saksamaa õhutusel kuulutas A-U Serbiale sõja, vastuseks kuultas Venemaa välja mobilisatsiooni.
"Tõde ja õigus V" Anton Hansen Tammsaare Indrek tuli tagasi Vargamäele. Isa Andres elas nüüd saunas. Maret ja tema mees Sass elasid rehetoas. Ka Pearu oli veel elus. Meeste vahel oli mõtteline võistlus, kumb hiljem mulla alla läheb. Andres oli saunas õnnelikum, ta ei pidanud enam Vargamäel sunnitööline olema. Mari oli ära surnud. Pearu ja Andrese kaevatud kraav oli sooks muutunud. Indrek tahtis jõe ära puhastada, et veed voolama hakkaksid ja maad ära kuivaksid. Indrekul olid lapsed, kelle juurest ta ära oli tulnud. Sauna-Madis oli surnud. Noor Andres oli kroonus hukka saanud. Vana Andrese poeg Sass oli Vargamäelt lahkunud. Ants oli surnud. Indrek hakkas vanast kraavist muda välja kaevama. Pearu poja Karla poeg Eedi oli peast loll ja ajas mättad kraavi tagasi. Räägiti, et Indrek oli niisamuti loll, sest oli kellegi püssist maha lasknud.
Tartu kutsehariduskeskus Ärinduse ja kaubandus osakond Lii Pedajas Pakendite ringlus logistilises ahelas Iseseisevtöö Juhendaja: Tiina Kraav Tartu 2013 Pakkimistööl ja pakenditel on suur mõju logistiliste süsteemide produktiivsusele ja logistikakuludele. Pakkimisoperatsioonid koos pakendite maksumusega ja pakkematerjalide likvideerimisega on olulised logistikakulude allikad. Pakkimise ja pakenditega seotud kulud lülitatakse üldjuhul toote omahinda ning seetõttu on need logistika kogukulude hindamisel enamasti vähemärgatavad ja seetõttu ka alatähtsustatud.
Tasasele alale süga Väljakaevatud pinnase ärapaigutamine. (Mauring 2001). 4 Veetoide Vesi tiigi jaoks võib pärineda olemasolevast kraavist, allikast, põhjaveekihist või nende kombinatsioonist. Lihtsaim viis tiigi loomiseks on kaevata auk keset olemasolevat märga ala. Kõrge veetase täidab augu pinnaseveega. Sellist veekogu on odav rajada kuna selline veekogu ei vaja ülevoolu ega sissevoolurajatist. Kui on olemas kraav või oja siis saab kasutada selle vett. Tiigi võib ka rajada otse kraavile või selle kõrvale. Kraavi kõrvale rajatavatele tiikidele on iseloomulikud: üldjuhul madalamad loomiskulud kui kraavile rajatavatel tiikidel väiksem tundlikkus reostuse suhtes lihtsam vee läbivoolu tagamine Mõlemaid, nii kraavile kui selle kõrvale rajatavaid tiike saab luua lihtsa sängi kaevamise või veepinna tõstmisega kunstlike pervevallide loomisega. (Mauring 2001).
* Andrese tuleviku plaanideks oli rajada kõige pealt maja, hiljem aga laut loodamde jaoks ja sis aedik kus nad saaksid olla. Ta haris oma põlde, tegi maad korda, kaevas kive maast välja ja kasvatas vilja. Lisakarjamaa jaoks tahtis ta rajada kuivenduskraave, kuna maa oli väga märg kuhu nad oma talu rajama hakkasid. * Kõige suurem kordaminek vargamäel oli see kui Andres sai oma põllult rohkem vilja kui ta üldse oodanud oli. Ja kaevati ka valmis suur kraav ,et vesi saaks ära voolata. Tänu kraavile said tema heinamaa ja ka põld vett. 2.) Andres noore peremehna: * esimese osa alguses uleb Andres Vargamäele täis lootusi ja täis töötahet, teadmisega et kõik on alles ees ja ta saab rajada lõpuks ometi oma pere ja talu. Kui aga Andrese poeg sõjaväkke läheb ja Andres ise minema läheb sealt. Tulles tagasi sinna näeb ta ,et võitlus selle maaga ei lõppe mitte kunagi, ükskõik kui palju vaeva näha seal
Kõige suurem neist oli Tallinn, kus elas keskajal umbes 7000 8000 inimest. Tartus oli elanikke 5000 6000. Kokku oli Eestis üheksa linna: Tallinn, Tartu, Narva, Rakvere, Paide, Viljandi, Haapsalu, Vana Pärnu ja Uus Pärnu. Ka praegusel 21. saj. on need linnad säilinud, Tallinn, Tartu, Pärnu ja Narva on nendest suurimad. Suurematele linnadele ehitati röövrüütlite kallaletungide eest kaitseks kõrge ja tugev müür, mida ümbritses kraav. Linnamüür määras ära linna territooriumi. Väljaspool müüri asusid eeslinnad, kus elas lihtrahvas. Eeslinnu kutsuti aguliteks. Ka Tallinna ümbritses linnamüür ja vallikraavid. Linna pääses kuue müürivärava kaudu, mida kaitsesid väravatornid ja tõstesillad. Et kaitsta vasalle ehitasid maahärrad linnuseid. Neid ehitisi oli erinevaid: kivilinnus, kastell-linnus, tornlinnus. Keskaja linnade kõige vägevamad ehitised olid kirikud, mille püstitamiseks kulus palju aastaid
Rooma rauaaeg- vanem rauaaeg,,sest sel ajal avas hiiglasuur Rooma impeerium uksed Euroopale,sealhulgas Eestile.Leidude järgi oli see tõusuperioodiks. Peamiseks elatusalaks vanemal rauaajal oli kindlalt nüüd põlluharimine ja karjakasvatus, ka käsitöö, metallitöö. Eesti 3 suurimad kultuuripiirkonda- Lääne-,Põhja-,Kesk-,Lõuna-Eesti. Linnuste rajamine- keskm. rauaajal muutus olukord Eesti rahutumaks, hakati rajama linnuseid, need ehitati järskudele nõlvadele, ümber linnuse rajati kraav. Tuntakse praegu u 120 muinaslinnust. Mägilinnused-rajati üksikutele, igast küljest looduslikult kaitstud küngastele. Neemiklinnused-püstitati mäeseljaku neemikuna lõppevale otsale. olid kaitstud kahest küljest ja ühest otsast, seljakupoole rajati suur vall.(rõuge linnamägi).Linnamäed- neemik-ja mägilinnused. Kalevipoja sängi tüüpi linnused- rajati voortele. Ringvall-linnused- iseloomustab ümber kogu linnuseõue rajatud kunstlik vall, rahvasuus kutsutakse neid maalinnadeks.
Pinnavesi Pinnavee moodustab Maa pinda kattev vesi. Pinnavee hulka kuulub nii soolane kui ka mage, nii tahke kui ka vedel maapinnal olev vesi. Pinnavesi moodustab jõed, järved , mered, liustikud, lumikatte jne. Tartumaal on 42 jõge, mille valgala ületab 25 km2, 54 veehoidlat ja paisjärve ning 58 järve. Osaliselt jäävad Tartumaa piiridesse Eesti suurimad järved: Peipsi järv, Võrtsjärv ja Saadjärv. Suurimaks jõeks on 100 km pikkune ja 9960 km2 Emajõgi. Maakonnas on kaitse all 5 järve: Kuningvere järv, Jaanijärv, Elva Linajärv, Vellavere Külajärv ja Kogrejärv ning mitmeid järvi (Saadjärv, Soitsjärv, Pangodi, Koosa jt.) kaitstakse kaitsealade koosseisus. Natura 2000 võrgustikku kuuluvad kaitstavad veekogud: Emajõe suudmeala, Elva jõgi, Peeda jõgi, Idaoja, Ilusa oja, Lavatsi järv, Võrtsjärv, Mustjärv, Lisaks on 3 lõhilaste (lõhe, meriforelli, jõeforelli, harjuse, rääbise, merisiia, peipsi siia) elupaikadena kaitstavat veekogu: Ahja jõgi...
Nemad nüüd olid vanad ega omavahel ei jõudnud kakelda. Vargamäel olid uued noored, kes jagelesid. Lühikokkuvõte: Indrek tuli tagasi Vargamäele. Isa Andres elas nüüd saunas. Maret ja tema mees Sass elasid rehetoas. Ka Pearu oli veel elus. Meeste vahel oli mõtteline võistlus, kumb hiljem mulla alla läheb. Andres oli saunas õnnelikum, ta ei pidanud enam Vargamäel sunnitööline olema. Mari oli ära surnud. Pearu ja Andrese kaevatud kraav oli sooks muutunud. Indrek tahtis jõe ära puhastada, et veed voolama hakkaksid ja maad ära kuivaksid. Indrekul olid lapsed, kelle juurest ta ära oli tulnud. Sauna- Madis oli surnud. Noor Andres oli kroonus hukka saanud. Vana Andrese poeg Sass oli Vargamäelt lahkunud. Ants oli surnud. Indrek hakkas vanast kraavist muda välja kaevama. Pearu poja Karla poeg Eedi oli peast loll ja ajas mättad kraavi tagasi. Räägiti, et Indrek oli niisamuti loll, sest oli kellegi püssist maha lasknud.
Vargamäe koosneb kahest osast - teine talu asub allpool orus, jõgi on seal lähemal ja maagi parem. Uus naaber Oru Pearu on kange mees, enamuse ajast veedab kõrtsis, saksatoas ja on päris kindel et ka selle Mäe peremehe (Andrese siis) sööb vaevata kohast välja, nagu ta eelmisegagi tegi. Andres kuuleb kyll siit ja sealt, mis mees on Oru Pearu, ometi ei suuda ta uskuda et keegi nii kiuslik olla võiks. Esimene plaan tema meelest oleks kaevata kraav tema maadelt jõkke, et maid veidigi kuivendada ja sellega viljakamaks muuta. Aga kraaviotsa jõkke saamine tähendab selle Pearuga kahasse kaevamist, sest suur osa kraavist oleks tema maa peal, kusjuures kasu saaks sellest kõige rohkem Andres. See kraav saab esimeseks suureks tüliõunaks Tagapere (Oru) ja Eespere (Mäe) naabrite vahel, Pearu nõustub asjaga alles siis, kui kraav tervenisti tema maa peale tehakse, mis tähendab seda,
Tallinna Ülikool Sotsiaaltöö Instituut Referaat Sotsiaaltöö teooria ja meetodid Koolisotsiaaltöötaja ülesanded koolis ST-11 Koostaja:Annett Randpere Juhendaja:Tiia Tamm Tallinn 2008 SISUKORD SISSEJUHATUS.....................................................................................3 KOOLISOTSIAALTÖÖ AJALUGU.....................................................4-5 KOOLISOTSIAALTÖÖ EESTIS..........................................................6-7 KOOLISOTSIAALTÖÖTSJS JA SOTSIAALPEDAGOOGI ERINEVUSED........................................................................................7 KOKKUVÕTE.................................................................................8 LISA.................................
