Tõde ja Õigus 1 osa (5)

1.) Andrese ootused vargamäe suhtes:
* Vargamäele tulles lootis andres rajada endale kodus ja talumajakaese koos aia ja põldudega. Sellise kodu mille saaks ta pärandada oma lastele. Talootis esimesel aastal kõik see korda saada seal koos oma naise Krõõdaga ja peale seda saada lapi. Kui maa korras sis pärandada lõpuks se edasi oma lastele ja ni edasi põlvest põlve nagu oli tema isa olnud.
* Andrese tuleviku plaanideks oli rajada kõige pealt maja, hiljem aga laut loodamde jaoks ja sis aedik kus nad saaksid olla. Ta haris oma põlde, tegi maad korda, kaevas kive maast välja ja kasvatas vilja. Lisakarjamaa jaoks tahtis ta rajada kuivenduskraave, kuna maa oli väga märg kuhu nad oma talu rajama hakkasid.
* Kõige suurem kordaminek vargamäel oli see kui Andres sai oma põllult rohkem vilja kui ta üldse oodanud oli. Ja kaevati ka valmis suur kraav ,et vesi saaks ära voolata. Tänu kraavile said tema heinamaa ja ka põld vett.
2.) Andres noore peremehna:
* esimese osa alguses uleb Andres Vargamäele täis lootusi ja täis töötahet, teadmisega et kõik on alles ees ja ta saab rajada lõpuks ometi oma pere ja talu. Kui aga Andrese poeg sõjaväkke läheb ja Andres ise minema läheb sealt. Tulles tagasi sinna näeb ta ,et võitlus selle maaga ei lõppe mitte kunagi, ükskõik kui palju vaeva näha seal. Ta igatseb ka väga oma ammu surnud naist Krõõta. ja tunnistab ka lõpuks endale seda, et tegeltikult oli rõõdal algusest peale õigus olnud, et nendest ei saa maaharijaid ja nad ei sa seal hakkama.
2.1 raamatu sisu punktid järjestatult.
1. Andrese saabumine Vargamäele
2. Kraavide kaevamine
3. Laste sünd ( Liisi, Maret ,Anni,Andres)
4. Krööda surm
5. Jussi enesetapp
6. Mari kolib tallu ja abiellub ka Andresega
7. Haigus võtab Juku , Kata ja Anni elu
8. Andrese sõjaväkke minek
3.) Andrese iseloomustus läbi raamatu:
Alguses oli ta väga töökas mees. Liigagi töökas ta ei pannud vahepeal tähele isegi oma lapsi või naist. Peale Krõõda surma sai alles Andres aru mis ta teinud oli. Siis muutus ta natuke pehmemaks ja pühendas aega oma lastele. Ta hakkas mõistma kui kurvaks tegelikult oli Krõõt siin temaga muutunud kuid märkas seda kahjuks liiga hilja .
Abiellus peale Krõõda surma Mariga kes elas saunas. Kui tuli epiteemia mõjutas see tervet küla ka Andrese perekonda kus haigus võttis temalt kolm last. Ta hoiab oma ette ja üksi peidab oma tundeid. ajapikku muutub ta järjest väsinumaks, võitlusest maaga ja ka Pearuga. Peale kõike neid sündmusi tahab ta puhata kuid tema kohusetunne ei luba tal seda teha ni ,et ta jätkab tööd.
3.1 Peamisels täitusid Andresel lootused aidast , talust ja ka kuivendus kraavidest. Täitumatta jäi tal soov õnnest . Samuti pidi ta ka palju pettuma oma lastes kes tema käske ei tahtnud täita ja ka tallu appi jääda. tema suurim soov oli Krõõdaga poiss saada, alguses said nad 3 tüdrukut temaga ja lõpuks ka väikese poisi .
3.2 Suurimad kordaminekud:
andrese suurmaiks kordaminekuks võib pidada vist seda kui kuivenduskraavid valmis said. Kuigi sellega tuli jama Pearuga. Andrese läbikukkumine oli siis kui Andrese poes otsustas minna sõjaväkke ja mitte tegeleda maaeluga. Tema ainuke poeg valis sõjaväe isa jälgedes astumise asemel.
