Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

Luukalad ja kõhrkalad (0)

5 VÄGA HEA
Punktid

Lõik failist

  • Sissejuhatus
    Kalad jagunevad kolme rühma – luukalad , sõõrsuud ja kõhrkalad.
    Selles jutus käsitleme lähemalt luukalu ning kõhrkalu.
    Luukalad on soomustega veeloomad , kes on painduva ja voolujoonelise kehaga . Nad on kõigusoojased. Hingamiseks on neil lõpused. Maailmas
    elab 25 000 luukalaliiki, kellest 73 liiki elavad Eesti vetes.
    Luukalad elavad tiikides, jõgedes, järvedes, ookeanides ja meredes.
    ( Bioloogia põhikoolile I)
    2. LUUKALAD (OSTEICHTHYES)



    Luukalade keha on voolujooneliline, paindlik ning kohastunud vee-eluga. Keha on enamustel luukaladel enam-vähem torpeedo kujuline. Paljude põhjakalde keha on selja-kõhu suunas
    lamendunud, keha laius on on suurem kõrgusest ja silmad on suunatud
    üles. Peaaegu kõigil kaladel on selg tumedama värvusega kui
    küljed, keha kõige heledam osa on aga kõht. Väikeses sügavuses
    põhja lähedale hoiduvate kalade värvus on aga väga mitmekesine ,
    mida nimetatakse ka kaitsevärvuseks. Mõned põhjakalad võivad
    kiiresti muuta mustrit ja värvust vastavalt põhja iseloomule . Keha
    katavad ja kaitsevad soomused . Kala nahas paiknevad limanäärmed
    eritavad lima, mis teeb kala libedaks ning see kaitseb teda ja samuti
    läheb kalal vees edasi liikumiseks sel viisil vähem energiat. Ujumisel aitavad kala uimed , küljejoon, ujupõis ja paindlik keha.
    Kehaga painutab ta end ühele ja teisele poole koos uimede kaasabiga,
    millega ta vees edasi liigub. Uimi kasutab kala ka manööverdamisel
    ja tasakaalu hoidmisel. Soojades meredes kasutavad kalad uimi ka
    „lendamiseks”. Nad sirutavad uimed välja, mis võivad olla
    15-50cm pikad ja liuglevad nii läbi õhu kuni 400m. Küljejoone abil tajub kala vee liikumist ja võnkumist. Pime röövkala tunneb aga
  • Vasakule Paremale
    Luukalad ja kõhrkalad #1 Luukalad ja kõhrkalad #2 Luukalad ja kõhrkalad #3 Luukalad ja kõhrkalad #4 Luukalad ja kõhrkalad #5 Luukalad ja kõhrkalad #6 Luukalad ja kõhrkalad #7 Luukalad ja kõhrkalad #8
    Punktid 100 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 100 punkti.
    Leheküljed ~ 8 lehte Lehekülgede arv dokumendis
    Aeg2008-10-20 Kuupäev, millal dokument üles laeti
    Allalaadimisi 30 laadimist Kokku alla laetud
    Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
    Autor kaisaliisa Õppematerjali autor

    Sarnased õppematerjalid

    thumbnail
    17
    docx

    KALAD - zooloogia referaat

    ----------------- 10. klass ------------ KALAD Referaat Juhendaja: ---------- 2014 Sisukord: Sissejuhatus.......................................................................................................................3 Sõõrsuud............................................................................................................................4 Ehitus...........................................................................................

    Eesti kalad
    thumbnail
    15
    doc

    Kasvatatavate kalade bioloogia kordamisküsimused

    Kasvatatavate kalade bioloogia kordamisküsimused 1. Kalade süsteem ja evolutsioon, suursüstemaatilised (sõõrsuud, kõhrkalad, kõhrluused ja pärisluukalad, koaankalad). Näited neisse rühmadesse kuuluvatest kaladest, nende kehaehituse eripärad. Kalade väline, aga ka ökoliigiline, geneetiline jne mitmekesisus on äärmiselt suur. Evolutsiooniliselt on see üks rühm organisme, mille peal loodus proovis erinevaid arenguvariante, osa neist katsetustest on välja surnud ja neid teame vaid kivististena (kilp- ja rüükalad), osa on tänapäevani säilinud kurioossete haruldaste vormidena (latimeeria).

    Kasvatavate kalade bioloogia
    thumbnail
    7
    doc

    LOOMABIOLOOGIA KONTROLLTÖÖ NR.2

    Liivasonglane 181. Sõõrsuudest peetakse delikatessiks euroopa jõesilmu 182. Sõõrsuudest on ohtlikud kalaparasiidid: limapihklane, merisutt 183. Miks peavad haid olema pidevas liikumises, ei seisa kunagi paigal? Puudub neil iseloomulik ujupõis ­ vajaliku sügavuse säilitamiseks peavad olema pidevas liikumises, seisma jäädes vajuksid põhja 184. Vee liikumise registreerimiseks on kõikide kalade ja veeloomade külgedel (või pea külgedel) küljejooneelundid 185. Kõhrkalad on ürgsed loomad, nende aju on võrreldes luukaladega vähearenenud, käitumine primitiivne vale 186. Kõhrkalad on olenevalt liigist elussünnitajad või munejad 187. Hailaadsetele on iseloomulik heterotserkne sabauim 188. Isaste kõhrkalade kõhuuimedest on kujunenud paarilised kopulatsioonielundid - pterügopoodid, milles on vagu sperma juhtimiseks emase kloaaki 189. Inimesele on ohtlikud järgmised hailiste liigid: tiigerhai, hiidvasarhai, mõrtsukhai, liivhai, vasarhai 190