tugevuse ja kestvuse ka veevälja suurusest ja veekogu sügavusest. Vee soolsus on suurem avameres, moodustades pinnakihis umbes 6,5-7. Jõevete rohke sissevoolu tõttu on Liivi lahe ja Väinamere vee soolsus veidi väiksem 5-6. Vee suhteline läbipaistvus on väiksem madalas vees. Kui avameres ulatub vee läbipaistvus keskmiselt 10-12meetrini, siis Liivi lahe kesk- ja põhjaosas on see maksimaalselt 4-6m ja Väinameres vaid 2-5m. Saaremaa suuremad jõed, ojad ja kraavid. Jõgi, oja, kraav Suubumiskoht Pikkus km Lõve Oessaare lahe 31 Põduste Kuressaare laht 30 Kuke Saastna laht 21 Leisi Parasmetsa laht 20 Riksu Avameri 20 Punapea Avameri 15
Soookuivendamiseks oli alustatud kraavi kaevamisega. Krõõdal sündis tütar Liisi. Andres oli pettunud, et poiss ehk kohapärija ei sündinud. Möödus talv. Juss jäi veel teiseks aastakski sinna. Mai aga läks ära. Eesperes hakati aeda tegema. Ka Pearu arvas, et peab aia ehitama. Nõnda naabrid omavahel võistlesid. Pearu tegi puuviljaaia, mis Andresel mõttes mõlkus. Uueks tüdrukuks tuli Mari. Sauna-Madis jõudis kraaviga valmis. Hakati uut kraavi kaevama. See oli juba ainuüksi Andrese kraav. Pearule hakkas meeldima Krõõda hääl, kui see sigu koju kutsus. Andres ja Pearu tülitsesid pidevalt. Tuli talv. Pearu tuli naabritega ära leppima. Hakkas neid hoopis aitamagi. Andres tahtis uusi kambreid ehitama hakata. Kevad. Pearu saatis oma sulaseid Eespere töödele appi. Ehitati uusi kambreid. Pearul olid pojad Joosep ja Karla. Juss oli tüdinenud töödest. Mari ja ka teised naersid ta välimuse üle. Ta tahtis end üles puua, aga Mari takistas teda
puidust loss, kuid ta sai kivist katte aastal 1230. Loss alistati viiking Gillespec MacDougalli poolt. Viikingid võitlesid kolm päeva, lõhkudes kirvestega idamüüri . Aastal 1263, alistati Rothesay uuesti, seekord viiking Haakon IV poolt enne Largsi lahingut. Kuigi Largsi lahing oli ebakindel, kaotasid viikingid oma mõju lääne Sotimaal. Varasemalt koosnes loss ainult 3meetri paksuse ja umbes 43meetri pikkuse seinaga, mis ehitati väiksele künkale ning mille ümber kaevati kraav lossi kaitseks ning mis oli ka ühendatud merega. Peavärav oli lihtne puidust uks ning mis jäi ainsaks sisse- ja väljapääsuks pärast 13. sajandit. Lossi neli torni ehitati 13. sajandil, millest ainult loodetorn on jäänud selliseks, nagu ta tolajal ehitati. Craigievari Loss Craigievar loss on roosakas kindlus, mis asub Alfordi linnast kuus miili lõunas. Lossi peenelt vormitud tornid, antiiksed skulptuurid ja kõrged sambad, aitavad luua
Tartu Kutsehariduskeskus Ärinduse- ja kaubandusosakond Emmi Ojala KAUBAVEO KORRALDAMINE ARVUTIL Iseseisevtöö Juhendaja Tiina Kraav Tartu 2010 1. KAUBAVEO LEPING Kaubaveolepinguga kohustub üks isik (vedaja) teise isiku (saatja) ees vedama vallasasja (veos) sihtkohta ning andma selle üle kolmandale isikule (saajale). Saatja kohustub selle eest maksma vedajale tasu (veotasu). Kaubaveolepingule kohaldatakse töövõtu kohta sätestatut, kui käesolevas jaos sätestatust ei tulene teisiti.See ei sätestu veose vedamisele merel. 2
Tartu kutsehariduskeskus Ärinduse ja kaubanduse osakond Logistika Riskid tarneahelas Juhendaja: Tiina Kraav 2011 Sissejuhatus Alustades oma tööd polnud mul eriti aimu, mis on tarneahela riskid mis üldse tarneahela tegemine ja juhtimine endast kujutab. Need riskid on vahest väga arusaamatud, kuid siiski materjali otsides leidsin seda plaju ja olen ka rahul oma nüüdsete teadmistega tarneahela riskide kohta. Tunnen, et on lihtne tellida ja osta kuid sellel ajal ei mõtle keegi sellele, kui raske võib olla tarbijani kauba toimetamine
Tehnovõrgud VESI Oluliseks oli Härjapea oja 14 saj. Annab ülemiste järv Tallinnale vett. 1867 alustati rekonst. Puittorud vahetati malmtorudeks. 1881-1883 laiendati ja ehitati Marina tänava pumpla ja Tõnismäele veetorn 1922 rajatakse 10,5 km pikkune kanal pirita jõe vee juhtimiseks Ülemistesse 1927 ehitatakse järve kaldale veepuhastusjaam 24000m3/d 1941 sügisel õhitakse venelaste poolt 1951 Taasatatakse ja jõudlus 36000m3/d, ja puhastati klooriga 1986 rekonst. Ja jõudlus 180000m3/d KANAL Vanim kanal 1422 Tallinn-Nunnakloostri vahel 19 saj. Alguses lubati tasu eest ka reovesi kanalisse.Ennem valati tänavale. Võis saada travi 1843 malm torud 1878 tehakse kanalit ka keraamisistest torudest 1882 alustati Toompea kanali ehitamist 1950 oli sada väljalaset ja 1960 keskpaiku hakkas ümbrus haisema 1968 alustati ja 1981 läks käiku puhastusseadmete 1etapp 1998 avati 2 etapp bioloogilised puhastusseadmed Muhv-toru,trossi või muu kahe detaili ühen...
Referaat 1. Heidi Reiljan (TÜ psühholoogiamagister). Artikkel. http://tnk.tartu.ee/0enesehinnangust.html 3. ,,1981 KALENDER" Eesti Raamat 1980. lk 205-209 4. Wikipedia. www.wikipedia.ee 5. Matt Whyman. ,,XY teekond poisist meheks" Koolibri 2002. lk 105 6." Pere ja Kodu" Jaanuar 2001. lk 22-24 7. Artikkel http://www.ivanhoe.com/story/p_newsflash.cfm?storyid=3219 http://www.minut.ee/odd/02/04/04/1548223.shtml 8. Artikkel http://www.tarbija24.ee/?id=91215 9 .I. Kraav, K. Kõiv. 7.kl. inimeseõpetuse õpik 10. Jeremy Stangroom."Väike raamat suurtest ideedest: Filosoofia" Eesti Päevalehe AS 2008. lk 60-61 11. Aivar Ots, uurimustöö 10
KIILI GÜMNAASIUM LAPSE ARENGUETAPID. FÜÜSILINE JA PSÜÜHILINE ARENG. VAJADUSED. KASVATUS PEREKONNAS. Kevin Annion X klass 2013 Lapse psüühiline areng Lapse psüühiline areng on alati isikupärane. Hingelise arengu jooned ja kasvu kiirus sõltuvad lapsest endast, tema lähedaste inimsuhetest, pere eluviisidest ja pühendumisest lapsele.Oluline on tähelepanelikkus. Mida tihedam on side lapse ja tema vanemate vahel, seda lihtsam on märgata ka seda, kui miski lapse arengus ei ole nii, nagu peab. Üks käitumisjoon võib olla ühe lapse puhul normaalne ja mõistetav, kuid teisel märk sellest, et kõik ei ole päris korras. Teine eluaasta. Lähedu...
Vee soolsus on suurem avameres, moodustades pinnakihis umbes 6,5-7. Jõevete rohke sissevoolu tõttu on Liivi lahe ja Väinamere vee soolsus veidi väiksem 5-6. Vee suhteline läbipaistvus on väiksem madalas vees. Kui avameres ulatub vee läbipaistvus keskmiselt 10- 12meetrini, siis Liivi lahe kesk- ja põhjaosas on see maksimaalselt 4-6m ja Väinameres vaid 2-5m. Saaremaa suuremad jõed, ojad ja kraavid. Jõgi, oja, kraav Suubumiskoht Pikkus km Lõve Oessaare lahe 31 Põduste Kuressaare laht 30 Kuke Saastna laht 21 Leisi Parasmetsa laht 20 Riksu Avameri 20 Punapea Avameri 15
tuule tugevuse ja kestvuse ka veevälja suurusest ja veekogu sügavusest. Vee soolsus on suurem avameres, moodustades pinnakihis umbes 6,5-7. Jõevete rohke sissevoolu tõttu on Liivi lahe ja Väinamere vee soolsus veidi väiksem 5-6. Vee suhteline läbipaistvus on väiksem madalas vees. Kui avameres ulatub vee läbipaistvus keskmiselt 10-12meetrini, siis Liivi lahe kesk- ja põhjaosas on see maksimaalselt 4-6m ja Väinameres vaid 2-5m. Saaremaa suuremad jõed, ojad ja kraavid. Jõgi, oja, kraav Suubumiskoht Pikkus km Lõve Oessaare lahe 31 Põduste Kuressaare laht 30 Kuke Saastna laht 21 Leisi Parasmetsa laht 20 Riksu Avameri 20 Punapea Avameri 15
Kuidas tuleb arvestada lumekihi paksusega teede projekteerimisel - Mulde kõrgus peab olema tuisuohutu mulde jaoks üle lume taseme, üleminekul metsa vahelt lagedale alale, tuleb kontrollida kas on tuisuohutu mulde kõrgus või rajada tuisutõkke hekid või kasutada lumeredeleid. Kus tuleb arvestada lumekoormusega - Bussioote paviljonide katustel ja sildade äärealadel. Milline on Eestis lubatud maksimaalne sõiduki pikkus 18,75 m. Mis on küvett - maantee või raudtee-äärne kraav tee muldkehalt ja süvendi nõlvadelt pinnavee ärajuhtimiseks. Mis on mäekraav ja miks teda kasutatakse - tee mäepoolsel küljel asuv kraav mäe nõlvalt tuleva vee kinnipüüdmiseks ja teest eemalejuhtimiseks. Kirjeldage muldkeha vajumise kiirendamist ülekoormamise teel - Pannakse üldjuhul liivakiht muldkeha peale, hiljem korjatakse osa sellest ära ja ehitatakse konstruktsioon peale. Külmumissügavus Eesti tingimustes - arvestuslik ja tegelik Arvestuslik 1,25m. Tegelik 2m
Hiinas. Uus-Meremaal ja Hiinas kasutatakse nende liha toiduks, kuid Uus-Meremaal ja Hiinas hinnatakse kõrgelt nende maksast saadavat rasva, mida kasutatakse ravimina ja määrdeainena. (Loomade elu, 4 köide) 7 6. Kasutatud kirjandus: · Loomade elu, 4 köide, kalad V. A. Abakumov, A. P. Andrijasev, V. V. Barsukov. · Eesti Entsüklopeedia 5 M. Aasmäe, T. Illipe, M. Kraav. · Bioloogia põhikoolile I - Mati Martin, Maie Toom, Urmas Kokassaar 8
õõtsikut. Lõunakallas on suures ulatuses kaetud männimetsaga, kõrgem põhjakallas enamasti põllustatud. Järve põhi on rahutu reljeefiga, järsult süvenev, sügavaim koht on järve keskosast pisut edela pool. kaldavöötmes on põhjakatteks kruus, sügavamal katab põhja võrdlemisi õhuke mudakiht. (A.Mäemets 1977) Läbivool on suhteliselt nõrk. Loodekalda keskosas suubub järve Imusoost soovett toov Hoboala (Oboala), kirdest Vähkjärvest tulev kraav. Mähtavasti on järves põhjaallikaid. Jõksi järve keskosast algab Võhandu ehk Pühajõgi. (A.Mäemets 1977) Suvel on vesi väga selgesti kihistunud (pinna- ja põhjakihi vee temperatuuride vahe 12,2 kraadi); hapnik puudus vees juba 6-7 m vahel. Läbipaistvus keskmine kuni suur (1,8-4,0 m). Veereaktsioon on suvel pinnakihis aluseline, põhjas happelisem , talvel pinnakihis aluseline (tabel 1). Mineraalainete sisaldus vees on kõrgenenud ( HCO3
Eksperthinnangul peaks pargi põhjapiir kulgema kunagise mõisapargi piiri järgivalt, mille esmaseks märgiks on pargis kasvavad põlispuud. Hetkelist olukorda arvestades jääb osa kasvavatest põlispuudest erinevatele maaüksustele. Kui need erinevatele maaüksustele jäävad puud jätta kaitse alt välja, siis lõhub see kunagise mõisapargi ühtse visuaalse ja ökoloogilise terviku. Maaüksusel aadressiga Pargi tn 52 asub sügav põhja-lõunasuunaline kraav, mille ääres kasvavad tähelepanu- väärsete mõõtmetega harilikud saared (puude diameeter 1,3 m kõrgusel on vahemikus 38-68 cm), mis kindlasti on ajalooliselt mõisapargiaegsed ning kuuluvad põlispuude hulka. Maaüksusel aadressiga Pargi tn 39A kasvavad üksikud vanemad õunapuud, mis on oma õitsemise ja võra huvitava kujuga üks parki ilmestavaid elemente. Need maaüksused on ka olnud varasemal ajal hoonestatud, hetkel on näha veel vanade hoonete vundamentide varemeid.
- matmist võib kasutada olukordades, kus tuhastamine ei ole võimalik - oma prügimäe loomine on rangelt keelatud Jäätmete kogumine - Prügi kogumiseks võib kasutada kilekotte, konteinereid jm mahuteid. - Kõik jäätmete mahutid peavad olema kaanetatud. - Mahuteid tuleb sageli tühjendada Jäätmete matmine - Lühiajalise peatuse korral võib prügi ja jäätmed matta aukudesse. - Pikema peatuse korral sobib jäätmete matmiseks kraav. 6 Saastamine Saastamine ohtlike jäätmetega. Ebaõigel käitlemisel võivad ohtlikud jäätmed tekitada saastet ja suuri probleeme sõjalise tegevuse järgsete puhastus-ja taastustööde käigus; Saastamine tahkete jäätmetega. Igasuguse sõjalise tegevuse käigus tekib tahkeid jäätmeid (nt. ehitusprügi, muu rämps ja prügi jm.).Tahkete jäätmete ebaõige majandamine võib kaasa tuua saastatuse. Reostus
Samas ei haakunud välimus tema suurustava iseloomuga. Andresest ja Pearust saavad kohe vaenlased, sest Pearu ei kannata, et keegi võiks temast parem olla, kuigi Andres on Pearust mitu korda tugevam. Esimene tüli, mis Andrese ja Pearu vahel tekib, on seoses kraaviga, mida Andres Pearu maale tahab kaevata, et vesi kraavi voolaks ja maa kuivemaks ning viljakamaks muutuks. Vaidluste tulemusena kaevatakse kraav Pearu soovil ainult viimase maa peale. Naabrid tülitsevad veel laenatud regede, teineteise akende all kükitavate koerte, loomade, sulaste ja palju muu pärast. Üks oluline sündmus teoses on see, et Pearu otsustab naabri aia ära lõhkuda, et sead pääseksid tema maa peale jooksma, ja seda ainult selle pärast, et oleks, mille pärast tülitseda. Sigasid läheb tagasi kutsuma Krõõt, kes oma Pearu sõnul ,,heleda jaalega" (heleda häälega) nii ilusasti sigasid hüüab, et
Tartu Kutsehariduskeskus Ärindus ja kaubandusosakond Gerli Ottep ÜLEGABARIIDILINE VEOS Uurimustöö Juhendaja Tiina Kraav Tartu 2012 SISUKORD SISSEJUHATUS Koostan uurimustöö teemal: Ülegabariidiline veos. Tean, et selliste vedude jaoks vajatakse eriluba ja neil on ranged nõuded, kuid vaatame nüüd neid ka täpsemalt. Suuremõõtmelise ja/või raskekaalulise autoveo eeskiri 1. Üldsätted 1.1 Reguleerimisala Määrus reguleerib teedel suuremõõtmelise ja/või raskekaalulise veose ning pukseeritava seadme (edaspidi koos eriveose) vedu.
mai lahkus armuvalus, hakati aeda tegema, pearu uritab andresega sammu pidada, hooplevad kortsis, pearu lohkus aia ja eespere loomad panid jooksu, kroot huudis heleda haalega loomad koju tagasi, pearu ja andres kraaklevad kortsis jalle 11. (76) teine aasta vahe edukam, halb ilm annab tunda, tehakse jalle palju tood, uus tudruk om vaga virgas, juss toestab marile, et jouab yle joe ujuda aga tagasi tulles juhtub onnetus, jussi ja mari vahel on sade, kraav hakkas valmima, pearu lasi neid esimese veega yle, andres ja pearu tylitsevad jalle andrese hobuste parast, pearu laheb lopuks pererahvaga leppima, 12. (91) kroodal teine beebi kohus, ajad on rasked, hakatakse uusi kambreid ehitama, suur tootegemine kaib, juss jai mari parast kolmandat aastat, pearu saatis oma sulased andrwsele appi aga talle vaga ei meeldi see, juss votab mati ara 13. (99) kambrid said valmis, kroot sunnitas uksi kodus tutre, juss
(1050). Nende linnuste kõrval oli tavaliselt ka asula. Välja kujunes kolm peamist linnusetüüpi: 1. neemiklinnused, mis asusid jõe või järve ääres või lihtsalt maastikul oleva pikliku kõrgendiku, neemiku tipus ning olid niimoodi kolmest küljest looduslikult kaitstud. Neljandast küljest ehk ülejäänud neemikust eraldas linnust vall ja kraav. 2. nn. Kalevipoja sängid, mis asusid piklikul seljakul või voorel, olles nii looduslikult kahest küljest kaitstud. Kahest teisest küljest eraldas linnust ülejäänud mäest vall ja kraav. 3. omaette kõrgendikul paiknevad linnused 4. ringvall-linnused, mis olid tervenisti valliga ümbritsetud. Peamiselt ehitati neemiklinnuseid ja Kalevipoja sänge. Omaette kõrgendikul paiknevaid linnuseid
Eestlaste külade vanuseks võib pidada isegi kahte aastatuhandet. Keskmine rauaaeg (5.-8. sajand) Keskmisel rauaajal ehitati linnuseid. Küllap toimus kokkupõrkeid naaberrahvastega eelkõige Skandinaaviast päris viikingitega ning idakaarest ilmunud slaavlastega. Linnuse rajamiseks valiti tavaliselt järskude nõlvadega küngas. Vähem kaitstud mäekülgedele kuhjati muldvall. Künkale ehitati palkidest kaitseseinad ja ümber valli kaevati kraav. Mõni linnus oli juba looduslikult hästi kaitstud, asudes kas järve või jõe ääres, mäeseljakul või soosaarel. Muinaslinnuseid leidub Eestis kokku umbes 120. Rahvasuus tuntakse neid linnamägedena, Kalevipoja sängidena või maalinnadena. Tookord elati enamasti linnuse lähedal, sest vaenuväed võisid saabuda ootamatult. Rõuge linnus oli näiteks kuus korda maha põletatud. Noorem rauaaeg (9.-13. sajand) Morfoloogiliselt võib ka noorema rauaaja linnused jagada samasugustesse
omatakse häid sõpru või vastupidi. * Infotehnoloogia edasiminek on kiire, kuna luuakse aina enam mehhanisme, mis muudaks (äärele märkimata) inimese elu mugavamaks ja kergemaks. * Igakevadine künd ning sügiseti saagi korjamine oli põlvest põlve edasikantav traditsioon. * Andres ja Pearu tegid tööd, nägid vaeva ning pidevate vaidluste ja tülide tulemusena suudeti isegi kraav valmis kaevata. * Alkohol mõjub igale inimesele erinevalt: mõni muutub lõbusaks, teine aga hoopiski agressiivseks. Pearut tabaski pahatihti viimane ja siis noris ta kõigiga tüli. * Kuna me oleme loomult laisad_ leiutati näiteks telekale pult. * Tihti hakatakse selle eest ostma meelemürke, algul alkoholi ja tubakat, millega sulanduvad kambas omaks. * Ja mis edasi hakkab saama, seda ta (?) ise välja ei nuputa.
