Luukalad ja kõhrkalad (0)

5 VÄGA HEA

Sissejuhatus
Kalad jagunevad kolme rühma – luukalad , sõõrsuud ja kõhrkalad. Selles jutus käsitleme lähemalt luukalu ning kõhrkalu.
Luukalad on soomustega veeloomad , kes on painduva ja voolujoonelise kehaga . Nad on kõigusoojased. Hingamiseks on neil lõpused. Maailmas elab 25 000 luukalaliiki, kellest 73 liiki elavad Eesti vetes. Luukalad elavad tiikides, jõgedes, järvedes, ookeanides ja meredes.
( Bioloogia põhikoolile I)
2. LUUKALAD (OSTEICHTHYES)

2.1 Luukalade välisehitus

Luukalade keha on voolujooneliline, paindlik ning kohastunud vee-eluga. Keha on enamustel luukaladel enam-vähem torpeedo kujuline. Paljude põhjakalde keha on selja-kõhu suunas lamendunud, keha laius on on suurem kõrgusest ja silmad on suunatud üles. Peaaegu kõigil kaladel on selg tumedama värvusega kui küljed, keha kõige heledam osa on aga kõht. Väikeses sügavuses põhja lähedale hoiduvate kalade värvus on aga väga mitmekesine , mida nimetatakse ka kaitsevärvuseks. Mõned põhjakalad võivad kiiresti muuta mustrit ja värvust vastavalt põhja iseloomule . Keha katavad ja kaitsevad soomused . Kala nahas paiknevad limanäärmed eritavad lima, mis teeb kala libedaks ning see kaitseb teda ja samuti läheb kalal vees edasi liikumiseks sel viisil vähem energiat. Ujumisel aitavad kala uimed , küljejoon, ujupõis ja paindlik keha. Kehaga painutab ta end ühele ja teisele poole koos uimede kaasabiga, millega ta vees edasi liigub. Uimi kasutab kala ka manööverdamisel ja tasakaalu hoidmisel. Soojades meredes kasutavad kalad uimi ka „lendamiseks”. Nad sirutavad uimed välja, mis võivad olla 15-50cm pikad ja liuglevad nii läbi õhu kuni 400m. Küljejoone abil tajub kala vee liikumist ja võnkumist. Pime röövkala tunneb aga küljejoone abil kala liikumist ning saab nii saaki püüda.
(Loomade elu, 4 köide; Eesti Entsüklopeedia 5; Bioloogia põhikoolile I)

2.2 Luukalade siseehitus

Keha sisemuses on luukaladel luustik ehk skelett . Luustiku põhiosa moodustavad koljuluud ja paljudest lülidest koosnev selgroog . Selgroo lülidele kinnituvad roided , mis kaitsevad siseelundeid. Selgroole ja selgrooga ühenduses olevatele luudele kinnituvad ka lihased, mida kala kasutab ujumisel. Närvisüsteemi peamiseks ülesandeks on kooskõlastada ja reguleerida looma elundite tööd. Tähtsaim osa närvisüsteemis on peaaju , mis asetseb koljuõõnes ja mida kaitsevad koljuluud. Peaajuga on ühenduses ka seljaaju. Igast selgroolülist väljuvad närvid lihastesse, nahapinnale ja teistesse elunditesse. Närvisüsteemiga on ühendatud ka meeleelundid , mis võtavad ümbritsevast keskkonnast vastu informatsiooni. Kaladel on nägemis-, haistmis- ja kuulmiselundid , mis paiknevad peapiirkonnas. Lõhna ja maitset tunnevad kalad väga hästi, samuti on neil terav kuulmine. Maitset tunneb kala suu ja keha pinnaga. Kompimismeele rakud asuvad üle kogu keha. Valu kala ei tunne.
Saagi püüdmiseks ja kinnihoidmiseks on luukaladel teravad hambad. Seedimine algab maos ning jätkub sooles. Tahked jääkained väljutatakse päraku kaudu. Kalad hingavad lõpustega. Hingamiseks võtab kala vee suhu ja surub selle lõpusekaane avanedes lõpuste vahelt välja. Vees olev hapnik läheb verre, süsihappegaas aga vette. Veri varustab keharakke toitainete ja hapnikuga ning vere paneb liikuma süda.
(Bioloogia põhikoolile I; Loomade elu, 4 köide)