    Loomabioloogia
    thumbnail
    34
    doc

    KALADE KEHAKUJU referaat

    ............................................................................................. 10 2.2 Meristilised tunnused ja nende tähtsus............................................................................11 2.3 Kehakatted...................................................................................................................... 12 3.Kääbused ja hiiglased kalade hulgas......................................................................................14 4. Ohtlikud kalad.......................................................................................................................19 5. Kuidas sarnase välimusega kala liike üksteisest eristada?....................................................21 7.Pilk kalade pulmarüüle...........................................................................................................29 KOKKUVÕTE....................................................................................................................

    Kohuseteadliku kalapüügi korraldamine
    thumbnail
    22
    docx

    Zoloogia osa kordamisküsimuste vastused

    Zooloogia vastused 1. Ainuraksete hulka kuuluvad mitmesuguse kehaehitusega üherakulised loomad. Nagu kõigil rakkudel on ka ainuraksetel loomadel olemas rakutuum, milles sisaldub pärilikkusaine nende paljunemiseks.. Ainuraksete põhiliseks tunnuseks on see, et nad koosnevad 1-st rakust, milles toimub kogu nende elutegevus. Ainuraksed on seega iseseisvad organismid, kellel on olemas kõik elusorganismidele iseloomulikud omadused - ainevahetus, ärritatavus, liikumine ja sigimine. Ainuraksed on levinud üle kogu maailma. neid elab kõikjal: meredes, mageveekogudes, pinnases. Ainuraksetest moodustub näiteks rohelise kile puutüvede varjupoolsele niiskele küljele. Paljud ainuraksed on ka parasiidid, elades teiste elusolendite sees ja nende arvelt. Ainuraksetel on väga mitmesuguseid kehakujusid. Amööbidel pole kindlat kehakuju ja nende poolvedel tsütoplasma moodustab välja sopistades jätkeid, mille abil loomad liigu

    Vee elustik
    thumbnail
    52
    pdf

    Eluslooduse eksam

    Süda pikk ja torujas osalised. • lihased olemas, kinnituvad vähema arenenud, kimpudena keha sisemuses siseskeletile või keha ümber • hingavad kopsude või Hingavad kehapinnaga, lõpuste või lõpustega. Gaasi transpordib kopsudega, trahheedega (putukad). Hapnik võib veri imenduda otse kudedesse Kõik kalad, kahepaiksed, roomajad, linnud ja imetajad on selgroogsed. Selgroogsetel on siseskelett. Selgroog on luuline, jäsemete - ja koljuluud. Kogu maailma loomaliikidest 96 % selgrootud. Kõik ainuõõssed, ussid, limused, lülijalgsed ja okasnahksed on selgrootud. Selgrootutel on välisskelett (kitiinist, ränist või lubiainest). Neil on mitmesugused sisetoesed- looma sees olev vedelik surub vastu kehaseina lihaseid ning nii omandab loom kuju ja tugevuse , nt ussid

    Loodusõpetus
    thumbnail
    84
    docx

    ELUSLOODUS

    ............25 Sammaltaimed..................................................................................................................................................27 ALGLOOMAD....................................................................................................................................................30 SELGROOGSED.................................................................................................................................................34 Kalad................................................................................................................................................................34 Kahepaiksed.....................................................................................................................................................36 Linnud.............................................................................................................................................................. 42

    Bioloogia
    thumbnail
    25
    docx

    BIOLOOGIA EKSAM (8. klass)

    BIOLOOGIA EKSAM (8. KLASS 2011) 1. ELUSORGANISMIDE ELUAVALDUSED ( Õ LK 14-17) Elusorganismid koosnevad rakkudest (ainuraksed ­bakter, kingloom või ka hulkraksed ­ imetajad, puud). Iga rakk on iseseisev tervik ning tal on kindel talitlus ja koostis. Rakk on väikseim üksus, kellel on olemas kõik elu tunnused. Elusorganismid kasvavad ja arenevad. Kasvamisega suureneb rakkude arv ning rakud suurenevad. Arenemine on täiustumine ja igasugune muutus ning toimub koguaeg ja kõikide organismidega. Arenemine võib olla nii otsene (moondeta), kui ka moondega. Elusorganismid paljunevad ning see on oluline selleks, et liik välja ei sureks. Paljunemist esineb nii suguliselt kui ka mittesuguliselt. Elusorganismides toimub ainevahetus ­toitumine, hingamine, jääkide eritamine. Samuti elusorganismid reageerivad ümbritseva keskkonna muutustele. 2. ELUSORGANISMIDE SÜSTEMAATIKA ( Õ 11-13) Meil on seda vaja selleks, et tundma õppida erinevaid taime ja looma lii

    Bioloogia




    Kommentaarid (0)

    Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri



    Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun