Kuidas on võimalik liike kaitsta? (0)

Kuidas on võimalik liike kaitsta?    ❏ Liikide kaitse ja säilitamise võimalused:   - Liigi kaitse alla võtmine  - Liigi elupaikade kaitse  - Elupaikade taastamine  - Uute populatsioonide rajamine ja liikide taasasustamine   - Liikide kaitsmine tehistingimustes     1. Liikide kaitse alla võtmine   - Märgates mõningate liikide arvukuse vähenemist ja ohtu sattumist võeti sellised liigid                         otsese kaitse alla.  - Teavet looduses elavate liikide seisundi kohta saab nii ülemaailsest kui ka riiklikest punastet                             nimestikest e punastest raamatutest. Nende koostamisel lähtutakse rahvusvahelise                 looduskaitseliidu kriteeriumitest, mille alusel väljasuremisohtu hinnatakse.   - Euroopa Liidus on kaitset vajavad liigid määratletud loodus- ja linnudirektiiviga. Eestis                         reguleerib liikide kaitse alla võtmist looduskaitseseadus, mille alusel on 570 kaitsealust                       taime,-seene- ja loomaliiki.   - Tänapäeval on kaitsealused liigid Eestis jagatud kolme kategooriasse.     I kategooria   - Siia kuuluvad vähenenud arvukusega ning kriitilise piirini rikutud elupaikadega, suures                       hävimisohus olevad liigid, kelle edasine säilimine Eesti looduses ohutegurite toime                     jätkumisel on kaheldav.   - Samuti kuuluvad I kategooriasse ka liigid, mis on säilinud vaid ühe väikese asurkonnana,                             näiteks pildil toodud lääne-sõrmkäpp (nt ka ebapärlikarp ja pisilina) ning peamiselt vanu                         metsi austavad liigid, mida ohustab üha laienev raietegevus.   - Samuti ka poollooduslike koosluste hääbumise tõttu ohtu sattunud liigid: näiteks pildil                         toodud rohe-kärnkonn (nt ka tutkas ja niidurüdi)     II kategooria  - II kategooriasse kuuluvad väga piiratud alal või vähestes elupaikades esinevad liigid, kelle                           arvukus langeb ning levila aheneb.  - II kategooriasse on arvatud 262 liiki.   - II kategooriasse kuulub näiteks Järv-lahnarohi - järvedes esinev liik, mis veekogude                        


eutrofeerumise tõttu on väga ohustatud.   - Uute linnuliikidena on II kaitsekategooria nimekirja arvatud kirjuhahk, kanakull, sooräts,                       roherähn ja põldtsiitsitaja ja karvasjalg-kakk (toodud välja ka slaidil pildil)     III kategooria  - liigid, mis on praegu veel suhteliselt tavalised, kuid ohutegurite toime jätkumisel võib                           nende arvukus kriitiliselt langeda.  - Siia kategooriasse kuulub 244 liiki. Loomaliikidest kuulub III kaitsekategooriasse 45                       selgrootut ja 90 selgroogset loomaliiki, nende seas ka pildil toodud Saarmas.   Taimedest näiteks valge vesiroos.     Ohustatud liikide säilitamine ning seisundi parandamine   - Selleks, et ohustatud liiki säilitada ning selle seisundit parandada, on vaja välja selgitada:   1. liigi täpne levik  2. asurkondade seisund  3. liigi elupaiganõudlus (milliseid tingimusi ja elupaigakomponente konkreetne liik vajab)   4. liiki ohustavad tegurid.    - Mida rohkem ohustatud liikide kohta teatakse, seda efetiivsem on nende kaitse.   - Osas Euroopa riikides, sh Eestis, korraldatakse liikide kaitset ning kavandatakse nende                         säilitamiseks vajalikke tegevust liigi tegevuskava alusel.     2. Liigi elupaikade kaitse   - Kõige tõhusam viis liiki kaitsta on kaitsta ja säilitada tema elupaiku - moodustatakse                             kaitsealad.  - Kaitsealad on inimmetegevusest puutumatuna hoitava või looduskaitse nõuete                   järgi kasutatavad alad liikide, koosluste, ökosüsteemide ja maastike kaitseks.   - Eestis on viit tüüpi kaitstavaid alasid:  1. Püsielupaik  2. Hoiuala  3. Maastikukaitseala  4. Looduskaitseala  5. Rahvuspark    Püsielupaik  


- Püsielupaik on väljaspool kaitseala või selle piiranguvööndis asuv Looduskaitseseaduse                     kohaselt piiritletud ja erinõuete kohaselt kasutatav kaitsealuse looma sigimisala või muu                       perioodilise koondumise paik, kaitsealuse taime või seene looduslik kasvukoht, lõhe või                       jõesilmu kudemispaik, pruunkaru talvitumispaik, jõevähi looduslik elupaik, mägra rohkem kui                     kümne suudmega urulinnak.  - (Lisaks suuliselt ütleks, kui tahame:    Looduskaitseseaduse kohaselt tekib püsielupaik automaatselt   1) lendorava pesapuule ja seda ümbritsevale alale 25 meetri raadiuses;  2) merikotka, madukotka ja kalakotka pesapuule ja seda ümbritsevale alale 200 meetri                         raadiuses;  3) suur-konnakotka ja must-toonekure pesapuule ja seda ümbritsevale alale 250 meetri                       raadiuses;  4) väike-konnakotka pesapuule ja seda ümbritsevale alale 100 meetri raadiuses;  5) kaljukotka pesapuule ja seda ümbritsevale alale 500 meetri raadiuses;  6) väike-konnakotka ja suur-konnakotka segapaari pesapuule ja seda ümbritsevale alale 250                       meetri raadiuses.)   - Eestis on moodustatud püsielupaigad eelkõige I ja II kaitsekategooria liikide elupaikade ja                           kasvukohtade säilitamiseks.  - Püsielupaiku on Eesti kokku ligi 1500. Näiteks: Viljandimaal võeti kaitse alla neli uut                             väike-konnakotka püsielupaika kogupindalaga 78,64 hektarit ning need asuvad Jäleveres,                   Koksveres, Paaksimas ja Õisus.     Hoiuala  - Hoiuala on elupaikade ja kasvukohtade kaitseks määratud ala, mille säilimise tagamiseks                         hinnatakse kavandatavate tegevuste mõju ja keelatakse ala soodsat seisundit kahjustavad                     tegevused.   - Hoiuala moodustatakse loodusliku loomastiku, taimestiku ja seenestiku soodsa seisundi                     tagamiseks.   - Hoiualal on keelatud nende elupaikade ja kasvukohtade hävitamine ja kahjustamine, mille                         kaitseks hoiuala moodustati ning kaitstavate liikide oluline häirimine, samuti tegevus, mis                       seab ohtu elupaikade, kasvukohtade ja kaitstavate liikide soodsa seisundi.   - Hoiualasid on Eestis kokku 325. Näiteks Sõmeri hoiuala, Pärnu maakonnas Lääneranna                         vallas Saulepi ja Matsi külas, hoiab Põhja-Pärnumaale iseloomulikku rannikumaastikku:                   Sõmeri poolsaare rannaniite, kadastikke, loopealseid ja rannikulõukaid ning sealset elustikku.                    