2.3 Luukalade elupaik

Luukalad on levinud kõigis meie planeedi vetes poolustest ekvaatorini, magevetes, riimveelistes meredes ja ookeanides, mägijärvedest ja – ojadest ookeani süvikuteni, päikesepaistelistest paikadest pimeda süvamereni. Kuid ka ränded on paljude kalade elutsükli lahutamatu osa. Juhindudes hoovustest, vee temperatuurist ja soolsusest ja toiduorganismide jaotumusest, sooritavad paljud kalad toitumis- ja kudemisrändeid. Paljud siirdekalad kasvavad ja toituvad meres kuid koevad magevees . Kuid on ka siirdekalu, kes elavad ja toituvad magevees, aga kudema laskuvad merre.
(Loomade elu, 4 köide)

2.4 Luukalade sigimine

Kõhuõõnes paiknevad sigimiselundid, isaskalal seemnesarjad ja emaskalal munasarjad. Kui sugurakud on küpsenud, jõuab kätte sigimisaeg, mis on kaladel enamasti kevade lõpul, suve algul. Kalad sigivad mittesugulisel teel. Luukalade viljakus kõigub mõnekümnest marjaterast kuni 300 milj. marjaterani.
(Bioloogia põhikoolile I; Eesti Entsüklopeedia 5)

2.5 Luukalade toitumine

Kalad toituvad planktonitest, bentostest ja teistest kaladest. Paljud kalad aga lakkavad talvel toitumast, kui nad nt taliuinakusse jäävad. Toitumise katkestamise talvel tingib iga-aastane talvine kasvukatkestus, mis avaldub kala luudel , sealhulgas ka soomustel. Harilikult katkestavad kalad toitumise ka kudemise ( sigimise ) ajal, kõhnudes sel perioodil tublisti.
(Loomade elu, 4 köide)

2.6 Luukalad inimese elus

Inimese jaoks on luukaladel väga suur tähtsus. Miljonid inimesed tegelevad kalade püügi, kasvatamise ja ümbertöötlemisega. Mõnedes maades toitub elanikkond peamiselt kalast ja inimeste heaolusõltub eeskätt kalasaagi suurusest . Peale toiduainete saadakse kaladest ka toorainet ravimite valmistamiseks (kalarasv), sööta kariloomadele (söödajahu), mineraalväetisi põldudele, tehnilist rasva, liimi, nahka ning teisi toiduainete- ja kergetööstuses kasutatavaid materjale.
(Loomade elu, 4 köide)

2.7 Luukalade liigid

Luukalade klassi kuulub enamik kalu. Luukaladel on kaks alamklassi, lihasuimsed ja kiiruimsed, mis omakorda jagunevad liikidesse. Kiiruimsed kalad moodustavad praegu elavatest kaladest enam kui 95%. Enamiku kiiruimsete kalade soomused on õhukesed luuplaadikesed. Kiiruimsed kalad ilmusid umbes 350 milj. aastat tagasi. Siis nende arvukus vähenes ja levik ahenes, algas väljasuremine ning ning meie ajani on säilinud kõigest ~50 liiki. Nende asemel hakkasid arenema pärisluukalad, kes ilmusid umbes 200 milj. aastat tagasi. Praeguseks ajaks on pärisluukalad saavutanud suure mitmekesisuse ja arvukuse: neid on üle 19 000 liigi ja nad jaotatakse suureks hulgaks seltsideks.

Vaapkalalaadsed (tuuralised, hulkuimelised, mudakalalised, vaaphaugilised)
Heeringalaadsed (elopsilised, teravninakalalised, heeringalised, lõhelised, laternkalalised, vaalalised)
Luukeelelaadsed (luukeelelised, nokiskalalised)
Angerjalised (angerjalised, kottneelulised, okasturjalised)
Karpkalalaadsed ( karpkalalised , sägalised)
Ateriinilaadsed (hammaskarbilised, luulehaugilised, ateriinilised)
Tursalaadsed (lõheahvenalised, tursalised)
Ahvenalaadsed (limapealised, peetrikalalised, läikkalalised, ogalikulised, kefaalilised, liitlõpuselised, ahvenalised, meripuugilised, lestalised, kerakalalised)
Konnakalalaadsed (tiibhobulised, konnakalalised, imikõhulised, merikuradilised)

(Loomade elu, 4 köide)
3. KÕHRKALAD (CHONDRICHTHYES)

3.1 Kõhrkalade üldiseloomustus

Varilõpuseliste klass sisaldab kahte ülemseltsi: hailaadsed ja railaadsed.
Kõhrkalu on umbes 600 liiki. Kõhrkalad on mere-, mõned ka mageveekalad .
Kõhrkalade sisetoes on kõhreline, osal kohati lubjastunud. Hõlmab kahte suuremat ülemseltsi:

Täispeased (Holocephali)

- Arvatakse, et täispeased põlvnevad hailaadsetest väljasurnud eellastest ja kujutavad endast fülogeneetilist kõrvalharu, mis ei ole luukaladega pärilikult seotud.

Varilõpuselised (Elasmobranchii)

- Esimesed varilõpusesed kalad ilmusid ürgmeredesse juba 300milj. aastat tagasi. Nad konkureerivad edukalt luukaladega ja väljasuremisest pole mingit märki. Varilõpuselised on eeskätt merekalad, kõige arvukamad on nad troopilistes vetes. Varilõpusesed annavad praegu umbes 1% kogu merekalade aastapüügist.
(Loomade elu, 4 köide)
4. Varilõpuselised

4.1 Varilõpuseste välisehitus

Varilõpustelistel kaladel, kelle hulka kuuluvad hai- ja railaadsed, puudub luukude täielikult. Nende toes koosneb kõhrest, mis on sageli lubjastunud. Nahk on tavaliselt kaetud plakoidsoomustega, mis kujutavad endast soomuskatte iidseimat tüüpi. Kehakuju on neil väga mitmesugune. Headel ujujatel on kiireks liikumiseks kohastunud torpeedojas keha. Mõõtmed kõiguvad suurtes piirides: kõige väiksemate liikide pikkus ei ületa 15-30cm, suuremad varilõpuselised on 15-20m ja nende kaalu mõõdetakse tonnides. Lõpusekaant varilõpuselistel ei ole ja kummalegi keha küljele avaneb 5-7 lõpusepilu. Paljudel on ka hingatsid.
(Loomade elu, 4 köide)

4.2 Varilõpuseste siseehitus

Varilõpuste hammaste kuju on väga mitmekesine. Hambad paiknevad lõugadel sirgete ja viltuste ridadena. Tavaliselt funktsioneerib ainult välimine rida, ülejäänud hambad on sissepoole painutatud ja asendavad välimisi, kui need kuluvad. Varilõpuseste tähtsad anatoomilised tunnused on keeritskurd sooltorus ja arterioosikuhik südames.
(Loomade elu, 4 köide)

4.3 Varilõpuseste sigimine

Varilõpuseste sigimine on omapärane. Viljastamine toimub emase kehas. Selleks on isastel kaks kopulatsioonielundit, nn pterügopoodi (kõhuuime muundunud tagaosa ), mille abil sperma juhitakse emase kloaaki. Varilõpuste viljakus ei ole suur, kuid nende munades on väga suured toitainete varud. Sigimine toimub munemise, munastpoegimise või poegimise teel.
(Loomade elu, 4 köide)
5. Täispeased

5.1 Täispeaste välisehitus

Täispeastel on suured ninasõõrmed ja nad asuvad ristipidise suu lähedal. Lihakaid huuli toetavad huulekõhred.
(Loomade elu, 4 köide)

5.2 Täispeaste siseehitus

Täispeastel kaladel puudub täielikult luustumine kõhrest sisetoeses. Nende südame küljes on arteriooskuhik, mis on neil varustatud kolme klapireaga. Nagu varilõpusestel, on ka nendel sooles keeritskurd. Aju ja südame ehitus on samasugune kui varilõpusestel, kuid ujupõis neil puudub. Samuti puuduvad täispeastel kloaak ning hingatsid, keha kummalgi küljel on vaid üks lõpuseava ja kolju on selgrooga ühendatud kuklamõhna kaudu. Täispeaste hammastik koosneb tugevatest mäluplaatidest, kaks paari üla- ja üks paar alalõual. Sageli on nende pinnal vallikesi ja harjakesi. Ülalõuga moodustav suulaeruutkõhr on täielikult koljuga liitunud.
(Loomade elu, 4 köide)

5.3 Täispeaste sigimine

Viljastamine on seesmine. Kummaski munasarjas on kuni 100 munarakku, kuid üheaegselt valmivad neist ja koetakse ainult kaks suuremat, millest kumbki on peidetud suurde 12-42cm pikkusesse sarvkesta. Munakapslid paigutatakse otse merepõhjale või kinnitatakse kividele või vetikatele. Loote arenemine kestab 9-12 kuud. Kummalgi küljel areneb tal kimp pikki välimisi lõpusniite, mis kaovad kestast väljumise ajaks, kui nad muutuvad välimiselt vanemate sarnaseks.
(Loomade elu, 4 köide)