3.3 Vana peremehena oli Andres väsinud ja oma elus vägagi pettunud . Ta oli terve elu tööd teinud kuid mille nimel? Elu võttis temalt naise ja ka lapsed. Talu siiski oli küll väga palju paranenud kuid puhata ei saanud ta ikka veel. Tal oli pidevalt mure kellele ta jätab oma talu, kas tõesti oli kogu se töö ilma asjata?.
4.) Pearu iseloomustus:(Tsitaatidega)
Halb pool: "Sul käib ju eit sigade karjas"(lk 76)
"Pearu läks kaevu juurde. Sinna jõudes hakkas püksinööpe lahti võtma. Pearu laskis püksid maha ja istus kaevuraketele nagu tahaks ta siin oma loomulikku tarbeid õiendada(lk 143 rikkus oma enda kaevu vee ära)
"Aga mis siis? Mis se minusse puutub, et su karjamaa vett täis on? " (lk 110)
Hea pool: "Ütles,et mine vaata, ehk teisepere rahval abi tarvis" (lk 143)
"Kallis naabrimees väert eit oli sul, Tegin eile terve päev ja terve öö sulasega sinu eidele teed. Aga sulased hakkasid porisema, sis tegin üksi , ilma poisteta" (lk 147)
4.2 Pearu oli salakaval ja manipuleeriv inimene. Kui ta midagi head tegi siis ka ainult sellepärast, et kirikus oma patud andeks saada. Ta tahtis alati nädaiata kui hea ta on ja kui palju parem on ta teistest. Enamuse ajast noris ta tühja ja oli hästi üle olev teiste suhtes
4.3 Maade poolest oli Pearul loomulikult vedanud rohkem kui Andresel ja seega tundis ka, et oli parem peremees. Kuigi see kõik oli talle ette tehtud vaemate poolt. Tal oli alati suur vilja saak ja suur kari. Andres aga oli Pearust alati parem sest tema rajas selle kõik ise oma kätega. ta hoolis sellest maast ja ei kartnud ühtegi tööd aitas alati sama Pearus oma sulastega tööd ei teinud. Pearu käitus vägagi halvasti oma sulastega vahepeal. Ta peksis ka oma naist ja lapsi vahepeal olid tal tülid ka oma sulastega. Samuti üritas ta ka teisi koguaeg petta .
Näiteks: Kraavi kaevamisel lasi ta kogu mulla enda maale panna et hiljem Andrese maad üle ujutada.
Andrese juures oli sulastel ka väga raske kuid ta ei sundinud neid tegeme toid mida ta ise ei suudaks. Nad mõlemad olid sarnased kuid lõpuks Pearu nende tempudega hävitus enda maad.
5.) Vargamäe naised
Krõõt : Krõõt oli tõõkas kuid kurb naine. Tal läks mehele teades, et tegu pole armastusega, sellest hoolimatta oli ta nõus minema ära oma kodu talust ja asuma elsama viljatule, üleujutatud soomülkale uut kodu rajama oma mehega. Ta oli väga töökas, ja ei kurtnud kunagi isegi mitte siis kui ta oli rase ja läks tööd tegema, või kui ta oli suremas. Töötas edasi lauda ja aida vahet ja vahel aitas ka pere. Kahjuks ei pea Krõõt aga kõigele sellele vastu ning sureb noores eas.
Mari: Ta oli alguses julge ja töökas tüdruk, kes erinevalt Krõõdast oli sellise eluga vägagi harjunud. Heinatöö talle meeldis ja meestele alla ei jäänud. Mari armastas Jussi kellega nad ka koos kolisid kokku Sauna. Mari tundus vägagi õnnelik olevat Jussiga. Kui Krõõt aga haigeks jäi ja suremas oli palus ta Mari et to aitama tuleks Andrest ja valvaks tema laste üle. Talusse kolides jäi tal aga järjest vähem aega Jussi jaoks. Ta pidi kasvatama ni enda lapsi kui ka Jussi omasi. Jussi ei meeldinud se üldse, nind ta sooritas enesetapu. Mari oli sellest väga löödud ja tundis end süüdi. Ka abielludes Andresega tunneb ta end süüdi. Ta tunneb et ta pole väärt elu talu ja et ta on ikka veel saunanaine. Sellega põhjustab ta endale kurbuse nagu oli Krõõt kurb olnud. Muutub sama kurjavks ja õnnetuks nagu oli Krõõtgi olnud.