· sõjaliselt nõrk 2. Millised tegurid viisid Venemaa 1917.aastaks kriisi? Miks puhkes revolutsioon? · rahutused sõjaväes: vilets varustus, suured kaotused armees · majanduslik kaos: tööjõu- ja toorainepuudus, transpordi/kütusekriis, näljamässud · keisrivõimu autoriteedi langus: keiser polnud valitsemisest huvitatud, G.Rasputin · rahulolematuse üldine kasv: linnades rahutused, rahul polnud ka aadlikud ja kodanlus 3. Milles seisnes Veebruarirevolutsioon? Kelle kätte koondus pärast revolutsiooni võim? riiki tabas majanduslik kaos (tööjõu puudus, tooraine- ja kütusekriis, suutmatus varustada sõjaväge, puudus tarbekaupadest, nälg). sõjavägi revolutsioneerus (= mässumeelsus, vastuhakud ohvitseridele ja deserteerumine sõjaväest). Selle põhjuseks oli sõjaväe halb varustatus, ebaedu rindel, väejuhatuse küündimatus, suured ja õigustamatud kaotused elavjõus.
Sajandi esimesel poolel, mis taotles riigikorralduse muutmist ja sai nime detsembris 1825 Peterburi Senati väljakul toimunud relvastatud vastuhakust keiser Nikolai I-le · dzentelmen ehk härrasmees, on meesterahvas, kes käitub viisakalt. Suurbritannias võib dzentelmen tähendada ka meessoost väikeaadlikku või jõukat/head päritolu meest · emantsipatsioon vabanemine kitsendusest, rõhumisest või eelarvamustest · kodanlus - kapitalistlikus ühiskonnas rikas sotsiaalne klass, kellele kuulusid põhilised tootmisvahendid · lintsimine ehk omakohus on õigusvastane kohtumõistmine, kus rakendatakse vägivalda (nt jõhker kohtlemine või piinarikas hukkamine) · partisan ehk siss on korrapäratu sõjaväe liige, kes võitleb mingi piirkonna hõivanud okupatsioonivõimu vastu · pärisorjus ehk pärisorjuslik sõltuvus on talupoja sõltuvuse raskeid aste feodalismi ajal,
Piirkondadest tõuseb esile Atlandi rannik. Vaimsetest mõjuritest mõjutab majandust enim renessansi ja reformatsiooni mentaliteet: tõstetakse esile ind majandusedu. Oluliselt ergutab majandust kalvinistlik ettemääratuse õpetus. Tulemuseks on majanduse elavdamine ning kerulisemaks muutumine (jõukuse kasv). Uusaja inimene on tunduvalt individualistlikum ja julgem kui kesskaja inimene. Elu on muutunud dünaamilisemaks ja muutused on kiiremad. Uusaja vaimu sümbolid: tugev kuningas, kodanlus ja kaupmehed, maadeavastajad, loodusteadlased. 16. saj muutub nii abstraktne vaimulaad kui ka konkreetne riigistruktuur. Oluline on vaimne vabanemne, uus riigkord, varakapitalistlik majandus. Üks ilmekamaid on Rootsi näide: riik oli vabanenud Kalmari unioonist (keskaegne riik), Gustav Vasa sai 1521 Rootsi valitsejaks, millega algab uusaeg. Riiki ei isel ühtne rahvus, vaid ühtne religioon. Uus rahvusmonarh tsentraliseerib riiki. Algne rahvusaspekt ilmneb Taani-vastases liikumises
haiguste ja invaliidsuse puhuks. Vastavad fondid loodi tööandjate ja tööliste rahadest riigi toetusel. Märkimist väärib veel inglise naiste võitlus poliitiliste õiguste eest, kes 1918. a. saavutasid osalise valimisõiguse. 5. IIRIMAA RAHVUSLIK VABADUSVÖITLUS. Iiri rahvuslik vabadusvõitlus on kestnud sajandeid ning 20. sajandi algul jõudis see uude faasi. Põhjuseks oli kapitalistlik areng, mille käigus kujunesid välja rahvuslik kodanlus ja töölisklass. 19. sajandiks oli enamus iirlasi üle läinud inglise keelele. Rahvus säilis ainelise kultuuri ja katoliikluse alusel. 1893. a. loodi Gaeli Liiga, mis püüdis taaselustada iiri keelt. Kasvas huvi iiri folkloori vastu. 1909. a. rajati Dublinis iiri rahvuslik katoliiklik ülikool. Hakati välja andma ajalehte "Ühinenud Iirlane," asutaja A. Griffith. Teravalt seisis päevakorral Iirimaa tulevik ja iirlaste püsimine rahvusena. Moodustati uus
Kui Lääne-Euroopas lammutas merkantilism feodalismi, siis Venemaal sulasid need kokku. Vene merkantilistide tees oli rohkem müüa ja vähem osta. Kaupmeeste organiseerumine gildidesse. Talupoegadel polnud õigusi. Manufaktuuride teke, seal töötasid pärisorjad. *Lääne-Euroopas 15- 16saj tuli merkantilism. Tipphetk 17saj. Merkantilistlik poliitika lammutas feodaalseid suhteid ning valmistas teed ette turumajandusele. Muutusid ka ühiskondlikud suhted, esile hakkas kerkima keskklass, kodanlus ning maa eraomand. Maa sai kaubeldavaks ning kõik said osta, mis viis ühiskonna rikkusele ja võrdsustumisele. Kolooniatest tuli rikkuse allikas. Manufaktuuride teke, kuid töölised said palka. 6) J. Colbert’i majanduspoliitika põhijooned? Suutis kolooniaid hallata ja edendada. Kontrollis, et ametnikud ei varastaks (korruptsiooni vastane võitlus). Toetas oma riigi tööstust ja kaubandust, riiklik järelevalve ning kontrolli teostamine saaduste kvaliteedi üle
majandust, majandusminister de Sully. 1598 Nantes'i edikt. 22 tapmiskatset +1 mõrv. 1593 hakkas katoliiklaseks. Hugenottide jaoks reetur, paljud katoliiklased ei usaldanud. Louis XIII (1610-1643) Muusikasõber ja tubli aednik. Haige, tuberkuloos, maksapõletik jne. Regent oli Maria di Medici. 1614 generaalstaatide kogunemine (aadlikud, vaimulikud, kolmas seisus). Püsivat parlamenti ei tekkinud. Maria di medici Louis XIII regent. Tema ajal olnud probleemid: aadel vs monarhia, aadel vs kodanlus, katoliiklased vs hugenotid, Prantsusmaa vs Habsburgid. Louis XIV (1643-1715) Sai kuningaks 4aastasena. Regendiks ema Austria Anna, tegelikult valitses Mazarin. 1661 hakkas ise valitsema. ,,Riik see olen mina" Ei meeldinud Pariisis, lasi ehitada Versailles'sse uue lossi. Kolis 1682 õukonnaga sinna. Teatrietendused, ballid. Õukonnas elati muretule ja lõbusalt. Colbert pidi kassat täitma. Aktiivne kaubandusbilanss raha saamiseks, ei too sisse, teeme ise
sajandil palju. Inimesed said vabaks klassiühiskonnast, kuid vahe rikaste ja vaeste vahel oli endiselt suur ja paljud inimesed pettusid revulutsiooni tagajärgedes. Sageli olid revolutsionäärid liiga õilsad ja ebapraktilised, naiivsed ja ebarealistlikud ning liiga suured unistajad ja idealistid- ühesõnaga romantikud. Minu arvates oli romantism perioodiks, mille vältel toimus väga suur hüpe Euroopa majanduslikus, poliitilises ja sotsiaalses arengus, sest kujunevad välja kodanlus ja töölisklass, muutub naise roll ühiskonnas, tekivad naisõiguslikud rühmitused. Euroopas hakatakse rohkem tähelepanu pöörama hariduse andmisele kõigile inimestele ja selle tulemusena toimub koolisüsteemi korrastumine. Oma töös olen käsitlenud ainult mõningaid momente sellest huvitavast ja pöördelisest ajajärgust. Siiski on minus tekkinud huvi veelgi põhjalikulmalt süveneda selle perioodi kirjanduse, kunsti ja muusika tundmaõppimisse.
I.ms aeg: 1914-1918 Põhjused: vastuolud Suurriikide vahel- juhtpositsioon Euroopas; mõjusfääride jagamine; koloniaalide jagamine (*Saksa soovis juhtpositsiooni Euroopas *Balkanil põrkusid A-U ja Venemaaa taotlused *Saksa Prantsuse tüli Elsass-Lotringi pärast) Soodustavad asjaolud:*alahinnati ohtu *sõda romantiseeriti *Rahvusvahelisi kriise reguleerivaid institutsioone polnud *Sõjaline mõtlemine osutus kaalukamaks kui diplomaatia Ajend: Austra-Ungari troonipärija ertshertsog Franz Ferdinandi tapmine 28. juunil 1914 aastal. Osalejad: Kolmikliit ja Antant Riikide sõttaastumine: *1914 enamik riike(34) * 1915 Itaalia, Bulgaaria, Türgi *1916 Rumeena *1917 USA *1918 mõned riigid astusid sõjast välja- üksikud riigid liitusid sõjaga *Saksamaa, A-U, Prantsusmaa, Venemaa jne olid algusest lõpuni. Sõjalised plaanid: Saksamaa- Schlieffeni plaan *Prantsusmaa kiire...
Étienne saab töökoha kaevanduses ning leiab öömaja Probleemid Rasseneuri juures. 3. Esimene päev tööl, kohtumine Chavali ja Charlotte'iga · Sügav vaesus ja ebavõrdsus. Raamatus olid hästi välja toodud (Maheu'de vanim peretütar). kontrastid rikkama kodanluse ja vaeste söekaevurite vahel. Kui kodanlus sõi uhkes siidriidega kaetud elutoes forelli, trühvleid ja 4. Étienne leiab, et töö on väga raske. Soovib järgmisel päeval muid hõrgutisi, pidi vaesem rahvas kerjama iga leivakääru lahkuda, kuid kõrtsmik Rasseneur süstib tasse revolutsioonilis pärast ning suri nälga
Jaan Tõnisson&Konstantin Päts -J.T: *pärit Viljandimaalt *põhilised vaated: edendagem kultuuri, edendagem eesti elu! *ajaleht "Postimees" *toetajad: Villem Reiman, Oskar Kallas | -K.P: *Pärnumaalt *uskus, et rahvast ei saa üles ehitada ainuüksi kultuurile ja vaadetele, vaid selleks on vaja saavutada majanduslik võim *"Teataja" *toetajad: Eduard Vilde, A.H. Tammsaare, Jaan Teemant Mis põhjustas 1905 a revolutsiooni? a)sotsiaalsed vastuolud: 1)linnades-jõukas kodanlus vs. Vene töölisklass 2)maal- jõukas vs. vaene taluperemees. Balti-Saksa mõisnik vs. Eesti talupoeg b)poliitilised vastuolud: rahval puudusid kodanikuõigused(sõna-,trüki-,usu-,ühinemis-) c)majanduslikud vastuolud: vara kapitalistlik jõhkrus Tähtsamad sündmused Eesti alal nt. tulistamine, mõisate põletamine, karistussalgad 1905 a revolutsiooni tähtsus Eestile * esimene poliitiline erakond ERE *streikide demostratsioonide kogemus=poliitiline ärkamine
Enne revolutsiooni oli Prantsusmaal absolutistlik valitsemisviis. 1789 aastani valitses kuningas parlamendist ja konstitutsioonist juhindumata. Vaatamata riigi rahakoti kehvale seisule kulutati hiigelsummasid õukondlikule luksusele, sõdadele ja valitsemisele. Riigi suurte kulutuste taandamiseks hakati makse tõstma. Inimeste sissetulekust läks üle 60% erinevatele maksudele ning seetõttu halvenes rahva majanduslik olukord veelgi. Selle kõrval levis kolmanda seisuse rikkamate seas kodanlus ning nad tahtsid esimese seisuse vaimulike ja teise seisuse aadlikega võrdseid poliitilisi õigusi. Lisaks ei olnud talupojad vaatamata oma isiklikule vabadusele rahul oma suurte koormistega. 98% elanikkonnast oli poliitiliste õigusteta ja tolleaegsest 3-seisuselisest ühiskonnast maksis makse kolmas seisus, kuhu kuulusid talupoegade ja linnarahva kõrval ka nii pankurid, kaupmehed, arstid kui ka advokaadid. K U N IN G A S
1) 20. saj. Algusele iseloomulikud jooned. Oska tõestada, et 20. Saj alguses kujunes areng progressi suunas või vastupidi. Oska näha, et areng oli vastuoluline. *Maailma valitses Euroopa. Peale Euroopa veel 2 iseseisvat riiki: Jaapan ja USA. *teaduse ja tehnika areng *Tühistati seisuslikud eesõigused *turumajanduse levik *liberaal-demokraatliku riigikorra levik* Rahvusküsimuse teravnemine-talurahval tekkis oma haritlaskond ja keskklass, mis tõi kaasa rahvusliku liikumise, väikerahvad tahtsid saada oma riiki või saavutada autonoomiat.*Imperialism suurriikide soov valitseda maailma üle, riigi soov laiendada oma piire luues kolooniaid. *tööstuse areng *linnastumine *Massikultuuri tekkimine *Kodanlus(Keskklass)*töölisklassi ehk proletariaatide teke *sterigid-töölisklassi olukorra parandamine, taheti vana korda asendad sotsialistliku korraga 1) Polnud piiranguid elukohavalikul-see andis inimestele rohkem vabadust, aga enamik inimesi suundus ...
Keskaeg ja feodaalkord Keskaja mõiste Mõiste „keskaeg“ võttis 1469. aastal kasutusele Giovanni Andrea, paavst Paulus II raamatukoguhoidja. Itaalia humanistid, kelle hulka Andrea kuulus, soovisid selle terminiga vastandada „vahepealseid“ keskaja inimesi 15. sajandi „uutele“ kaasaegsetele. Humanistide tõlgenduse kohaselt polnudki tegemist mitte niivõrd kesk- kui vaheajaga, kahte maailmaajaloolist ajastut eraldava pausida, mille vältel ei sündinud midagi olulist. See hinnang erines oluliselt keskaja inimeste endi veendumusest, mille järgi ei kujutanud nende kaasaeg endast mitte kesk-, vaid lõppaega, viimsepäevakohtule eelnevat viimset ajastut. Keskaja piirid Esmalt võib keskaja eristada varakeskaega. Sel ajal pandi Euroopas alus seisuslikule korraldusele. Kõik inimesed olid jaotatud kolme seisusesse ehk inimeste rühma. Tulenevalt seisusest oli neil ühesugune ühiskondlik- juriid...
1 b) Mitteperioodiline meloodika. b) perioodiliselt liigendatud laululine meloodika. c) eelistatud vokaalmuusika. c) eelistatud instrumentaalmuusika d) valdavalt vaimulik muusika. d) valdavalt ilmalik muusika. e) muusika tarbijaiks kirik ja aadelkond. e) tarbijateks aadel ja kodanlus. f)vormid ja žanrid: fuuga, süit, f) vormid ja žanrid: sonaat, missa, soolokontsert, concerto grosso, ooper, sümfoonia, instrumentaalkontsert, oratoorium, passioon, kontsert. keelpillikvartett, ooper, rekvija g) orkestri koosseis: basso continuo, 2 g) orkestri koosseis: 4-häälne keelpillirühm, soolopilli 4-häälne puupillirühm 9.
See vaimulike seast pärit, kolmekomponendiga skeem näitab täpselt sotsiaalset maastiku pärast aastat 1000. Selle skeemi tulek lihtsustas kategooriate eristumist varakeskaja Euroopas, kus vähemus juhib ja mass allub. Selle eesmärk oli hoida töölisi ja tootjaid ülejäänud kahe klassi alluvuses, mis oli ühiskondliku harmoonia sümbol. Hiliskeskaja Prantsusmaal muutus see skeem kolmeks seisuseks: vaimulikkond, aadlikud ja kolmas seisus, kuhu kuulusid kodanlus, talupojad ja töölised. Pärast muudeti kolmeosalise skeemi neljaosaliseks− ilmus kaupmeeste klass, kellel polnud tahtmist allutada vaimulike ja sõjameeste klassile Oli ka teisi võimalusi eristada keskaja ühiskonda. Näiteks Verona piiskop Rather nimetas X sajandil üheksateist ametialalisi kategooriaid: tsiviilisikud, sõjamehed, käsitöölised, arstid, kaupmehed, advokaadid, kohtunikud, tunnistajad, süüdistajad, patroonid, palgatöölised,
toonika-dominant, kolmkõlad b) mitteperioodiline meloodika b) perioodiliselt liigendatud laululine meloodika c) eelistatud vokaalmuusika c) eelistatud instrumentaalmuusika d) valdavalt vaimulik muusika d) valdavalt ilmalik muusika e) muusika tarbijaks kirik ja aadelkond e) tarbijateks aadel ja kodanlus f) vormid ja žanrid: fuuga, süit, soolokontsert, f) vormis ja žanrid: sonaat, kontsert, concerto grosso, ooper, oratoorium sümfoonia, avamäng, keelpillikvartett g) orkestri koosseis: keelpilliorkester basso g) orkestri koosseis: keelpillid, puupuhkpillid, continuo’ga vaskpuhkpillid 6. Sonaat-allegro vormi ülesehitus, osade iseloomustus, kasutus. 7. Mis on klassikaline sonaaditsükkel?
Tsaari-Venemaa Sissejuhatus. Asukoha tõttu sai laieneda mööda maismaad. Vallutusi nimetati vabastamiseks. Vallutustraditsioone jätkasid ka enamlased. Arengutasemelt mahajäänud. Mahajäämuse põhjuseks võib pidada iganenud poliitilist süsteemi. Kui mujal oli tulnud võimule kodanlus, siis Venemaal polnud seda juhtunud. Dekabristide ülestõus oli isevalitsuse ära hirmutanud (dekabristid aadlikud, kes võitlesid isevalitsuse vastu 1825. a.). Ülestõusu järel võimule tulnud Nikolai I ei julgenud ette võtta mingeid reforme (valitses 1825 1855). 1861. a kaotas tsaar Aleksander II Venemaal pärisorjuse siit nimi Tsaar-Vabastaja. Eestis oli pärisorjus kaotatud Aleksander I poolt 1816. a Eestimaa kubermangus, 1819
vastu, nagu näiteks rõuged, mis vähendasid põliselanike arvu 1500. aasta 1,3 miljonit 400 000 inimeseni. Suured maadeavastused Põhjused: vajadus idamaiste vürtside järele india kaubad olid araablaste ja türklaste vahenduse tõttu väga kallid uudishimu ja seiklusjanu kullajanu Euroopas oli puudus väärismetallidest, idamaid kujutati ette aga väga rikastena Euroopa linnade tõusev kodanlus tundis vajadust uute turvalisemate mereteede järele müüdid pururikastest riikidest, mida mindi otsima ristiusu levitamine ja vajadus võidelda islamiga Eeldused: karavellide ilmumine uute navigatsioonivahendite kasutusele võtmine: kompassi täiustumine ja astrolaabi leiutamine (tähekõrgusmõõtja) Hispaanias ja Portugalis leidus piisavalt meresõidukogemusega meremehi
Kuidas suhtusid Madalmaade luteri kirik ja kalvinism kunsti? 9. Millega hämmastas see altar itallasi, kui ta oli jõudnus Itaaliasse tellija kätte? Luterlus suhtus tõrjuvalt ja kalvinism eitas seda täielikult. Esmakordselt nähti kõrgtasemelist peenmaali, õlivärvide võimalusi ja 4. Millist kunsti hakkab endale muretsema madalmaade jõukas kodanlus? Millised on selle kolm iseseisvat teemaderühma? võõrapärast inimese ja usukäsitlust. Maalikunsti, milles religioosne teema vahetus ilmalikuga. 10. Kelle loomingus puhkeb õitsele sünge sarkastiline fantaasia? 5. Kes oli suurim maalija 16. saj. Madalmaade kunstis? Milline Mille kujutamiseks sobis see eriti hästi?