Kaitseala pindala on 362,5 ha. Kaitseala moodustati 2007.aasta.     Maastikukaitseala  - Kaitseb haruldasi või Eestile iseloomulikke loodus- või pärandkultuurmaastikke ning                     nendega seotud liike.   - Maastikukaitsealade hulka kuuluvad ka looduspargid, kaitsealused pargid, arboreetumid ja                     puistud.   - Kaitsealustel parkide, arboreetumite ja puistute kaitsekord on sätestatud omaette                     kaitse-eeskirjas.   - Maastikukaitsealasid, sh loodusparke on Eestis ligi 153 ning kaitsealuseid parke ja puistuid                           (ühtlase struktuuriga metsaosa) 514. Näiteks Kõrvemaa maastikukaitseala kogupindalaga 20                   390 ha. Kaitseala hõlmab puutumatuid või vähese inimmõjutusega sooalasid Epu-Kakerdi                     soostikus (nt Kakerdaja), samuti mitmeid pinnavorme (nt Mägede ja Taganurga                     mõhnastikke, Külvandu luitestikke, Jäneda-Aegviidu ning Matsimäe-Voose oose ja mitmeid                   väikevoori).     Looduskaitseala   - Tegeleb looduslike protsesside, haruldaste või ohustatud taime-, seene- ja loomaliikide                       ning nende elupaikade ja koosluste kaitsega.  - Looduskaitsealasid on Eestis 172. Näiteks: Endla looduskaitseala, mille pindala on 10161 ha,                           moodustab Eesti kesk- ja idaosale iseloomulike soode ja soosaarte ning Pandivere kõrgustiku                         lõunanõlva karstiallikate säilitamiseks.     Rahvuspark  - Rahvuspark on kaitseala looduse, maastike, kultuuripärandi ning tasakaalustatud                   keskkonnakasutuse säilitamiseks, kaitsmiseks, taastamiseks, uurimiseks ja tutvustamiseks.   - Rahvusparke on Eestis kokku 6.  - Viimane neist, Alutaguse rahvuspark, moodustati novembris 2018. Rahvuspargi tuumiku                     moodustavad ulatuslikud soo- ja metsamaastikud. Üldiselt tasase pinnamoega alal loovad                     vaheldusrikkust mõhnastikud ja oosistikud ning luitestikud. Läbi Alutaguse kulgevad paljude                     liikide, sh hundi, karu ja ilvese ränded Eesti ja Venemaa vahel.    3. Elupaikade taastamine   - Paljud liigid on hääbunud enamasti seetõttu, et nende elupaigad on hävinud.                         Seepärast kaitstakse neid liike elupaikade taastamise kaudu.  


- Elupaikade taastamine ja nende kvaliteedi parandamine on kujunenud tänapäeval üheks                       oluliseks liigikaitse meetmeks kogu maailmas.   - On selliseid liike, mille ellujäämiseks on vaja mitmesuguseid looduslikke häiringuid.                       Räägime häiringutest lähemalt:     Häil  - Mõned liigid vajavad ellujäämiseks välgu süüdatud põlengut, tormis langenud puid ja pärast                           tormi või põlengut tekkinud häile.   -Tekitatakse liigikaitse eesmärgil rohumaadel, põõsastikes ja metsaaladel lokaliseeritud ja                   kontrollitavaid põlenguid.   - Näiteks mahalangenud puud tekitavad metsas uusi elupaiku.     Pärandkooslus   - Pärandkooslusi (ranna- ja luhaniite) asustavate liikide säilitamiseks on vaja neid alasid                         regulaarselt niita ja seal karjatada.   - Kui majandustegevus lõpeb, pärandkooslused roostuvad ja võsastuvad. Seepärast on                     nendel aladel elupaiku võimalik taastada eelkõige majandamist taasalustades.     Luited, liivikud ja nõmmed  - Neid asustavad liigid on tõsisesse ohtu sattunud avatud liivaalade metsastamise tõttu.   - Seepärast sõltub nende liikide edasine käekäik otseselt selliste alade taastamisest.  - Seda on edukalt tehtud nii Taanis kui ka Suurbritannias ning luitealade taastamisega on                             algust tehtud ka Eestis.   - Näiteks Pihla-Kaibaldi liiviku taastamine, kus taastati 43 hektarit liivikuelupaika.                     