Euroopa, enamasti on need kõiksugu geomeetrilised kujundid kividel ja luuesemetel, mis tihti kujutasid taevakehi. Ajastust on olulised veel megaliitilised monumendid: menhirid, dolmenid. 1. Mesopotaamia Arhitektuur: Ehitusmaterjaliks oli põletamata savitellis, tugevdatud pillirooga. Tsikuraat- ülesse ahenev torn. Paabeli torn oli ehitatud Mardukile Uus-Babü. ajal.Valitsejate lossid- Semiramise rippaiad.Linnamüürid- Babüloni linna piiras kahekordne müür, mille vahel sügav kraav, kõigis põhi ja vahe ilmakaartes oli värav. Istari peavärav.Ehituste välisküljed kaunistati glasuurplaatidega, millega kujundati mustrid lilledest, loomadest kuni ornamentideni (kindla rütmiga mustrikord). 2. Mesopotaamia Skulptuur: Reljeefid: madalreljeef (eraldiseisvad kivitahvlid e steelid - ehitistekaunistamiseks) Temaatika: kuninga ülistamine (N: Naram-Sini võidusteel), valitseja troonil, aupaklikud alamad, tseremooniad jumalatega, sõjakad ja vägivaldsed
II KONTROLLTÖÖ 1. Raudteeveod a. Raudteeveo definitsioon Raudteeveeremiga raudteeinfrastruktuuril reisijate ja/või kaupade vedu, sh oma ja majandusvedu, ning sellega kaasnevate teenuste (kommertsteenused, veduriteenus) osutamine, või ainult veduriteenuse osutamine oma raudteeettevõtja raudteevedu oma tarbeks oma kulul ja majandusvedu raudteeinfrastruktuuriettevõtja või tema poolt renditud veeremi mistahes eesmärgil liikumine raudteel b. Tegevusload Raudtee kaubaveoteenust võib osutada ettevõtja, kellele Konkurentsiamet on andnud (ja millele vastavust on eelnevalt kontrollinud Tehnilise Järelevalve Amet) raudtee kaubaveoteenuse tegevusloa. , kindlustuskohustus Raudteeveoettevõtja võib tegeleda reisijateveoga või kaubaveoga avalikul raudteel, kui tal on kehtivad ohutustunnistuse A ja B osad , veoeeskiri Veoeeskirjas kehtestab ettevõtja tingimused veoste veoks reisijate/kauba või raudteeve...
Lisaks võivad kompassinõela mõjutada näiteks lähedal asuvad sõidukid, elektriseadmed, elektriliinid jms. Asukoha määramine Et maastikul liikuda ja soovitud kohta jõuda, peame esmalt teadma oma asukohta. Oma asukoha leidmiseks kaardil tuleb esmalt võrrelda maastikku kaardil kujutatuga ning kaart orienteerida (õiget pidi kätte võtta). Kaardi orienteerimine toimub järgmiste meetoditega: 1. Joonorientiiri järgi - pöörata kaarti nii, et maastikul joonekujulise objekti (tee, jõgi, kraav, metsasiht jne) juures seistes ühtiks selle suund kaardil tegelikkusega. 2. Punktorientiiri järgi - pöörata kaarti nii, et maastikul nähtav markantne vms silmapaistev kindel objekt (äratuntav maja, korsten, sild, järv jne) jääks kaardil enda asukoha suhtes samasse suunda kui, maastikul. 3. Kompassi järgi - asetada kompass kaardi peale või kõrvale ja pöörata kaarti seni, kuni kaardi põhjasuund (üleval) ühtib kompassi põhjasuunaga. 4
Tartu Kutsehariduskeskus Kaubanduse-ja ärinduse osakond Merili Meriloo Uurimistöö Laoprogrammid Juhendaja: Tiina Kraav Tartu 2012 Sissejuhatus Mis on laoprogrammid? Laoprogramm, tarkvara ladudele mõeldud progrmmid (tavaliselt lihtsalt "programm" või "rakendus") on ladude arvutile arusaadav käskluste kogum. Arvutiprogramm on kirjutatud kindlas programmeerimiskeeles, madala taseme keelte puhul ka kindlale arvutiarhitektuurile. Enamasti kompileeritakse programmid ainult arvutile arusaadavasse vormingusse. Programme, mida ei kompileerita, nimetatakse tihti skriptideks.
pealtvaatajaid raevunud metsloomade eest, lisaks etendustele, mis kujutasid kuulsaid ajaloolisi lahinguid, sealhulgas ka merelahinguid (naumachiae) veega üleujutatud areenil või linnade piiramisi, mis lõppesid ehtsa verevalamisega, võis Colosseumis vaadata pealt hukkamisi, ristilöömisi ja inimeste kiskjatele söödaks heitmise õudset vaatemängu ja oma kavandi poolest on Circus Maximus maailma, keset kosmost asuva Maa sümboolne võrdkuju. Tribüüne ümbritsev kraav (euripio) kujutab merd, spina`l seisev obelisk Päikest, kaksteist carceres`it loomaringi kaheteist märki, võistlusraja seitse ringi seitsme planeedi orbiite ja nädalapäevi. Kasutatud kirjandus https://sites.google.com/site/vanarooma/kunst-ja-arhitektuur/avalikud-maengud http://www.the-colosseum.net/idx-en.htm http://www.lauralee.com/news/romanplants.htm http://www.miksike.ee/docs/lisakogud/kirjandus/rooma.htm http://penelope.uchicago
vanemateta või vanemliku hoolduseta lapsi, lapsi, kel kodu puudub või kelle bioloogiline pere ei suuda last kasvatada. Tõrjutust süvendab võimaluste puudumine tegeleda (koos teistega) oma hobidega või tegutseda noorterühmas seega tekib nii omamise kui ka kuulumise defitsiit. Sotsiaalse tõrjutusega kaasneb laste ja noorte riskikäitumise tõus tõrjutuks muutunud lapsed ei suuda või ei hooli teha valikuid, mis nende normaalse arengu ja tuleviku seisukohalt otstarbekad oleksid.( Kraav & Kõrv 2001: 7-9, 13) 11 7. Väärkohtlemine lastekodudes Lastekodudes töötavad eeldatavalt terve psüühikaga inimesed, seetõttu ei saa me kasvatajate puhul rääkida psühhopatoloogilisest mudelist (sel juhul on väärkohtlemise põhjuseks väärkohtleja kalduvus tajuda endast sõltuvaid inimesi moonutatult, raskused
Vastu kastelli läänemüüri paiknes väikest sisehoovi ümbritsevate ristikäikudega konvendihoone, mille kompaktsest mahust eendus läänes dansker ning kagunurka kroonis võimas nelinurkne kaitsetorn. Algselt oli kastellil kolm väravat. Need on tänaseni nähtavad, kuid nüüd suletud väljapääsud läänes ja põhjas (ühendus Suure linnusega) ning hilisemates ümberehitustes lammutatud peavärav idamüüri lõunaotsas. Kastelli piiras põhjast ja idast sügav, kuid kuiv kraav. 1561 läks Toompea Rootsi valdusesse. Rootslased ehitasid Pika Hermani kõrvale läänemüüri äärde Riigisaalihoone. Konvendihoonet kõrgendati korruse võrra ja muudeti selle ruumide planeeringut. 17. sajandi vältel ümberehitustööd jätkusid, kuid linnus oli oma sõjalise tähtsuse kaotanud, seda enam, et uute kaitserajatistena ehitati 1696 Ingeri ja Rootsi bastion. Põhjasõja järel seisis linnus tühjana, kuni 17671773 rekonstrueeriti selle idatiib
teostama. Nimelt oleks hea ka kontrollida üle olemasolev vundament. Päris maa peal see kindlasti ei ole. Mõningase kaevamise järel võid leida kauni looduskivist vundamendi, mis toetub omakorda suurematele kividele. Viimased täidavad taldmiku ülesannet. Võimalik, et on vaja vundamenti parandada ning kõrgemaks laduda. Olemasoleva vundamendi lahti kaevamisest üksi kasu ei ole, sellega tekitatakse hoopis kraav oma hoone ümber, mis tuleb pigem kahjuks kui kasuks. Tööriistad ja vahendid Tänapäeval kasutatakse palgi töötlemiseks eelkõige erinevat tüüpi bensiinimootoriga kettsaage. Nende kaal jääb tihti alla 5 kg, seega on igati mugavad ja teevad töö lihtsamaks. Lisaks sellele oleks hea ka terav ning käepärane kirves. Samuti oleks vaja erinevaid mõõteriistu: vaaderpassid erineva pikkusega, möödulint 3-7m pikkune, joonlaud, pliiats,
Uuritava jõelõigu ja üldse Võhandu kui Eesti ühe pikima jõe kohta oli üllatavalt vähe materjali nii paberkandjal kui ka internetis. Mind pani ka imestama, et sellises suures teoses nagu "Eesti jõed", mis on välja antud aastal 2001, ei ole paljudest Eesti suurematest ja tähtsamatestjõgedest eraldi peatükke ja materjali, kuigi teos peaks kajastama kõiki Eesti jõgesid. Suuremate jõgede kajastamise asemel on seal kirjas iga väiksemgi ojake ja kraav. See on loomulikult hea, et neidki on uuritud, kuid minu arvates võiks ikka olla Eesti suuremad ja tähtsamad jõed ka sellises teatmeteoses üksikasjalikult kajastatud. 5. Kasutatud materjal 1. Järvekülg, A. Eesti jõed. Tartu: Tartu ülikooli kirjastus 2001 2. Multer, L., Küttim, M .Jõgede seire Eestis, referaat Tallinn 2008 3. Järvekülg, A. Eesti jõgede ja järvede seisund ning kaitse. Tallinn: Teaduse akadeemia kirjastus. 1994 4. Jüssi, F
jalakäijate liiklemiseks kasutatav rajatis, mis võib olla riigi või kohaliku omavalitsuse või muu juriidilise isiku või füüsilise isiku omandis. (Teeseadus) Sõidutee ning sellega külgnevale alale sissesõidu ja sealt väljasõidu tee ning kõnnitee; parkla ja puhkekoht; tunnel, sild, truup ja viadukt; liikurmasinarada; liikleja kontrollimiseks ja maksustamiseks mõeldud ala; ühissõiduki peatuseks ettenähtud ala ja ootekoda; piirikontrolli- ja tollikontrollirajatis; teepeenar; kraav, haljasala ning eraldus- või haljasriba; tee äärde liikluskahjustuste kaitseks rajatud kaitseehitis ja müratõke ning keskkonnakaitserajatis; liikluskorraldusvahend; teemärgistus- ja teevalgustusrajatis; tee ääres asetsev muu teehoiurajatis Liigid Maantee on väljaspool linnu, aleveid ja alevikke paiknev tee sõidukite ja jalakäijate liiklemiseks. Põhimaantee -Tallinn-Tartu-Võru-Luhamaa; Pärnu-Rakvere-Sõmeru, Jõhvi – Tartu – Valga
Vastused: Sooteaduste alused 1. Soo ja turba mõiste Soo - maastiku osa, kus alalise veerohkuse ja hapnikuvaeguse tõttu jääb mullas osa org. ainet lagunemata ning ladestub turbana. Turvas - mittetäielikult lagunenud taimejäänustest koosnev sete. Inimese jaoks on turvas oluline maavara. Turvas moodustub peamiselt turbasamblast, aga samuti kõigi teiste rabataimede jäänustest. 2. Soode kasutamise võimalused turba varumine metsa kasvatamine põllumjanduslik kasutamine marjakasvatus jahindus ja korilus puhkus ja turism teaduslik uurimistöö 3. Madal- ja siirdesoode kasvukohatüübid; nende lühiiseloomustus Madalsoo - kasvukohatüüp paikneb nõgudes, jõelammidel ja tasastel madalatel maadel. Taimestik toitub põhjaveest. Turbalasundi paksus on 1-2 m, vahel ka rohkem. Muld on keskmise viljakusega. Põhiline puuliik on sookask. Harvem leidub mändi. Alusta...