Tähtsamaid küsimusi hakati otsustama aristokraatlikus Riiginõukogus, kus monarhil oli 2 häält, kuid ta pidi alla andma enamusele. Algas nn vabadusteaeg, mis tähendas vabadust aadlikele. Kujunes 2 poliitilist parteid: Mütsidepartei (Venemaale orienteeritud), hiljem väike- ja teenistusaadel, ja Kübaratepartei (Prantsusmaale toetuv), hiljem aadliaristokraatia ja kodanlus privilegeeritud kaubakompaniidest. Katse taastada Rootsi suurriiki, mis ebaõnnestub (sõda Venemaaga), loovutati osa Soomest. Puhkes talupoegade ülestõus, millega seoses kutsuti maale Vene väed, kellelt kardeti riigipööret. Nõuti kodnalikke, valgustusideoloogiast lähtuvaid reforme. > kehtestati trükivabadus; esitati Riigipäevale ka reformiprojekt, kuid seda ei kiidetud heaks; puhkes veelgi
Kogu maksukoorem lasus kolmandal seisusel.Prantsusmaa majanduslik olukord läks üha halvemaks. Pikaajalised sõjad ja kuningapoja priiskav eluviis nõudsid tohutuid kulutusi. Riigikassa täitmiseks tõsteti pidevalt makse. 1787. ja 1788. aastal tabas Prantsusmaad ikaldus. Pidevalt halvenevale majanduslikule olukorrale lisandusid vastuolud ühiskonnas. Talupojad olid küll isiklikult vabad, kuid rahulolematud sellega, et pidid kandma mitmesuguseid koormisi. Tekkiv kodanlus rikkad kaupmehed, arstid, advokaadid jt soovis aadlike ja vaimulikega võrdseid poliitilisi õigusi. 18. saj. oli Prantsusmaal absolutistlik monarhia, ühiskond jagunes kolmeks seisuseks. 1789.a. 14.juuli algas Prantsuse revolutsioon, mille põhjused olid: · majanduskriis · vastuolud ühiskondlikes suhetes · absolutistlik valitsemisviis 1791.a. võttis Asutav Kogu vastu uue põhiseaduse ja Prantsusmaal kehtestati konstitutsiooniline monarhia:
See sundis Saksamaa vastaste poolel sõtta astuma ka USA (6. aprill), Saksamaale kuulutasid sõja 11 Ladina- Ameerika riiki · Prantsuse vägede ülemjuhataja Petain, kelle ebaedu ja mõttetu verevalamine põhjustasid Prantsuse baasides streike ja revolutsioonilisi liikumisi sõjaväes. Ka Cambrai lahingus (juulist novembrini) ei suudetud vaatamate relvastuse ülekaalule (esimene tankisuurrünnak) sakslaste kaitset läbi lüüa · Vene kodanlus tahtis ka peale Veebruari- revolutsiooni sõda jätkata, kuid sõjategevus ei olnud edukas. Oktoobrirevolutsiooni läbi võimule tulnud Nõukogude valitsus tegi ettepaneku sõlmida üldine rahu, sellele ei reageeritud · Nõukogude valitsus sõlmis 3. märtsil Saksamaaga Bresti rahu, millest võitis Saksamaa palju · Caporetto lahing (24. oktoober) Saksamaa sai oma idarindelt vabanenud väed koondada
Prantsuse filosoof Rene Descartes ütles ,,Mõtlen, järelikult olen olemas," mis kutsus kahtlema kõiges ja usaldama oma mõistust. Taheti religioossel pärimusel püsivat elukorda muuta. Toimus ühiskondlik edasi liikumine, mida oli enne pidurdanud pärimuslik religioon. Oluliselt kasvas teaduse ja teadusliku maalimakäsitluse mõju. Hakati usaldama vaatluste ja katsetega saadud teadmisi, isegi siis kui need läksid lahku senistest tõekspidamistest. Valgustusajastu peamiseks jõuks oli arenev kodanlus, ülimaks väärtuseks sai inimene ja väga tähtsaks muutus haridus. Ajajärgule andsid nime Voltaire ja Johann Gottfried von Herder. Eriti tuntuks sai see koos Kanti artikliga ,,Mis on valgustus?", kus ta väljendas inimese püüdlust igas olukorras ise mõelda. Avastati uusi seaduspärasusi ja veenduti, et looduses pole mitte midagi juhuslikku. Kujunes õpetus deism, et Jumal on maailmas kõik kindlaks määranud ning ei sega end enam maailma käiku. Kõiki
Realismi tekkimine langeb 1820. aastate lõppu, tema õitseng 1830.-1860. aastatesse. Realism arenes kõige intensiivsemalt Prantsusmaal (Stendhal, Balzac, Flaubert, Rolland), Inglismaal (Dickens, Thackeray, Brontëd, Glasworthy, Shaw), Venemaal (Tolstoi, Dostojevski, Tsehhov), Norras (Ibsen). Täiuslikema väljenduse leidis realism romaanis, milles kasutati kindlaid võtteid. 19. sajandi realismile on iseloomulik tugev ühiskonna- ja kombekriitiline hoiak, seda nimetatakse kriitiliseks realismiks. 19. sajandi II poolel eraldus realismist üksikseiku vääramatus põhjuslikus seoses rõhutav naturalism. 19. sajandi lõpus hakkas klassikaline realism ammenduma, tekkisid uued voolud kas siis realismi arendusena või vastandusena. Seda perioodi võime nimetada uusromantismiks, mis algas dekadentsiga (varane sümbolism, esindajaks Baudelaire), uusromantismi keskmeks saab sümbolism, sümbolismiga haakuvad dekadents, estetism ja impressionism. ...
Romantism Võimas romantiline vaimuliikumine XVIII sajandi lõpus ja XIX sajandi 1. poolel idanes valgustuskultuuris endas. Prantsuse filosoofi ja kirjaniku Jean-Jacques ROUSSEAU üleskutse pöörduda looduse ja loomulikkuse poole ning saksa mõtleja Johann Gottfried HERDERi uudne hinnang keskajale ja rahvaluulele olid kooskõlas romantikute aatega nii õiglasemast ja vabamast ühiskonnast kui ka terviklikumast inimesest. Siiski langes romantism kui ajalooline kultuuritüüp pigem kokku pettumuse kui ootuste ajajärguga. Romantikute varajane põlvkond sealhulgas näiteks inglise nn Järvekoolkond oli kaasa elanud 1789- a Suurele Prantsuse revolutsioonile, kuid eitas nii sellega vallandunud terrorit kui ka järgnenud Napoleoni vallutussõdu. Romantikute nooremas ja hilises põlvkonnas (Byron, Heine) vaimustuti revolutsiooniideest küll märksa rohkem ja nähti Napoleonis tihti Euroopa vabastajatki. Ometi sugenes k...
- isikuvabadus - rikkuse allikaks on töö, mitte raha - pooldavad uuendusi - soodsad tingimused ettevõtetele - madalad maksud ja toetused - riigikaitse ja korrahoid riigis - kauplemis, tootmis, usu- ja sõnavabadus - konkurents, turg, kasum - kõik on võrdsed Industriaalühiskond - 18.-19. sajand - elatakse linnades - klassid: - kapitalistid ehk kodanlus - töölised ehk proletariaadid - peremudeli muutus ( vähem lapsi, mitu põlvkonda ei ela enam koos, inimesed muutuvad anonüümseks ) - linnas on rohkem võimalusi, aga inimesed tunnevad end üksikuna - TEHNIKA ARENG - vabrikutootmine - esimene energiaallikas oli vesi, 1765 võeti kasutusee aurumasin, 19.sajandi keskpaigaks sai kivisöest peamine lihtmasinae kütus. 19. sajandil sai alguse ka elektrivoolu kasutusele võtt – algul patareina, siis elektrimootorina
Sissejuh. Sotsioloogiasse Sotsioloogilise uurimise meetodid Teaduste eesmärgid: · Kirjeldamine uuritava objekti oluliste omaduste kindlakstegemine · Seletamine põhjuste väljaselgitamine (miks asi nii on) · Ennustamine tuleviku kohta järelduste tegemine · Mõjutamine teadmisest lähtudes maailmas mingite muutuste tegemine Teadus koosneb 2 komponendist: empiiria ja teooria. Empiiria: andmete kogumine, analüüs, ütleb teooriale millised ideed vastavad tõele. Teooria: süstemaatilised ideed mingi valdkonna kohta, ütleb empiiriale mille kohta andmeid koguda. Need kaks peaksid toimuma koos, harmooniliselt. Teaduslike uurimuste tüübid: · Empiiriline uurimus uute andmete kogumine uurimisobjekti kohta, nende analüüs ja tõlgendamine · Teoreetiline uurimus uute ideede loomine ja analüüs · Ülevaateuurimus ülevaate andmine varem tehtud empiiriliste uurimuste tulemustest · Meta-analüüs varem tehtud emp.u...
hiljem 2 klarnetit, kaks fagotti, 2 trompetit ja 2 cornot (Haydnil ka 4 cornot). Löökpillidest olid kasutusel vaid timpanid. III Kõrgklassitsism ehk Viini klassitsism 1780-1820 Haydn, Mozarti ja Beethoveni küps loominguperiood Väljakujunenud klassikalised zanrid ja vormid leiavad väga isikupärast kasutust. Klassitsism kunstis. Kuninga ja aadlike poolt soositud, kergemeelset ajaviidet väljendavale rokokoole seadis kodanlus vastu oma, tõsisema ja rangema kunsti. Kui 1789. aastal puhkes Suur Prantsuse kodanlik revolutsioon, mille tulemusena kukutati kuningas Louis XVI, asus klassitsistlik kunst ülistama revolutsiooni. Jäljendati antiikkunsti, sest antiikühiskonda peeti ideaalseks, antiikkultuuri "üllas ilu ja rahulik suurus" eeskuju väärivaks. Kunst pidi olema õpetlik, ülistama voorusi ja võitlema pahede vastu. Teine põhjus antiikajastu matkimiseks oli see, et 18. sajandil oli saadud selle
Lastega neitsist ja tunde analüüsist Johann Wolfgang Goethe romaan "Noore Wertheri kannatused" Loone Otsa slaidid Nagu kaks tilka vett? Werther. Goethe u a 1775 Daniel von Chodwiecki gravüür Click to edit Master text styles Click to edit Master text styles Second level Second level Third level Third level Fourth level Fourth level Fifth level Fifth level Mõned tõigad Goethe müsitmiseks Ema Catharina Elisabeth Textor 21a vanusevahet isaga Cornelia Friederike Christiana, 1750 Kõik teised õed-vennad surid Luterlik perekond, isa-otsustaja, ema allub isale Hiljem eelistab Goethe isa/mehe võimule ema/naise ülimust, vrd Fausti viimane lause "Kõik iginaiselik / ülendab meid."...
1ÜHISKONNAÕPETUS Demokraatia Demokraatia on rahva valitsemine, mida teostab rahvas rahva enese huvides. Demokraatia on alguse saanud Vana-Kreekast. Antiikdemokraatia kõrgaeg oli Periklese aeg. Demokraatia jaguneb otseseks demokraatiaks ja esindusdemokraatiaks. Otsene ehk vahetu demokraatia Esindus- ehk vahendatud demokraatia Kodanikud osalevad vahetult võimu teostamises. Kodanikud teostavad võimud läbi valitud Referendumite korraldamine. esindajate. Teine võimalus demokraatia jagamiseks: demokraatia jaguneb elitaardemokraatiaks ja osalusdemokraatiaks. Elitaardemokraatia Osalusdemokraatia Rahva osalus poliitikas väike, põhirõhk Rahvas sekkub aktiivselt poliitikasse, võimalus rahvaesindajatel osaleda ka küsimuste arutamisel. Demokraatia tunnusjooned vabad valimised, kodanikuvabaduste tunnustamine, kõigi võrdsus seaduste ees, kohtusüsteemi ja tei...
1905 revolutsioon Põhjused: 1. Ühelt poolt valitsesid feodaalpärisorjuslikud suhted, teiselt poolt toimus kapitalismi kiire areng ja tööstuse kontsentratsioon. Oli palju suurettevõtteid, kus üle 1000 töölise. 2. 190003 ülemaailmne majanduskriis 3. Kaotatud VeneJaapani sõda Toimuv haaras kaasa kõiki ühiskonna kihte, kujunesid erinevate huvidega ühiskondlikud liikumised: 1. Ülddemokraatlik liikumine nõudsid konstitutsioonilist riiki. Liberaalne intelligents ja kodanlus. 2. Talurahva liikumine nõudsid maa jagamist selle harijatele ja maksude alandamist. Huve väljendas sotsialistide revolutsionääride ehk esseeride partei, mis loodi 1902. Esseerid esindasid talupoegade vaateid, olid narodnikute järeltulijad. 3. Töölisliikumine huvide eest seisis Venemaa Sotisaaldemokraatlik Töölispartei (VSDTP), loodi 1879, 1903 lõhenes mensevikeks(Plehhanov) ja bolsevikeks(Lenin). 4. Rahvavabastuslik liikumine impeeriumi äärealadel
Tööaeg oli vabrikutes 12-16 tundi, kuid 1847.aastal kehtestati Suurbritannia parlamendi poolt 10-tunnile tööaeg. 18880.aastatel aga USA liikumine 8- tunnise tööpäeva. 18.sajandil oli 20 miljonit vabrikutööölist, 19. sajandil aga 40 miljonit, kes koos pereliikmeteg amoodustasid Inglimaal 75 % rahvastikust, Saksamaal ja Prantsusmaal 45-50%. Proletariaat kihistus, mis ennekõike väljendus palgas. Industriaalühiskonna teise pooluse oodustas keskklass ehk kodanlus, kuhu kuulus tavaliselt 20% rahavstikust(haritlased). 19.sajandil paranes keskklassi elujärg, mis välejndus uusrikaste luksusjanus. Tööstuse arenguga seoses vähenes maarahvastik. Linnadesse siirudis tööd otsima talupojad, kes ei olnud saanud maad, et saada peremehks. 4 Siiri Sooveere, Karl Mihkel Eller, Liis-Grete Arro, Age Völcker XI a klass.
Kodusõda venemaal -Intensiivne kodusõjaperiood algas 1987 mais punaarmee ja valgekaartlaste(nim punaarmee vastu võidelnud sõjajõude neid nim ka lihtsalt vageteks) vahel -Venemaa väljumine esimesest maailmasõjast tõi kaasa Antandi Interventsiooni(riigi või riikide sõjalise jõu kasutamine teise riigi vastu ilma viimase nõusolekuta), antandi eesmärgiks oli see, et venemaa sadamad ei läheks sakslaste kontrolli alla. -nõukogude võimu vastu astusid venemaal välja nt mõisnikud, kodanlus, vaimulikud, sotsialistlikud parteid. -kestab 2a. *Venemaa kodusõja iselomulikud jooned 1)tööstuspiirkonnad ja olulisemad raudteesõlmed jäid enamasti nõukogude võimu valdusesse (enamlaste kätte) 2) enamlaste käes oli põhiliselt toiduaineid tarbiv piirkond, valgete käes toiduained tootev piirkond 3)sõjapidamisviisid oli ääretult julmad (vallutatud aladel vaheldusid punane ja valge terror) 4)8-13 milj sai kodusõja ajal hukka (1914-1920 kaotab venemaa 20 milj inimest)
karistati. 1Kuidas jaotusid Madalmaad 16.saj lõpuks? Tugeva laevastikuga Põhja-Madalmaad saavutasid vabaduse ja Lõuna-Madalmaad jäid katolikuks ja Habsburgide võimu alla. 1Kuidas suhtusid madalmaade luteri kirik ja kalvinism kunsti? Luterlus oli suhtunud kirikliku kunsti tõrjuvalt aga kalvinism eitas seda täielikult ning ka pildihävitamises oldi järjekindlamad (kalvinisltliku kiriku mõjualas ei tellitud enam kunsti). 1Millist kunsti hakkab endale muretsema Madalmaade jõukas kodanlus? Millised on selle kolm iseseisvat teemaderühma? Religioosne teema asendus ilmalikuga, lisaks tekkis 3 iseseisvat teemaderühma maastik (loodus), esemed(natüürmort) ja inimesed (olustikupildid) 1Kes oli suurim maalija 16.saj Madalmaade kunstis? Milline oli tema hüüdnimi? Miks see oli talle antud? Pieter Brueghel, kedda kutsuti Talupoegade Bruegehl, sest ta maalide peategelasteks olid lihtsad talupojad. 1Millist maailmakäsitlust võib väljalugeda paljudest tema teostest
Madalmaade kunst 16.sajandil Konfliktiderohke aeg usus ja poliitikas, erinevad valitsejad. Sel ajal toimub ka reformatsioon, mis on tegelikult võimalus võidelda poliitilise korra ja katoliku Hispaania vastu. Toimub madalmaade vabadusvõitlus ja holland saab vabaks. Jätkub kultuuriline ja majanduslik areng- ,,Töö teeb õndsaks"(kalvinistlik õpetus). Kaubandus käib ookeaniäärsetes linnades. Luterlus ei soosi usulise sisuga pilte->toimub pildirüüste. Kodanlus jääb põhiliseks kunsti tellijaks. Põhilised on olustikumaalid, natüürmordid ja maastikumaalid. Kuid osa kunstnikke jätkab ka endisi traditsioone. J.Patinir- kuulsaim maastikumaalija. Teeb vägevaid maastikumaale. Pildid jagunevad nö kolmeks vööndiks- pruun, roheline ja sinine. See on õhkperspektiiv. Romanistid on teine osa kunstnikke. Nende eeskujuks on manerism ja kõrgrenessanss. Sama temaatika ja üldistatud joon. Pieter Brueghel vanem- Madalmaade suurmeister
VARAUUSAEG 16.-17saj. HUMANISM-inimese keskne maailmavaade, inimene on maailma keskpunk. RENESSANSS-14.-17.saj,taassünd(antiik-kultuuri),sai alguse 14.saj Itaalias. UUENDUSED KUNSTID-perspektiiv,realistlikult kujutamine,,modellideks inimesed,jumalad inimeste sarnased,kasutati valgust ja varju; kunstnikud Leonardo da Vinci, Michelangelo. Kirjanikud Dante Alighierit,Francesco Petrarcat,Giovanni Boccaccio,William Shakespear. Uute ideede ja teadmiste levikule aitas kaasa trükikkunsti leiutamine Johannes Gutenbergi poolt. Majandus- hakkas arenema pangandus. Astronoomid Galileo Galilei,Nikolaj Kopernik,Giardono Bruno. II SUURED MAADEAVASTUSED:põhjused üksluine toit nõudis vajadust vürtside järgi,kadusid traditsioonilised kaudateed,vajadus leida merekaubateed idaga, loodeti saada kulda ja hõbetat; eeldused uut tüüpi laev karavell mille purjeid sai keerata ja seega sõita vastutuult,kompass(võeti hiinast üle),astrolaab(araablaste leiutis),palju ...