5.4 Täispeaste toitumine

Nad toituvad peamiselt põhjaselgrootutest (limustest, krabidest, madutähtedest ja merisiilikutest), harva ka väikestest kaladest. Söögist hammustavad nad väikeseid tükikesi ja mäluvad nad peeneks, mitte ei neela neid tervelt alla.
(Loomade elu, 4 köide)

5.5 Täispeaste elupaik

Põhiliselt on nad põhjalähedase eluviisiga süvamerekalad, kes asustavad Atlandi, India ja Vaikse ookeanis šelfiala ja mandrinõlva mõnest meetrist kuni 2500m sügavusteni.
(Loomade elu, 4 köide)

5.6 Täispeased kalad inimese elus

Töönduslikult püütakse neid Ameerika Ühendriikides, Argentiinas, Tšiilis, Uus- Meremaal ja Hiinas. Uus-Meremaal ja Hiinas kasutatakse nende liha toiduks, kuid Uus-Meremaal ja Hiinas hinnatakse kõrgelt nende maksast saadavat rasva, mida kasutatakse ravimina ja määrdeainena.
(Loomade elu, 4 köide)
6. Kasutatud kirjandus:

Loomade elu, 4 köide, kalad – V. A. Abakumov, A. P. Andrijašev, V. V. Barsukov.
Eesti Entsüklopeedia 5 – M. Aasmäe, T. Illipe , M. Kraav.
Bioloogia põhikoolile I - Mati Martin, Maie Toom, Urmas Kokassaar

.DOC Laadi alla originaalfail 8 lk · .doc · 32 allalaadimist

100 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 100 punkti.

~ 8 lehte Lehekülgede arv dokumendis

2008-10-20 Kuupäev, millal dokument üles laeti

32 laadimist Kokku alla laetud

0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid

kaisaliisa Õppematerjali autor

luukalad kõhrkalad kalad osteichthyes chondrichthyes varilõpuselised

Sarnased õppematerjalid

docx

KALAD - zooloogia referaat

----------------- 10. klass ------------ KALAD Referaat Juhendaja: ---------- 2014 Sisukord: Sissejuhatus.......................................................................................................................3 Sõõrsuud............................................................................................................................4 Ehitus...........................................................................................

Eesti kalad

doc

Kasvatatavate kalade bioloogia kordamisküsimused

Kasvatatavate kalade bioloogia kordamisküsimused 1. Kalade süsteem ja evolutsioon, suursüstemaatilised (sõõrsuud, kõhrkalad, kõhrluused ja pärisluukalad, koaankalad). Näited neisse rühmadesse kuuluvatest kaladest, nende kehaehituse eripärad. Kalade väline, aga ka ökoliigiline, geneetiline jne mitmekesisus on äärmiselt suur. Evolutsiooniliselt on see üks rühm organisme, mille peal loodus proovis erinevaid arenguvariante, osa neist katsetustest on välja surnud ja neid teame vaid kivististena (kilp- ja rüükalad), osa on tänapäevani säilinud kurioossete haruldaste vormidena (latimeeria).

Kasvatavate kalade bioloogia

doc

LOOMABIOLOOGIA KONTROLLTÖÖ NR.2

Liivasonglane 181. Sõõrsuudest peetakse delikatessiks euroopa jõesilmu 182. Sõõrsuudest on ohtlikud kalaparasiidid: limapihklane, merisutt 183. Miks peavad haid olema pidevas liikumises, ei seisa kunagi paigal? Puudub neil iseloomulik ujupõis vajaliku sügavuse säilitamiseks peavad olema pidevas liikumises, seisma jäädes vajuksid põhja 184. Vee liikumise registreerimiseks on kõikide kalade ja veeloomade külgedel (või pea külgedel) küljejooneelundid 185. Kõhrkalad on ürgsed loomad, nende aju on võrreldes luukaladega vähearenenud, käitumine primitiivne vale 186. Kõhrkalad on olenevalt liigist elussünnitajad või munejad 187. Hailaadsetele on iseloomulik heterotserkne sabauim 188. Isaste kõhrkalade kõhuuimedest on kujunenud paarilised kopulatsioonielundid - pterügopoodid, milles on vagu sperma juhtimiseks emase kloaaki 189. Inimesele on ohtlikud järgmised hailiste liigid: tiigerhai, hiidvasarhai, mõrtsukhai, liivhai, vasarhai 190

Loomabioloogia

doc

KALADE KEHAKUJU referaat

............................................................................................. 10 2.2 Meristilised tunnused ja nende tähtsus............................................................................11 2.3 Kehakatted...................................................................................................................... 12 3.Kääbused ja hiiglased kalade hulgas......................................................................................14 4. Ohtlikud kalad.......................................................................................................................19 5. Kuidas sarnase välimusega kala liike üksteisest eristada?....................................................21 7.Pilk kalade pulmarüüle...........................................................................................................29 KOKKUVÕTE....................................................................................................................

Kohuseteadliku kalapüügi korraldamine

docx

Zoloogia osa kordamisküsimuste vastused

Zooloogia vastused 1. Ainuraksete hulka kuuluvad mitmesuguse kehaehitusega üherakulised loomad. Nagu kõigil rakkudel on ka ainuraksetel loomadel olemas rakutuum, milles sisaldub pärilikkusaine nende paljunemiseks.. Ainuraksete põhiliseks tunnuseks on see, et nad koosnevad 1-st rakust, milles toimub kogu nende elutegevus. Ainuraksed on seega iseseisvad organismid, kellel on olemas kõik elusorganismidele iseloomulikud omadused - ainevahetus, ärritatavus, liikumine ja sigimine. Ainuraksed on levinud üle kogu maailma. neid elab kõikjal: meredes, mageveekogudes, pinnases. Ainuraksetest moodustub näiteks rohelise kile puutüvede varjupoolsele niiskele küljele. Paljud ainuraksed on ka parasiidid, elades teiste elusolendite sees ja nende arvelt. Ainuraksetel on väga mitmesuguseid kehakujusid. Amööbidel pole kindlat kehakuju ja nende poolvedel tsütoplasma moodustab välja sopistades jätkeid, mille abil loomad liigu

Vee elustik

pdf

Eluslooduse eksam

Süda pikk ja torujas osalised. • lihased olemas, kinnituvad vähema arenenud, kimpudena keha sisemuses siseskeletile või keha ümber • hingavad kopsude või Hingavad kehapinnaga, lõpuste või lõpustega. Gaasi transpordib kopsudega, trahheedega (putukad). Hapnik võib veri imenduda otse kudedesse Kõik kalad, kahepaiksed, roomajad, linnud ja imetajad on selgroogsed. Selgroogsetel on siseskelett. Selgroog on luuline, jäsemete - ja koljuluud. Kogu maailma loomaliikidest 96 % selgrootud. Kõik ainuõõssed, ussid, limused, lülijalgsed ja okasnahksed on selgrootud. Selgrootutel on välisskelett (kitiinist, ränist või lubiainest). Neil on mitmesugused sisetoesed- looma sees olev vedelik surub vastu kehaseina lihaseid ning nii omandab loom kuju ja tugevuse , nt ussid

Loodusõpetus

docx

ELUSLOODUS

............25 Sammaltaimed..................................................................................................................................................27 ALGLOOMAD....................................................................................................................................................30 SELGROOGSED.................................................................................................................................................34 Kalad................................................................................................................................................................34 Kahepaiksed.....................................................................................................................................................36 Linnud.............................................................................................................................................................. 42

Bioloogia

docx

BIOLOOGIA EKSAM (8. klass)

BIOLOOGIA EKSAM (8. KLASS 2011) 1. ELUSORGANISMIDE ELUAVALDUSED ( Õ LK 14-17) Elusorganismid koosnevad rakkudest (ainuraksed bakter, kingloom või ka hulkraksed imetajad, puud). Iga rakk on iseseisev tervik ning tal on kindel talitlus ja koostis. Rakk on väikseim üksus, kellel on olemas kõik elu tunnused. Elusorganismid kasvavad ja arenevad. Kasvamisega suureneb rakkude arv ning rakud suurenevad. Arenemine on täiustumine ja igasugune muutus ning toimub koguaeg ja kõikide organismidega. Arenemine võib olla nii otsene (moondeta), kui ka moondega. Elusorganismid paljunevad ning see on oluline selleks, et liik välja ei sureks. Paljunemist esineb nii suguliselt kui ka mittesuguliselt. Elusorganismides toimub ainevahetus toitumine, hingamine, jääkide eritamine. Samuti elusorganismid reageerivad ümbritseva keskkonna muutustele. 2. ELUSORGANISMIDE SÜSTEMAATIKA ( Õ 11-13) Meil on seda vaja selleks, et tundma õppida erinevaid taime ja looma lii

Bioloogia

Rohkem sarnaseid