Taastamistöid tehti näiteks tedre, pisi-tinasambliku ja nõmmelõokese elutingimuste                 parandamiseks.     Väikeveekogud  - Väikeveekogud on olulised veeselgrootute (sh kiilide) ja kahepaiksete elu- ja sigimispaigad.  - Nende taastamine on aidanud säilitada paljude ohustatud liikide asurkondi nii                       Põhja-Ameerikas kui ka Euroopas.   - Näiteks harivesiliku elupaiga taastamine Värska vallas Nedsaja külas. Alguses oli veekogu                         täiesti rohtunud, kuid see taastati.      Jõgede, ojade ja soode taastamine   


- Selleks, et parandada jõgede ja ojade seisundit ning taastada seal sigivate siirdekalade                           koelmualasid ja ümbritsevaid märgalasid, kõrvaldatakse veetaset reguleerivad tammid ja                   paisud, suletakse kraavid ning taastatakse ka veekogu looduslik voolusäng.   - Üha enam tegeletakse maailmas ka soode taastamisega. Peale selle, et soodes on paju                             kaitsvaid liike, aitavad soode turbaalad reguleerida süsinikdioksiidi hulka ja seega ka                       kasvuhooneefekti. Soode veere žiimi taastamiseks suletakse kuivendussüsteeme,             eemaldatakse algselt lagedatele aladele kasvama hakanud metsa ning teriti kahjustatud                     aladel taasasustatakse ka soole omaseid liike ntturbasamblaid.    - Näiteks Soode taastamine Viidumäel. Lugu siis selline, et Viidumäe piirkonna soodesse                         hakati talumajapidamiste poolt üksikuid kraave kaevama eelmise sajandi alguses, kuid                     suuremad maaparandustööd toimusid eelmise sajandi keskel kui kuivendati praeguse                   Viidumäe looduskaitsealaga piirnevad suuremad soomassiivid. Kraavide sulgemisega sooviti                 taastada olulisemates allikasoodes ja madalsoodes looduslik veere žiim, haruldaste koosluste                   taastumine ja hea seisund. Kui raie oli lõpetatud ja kraav suleti, hakkas vesi valguma avatud                               alale.     Kokkuvõte:   Kuigi elupaikade taastamine on üks liigikaitse tõhusamaid meetmeid, ei pruugi see alati                         õnnestuda, sest kõiki taastamiseks olulisi aspekte ei teata või ei osata nendega arvestada,                           Taastamine säilitamisega võrreldes on tunduvalt kallim ja aeganõudvam tegevus.     4. Uute populatsioonide rajamine ja liikide taasasustamine   - Elupaikade edukas taastamine teeb võimalikuks uute populatsioonide rajamise                   ning liikide taasasustamise.   - See protsess saab edukas olla vaid siis kui kõik loodusliku asurkonna hävimist                           põhjustanud tegurid on kõrvaldatud või kontroll alla saadud. Kui nii ei õnnestu, saab                           uue asurkonna rajada ka uude samasuguste looduslike tingimustega paika, kus pole                       neid ohte, mis liigi väljasuremiseni viisid. Haruldasi ja ohtu sattunud liike on võimalik                           kaitsta mitmel moel:   - Taasasustamine  - Tugiasustamine   - Ümberasustamine  Nüüd hakkame neid vaatama lähemalt.     Taasasustamine ehk reintrodutseerimine  


- See on liigi tehistingimustes paljundatud või loodusest kogutud isendite asustamine                       liigi endistele või teistele ökoloogiliselt sobivatele asualadele.   - Eesmärk on luua uued asurkonnad nende algses elukeskkonnas ning taastada liigi                         kadumise tõttu kahjustunud ökosüsteemid.   - Uute populatsioonide loodusesse asustamine on väga tihti üsna kulukas, aega ja                         pühendumist nõudev ettevõtmine. Hästi kavandatud ja teostatud taasasustamine on                   sageli parim võimalus väljasuremise äärel või tõsises languses olevaid liike kaitsta.   - Näiteks Eestis on alustatud euroopa naaritsa taasasustamisega Hiiumaale.   Taasasustamist prooviti ka Saaremaal, kuid see ei õnnestunud, sest suurel saarel on                         rohkem rebaseid ning vee kvaliteet halvem.     Tugiasustamine  - See on olemasoleva asurkonna täiendamine uute isenditega, et selle arvukust ja                         genofondi suurendada. (Genofond ehk geenifond on populatsiooni kõik geenid ja                     alleelid.)   - Üks tugiasustamise erijuhtum on nn teotav üleskasvatamine - loomi või ka taimi                           kasvatatakse tehistingimustes vaid nende kõige tundlikumas arnegujärgus (nt                 munad, kudu, kullesed, noorjärgud) ning lastakse seejärel loodusesse.   - Näiteks: Suurbritannias on tugiasustamise kaudu edukalt parandatud kivisisaliku                   asurkondade seisundit. Teise näitena saab tuua Taani, kus on tugiasustamise kaudu                       suurendatud rohe-kärnkonna ja punakõht-ungi asurkondade elujõulisust. Eestis on                 vähendatud tugiasustamise kaudu kõre (konnaliik) populatsioonides noorloomade               suremust.      Ümberasustamine   - Ümberasustamine on isendite looduses ühest elupaigast teise üleviimine ehk                     populatsiooni ümberkolimine.   - Enamasti otsustatakse populatsioon ümber asustada juhul, kui elupaik on                     lootusetult kahjustunud või kui see jääb alale, kuhu planeeritakse midagi sellist, mis                         asurkonna hävitab nt kaevandused, maanteed, raudteed.   - Enamasti tehakse ümberasustamine taimedega, kuid seda on tehtud ka                     loomadega. Kahjuks ümberkolimise katsed sageli ei õnnestu. Reegel on enamasti                     selline, et mida erilisemat elupaika liik vajab ja mida keerulisemad on suhted teiste                           liikidega, seda väiksem on õnnestumise tõenäosus.   - Näiteks Eestis on seni ebaõnnestunud kõik katsed käpalisi (orhideelised) uude                      


kohta viia.     5. Liikide kaitse tehistingimustes   - Mõningatel juhtudel võib liigi säilitamine olla tagatud vaid selle kasvatamise või                         säilitamisega tehistingimustes: loomaaedades, ulukifarmides, suurtes akvaariumites,             taimede puhul botaanikaaedades, arboreetumites või seemnepankades.  - Liiki on vaja kasvatada tehistingimustes juhul kui   1. haruldase või ohustatud liigi asurkond on liiga väike, et edasist säilimist                         kindlustada  2. looduskaitse jõupingutustest hoolimata liigi arvukus jätkuvalt kahaneb.   - Paljude liikide tehistingimustes kasvatamise eesmärk on uue loodusliku asurkonna                     loomine niipea, kui isendite arv ja elupaiga olemasolu selleks võimaluse annavad.   - Näiteks Davidi hirv ehk miilu - Elupaiku jääb väheseks, kuna peaaegu kõik                           soostunud lagendikud Hiinas on kuivendatud. Tekib konflikte farmeritega, kelle                   istandusi miilud regulaarselt rüüstavad. Hiinakeelne miilu nimetus tähendab “neli                   ühes” – tal on sarved nagu hirvel, kael nagu kaamelil, saba nagu eeslil ja sõrad nagu                                 veisel.   Teise näitena pr ževalski hobune - Väljasuremise põhjustas küttimine, koduloomade                   karjatamine selle liigi toitumis- ja joogikohtades, mille tulemusel nad tõrjuti üha                       kuivematele aladele, kus ei jätkunud vett, ja segunemine poolmetsistunud                   koduhobustega. Rahvusvahelise koostöö tulemusel on pr ževalski hobuste sigimine                 loomaaedades ja kasvandustes olnud edukas ning on alustatud liigi taas-asustamist                     tema kunagisele elualale.   Mõlemaid loomi saab näha ka Tallinna Loomaaias.