meelitab sellest osa võtma 300 tuhat inimest. Televisiooni kaudu jälgib seda veel 7 miljonit. Võistluse kohta avaldatakse ajalehtedes üksikasjalikke reportaaze. Kõigest keerukusest hoolimata jäävad prantslased oma keelele vankumatult truuks. Kui valitsus tahtis 1990. aastal eemaldada g - tähe sõnast oignon, sibul, ja rõhumärgi sõnadest maitre ja huitre, esines rahvas protestiks petitsiooniga, mis sai nimeks Tsirkumfleksisõda. Klassijaotus toimib Prantsusmaal eriti hästi. Kodanlus, mis oli võidukas valitseva klassi üle Suure Prantsuse revolutsiooni aegu 1789. aastal, on kamandaja rollis. Kodanlus jaguneb kolme kategooriasse. Haute bourgeoisie, kõrgkodanlus, on nagu mingi elav galerii prantsuse hiilguslikust minevikust, riigi ''kes on kes'', de Gaulle nande hulgas. Bonne bourgeoisie on nooremad, energiliselt edasirühkivad kutsealade juhid. Mis puutub väikekodanlusse, petite bourgeoisie, kuhu kuuluvad
Eest-vedaja Jaan Tõnisson Konstantin Päts Peeter Speek Haritla-sed V. Reiman, K.A.Hindrey jt. A.H.Tammsaare, J.V.Veski jt. M.Martna, E.Vilde jt.. Toetajas-kond Haritlased, jõukad talunikud, kodanlus Haritlased, kodanlus, talupojad, töölised Üliõpilased, töölised Problee-mid Eesti ühiskon- · Arendada rahvuslikku eneseteadvust · Esikohal majanduslik ja poliitiline võitlus · Nõuti vastutulekut eestlaste rahvuslikele soovidele nas · Võidelda venestamise ja saksastamisega · Baltisakslaste väljatõrjumine ühiskonnast · Pooldati klassi-
kokkulepe katoliku kirikuga. (kariklased ühinesid katoliku kirikuga, rahvale jagati leiba ja veini). Hussiilide liikumine aitas kaasa tsehhi rahva koondumisele. Vähenes saksa mõju. 28 Humanism ja renessanss. Itaalia riikide majanduslikule tõusule pani aluse kaubandus, pangandus ja liigkasuvõtmine. Itaalia linnriikide käes oli kaubandus Vahemerel( head kasu andis kaubandus Idamaadega). Kujunesid varakapitalistlikud suhted ja nende alusel noor kodanlus. Võim koondus pärandatavalt ja seda nimetati türanniaks. Tuntuim oli Firenze Medicite perekond. 14-15 sajandil tekkis uus maailmavaade ja kultuur. Renessanss- antiikkultuuri juurde naasmine. Tagapõhjaks olid edusammud loodusteaduste vallas. Looduse uurimine pidi rajanema vaatlustel, katsetel ja nendest tehtavatel järeldustel. Osa teadlasi rõhutas matemaatika tähtsust. Humanism- 15-16 sajand, esialgu renessanssi kultuurikandjate seas, hiljem haritlaskonnas
. 12) Mille poolest erines lihtrahva maailmapilt haritud kõrgklassi omast? Haritud kõrgklassi jaoks tekkis barokk ning nad ei uskunud nii väga enam jumalasse. See aga ei puudutanud lihtrahvast, sest nad tegelesid igapäevaste asjadega ja neil ei jäänud aega üle ,et tegeleda selliste asjadega. haritud kõrgklassil oli aega rohkem tegeleda uhkete asjadega. 13) Miks erineb Hollandi ja Inglise barokk ülejäänud maade omast? Hollandis ja Ingilsmaal oli kodanlus ja seal võitis reformatsioon. Seega ei üritatud katoliku kirikut ja monarhi toetada. Maalid olid õrnemad ja kergemad. Protestandid ei priisanud ja olid kokkuhoidlikumad ja sellepärast olid ka maalid ja muud barokk-stiilis asjad tagasihoidlikumad.
keelati lennuvägi ja piirati laevade arvu. Tuli maksta võitjariikidele reparatsioone. Reini jõe piirkond demilitariseeriti 15 aastaks. Saksamaa liitlased Austria, Bulgaaria, Ungari ja Türgi said analoogsed karistused. KODUSÕDA VENEMAAL: - Intensiivne kodusõja periood algas Venemaal 1918 mais punaarmee ja valgekaartlaste vahel - Valgekaartlased - punaarmee vastu võidelnud sõjajõud - Nõukogude võimu vastu astusid Venemaal välja nt mõisnikud, kodanlus, vaimulikud, sotsialistlikud parteid. Venemaa kodusõja iseloomulikud jooned: 1)Tööstuspiirkonnad ja olulisemad raudteesõlmed jäid enamasti nõukogude võimu valdusesse, mis võimaldas enamlastel manööverdada väekoondistega 2)Nõukogude käes oli põhiliselt toiduaineid tarbivad piirkonnad, valgete käes toiduaineid tootvad piirkonnad->tõi kaasa pingelise toitlustusolukorra
alguses oli see Kagu-Aasia suurimaid tsenraliseeritud riike. Kuningas Mindin Min (1853-1878) püüdis teha uuendusi ja sõlmida sidemeid välisriikidega, kuid Inglise- Birma sõdade (1824-1826, 1852, 1885) tagajärjel langes Birma järk-järgult inglaste võimkonda ja ta liideti 1886 Briti Indiaga. Birmalasi sunniti viljelema põhiliselt riisi (monokultuurne majandus). Hakkasid arenema kapitalistlikud suhted ja tekkis rahvuslik kodanlus. Rahvuslikule liikumisele panid aluse 20.sajandi alguses tegutsenud noorte budistide ühingud. Võitlus hoogustus 1930.aastail, vallandus suur talurahva ülestõus (1930-1932) ja streigiti. Rahvuslased rajasid 1930 Dobama Asiayone'i partei, selle juhiks sai 1939 Aung San. 1939 loodi Birma Kommunistlik Partei, see tegutses põranda all. Rahvuslikud rühmitused saavutasid 1937 Birma eraldumise Briti Indiast ja moodustasid oma valitsuse, mis tugines koloniaalparlamendi enamusele.
See tõi kaasa rahva pettumuse demokraatias. Et ära hoida äärmuslaste võimulepääsu, sõlmisid sotsialistid ja kommunistid koostööleppe. 1936. a. moodustati erinevatest parteidest Rahvarinne, mis võitis valimised. Välispoliitiliselt sooviti saada Euroopas juhtpositsioonile. Saksamaa vastu tehti koostööd Venemaaga. Diktatuurid. 1920date lõpul tekkis Euroopas demokraatia kriis. Kõigis probleemides süüdistati demokraatlikku valitsemisviisi. - Kommunistid kodanlus tuleb hävitada. - Fasistid ja natsid rahvuse ühtsus. Vaenlased on juudid, kommunistid, slaavlased. TEKET SOODUSTASID: - valimisõiguse laienemine kasutati edukalt ära tööliste ja harimata inimeste rahulolematust. - Versailles´ rahu tundus paljudele ebaõiglane. - demokraatliku riigikorralduse ebastabiilsus ja parteide võimuvõitlus. - majandusraskused. Itaalia.
