Katusekalle on 20 kraadi, nagu on lubatud kirjaga 15.02.2006. Tellija soovib esialgu välja ehitada ainult esimese korruse. Esik, elutuba ja köök , magamistuba ja saun asuvad hoone esimesel korrusel. Teisel korrusel on kaks magamistuba, kabinet ning duss+wc. Katel, korstnad, kamin, pliit Kuni gaasitrassi ehitamiseni köetakse katelt vedelkütusega. Katel asub katlaruumis. Välisseina tuleb teha õhuvõturest. Ruumis asub ka fibokorsten. Teine korsten asub leiliruumi ja elutoa vahel ja see on saunakerise ja kamina suitsu jaoks. Kamin elutoas on õhukütte-kamin. Kööki tuleb keraamilise plaadiga elektripliit Terrassid Hoone lõunapoosele ja läänepoolsele küljele on projekteeritud terrassid. Idapoolsel küljel on majandusterrass pesu kuivatamiseks ja küttepuude kuivatamiseks. Lõunapoolne terrass on kaetud klaaskatusega. Seal on ka välikamine ahitamise võimalus. Trepid
loomakasvatusega. Käsitööaladest olid tähtsamad ehte ja tööriistade valmistamine. Nenega tegelesid sepad. Tänu soodsale asendile Läänemere lääne- ja lõunaranniku ning Venemaa linnade vahel, tegeldi edukalt vahenduskaubandusega ja vahetuskaubandusega. Vahetusväärtuseks oli kujunenud hõbe. Elamuks oli välja kujunenud suitsutuba, mida kasutati ka vilja kuivatamiseks. Suitsutuba peetakse rehielamu eelkäijaks. Ühetoaline elamu, millel puudus korsten. Talud moodustasid endiselt küla. Kuid tähtsamateks haldusüksusteks said kihelkonnad, mida oli muinasaja lõpuks 45. Muinasaja lõpul oli alanud nende liitumine maakondadeks. Varem arvati, et enamik Eesti elanikest olid varanduslikult ja õiguslikult võrdsed. Kuid viimasel ajal on ajaloolased jõudnud seisukohale, et ühiskond kihistus juba alates pronksiajast. Ühiskond jagunes ülikuteks ja talupoegadeks, kes pidid ülikuile tasuma andamit. Kasutati ka orje,
Tallinna Tööstushariduskeskus Kaubamärgid Referaat Tallinn 2010 Sisukord Balbiino .................................................................................................3 Kalev ......................................................................................................4 Felix .......................................................................................................5 A.Le.Coq ................................................................................................6 Liviko .....................................................................................................7 Ella's ......................................................................................................8 Coca-Cola Company ...........................
(P. Eberhard "Mõned teated Wäike-Maarja kirikust ja kihelkonnast" Viru Praostkonna Jõulu-Leht 1926). Altariruumi põhjaseinas on suur paekivist hauaplaat 17. sajandist. 1902. a laskis Vao mõisa üks vanapreili von Rennenkampff kunstnik Ernst Friedrich von Liphartil (1847-1932) maalida uue altarimaali, mis kujutab õnnistavat Kristust. Aastatel 1941-1991, 50 aastat rasketes okupatsiooniaja tingimustes teenis kogudust August Villem Laumets. 1991-1993 oli diakoniks Teet Korsten, 1991-1996 hooldusõpetajana Enn Kivinurm ja 1996-2002 Tauno Teder. 2002-2009 teenis kogudust Ahto Mäe. Alates 1. septembrist 2009 on koguduse hooldajaõpetajaks Enn Salveste. EELK Simuna püha Siimona ja Juuda kogudus Simuna kirikukihelkond on kujunenud vähemalt 1220.-ndail aastail Lemmu muinaskihelkonna lõunaosast Pudivirust. Antud piirkonna ristiusustamisest(tõenäoliselt rahumeelsest) on aga märkmeid juba Liivimaa Henriku kroonikas ja need seonduvad 1219. aastaga
leivale või siis kõigile. Leibade ahjupanek kolhoosi pagaritööstuses. Mordva ANSV Dubjonki raj. Povodimovo k. J. Karm. (Fk 2332:2, Fk 2332:3) Leiva ahjupanemiseks kasutatakse leivalabidat kojme, mis on valmistatud puust ja kinnitatud ka puust varre külge. Tavaliselt seisab leivalabidas toas ahju juures. Et leib labidale kinni ei jääks, raputad labidale jahu (kojme langs potshudat potsht). Pärast leibade ahjupanekut suletakse ahjusuu plekkplaadiga zaslom ja ka korsten suletakse. Olenevalt sellest, kuidas ahju on köetud, hoitakse leibu ahjus poolteist kuni kaks tundi. Tuntakse mitmeid viise, et kindlaks teha, kas leib on küps. Uurimuses «Issledovanija po materialnoi kulturõ mordovskogo naroda» viidatakse sellele, et leibade küpsetamise aega mõõdeti taigna lahustumise kiirusega vees. Võeti rusikasuurune tükk tainast ja lasti see veega täidetud savipotti ajal, kui leivad ahju pandi. Kuni
Võõrsõnadas võib rõhk olla ka mujal. Eesti keeles on kolm väldet, see tähendab, et hääilkuid saab hääldada lühikeselt, pikalt ja ülipikalt: 1. Sisehäälikute hulgas ei ole häälikuühendit, kõik tähed on ühekordsed, sulghäälikutest g, b, d. Nt. tibu, ema, oda, sajab, kana. 2. Sisehäälikute hulgas on mõni häälik topelt või on häälikuühend ja sulghäälikutest k, p, t. Sisehäälikud hääldatakse pikalt. Nt. sammal, korsten, oinas, lukud. 3. Sisehäälikute hulgas on häälikuühend või on mõni häälik topelt, sulghäälikutest kk, pp, tt. NB! Sisehäälikuid hääldatakse ülipikalt. Nt. tahvel, prõmmima, kompvek. NB! Kõik ühesilbilised sõnad on kolmandas vältes. Välde määratakse sõna sisehäälikutes. Sisehäälikud on rõhulise silbi (esimene silp) täishäälikust kuni järgmise silbi täishäälikuni. Harjutus! Määra sõnade välde. Viiul- 1 Fantaseerima- 3 Poleemika- 3
aastal. Tema mõte seisnes selles, et anumal, kus keeks vesi, oleks vaid üks väljapääs aurule. Rõhu suurenemise tagajärjel paneks aur liikuma mingi keha edasi-tagasi. Siis saaks selle keha panna tegema tööd mingil kindlal eesmärgil.Watti aurumasina koostises oli kaanega veeanum, mida sai kütta ning kaanega sulgeda. Küttekatlast väljus toru, mida hakati nimetama silindriks. Selles paiknes kolb.Lisaks neile osadele oli ka veel suur korsten, mille kaudu juhiti välja juba kasutatud aur. Aurukatlast tulev aur suundub aurukatla silindrisse, kus ta paisudes paneb kolvi liikuma. Tagasikäigul surub kolb heitauru silindrist väliskeskkonda. Kolvi edasi-tagasi liikumise muudab väntmehhanism väntvõlli pöördliikumiseks. Väntvõlli pöörlemist ühtlustab hooratas. Siiberaurujaotusega aurumasinas korraldab auru sisse- ja
Hooned olid ehitatud savitellistest ning kaetud krohviga. Laed olid ehitatud savist, puidust ja roogudest. Seinad olid ehitatud savitellistest ning toestatud massiivsete tammepalkidega. Pearuumi seinad olid kaetud punase krohviga. Valgus pääses tuppa väikeste akende kaudu seina ülaosas. Põrandad olid kaetud lubjaga. Sisenemine majja käis katusel oleva avause kaudu, mis oli mõeldud ka, kui ventilatsiooniava või korsten. Katuste kaudu pääses ka ühest elamust teise. Kuna siseruumides oli vähe valgust ja halb ventilatsioon, siis kasutati katuseid ka kohana, kus tehti enda igapäevast tööd (valmistati toitu ette, jne.). Tüüpiline hoone sisaldas üht suurt ruumi, mis oli ühendatud teiste väiksematega. Suur ruum oli varustatud ahju ja hoiukirstudega. Toa põrandal esines kohati must pinnast kõrgemale tõstetud kohti, mida kasutati laudadena, magamiskohtadena ja istumiseks. Ruumi kolmes
väiksemad loomad tuppa. Põrandad olid savist, kivist või lihtsalt mullast. Laudpõrandaid hakati panema XIX sajandi teisel poolel. Mööbel oli peamiselt puust: laud, pingid, magamisasemed, kirstud riiete hoidmiseks jne. Talu juurde kuulusid ka abihooned, nagu üks ait riiete ja teine toiduainete jaoks, püstkoja sarnane suveköök, laut ning saun. Taluõuel asus kindlasti ka kooguga kaev. XIX sajandil muutus ka taluelamu. Ilmusid esimesed klaasitud aknad ja korsten, mis eluruumid suitsust vabaks tegi. Need uuendused olid esialgu kättesaadavad vaid jõukatele talupoegadele. Vaesem rahvas elas veel kaua pimedas suitsutares. Majas olid kahhelahi, akendel olid heegeldatud kardinad, pika pendliga seinakell, vändaga kohviveski ja roosidega serviisid, eesti aegsed toolid ja nelja sahtliga kummutid. Tänapäeval leiab selliseid asju vaid muuseumides. Ka tol ajal olid muuseumid olemas. Peamiselt oli seal palju loomi ja väike osa asjadest on muuseumis väljas
ahtrilainete süsteem stern wave system different trim dünaamilise tõstejõuga laev dynamically supported ship erikaal specific weight Froude arv Froude number gravitatsiooniline takistus gravity-related resistance hõõrdetakistus frictional resistance hõõrdetegur coefficient of friction koosmõju interaction hürdodonaamiline rõhk hydrodynamical pressure hüdromehaanika fluid mechanics hürdrostaatiline rõhk hydrostatical pressure inertsjõud inertial force isepoleeruv värv self-polishing paint jäätakistus residual resistance jäätakistus ice resistance kaal weight käigulained shipborne waves käigulainete interferent wave systems ineraction kaikuvus prop...
Mõõtmistulemusi ja -punkte analüüsides osutub, et kõige olulisemaks teguriks on takistused ruuteri ja arvuti vahel. Seda ilmestavad hästi kaks näidet. Punktid A ja K, milles RSSI on vastavalt -27 dBm ja -42 dBm, asuvad ruuterist sama kaugel, ometi on signaali tugevuste vahel suur erinevus, sest teises punktis on arvuti ja ruuteri vahel sein, esimeses mitte. Sarnaselt muutub RSSI elutoas, punktis C on see -68 dBm ja punktis D -59 dBm. Siin on määravaks kividest laotud kamin ja korsten, mis takistavad oluliselt signaali levimist. Lisaks on märgatav erinevus punktide B ja I vahel, mis küll asuvad ruuterist sama kaugel, kui kööki ulatuvat signaali pärsivad teele jäävad paksud kiviseinad ja köögimööbel. WiFi signaal väljaspool maja on oodatult erinev majasisesest, levides oluliselt kaugemale. Signaalikvaliteet on ,,paras" või parem igal pool ümber maja ning majast erinevalt väheneb signaalitugevus ruuterist kaugenedes aeglaselt. 2
Mõõtmistulemusi ja -punkte analüüsides osutub, et kõige olulisemaks teguriks on takistused ruuteri ja arvuti vahel. Seda ilmestavad hästi kaks näidet. Punktid A ja K, milles RSSI on vastavalt -27 dBm ja -42 dBm, asuvad ruuterist sama kaugel, ometi on signaali tugevuste vahel suur erinevus, sest teises punktis on arvuti ja ruuteri vahel sein, esimeses mitte. Sarnaselt muutub RSSI elutoas, punktis C on see -68 dBm ja punktis D -59 dBm. Siin on määravaks kividest laotud kamin ja korsten, mis takistavad oluliselt signaali levimist. Lisaks on märgatav erinevus punktide B ja I vahel, mis küll asuvad ruuterist sama kaugel, kui kööki ulatuvat signaali pärsivad teele jäävad paksud kiviseinad ja köögimööbel. WiFi signaal väljaspool maja on oodatult erinev majasisesest, levides oluliselt kaugemale. Signaalikvaliteet on ,,paras" või parem igal pool ümber maja ning majast erinevalt väheneb signaalitugevus ruuterist kaugenedes aeglaselt.