- Näiteks Soode taastamine Viidumäel. Lugu siis selline, et Viidumäe piirkonna soodesse hakati talumajapidamiste poolt üksikuid kraave kaevama eelmise sajandi alguses, kuid suuremad maaparandustööd toimusid eelmise sajandi keskel kui kuivendati praeguse Viidumäe looduskaitsealaga piirnevad suuremad soomassiivid. Kraavide sulgemisega sooviti taastada olulisemates allikasoodes ja madalsoodes looduslik veerežiim, haruldaste koosluste taastumine ja hea seisund. Kui raie oli lõpetatud ja kraav suleti, hakkas vesi valguma avatud alale. Kokkuvõte: Kuigi elupaikade taastamine on üks liigikaitse tõhusamaid meetmeid, ei pruugi see alati õnnestuda, sest kõiki taastamiseks olulisi aspekte ei teata või ei osata nendega arvestada, Taastamine säilitamisega võrreldes on tunduvalt kallim ja aeganõudvam tegevus. 4. Uute populatsioonide rajamine ja liikide taasasustamine - Elupaikade edukas taastamine teeb võimalikuks uute populatsioonide rajamise
vahelagesid ja n.e Välis mõõdistusi tehakse just alguse staadiumis ja just selle tõttu, et mahamärkida maja asukoht, trasside asukohad, teede ja välisvalgustuse paiknemine ja muu selline. 3.1 Geodeetiline alusplaan, ehk geoalus Geodeetiline alusplaan e. geoalus on kõikvõimalike projektide alustamise nn vundamendiks. Geodeetilise alusplaani tegemiseks mõõdistatakse kõik maa peal nähtavad objektid (puud, hooned, teed jne), kõlvikud (põld, mets, kraav jne) ning samuti maa-alused objektid (maakaablid, vee- ja kanalitrassid jne). Mõõdistustulemustest koostatakse mõõtkavaline plaan, kuhu on peale kantud kõik mõõdistatud objektid koos kõrgusarvudega. Seejärel liigub plaan projekteerija kätte, kes lisab plaanile uued ehitised, rajatised ja kommunikatsioonid ning seejärel võib alata uute objektide ehitus. 3.2 Ehituse algus. Enne üldse kui midagi hakatakse ehitama või kaevama, kutsutakse kohale geodeet. Alustatakse
Kevadel otsustab sulane (Juss), et jääb tallu edasi, Mai lahkus. Andres hakkab uut aeda ehitama ja Pearu teeb järgi. Üldse hakkavad Andres ja Pearu võistlema, Andres ees Pearu järel ja siis hooplevad üksteisega. Ükskord Pearu lõhkus tüki aeda maha, nii et teiste sead said tema rukkisse. Krõõt tuli ja kutsus sead ära. Pearule jäi Krõõda hele hääl südamele. Madis jätkab kraavi kaevamist. Jätkuvad rasked tööd. Andres võitleb heinamaal võsaga. Kraav, mida koos Pearuga kaevati saab valmis ja lepitakse kokku, et minnakse esimest vett laskma. Pearu aga laseb ise vee lahti. Et teistele tünga teha. Pearu tegi aga tükke edasi. Et mitte ise oma lõhutud aeda parandada, hakkas ta Andrese hobuseid koplist oma põllu peale viima, et nii sundida naabrit aeda parandama. Tööd ja tegemised jätkuvad. Krõõda elu läheb raskemaks. Ta on nõrga kehaehitusega ja peab pidevalt töötama. Lisaks laste eest hoolitsema ja pidevalt sünnivad uued.
kannatasid nälja ja külma tõttu.Suremus nendes oli ligi kümme korda suurem kui väljaspool. Natside otsus oli "puhastada" esialgu vähemalt kogu Lääne-Euroopa.Käivitus kuritegu millel tol ajal veel ei olnud nime- juudirahva totaalne hävitamine.Saksa natsid valmistusid selleks aegsasti.Kõik oli organiseeritud.Ning arvestati sellega, et nüüd tuli tegemist teha mitte tuhandete, vaid miljonite juutidega. Algul oli hukkamise stsenaarium igal pool sama.Otsiti mõni tankitõrje kraav või sügav ürgorg.Juutidele valetati, et nad peavad minema ajutisse laagrisse.Nad läksid rahulikult ega püüdnudki põgeneda.Kohale jõudes ja taibates, mis nüüd juhtub oli juba liiga hilja.Kõik hukati halastamatult.Mehed, naised, lapsed ja vanurid.Keegi ei tohtinud ellu jääda.Hiljem, kui Saksa vägede edasitungimise tempo oli kiire ja nende võimu alla sattunud juutide arv suur, muudeti taktikat.Õigemini ühtset taktikat polnudki, igal pool tegutseti vastavalt oludele. 1941
ühendada maailma nähtusi rangesse alluvussüsteemi, kus üksikosade omavaheline sõltuvus sarnaneb gooti katedraalile. Arhitektuuris valitseb gootika Prantsusmaal, Saksamaal ja Inglismaal kuni XVI saj, Itaalias taandub ta renessanss-stiili ees juba XV sajandil. Suurejoonelises laadis arenes gooti ajastul ka kindlusarhitektuur. Kui romaani ajal esines veel puitkindlustusi, siis gootikas asendus see kivilinnustega, mis koosnes ringmüüridega piiratud alast, mida omakorda võis ümbritseda kraav. Müüris olid eenduvad neljatahulised Või polügonaalsed, enamasti aga ümmargused tornid. Müüri ja tornide ülemises osas asetses kaitsekäik, mille ees oli sakmetega rinnatis. Tuntuim Inglise kuninga Richard Lõvisüdame poolt XII saj lõpul ehitatud Andelys` linnus ja kuulus Mont-Saint-Micheli klooster. 1. Varagootika (u 1140-1200)Selle perioodile on iseloomulikud väikesed, ilma sisemiste jaotusteta (ilma postide ja raamistikuta)
Pole teada linnuseid, kalmetesse ei pandud kaasa relvi. KESKMINE RAUAAEG (450-800) VIIKINGIAEG (800-1050) ASUSTUS Keskmisel rauaajal kerkisid linnused. Kasutusiga polnud pikk, tunduvalt rohkem hakati ehitama 8.saj paiku. Paljusid kasutati püsivalt kogu viikingiaja, mis ühtlasi tugevdati nende kaitseehitsi ja ehitati uudi linnuseid juurde. Linnused rajati järskude nõlvade ja sobivate suurustega küngastele. Palkidest kaitseseinad, vallist väljapoole kaevati kraav. Enam kui poolsada linnust. Mägilinnused üksikutele, igast küljest looduslikult kaitstud küngastele rajatud linnused. Neemiklinnused mäeseljaku neemikuna lõppevale otsale rajatud linnused. Kalevipoja säng ida-eestis voortele rajatud linnused, kus vallikraavid rajati ainult otstesse, kuna külgedelt oli looduslikult kaitstud, linnus pealtvaates voodikujuline. ringvall-linnused lääne-eestis, kus puudusid künkad. Ümber linnuseõue kuhjati kunstlik vall.
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