kahtlema (ohvitserid), kas Rootsi suudab garanteerida Soome alade julgeoleku edaspidi. Venemaa alla sattumise võimalus soomlastele vastumeelne variant usulistel ja kultuurilistel põhjustel: · Venemaa ajalooline pärisvaenlane. · Soome talurahvas Rootsi riigi ja kuningatruu 1788-90 sõja ajal (Venemaa sunnismaisuse kartmine) Norra (kooslus Taaniga 400 aastat): Norra sotsiaalne struktuur erines Taani omast: talurahvas sõltumatu, aadlit vähe, tugev kodanlus ja norrakate iseteadvus kasvas 18. sajandil. Norrakate ajalooline pärisvaenlane oli Rootsi. Rootsi oli 17.sajandil liitnud oma koosseisu Norra maakondi ja Karl XII soovis kompenseerida Soome ja Baltikumi kaotuse Norra vallutamisega (1718) aga ebaõnnestus. 1772 sai Norra liitmisest Rootsi koosseisu Rootsi välispoliitiline eesmärk, kuna norralased ei olnud selles huvitatud. Rootsi otsis Venemaa diplomaatilist tuge aga ebaõnnestus. Norra-Soome küsimuse uus kontekst
seisukohad Vana Korra kohta). Valgustus ei rünnanud vana korda vaid selle kuritarvitamist ja despotismi. Vajalik on institutsioon või seadus, mis kaitseks alamaid kunina eest. Valgustus ründas katolikku ideoloogiat selle ebaratsionaalsuse ja ebatolerantsuse pärast. Prantsuse revolutsioon Kodanluse (bourgeois) mõiste ja tähendus (keskklass, tekkinud majanduskodanlus ja haritlaskodanlus)- kodanlus ehk kolmas seisus. linnakodanikud + 18.saj II poolest majanduskodanlis ja haritlaskodanlus. Majanduskodanlus- tööstus ettevõtete omanikud, ettevõtjad, pankurid, kirjastajad, kompaniide ja manufaktuuride omanikud- isikud, kellel oli väga plaju raha, elasi linnades, kuid polnud ajalooliselt linnakodanikud(kuid jõukamad, kui need kelle käes võim oli), pm kapitalistid. Haritlaskodanlus- arstid, ajakirjanikud, advokaadid, professorid, nende arv üha
Inglismaal aitas merkantilistlik poliitika kaasa kapitalismi arengule nii tööstuses kui ka põllumajanduses. Kiiresti kasvas kaubanduse osatähtsus. Loodu suuri kaubaühinguid. Tööstus oli jõudnud manufaktuursesse staadiumi. Nii maa kui linnakodanlus võitles feodaalse klassi vastu. Majanduslikult tähendas see kaubanduskapitali osatähtsuse languse ning tööstuskapitali osatähtsuse tõusu algust. Prantsuse- Prantsusmaa oli mahajäänum, teel kuningavõimu tugevdamisele, kodanlus oli seal nõrk. Hakati põllumajandust esile tooma. Üleminek merkantilismilt klassikalisele majandusele toimus väga teravalt. Võitlus merkantilistide vastu oli tugev. Selle algatas Boisguillebert, lõpule viisid aga füsiokraadid. Ehk siis lühidalt kokku võttes: Inglismaa merkantilistlik kogemus oli igati positiivne, Prantsusmaal mitte nii väga. Nii inglise kui prantsuse klassikalise majandusteaduse tähtsus 1. Hakati uurima väärtusteooriat, majanduse tõelist olemust. 2
kogud. 17.Nimeta Prantsuse revolutsiooni põhisündmused ja tulemused. Prantsusmaa majanduslik olukord läks üha halvemaks. Pikaajalised sõjad ja kuningapoja priiskav eluviis nõudsid tohutuid kulutusi. Riigikassa täitmiseks tõsteti pidevalt makse. Pidevalt halvenevale majanduslikule olukorrale lisandusid vastuolud ühiskonnas. Talupojad olid küll isiklikult vabad, kuid rahulolematud sellega, et pidid kandma mitmesuguseid koormisi. Tekkiv kodanlus soovis aadlike ja vaimulikega võrdseid poliitilisi õigusi. 9. Novembril 1799 hõivasid Napoleonile ustavad väed Seadusandliku Korpuse hoone. Sõjaväe survel võtsid saadikud vastu otsuse Direktooriumi laialisaatmise kohta. Täidesaatev võim läks kolmele konsulile, kellest üks oli Napoleon. 9. Novembri riigipöördega lõppes Prantsuse revolutsioon, algas Konsulaadi ajastu ja Napoleon hakkas püüdlema ainuvalitsemise poole. 18.Kes oli ja millega läks ajalukku Napoleon?
Sajandil, pärast Napoleoni sõdade lõppu. 1830.aastatel kujunesid välja tööstusregioonid, kus mindi üle vabrikutootmisele. Kõige olulisem neist oli Reini- Vestfaali piirkonnas asuv Ruhri org, kus arenes eriti rasketööstus rauamaagi tootmine ja sulatamine, aga ka raudesemete, sealhulgas suurtükkide valmistamine.Algas raudteede rajamine, mis soodustas mettallurgia arengut ning pani aluse veduri- ja vaguniehitusele. Tööstusliku arengu käigus kujunes uus ettevõtjate klass kodanlus, keda huvitas maa ühendamine majanduslikel põhjustel. Preisi algatusel loodi 1834 aastal Saksa Tolliliit, kuhu kuulus 18 tähtsamat Saksa riiki, välja arvatud Austria. Tööstuse arenedes ja haritlaskonna kasvades levis liberalism, mis oli opositsiooniks valitsevale reaktsioonile. Mõju avaldas ka 1830.aastate alguse revolutsiooniline liikumine Prantsusmaal, Poolas ja teistes Europpa maades, samuti väljaastumised mitmes Saksa riigis.
"Lousitania" Inglise reisilaev, mis uputati, hukkus üle 1200 inimese. Jüüti merelahingToimus 31.mai Taani ranniku lähedal. Kumbki pool ei saavutanud võitu. Saksamaal jäi mereblokaad läbi murdmata ja ta oli sunnitud loobuma mõttest inglise laevastik purustada. Veebruarirevolutsioon põhjused sõjaline ebaedu ja suured kaotused, sõja tüdimus, puudus laskemoonast, ravimitest, toiduainetest, trantsport ja side olid ülekoormatud, mehed olid rindel, tagalas tööjõu puudus, kodanlus nõudis endale poliitilisi õigusi. Ajend naiste meeleavaldus naistepäeval 23. veb 1917, naised nõudsid leiba ja sõja lõpetamist, rahulik meeleavaldus kasvas rüüstamiseks. Oktoobripööre Bresti rahu 1918 a. märtsis sõlmisid bolSevikud Brestis rahu saksamaa ja tema liitlastega nende esitatud tingimustel. Venemaa loobus ukrainast, baltikumist ning osa alasid läks türgile. Sakslased ei hoolinud kokkuleppest ja vallutasid krimmi, viidi väed gruusiasse ja maabuti soomes.
1848 kolis Marx Londonisse, kus valmis ta kõige kuulsam teos Kommunistliku partei manifest (Manifest der kommunistschen Partei). Marxi teooria inimühiskonnast ja majandusest leidis lõpliku monumentaalse väljenduse teoses Kapital (Das Kapital). Marx jäi pidama Londonisse, kus ta suri 1883. aastal bronhiiti(Blackburn, 2002). Marx väitis, et alam- ja ülemklassi vahelise konflikti tagajärjel muutus valitsev majandussüsteem ja koos sellega tõusis esile uus klass- kodanlus. Kapitalistidest omanikud aitavad töölisklassi ekspluateerimise teel kaasa viimase võõrandumisele, mis viib omakorda kassivõitluse lõppfaasi. Tööliste võõrandumine tulenes Marxi arvates töö iseloomust. Töölisi ei sidunud erinevalt talupojast, kes oli seotud maaga, nende produktiga miski. Lisaks sellele on ühe klassi huvid teistega alati vastuolus (Bergman, 2005, LK 119). Karl Marx on filosoof, kes tuli välja kommunismi ja ideaalse ühiskonna ideega. Ta
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