läbimõõt d = 2,8 dm = 0,28 m; postide arv n = 100; 1 m2 posti värvimise jaoks on värnitsat vaja 0,25 kg. Leiame kõigepealt ühe posti külgpindala ja seejärel värnitsa hulga, mis kulub 100 posti värvimiseks. Ühe posti külgpindala on Sk = 2rh = dh; Sk = . 0,28 . 1,5 = 0,42 ~ 1,32 (m2). Värnitsat kulub 100 posti värvimiseks 100 . 1,32 . 0,25 = 33 (kg). Vastus: 100 posti värvimiseks kulub 33 kg värnitsat. 10. Silindrikujuline korsten on valmistatud pekist, mille ruutmeeter kaalub 7 kg. Korstna kõrgus on 15 m ja diameeter 40 cm. Valtsimiseks kulub 8 % materjalist. Arvuta korstna kaal täpsusega 0,1 kg. Lahendus: Joonistame silindrikujulise korstna. h r Antud on korstna kõrgus h = 15 m; diameeter d = 40 cm = 0,4 m; pleki ruutmeeter kaalub 7 kg; pleki valtsimiseks kulub 8 % materjalist. Korstna külgpindala on Sk = 2rh = dh; Sk = . 0,4
Tartu Kutsehariduskeskus Turismiosakond Annika Vesselov PRANTSUSMAA Referaat Juhendaja Lili Kängsepp Tartu 2009 2 SISUKORD 1. SISSEJUHATUS......................................................................................................................................4 2.1. GEOGRAAFILINE ASEND......................................................................................................................5 2.2. PINNAMOOD........................................................................................................................................5 2.3 KLIIMA.................................................................................................................................................6 3. RAHVASTIK..........................................................
SISUKORD sissejuhatus.................................................................................................................................................2 1. Liviko ....................................................................................................................................................3 2. Farmi .....................................................................................................................................................3 3. Wõro ......................................................................................................................................................4 4. Leibur.....................................................................................................................................................5 5. Kalev ................................................................................................................................
elevant, kaamel, lõvi • aiandus: kõrvits, köömen, loorber, till, münt, roos, palm, viik ‘viigipuu’ • toit, nõud: kook, kringel, pannkook, praad, pärm, siirup, suhkur, sült, vorst, õli, tärklis, kaneel, pipar, sinep, äädikas, kruus, pann, pott, pütt, toober, toop, lähker, vaat, ämber Alamsaksa laenud (2) • riietus: vokk, samet, siid, samet, mantel, kuub, müts, püksid, vammus, nööp • ehitus: hoov, häärber, kamber, kelder, korsten, kuur, köök, küün, müür, plank, saal, tall, trepp, haamer, höövel, latt, link, luuk, palk, raam, saag, tangid, kapp, pink, tool • sõda, jaht: jaht, jääger, kants, kütt, laager, lahing, püss, tääk • ristiusk: altar, ingel, jünger, kabel, kantsel, klooster, krist-, köster, leer, ohver, orel, paavst, piibel, piiskop, preester, prohvet, sant (< ‘kerjusmunk’), troost • ühiskond: härra, proua, preili, pruut, röövel, rüütel,
(mittemidagiütlev paik, mitte midagi erilist, tähendusetu) paiga vaim. Paiga vaim pole kõigile samamoodi mõistetav- mõnele on väga tähenduslik koht (nt inimesed kes seal elavad), aga mõnele ei ütle see koht midagi või on lausa negatiivse kogemusega. Kohaga seonduvad nii positiivsed kui ka negatiivsed mälestused. Paiga vaimu kandvad komponendid- füüsilised omadused ja välimus (kõige esimesena nähtav, meeldejäävus), Al E Coq tehase korsten on uhkem kui teised tavalised küttekorstnad. Tegevused ja funktsioonid, mis selles kohas saab olema ja kas neid hakatakse ka kasutama (kohvik, mingi plats, sild). Tähendused ja sümbolid konkreetsete objektidena või nende komponentidena (raekoja plats- hoone, purskkaev ja hooned mis ümbritsevad seda kohta; TÜ peahoone). *Paiga vaimu inerts ning kausaalsus- kui mingi objekt hävib, siis paik muudab oma
palju pikki pimedaid kuid....Läbi sajandite on eestlaste elu siduvaks elemendiks olnud saun." Eestis on kasutusel mitut sorti saunu. Tooksin nüüd mõned põhilisemad välja ja iseloomustaksin igaüht natuke ja teeksin juttu ka saunavihast. Suitsusaun on nö. sauna algvorm, kus sadu aastaid sünnitati lapsi. Lisaks usuti, et suitsusaunal on raviv toime ning saunas käimine teeb puhtaks nii ihu kui hinge. Suitsusaunal puudub korsten ja ka vajadus selle järele. Tavaliselt sauna nurgas asuvat suitsukerist köetakse 4-5 tundi. Põlemisel tekkiv suits ei välju saunast korstna kaudu, vaid jääb esialgu ruumi sisse ning siis läheb väljub kas uksest või katuse suitsuavast. Kerise peale on asetatud pada, kust saab kuuma vett pesemiseks. Võetakse leili, viheldakse ja pestakse samas ruumis. Suitsusauna ei minda kütmise ajal, kui see on suitsu täis
lõpuveerandist. Analoogilise kujundusega veel mitu ümberehitatud või varemeis hoonet. Mõnele vanemale paekivihoonele samal perioodil peale ehitatud lõhutud maakivist viiluseinad kaarustega ning eelkirjeldatud laadis kujundatud viilkatustega. [5] 1.6 Kuivati Kuivati moodustab sa.mas.:6 mitmest ümber ehitatud hoonest kompleksi, millest üks ehitus on lõhutud ning nelja tahuliseks plokkideks tabutud maakividest kahekordne ehitus. Akende ja uste avad laotud tellistega. Korsten kõrge ümmargune telliskorsten, mille otsakarniis dekoreeritud hammaslõikega. Hoonest alusmüürid. Ehitus dateeritud: 1910. [5] 1.7 Viinavabrik Viinavabrik moodustab hoonete grupi, millest vabrikuhoone on paekivist mitme osaline ehitus: ühel poolel ühekordne, lakka korrusega, teisel poolel kahekordne. Katused eterniit- või katusekivikattega viilkatused, kusjuures kahekordse osa katus põhiosast kõrgem ja risti. Viimase kolmnurkviilus segmentaken. Hoone
Dedvudseade välistab vee sattumist läbi võlliava laevakeresse. Võlliliin Võimsuse ülekanne toimub võlliliini kaudu. Võlliliin koosneb: kruviõllist (koos laevakruviga, sõukruviga), dedvudseadmest ja kruvivõlli laagritest (tugi- ja kandelaagrid). Võlliliini kaudu antakse mootori pöördemoment edasi laevakruvile(sõukruvile), samal ajal toimub kruvi surve võlliliini kaudu laevakerele. 27. Laeva ruumid. Tekiehitused ja tekimajad. Korsten, sõuvõlli tunnel, trapid, uksed. Kingstonid. Laeva ruumid Laevaruumid moodustuvad tekkide, parraste, platvormide ja vaheseinte abil ja liigitatakse sõltuvalt ülesandest ja kasutusotstarbest. Olenevalt ruumi kasutuseesmärgile isoleeritakse nende sisepind soojusisolatsiooniga, mis liimitakse või kinnitatakse tihvtidega. Tänapäeval kasutatakse selleks sünteetilisi kiud- ja vahtaineid. Kui selline
Watt, kes valmistas kuulsa aurumasina 1782. aastal. Tema mõte seisnes selles, et anumal, kus keeks vesi, oleks vaid üks väljapääs aurule. Rõhu suurenemise tagajärjel paneks aur liikuma mingi keha edasi-tagasi. Siis saaks selle keha panna tegema tööd mingil kindlal eesmärgil. Watti aurumasina koostises oli kaanega veeanum, mida sai kütta ning kaanega sulgeda. Küttekatlast väljus toru, mida hakati nimetama silindriks. Selles paiknes kolb. Lisaks neile osadele oli ka veel suur korsten, mille kaudu juhiti välja juba kasutatud aur. Aurukatlast tulev aur suundub aurukatla silindrisse, kus ta paisudes paneb kolvi liikuma. Tagasikäigul surub kolb heitauru silindrist väliskeskkonda. Kolvi edasi- tagasi liikumise muudab väntmehhanism väntvõlli pöördliikumiseks. Väntvõlli pöörlemist ühtlustab hooratas. Siiberaurujaotusega aurumasinas korraldab auru sisse- ja väljalaset siiber, mis saab kolvi liikumisega seostatud liikumise
Orienteerumine MIS ON KAART? Igapäevaelus kasutatakse kaarte kõikjal. Ehk olete teiegi kasutanud võõras linnas tänavate kaarti ja erinevaid maanteede kaarte. Need kõik on eriotstarbelised kaardid. Mis on kaart? Kaart on lihtsustatud vertikaalne vaade maapinnale, mis kujutab esemete/objektide piirjooni nii, nagu need ülalt/ pealt vaadates paistavad, ning on vähendatud niipalju, et mahub ära konkreetsele paberilehele. Enim kasutatavad on Eesti põhikaart 1:20 000 ja Eesti kaitsejõududele mõeldud kaart 1:50 000 seerianumbriga N757. Topograafiline kaart on graafiline dokument maastiku kohta, mis sisaldab täpseid ja üksikasjalikke andmeid kohalike objektide ja reljeefi kohta. MÕÕTKAVA Maastiku kujutamise üksikasjalikkus ja täpsus sõltub kaardi mõõtkavast. Mõõtkava on arv, mis näitab, kui palju kordi kaardil esitatud maastikuala on väiksem samast maastikualast tegelikkuses. Tavaliselt esitatakse mõõtkava kaardil ...
kaitstud ehitusviisiga. Elektrimootoreid, valgusteid, juhistikke, jaotusseadmeid jm elektriseadmeid tuleb süttivast tolmust puhastada vähemalt kaks korda kuus, intensiivse tolmu tekke korral neli korda kuus. Kütteseadmed Paikne kütteseade või katlamaja peab vastama tema ehitusprojektile (vt kirjanduse loetelust nr 1, 20). Puidutöötlemisettevõtte katlamaja või muu kütteseadme korsten tuleb varustada sädemepüüdjaga. Enne kütteperioodi algust tuleb katlamajad, kalorifeer- ja kohalikud kütteseadmed hoolikalt üle Vaadata ning korrastada. Mittekorras ahjude ja kütteseadmete kasutamine on keelatud. Kütteseadmete ja nende korstnate puhastamisel tuleks juhinduda “Kütteseadmete puhastamise tuleohutusnõuded” sätetest (vt kirjanduse loetelust nr 3). Katlamajades on keelatud:
jooksul pärast käivitamist. Joonis 16-13. Spiraalse torusüsteemiga Cleytoni katel 31. Katels e a d m e õhu gaa sitrakt Katla õhu-gaasitrakti moodustavad kõik katla ja abiseadmete õhu-ja gaasikanalid koos neid ühendatavate torustikega. Põlemisõhu ja gaasi liikuma panemiseks peab trakt sisaldama seadmeid, mis õhu ja gaasi liikuma panevad. Sellisteks seadmeteks on õhuventilaator ja suitsutõmbur, suitsugaase liikumapanevaks ehitiseks on ka korsten. Algselt oli korstna põhiülesandeks loomulikku tõmmet tekitada, põlemisgaase katlast eemaldada ja põlemisõhku koldesse imeda. Kaasaja kateldes kasutatakse sellleks otstarbeks mehhaanilist tõmmet (ventilaatoreid) ja korstna põhiülesandeks on põlemisgaasi hajutamine atmosfääri. Korstna tõmme, mis võrdub korstna jalas valitseva hõrenduse ja korstna aerodünaamilise takistuse summaga.
Sissejuhatava tuleohutusalase juhendamise ja esmase tuleohutusalase juhendamise käigus töökohal tutvustatakse töötajale objekti tuleohtlikkust, tuleohutusreziimi nõudeid, olemasolevaid tuletõrje- ja päästevahendeid jms. · Tule ohutus- Lahtist küttekollet ei tohi järelevalveta jätta! · Kütteseadmete peal või väga lähedal ei tohi kuivatada riideid ega hoida mingeid muid põlevaid materjale! · Kütteseadmed vajavad pidevat hoolt. Kui majal on korsten, siis tuleb seda regulaarselt puhastada. Puhastamata korstna siseseintele võib tekkida tahmakiht, mis on tuleohtlik. Elektri ohutus- Elektriseadmestik peab olema projekteeritud, ehitatud, paigaldatud ja kasutuses nii, et ei tekiks tule-, plahvatus-, või elektrikahjustuse ohtu ning vastama kehtivatele riiklikele nõuetele. Elektritöödele võib lubada ainult vastava elektriohutuse kvalifikatsiooniga Töötajaid,
198082 lubada muuseum-tüüpi sõnu, mille nimetava lõppkonsonandi ees on kirjapildis vokaalide ühend, käänata ka album-tüübi järgi 198082 lubada III-välteliste 3-silbiliste ne- ja s-sõnade mitmuse osastavas nii si kui ka seid, vastavalt ka kaht võimalust vokaalmitmuses 198082 lubada 19 sõna pöörata nii astmevahelduslikult kui astmevahelduseta (nagu õppima ja nagu muutuma) 19951997 lubada sõnade politseinik ja pealik kaks rööpkäänamist 19951997 lubada sõna korsten kaks rööpkäänamist Morfoloogia omandamine Protomorfoloogilise perioodi alguseks esimene miniparadigma. Reduplikatsioon Trohheilise kõnetakti eelistus Kinnise järgsilbi hilisem omandamine Produktiivsed vältevaheldusmallid varakult Raskused laadivahelduslikes sõnades Esimesed noomenitüübid auto ja sepp Pragmaatiliselt olulised sõnad ja vormid enne Muuttüübid Muuttüüp on vormimoodustuses ühtmoodi käituvate sõnade rühm.
maailma esimene raudtee (vt lisa 5.). Sellel teel vedasid raudteeruunad 90-tonnist lasti juba kiirusega 10 kuni 25 km/h. Raudteerööbaste arv ja veeremi hulk suurenes lausa erutava kiirusega ning muutis raudtee tähtsamaiks maismaaliiklusvahendiks (2, lk 22-23). Moottoriehitus Selsamal aastal, kui James Watt sai oma esimese aurumasinapatendi, veeres kolinal mööda Prantsusmaa tänavaid kohmakas vedrustamata sõiduk, millel oli kolm mehekõrgust ratast. Ülalt ulatus välja korsten. Kutsariistme alla oli mahutatud umbes tonn kütust. Ilmnes, et sõitja näol oli tegemist kuningliku suurväekorpuse ohvitseriga. Nicolas Joseph Cugnot tahtis oma "tule jõul liikuva masinaga", millegi auto ja veduri vahepealsega, teha revolutsiooni tavalistes sõjatehnikavahendites (2, lk 19; vt lisa 6.). Tol ajal olid kõikjal maailmas raudteed. Veduri eeskujul tehti katseid aurumasinat rööpmetega trantspordiks kasutada, mille tagajärjel ilmusid auruautod. Need olid aga väga kohmakad ja
Teistest saunadest eristab IP-sauna seegi, et see ei tekita pärast seanssi väsimustunnet. See saunaliik leiab kasutamist väga tihti spordimeditsiinis ja taastusravis. Näiteks enne treeningute alustamist soojenduseks ja pärast treeningut lõdvestuseks. · Suitsusaun Seda on nimetatud ka sauna algvormiks. Koht, kus sadu aastaid sünnitati lapsi. Lisaks usuti, et suitsusaunal on raviv toime ning saunas käimine teeb puhtaks nii ihu kui hinge. Suitsusaunal puudub korsten ja ka vajadus selle järele. Tavaliselt sauna nurgas asuvat suitsukerist köetakse 4-5 tundi. Põlemisel tekkiv suits ei välju saunast korstna kaudu, vaid jääb esialgu ruumi sisse ning siis läheb väljub kas uksest või katuse suitsuavast. Kerise peale on asetatud pada, kust saab kuuma vett pesemiseks. Võetakse leili, viheldakse ja pestakse samas ruumis. Suitsusauna ei minda kütmise ajal, kui see on suitsu täis. Alles siis kui saun on kuum, söed tuhaks põlenud ning
ja odavam kui vana katuse vahetamine (Joonis 2.26). Samas soovisid mitmed omanikud vahetada eterniitkatusekatte tagasi algse laastukatuse vastu. Viiendikus elamutest esines probleeme korstnate läbiviikudega laest ja katusest. Korstna läbiviik oli enamikul elamutel katuseharjal, mis oluliselt lihtsustab läbiviikude konstruktsiooni (ei ole vaja sadevett korstnast mööda juhtida). Kahes elamus oli korsten laotud viltu, et korstna, mis ei asu elamu tsentris, läbiviik katusest asuks harja peal (Joonis 2.27 paremal). Sellest hoolimata esines väiksemaid katusekonstruktsioonide niiskuskahjustusi (Joonis 2.27 vasakul), kuna osal korstnatel puudus krae. 29 Maaelamute sisekliima, ehitusfüüsika ja energiasääst I Joonis 2.26 Laastukatus on kaetud eterniidiga (vasakul)
Vee temperatuur oli kella 22.30-ks langenud pool pügalat alla nulli. Viimastel hetkedel hüppasid paljud jäisesse vette, paljud olid lainetega laevalt minema uhutud, paljud otsustasid aga oma viimased minutid kunagi turvalisel ,,Titanicul" veeta. Laeva nina tõusis üles, tagaosa aga vajus. Vees olevad inimesed üritasid haarata kinni kolast, mis oli laevalt alla visatud. Mürin ja klirin muutus järjest valjemaks. Äkki tuli esimene korsten kinnitusest lahti ja kukkus valju plartsatusega vette. Päästepaatides viibivad inimesed lootsid iga loogika vastaselt, et nad naasevad peagi turvalisele ,,Titanicule". Kui vesi jõudis käigutuleni, said kõik aru, et lõpp on käes. Lõpuks ei pidanud ,,Titanic" survele vastu ja murdus keskelt pooleks. Paljud inimesed ei suutnud seda vaadata ja pöörasid pead kõrvale. Paari minuti möödudes hakkas mürin aegamööda vaibuma
viimisel keegi komistab; viiakse välja ja kukk lendab kirstule ( samast puul murerest varsti keegi sureb); nooreli latv; ühtegi matusetarvet ei või ripakile jätta; unustati midagi koju; haud sisse kukkunud; hauda kukkumine; liiga palju mulda jääb järele; viimane lahkuja matuselt; unustatakse midagi kalmistule.. Suremine 1) valvatakse (ei tohi nägemata surra); 2) kergendatakse - teine ase, põrandale kõva ase, avatakse aknad, lõhutakse korsten (umb.100.a. seda enam ei tehta Eestis), lõhutakse katus, seina sisse auk, hüvastijätmine; 3) peeglid kinni. PESEMINE – viht, seep vesi. Viht on kõige vanem vahend, see pannakse hauda kaasa. Seepi ja vett hauda kaasa ei panda – tänapäeval need hävitatakse, vanasti kasut. neid erinevate taigade jaoks. Seepi ja vett ei võinud jätta samasse perekonda. RIIETAMINE - surnu riietel ei või olla sõlmesid; enamasti õmmeldi käsitsi; riie käristati
olla alla 10 cm, põlevast materjalist katusekatte korral tuleb korstna ümbrus katta plekiga, põlev kate pleki all peab korstnast eemale jääma samuti vähemalt 3 10 cm * Põlevad soojusisolatsioonimaterjalid peavad korstnast eemal olema samuti vähemalt 10 cm, heinad lakas vähemalt 100 cm * pööningul olevad puidust kandekonstruktsioonid tuleb katta tulekaitse võõbaga, mille koostises võiks olla savi, lubi, sool, vesi * pööningu osas peab korsten olema siledaks hõõrutud ja valgeks võõbatud * kasutamata pööning peab olema ventileeritud välisõhuga, varustatud loomuliku valgusega (aknad) ja ligipääsetav siseruumist luugi kaudu mõõtudega vähemalt 60 x 60 cm, mille juures on kohtkindlalt kinnitatud redel * kasutamata katusealused mansardkorrusega ühel tasapinnal peavad olema varustatud sissepääsuluukidega seintes, mille kaudu saab tulekahju korral neisse viia tuletõrje voolikut ilma katust lõhkumata
MÕISTATUSED Mõistatus on kõige lihtsamalt öeldes traditsiooniline dialoogiline mäng, mis annab mingist olendist, asjast, tegevusest vm. nähtusest sõnalise, mõistukõnelise lühikirjelduse, peitepildi. Tihti on mõistatuses esitatav kujund fantastiline, vastuoluline, üllatuslik, tegelikkuses võimatu. Dialoogi osalised jagunevad küsija(te)ks ja vastaja(te)ks, need rollid võivad mõistatamisvooru kestel muidugi vahelduda. Zanri tuum ja perifeeria. Mõistatuste suhetest muu folklooriga Nagu geograafilised alad jagunevad tihti süda- ja ääremaa(de)ks, nii võime ka "folklooririikides" eristada tuumsemaid ja perifeersemaid piirkondi. Muinasjuttudest on imejutud kindlasti palju tüüpilisemalt muinasjutulised kui novellilaadilised jutud või jutud rumalast kuradist. Ütlustest on vanasõnad ja võrdlused kindlasti palju prototüüpsemad ja kesksemad kui nt. vellerismid või jutujätkud. Seaduspärasusi esitavais ütluste...
Binaarsed opositsioonid Polaarsed ja graduaalsed (astmelised) opositsioonid Foneetikas: helilised/ helitud häälikud; sulghäälikud (k, p, t)/ hõõrdhäälikud (v, s, h); sulghäälikud/ külghäälikud (l: osaline sulg) Grammatikas: olevik/ mitteolevik Binaarsed ja ternaarsed struktuurid mütoloogias Oma/ võõras, toores/ keedetud, niiske/ kuiv, mesi/ tubakas (tuhk) Maa/ udu/ taevas kodukolle/ tuhk/ korsten loodus/ ehted, rõivad/ kultuur surm/ haigus/ elu inimene/ ahv, metssiga/ jaaguar rohusööjad/ kaaren, koiott/ kiskjad Müüdi koodid Geograafiline (ida lääs-ida) Kosmogooniline (mägi-org, taevas maa) Sotsiaalne (isa- VS. emapoolsed sugulased) Tehnoökoloogiline (esmased vajadused: nälg, iha, jne) Roland Barthes "Kirja nullaste" (1953) "Mütoloogiad" (1957) "Moe süsteem" (1967) "S/Z" (1970)
a Tapa keelekonverentsil J. V. Veski, J. Aavik, Elmar Muuk, Kaarel Leetberg, keeletoimkonnad, keelekomisjonid, Henn Saari, Tiiu Erelt Keeletoimkonna otsuseid 1993-2008: · algustähe ja jutumärkide reeglistik 1994 · numbrite kirjutamine 1994, kuupäevafraas õigusaktides 1995 · rõhuliite (-ki, -gi) õigekiri z ja z järel 1995 · tekstilõikude eristamine 1995 · kaupade nimetamine 1998 · morfoloogiaotsuseid 1994-1997 (magistrant, korsten, aula, politseinik, põhiarvsõnade käänamine jm) · nimekorraldus (Eesti ja väliskohanimed, ümberkirjutusreeglid, võõrnimede hääldus) · [vahekokkuvõte: Kirjakeele teataja II 1993-2000. ES 2000] · jaapani sõnade kirjutamisest 2008 · Internet ja internet 2008 · peale ja pärast 2009 Väljaanded: ÕS, ,,Eesti keele ortograafia", ,,Eesti keele käsiraamat", ,,Eesti keele grammatika", ,,Kirjakeele
Eelisoleeritud osa: 100% Trassi sisetemperatuur: 65 °C Trassi välistemperatuur: 45 °C Soojakadu: 8% 3.6. SUITSUGAASIDE PUHASTAMISE SEADME PAIGALDAMINE 2012. AASTAL Novembri lõpus, 2012. aastal paigaldati Tamsalu katlamajja suitsugaaside puhastamise seade ehk pesur. Selle tulemusena vähenes Tamsalus õhusaaste ja tõusis hakkepuidukatla efektiivsus. Seade on ühendatud ainult hakkepuidukatlaga.92 Pesuri peal on korsten, mis teeb kogu seadme pikkuseks 30 meetrit. Vana, aastast 1980 pärit korsten, on hetkeseisuga veel alles ja seda kasutatakse hädaolukorras katlarikete puhul. Põhitöö teeb siiski ära pesur. 89 Tallinna Küte. (2013). [www] http://www.soojus.ee/ (01.04.2014) 90 Malva, N. (12.12.2014). [suuliselt autorile]. Tamsalu. 91 AS-i Tamsalu Kalor raamatupidamisraamat. (14.04.2014) 92 Aasa, A. (2012). Tamsalu katlamaja muutus efektiivsemaks: soojahind on üks madalamaid Eestis. Tamsalu ajaleht
lehtmaterjalist. Mõõtmed olid 150x200 need tulid kolmenurkse kujuga ja neid oli ka vaja teha 4 tükki. Korstna ja sademet katte ühendamiseks tuli lintsaega lõigata Ø12 mm vardad mille pikkus oli 120 mm.4 tükki Suitsahju katuse,korstna ja sademete katte keevitamisel kasutasin 90 kraadist rakist. Kui vardad olid lõigatud keevitasin neli varrast kõigepealt korstna igasse nurka ning seejärel sademete katte külge. Kui katus, korsten ja sademete katte olid kokku keevitatud siis tõstsin katuse suitsuahju külge ning vaatasin kuidas kattus istub omavahel suitsuahjuga. Kui sobis omavahel siis punktisin mõned kohad kinni. Ning seejärel keerasin suitsahju külile ja keevisõmblusega sai terve suitsahju ja katuse kokkupuute koht ära keevitatud. See järel lihvisin keeviuskohad ketaslõikuriga, ketaslõikurile paigaldasin abrasiiv ketta millega sai lihvida keevisõmblused maha.
Läbi kirstu lõhnasid vanad tinataldrikud ja kannud. Lõuka juures lõhnas torupilli magu, pihid, nahklõõts ja kaks suurt õllekruusi, kumbki omal viisil. Raamatuis oli naha, koi ja juudi lõhn. Kuid kõige paremad lõhnad tulid ometi köögist. Ja Popi jooksis oma nina taga ajades sinna. Ainult ta pikk händ vilksatas poikvile jäänud ukse vahel nagu siug. See oli kõrge ja kitsas hoone, mille keskel oli neljakandiline lõugas, millest alt lai ja ülal ikka kitsamaks ja kitsamaks minev korsten otsejoones üles tõusis. Lõukas mustasid raudkolmjalad, pannid ja nõgised orad. Popi tõstis koonu ja liigutas märgi sõõrmeid. Lõhnas nõgi. Läbi korstna lõõri kuuldus siingi varblaste sirinat. Ka siin oli palju kasutuid lõhnu, mis ei tähendanud rooga ega üldse midagi. Ka siin oli Isand tina ja vaske sulatanud ning körte keetnud, mida ta ise ei söönud ega teistelegi pakkunud. Ka siin oli rohelisi retorte, lähkreid, toope, tinapudeleid, kruuse,
Friedebert TUGLAS „POPI JA HUHUU“ 1 Sel hommikul tõusis Isand väga vara. Ümmarguste ähmaste ruutude kaudu voolas natuke rohekashalli valgust. Tuba oli veel pime, ja Isand süütas küünla vasksel jalal. Ta ajas punase pihiku selga ja sinised püksid jalga, kõik see aeg kangesti köhides. Siis kängitses ta jalad ja tõmbas musta, maani ulatuva kuue selga. Kui ta kingapandlaid sidus, tuli tal kõva läkastus. Ta ohkas, võttis paela ümmarguste mustade helmestega ja hakkas neid näppude vahel veeretama, ise tasakesi huuli liigutades. Popi oma asemel valvas ta toimetusi ruskete, niiskete silmadega. Ta tundis nende helmeste lõhna. Neis oli midagi imalkanget ja nad ei meeldinud talle. Isanda nägu oli siis ikka igav ja kurb, kui ta helmeid veeretas. Isand jäi vait ja vaatas liikumata küünla leeki. Ta lumivalge pea oli ette kummardunud ja värisevad sõrmed veel koos. Küünla taht põles pikaks, hakkas suitsema, kuid...
suitsusaunakombestik kanti 2014. a. UNSESCO kultuuripärandi nimekirja. Suitsusaun ei ole vaid hoone. Sellega on seotud oma kombestik ja traditsioonid. Saunas sünniti ja saun oli ka viimane koht, kus lahkunut puudutavad toimingud läbi viidi. Lisaks on suitsusaun seotud eestlase toidulauga. Suitsusauna kasutati liha säilitamiseks ehk suitsutamiseks. Suitsusaun annab ettekujutuse elust ajaloolises rehielamus. Ka suitsusaunal pole korsten ning suits väljub saunast muul viisil. Eriline väljapool talukompleksi: 14.Pukktuulik Angla Pärimuskultuurikeskus, seal saab tuulikut külastada ise või koos möldriga ja tuulikut nn sabast keerata Vasakul on Hollandi tuulik ja paremal unikaalne pukktuulik Vilja jahvatamiseks vajalikud tuulikud ei asunud taluõues, küll aga külas. Näiteks Koguva külas Muhumaal on olemas pukktuulik
millest ta ostjale teatab. VÕS § 223 lg 1 järgi on müüja lepingut oluliselt rikkunud, kuna müüja keeldub õigustamatult asja parandamast. 3. Vastutus 1. Vastutusstandard. VÕS § 218 lg 1 sätestab müüja vastutuse asja lepingutingimustele mittevastavuse puhul. VÕS § 218 lg 1 eeldus on, et puudused olid olemas juhusliku hävimise või kahjustumise riisiko ülemineku ajal (VÕS § 214 lg 2) (+) Mittevastavus, katkine korsten ja soojamüür, oli olemas juhusliku hävimise ja kahjustumise riisiko ülemineku ajal ostjale, kuna on kaheldav, et korstna liialt tugev tõmme ja mitte töötav soojamüür tekkisid selle kolme kuu jooksul, mil korter Antsu oma oli. Asjaolu ei muuda ka see, et mittevastavus ilmnes hiljem ehk alles novembrikuus, kui kütteperiood algas. Samuti ei reageerinud Peeter Antsu teavitusele. 2
KAAL......................................................................................................229 KEHTESTAVA KÄITUMISE TUNNUSED.......................................231 KEHTESTAV KÄITUMINE.................................................................235 KOLLANE VÕI PUNANE?.................................................................238 KOMISJON.............................................................................................239 KORSTEN...............................................................................................240 KRÜPTOGRAMM.................................................................................242 MEESKONNA AUDIT.........................................................................246 MEESKONNA JUHTIMINE................................................................247 MINAPILT............................................................................................254
- Tulekindlate uste sulgemine - Tulesiibrite sulgemine - Madalasendi valgustus (Low Location Lighting) Tulekahju avastamise süsteem Laev on varustatud automaatse tulekahju avastamise süsteemiga. Kõikides laevaruumides asuvad selle süsteemiga ühendatud andurid. On kasutusel erinevat tüüpi andureid: Suitsuandurid (siseruumid) Gaasiandurid (kaubaruumid) Kuumusandurid (köök, kaubaruumid) Multiandur (suits/temperatuur) (masinaruumid, korsten, välistekk) 73 Manuaalsed tulekahju teavitamise nupud (Manual Call Point – MCP) Tuletõrje keskkontroll-süsteem asub sillas ja repiiterpaneel masina kontrollruumis. Üld ja tulekahjuhäire andmise nupud asuvad sillas. Süsteem koosneb: Tulekahjusignaali keskseade (sillas) Tulekahjusignaali masina kontroll-ruumi repiiterpaneel Erinevat tüüpi andurid Tulekahjust teavitamise nupud (MCP)
Põrandal näisid varjud. ajades sinna. Ainult ta pikk händ vilksatas poikvile jäänud ukse vahel nagu See on parem isand kui ükski teine, mõtles Popi ja sulges silma. Tema See oli kõrge ja kitsas hoone, mille keskel oli kandiline lõugas, millest alt lai tarkusel pole piire. Ta läheb välja tühja korviga ja tuleb tagasi, korv täis liha. Kes ja ülal ikka kitsamaks ja kitsamaks minev korsten otsejoones üles tõusis. Lõukas võib seda teha peale Isanda! mustasid raudkolmjalad, pannid ja nõgised orad. Popi avas jälle silma. Oli veelgi valgemaks läinud. Toas oli nii valge, et Popi tõstis koonu ja liigutas märgi sõõrmeid. Lõhnas nõgi. Läbi korstna lõõri täistopitud krokodillinahk oli laes selgelt näha. Seal ta mustas, jalad laiali ja kuuldus siingi varblaste sirinat.
viikingeid, pärit 8 saj. Maetud umbes 45 viikingit + Kuningas Ingmari haud. (2 laevmatust samal ajal). Kaasa hulga lahingumõõkasid. Saaremaalt 1 varasem omapärane haud- Valjala Kuningahaud, pärineb 5-6 saj. Leiu teinud Maarika Mägi. Tegemist hauakambritega, hulgaliste hauamanustega, Eestis ainulaadne. Arhitektuur Omapärane nähtus rehielamu. 1 hoonesse koondatud mitmed hooned- rehepeksu ait, loomad, inimeste eluruumid. 14 saj. Sakslasid halvustasid selle pärast Eestlasi. Polnud korsten, ukse kaudu suits välja, tuli kummargil liikuda, et suitsu sisse ei hingaks. Tarbekunst Esiaja lõpus toodetud suures koguses rauda soorauast. Piirkonnad Virumaal, Saaremaal. Ehted- hoburauasõlg nii naised kui ka mehed, enamasti pronksist, kinnitati riideid. 2. Gooti propaan ja militaararhitektuur Sakslased toovad roidvõlvi, lubimördi. Suuremad linnalised asulad. Suurte kivilinnuste ehitamine. Linnused:
Põrandal näisid varjud. ajades sinna. Ainult ta pikk händ vilksatas poikvile jäänud ukse vahel nagu See on parem isand kui ükski teine, mõtles Popi ja sulges silma. Tema See oli kõrge ja kitsas hoone, mille keskel oli kandiline lõugas, millest alt lai tarkusel pole piire. Ta läheb välja tühja korviga ja tuleb tagasi, korv täis liha. Kes ja ülal ikka kitsamaks ja kitsamaks minev korsten otsejoones üles tõusis. Lõukas võib seda teha peale Isanda! mustasid raudkolmjalad, pannid ja nõgised orad. Popi avas jälle silma. Oli veelgi valgemaks läinud. Toas oli nii valge, et Popi tõstis koonu ja liigutas märgi sõõrmeid. Lõhnas nõgi. Läbi korstna lõõri täistopitud krokodillinahk oli laes selgelt näha. Seal ta mustas, jalad laiali ja kuuldus siingi varblaste sirinat.
Kirjeldatud katelde suur eelis on see, et nad võivad toota auru väga lühikese aja jooksul pärast käivitamist. 31. Katels e a d m e õhu gaa sitrakt Katla õhu-gaasitrakti moodustavad kõik katla ja abiseadmete õhu-ja gaasikanalid koos neid ühendatavate torustikega. Põlemisõhu ja gaasi liikuma panemiseks peab trakt sisaldama seadmeid, mis õhu ja gaasi liikuma panevad. Sellisteks seadmeteks on õhuventilaator ja suitsutõmbur, suitsugaase liikumapanevaks ehitiseks on ka korsten. Algselt oli korstna põhiülesandeks loomulikku tõmmet tekitada, põlemisgaase katlast eemaldada ja põlemisõhku koldesse imeda. Kaasaja kateldes kasutatakse selleks otstarbeks mehhaanilist tõmmet (ventilaatoreid) ja korstna põhiülesandeks on põlemisgaasi hajutamine atmosfääri. Korstna tõmme, mis võrdub korstna jalas valitseva hõrenduse ja korstna aerodünaamilise takistuse summaga. h = Hg ( Õ - g ) = Hg 0, õ
ripproolina . Kahe sõukruvi korral kannab ahtertääv vaid rooli (kui rool on CL) , mille konstruktsioon sõltub rooli tüübist. Sõuvõllid väljuvad laeva külgedest analoogiliste dedvudseadmete kaudu, kuid neid nimetatakse mortiirideks . Vahetult sõukruvide ees on voolujoonelised tugevad kronsteinid, mida kuju järgi nimetatakse A- kronsteinideks. 27. Laeva ruumid. Tekiehitused ja tekimajad. Korsten, sõuvõlli tunnel, trapid, uksed. Kingstonid. Tekiehitis on ülatekist pealpool asetsev ehitis, mis ulatub laeva küljest küljeni ning moodustab kerega ühisosa Parrastest kaugemal olevate seintega ehitisi nimetatakse tekihooneteks. Tekimaja on suuremal või vähemal määral kastikujuline, võrdlemisi kerge konstruktsiooniga ehitis, mida kasutatakse rooli- ja raadioseadmete paigutamiseks, majutuseks, jne .Tavaliselt ei asetse tekimaja laeva terve laiuse ulatuses,
rasvasena, pehmenevad soojendamisel kergesti ja põlevad sinaka leegiga, levitades sulatatud parafiini lõhna.) Oht tervisele ja keskkonnale.Suures koguses seguplastide põletamine, seda just madalal temperatuuril ja puuduliku tõmbega, on ohtlik, sest osa plaste ei põle ära, vaid aurustuvad ja võivad kondenseeruda korstnas. Tagajärjeks on suitsulõõri selline ummistumine, et korstnapühkija soovitab kogu korstna uuega asendada... Korsten on aga väike mure. Hoopis suuremas ohus on meie kõigi tervis, sest plastide mittetäielikul põlemisel paiskub õhku lausa mürgikokteil, mis sisaldab ka kantserogeenseid ehk vähkitekitavaid ühendeid. Näiteks dioksiine, mille puhul on tegemist ühe kõige mürgisema ühendiga, mida inimene on suuteline tekitama ja seda just kodusel jäätmepõletusel. Seega mõne üksiku kilekoti või nn komposiitpakendi (papp ja kile) kõrgel temperatuuril
KOSJAD Kosjad olid noormehe (kosilase) vormilise abielunõusoleku hankimine mõrsja (neiu) vanemailt ja mõrsjalt, mis oli seotud kindla kombestikuga. MULK Mulkideks nimetati Mulgimaal (praegusel Viljandimaal) elavaid inimesi. VAKK Vakk on vanaaegne mahuühik, umbes 50 liitrit. 4 rehielamu Eestlaste traditsiooniline kodu ja elamispaik oli rehetare, omapärane pikk rõhtpalkseintega hoone, millel oli suur ja kõrge õlgkatus ning puudus korsten. Selline taluelamu kujunes välja juba 10.-11. sajandil. Rehetare tähtsamateks ruumideks olid pikka aega rehetuba ja rehealune. 18. sajandil ehitati rehetoale juurde kamber, küttekoldeta ruum, mida kasutati peamiselt panipaigana ja ainult soojal ajal eluruumina. Keskne ruum rehielamus oli köetav rehetuba, kuhu koondus kogu talupere elu. Rehetoa keskmiseks suuruseks oli 30–40 m² ja kõrguseks 3,2–4 m. Siin elati talveperioodil pead-jalad koos, keedeti süüa,
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
