Esimene maailmasõda (1)

Esimene maailmasõda (1914-1918)
1. Mõiste sõdivate riikide koosseisud
-def. Maailmasõda-laiahaardeline sõda kuhu on tõmmatud märkimisväärne osa maailmariikidest.
-sõdivate riikide koosseisud:
1) keskriikide blokk: Saksamaa, A-U, Türgi, Bulgaaria
2)Antant: SuurBritannia , Prantsusmaa, Venemaa, USA(1917), Itaalia, Jaapan, Belgia
2. sõja põhjused LK 36
1)Suurbritannia, ja S võitlus liidrirolli pärast maailmas
2)Venemaa, A-U konkurentsi mõjupiirkondade pärast Balkanil ,
3)Kolooniate ümberjagamine S.
4) S. ja Pr vastasseis (prantsusmaa soovis saada revanši 1870/71 Prantsuse Preisi sõjas saadud kaotuse eest)
5)Natsionalismi levik
6)Suurriikide liinusuhete???? süsteem   
7) Militarism , võidurelvastumine, Soov rakendada oma sõjaplaane
8)Imperialism- suurriigid püüavad domineerida, püütakse naabrite arvelt võimalikult palju oma territooriume suurendama
3. Sõjaajend ja sõjakuulutused  LK36-38
-1914 tapetaks A-U troonipärija Franz Ferdinand -tapja serbialane Gavrilo Princip
-28.07.1914 kuulutas A-U sõja Serbiale
-1 aug 1914 kuulkutas sõja saksamaa Venemaale
-3. 08. 1914 Saksamaa sõja Prantsusmaale
-4 aug suurbritannia kuulutas sõja saksamaale kuna saksamaa kavatses rünnata neutraalset belgiat
-4aug venemaa kuulutas sõja Austria ungarile
Schlieffeni sõjaplaan LK 39-40
saksama sõjaplaan - plaani sisu- lühikeses sõjas kiire võidu saavutamine Pantsusmaa pidi vallutatama 39 päevaga
tegi sõjaplaani üle 20-e aasta suri enne sõda ei näinud oma plaani toimist
Sõjategevus 1914
1 Läänerinne
Augusti alguses tungisid sakslased luksemburghi ja belgiasse
-Marne' Lahing - Saklaste eesmärk vallutada Pariis
Prantsuse endiste vägede rünnakutega tõrjuti Sakslased tagasi
Viisid oma vägesi sihtpunkti taksodega
Mõlemad pooled kaevusid maasse ehitati kaevikute ja punkrite read
Sõjateateis hakati üha sagedamini ja lakoonilisemalt ütlema "läänerindel muutusteta"  (polnud midagi uut öelda)
Idarinne
Venemaa põhijõud jagati loode jaedelarindeks
neist esimene pid võitlema sksamaa, teine A-U vastu
http://docs.google.com/Doc?docid=0AScKL_xrLWVCZGZ2N3EyaHdfOWNoZDl4dmRo&hl=en_GB
A-U vastu olid venelased edukad
Gaasisõda 44-45
-22 aprill 1915 kasutasid sakslase Ypreˇi juures kaasi esimest korda
sakslased erilist edu ei saavutanud sellega
-kasutusele tulid kaasimaskid
Itaalia ja bulgaaria sõtta astumine lk 45
-1915 itaalia astus sõtta atand poolel Kuulutas sõja A-U-ile
-bulgaaria astus sõtta keskriikide poolt 1915 alustades sõda Serbia vastu (serbia armee purustati)
Verdunˇi lahing 1916       LK 46-47
-Lahing kestis 10 küüd, algas Skalaste suutüki tulega
- prantslased tõid juurde lisavägesid
-lahingul hukkus lihi miljon meest aga prantslased pidasid sakslaste rünnakule vastu
9. Somme´i lahing (-1916) lk 47   ( film )
-endise prantsuse vägede põhjalikult ette valmistatud pealetungi operatsioon .
-pelaetungile järgnes 7 päeva suutükituld, meeletu mürsurahe trampis sakslaste kaevikud maatasa.
-15.09. 1919 Võtsid inglased esmakordselt kasutusele tankid (sellest ei olnud kasu) sakslaste rinnet läbi ei murta
Sõda merel lk 48
-1915 kuulutati välja piiramatu alvvesõja
-07.05.1916 Lusitania, USA avaldab tugevat protesti
-1916 a sügisel kohtus taani ranniku lähedal inglise laevastik sakslastega.
-mõlemad pooled kuulutasid lahingi oma võiduks (inglased, sakslased) inglaste kaotused oli mõnevõrra suuremad)
Eluolu sõja ajal  lk 50-54
-muutused ühiskonna  naiste rollis muutumine
-sõdurite olme probleemid
-kadunud sugupõlv
Sõja lõpp läänes Versailles ' rahuleping LK 60
-1916 astus antandi poolel sõtta USA
-USAs puudus sõjaväe teenistuskohustus, kulus aega enne kui mehed jõuti mobiliseerida, välja õpetada, ja euroopasse saata
Saksamaa kokku varisemine 60-62
-märtsist juulini 1918 võtsid sakslased läänerindel ette neli suurt pealetungioperatsiooni
-sakslased lähenesid taas pariisile
-juulis haarasid initsatiivi aga prantsuse-inglismaa väed (pealetungil osalesid ameeriklased , kes aga tammusid esialgu paigal, sest neil polnud sõjakogemusi)
-algas antandi üldpealetung
-saksamaa oli suurte operatsioonidega välja kurnatud
-liitlased türgi bulgaaria, rumeenia, A-u(a-u laguneb kolmeks suuremaks riigiks)
-saksamaa probleeme suurendas ka see et 11 järel langesid sõjast välja saksamaa liitlased
-29 sept pöördus saksamaa väejuhatus keisri poole palvega sõlmda otsekohe rahu
-valitsusele tuli see üllatusena sest kogu aeg oli räägitud võitudestr

Revolutsioon saksamaal ja süja lõpp lk 62
-sõjalise lüüasaamise mõjul alustasid Kielis ülestõusu saksamaalaevastiku madrused, hiljem kasvas sellest välja üleriigiline revolutsioon
- Wilhem II loobus kroonist , saksamaal kuulutati välja Weimani vabariik
-11.11.1918 kirjutas saksmaa vaherahu delegatsioon alla Compiegne vaherahule
-vaherahu tingimused saksamaa jaoks: 1saksamaa pidi loovutama prantsusmaale Elsassi ja Lotringi lossi, samuti mõned alad belgiale ja taanile ning sõja järel tekkinud uutele riikidele Leedu Poola ja Tšehhoslovakkia ; 2pidi vähendama sõjaväge 100 000-ele mehele kellest 400 võisid olla ohvitserid , keelati omada lennuväge ja allveelaevupiirangud kehtestati ka laevastiku suurusele  lk 62
Versai rahuleping 3 punkti.
Saksamaa kuulutati sõja süüdlaseks, pidi maksma reparatsioone
esimese maailmasõja tagajärjed
-hukkus umbes 10 milj inimest haavata sai 20 milj
-maailmakaardilt kadus 4 impeeriumi: A-U (Tšehhoslovakkia): türgi, venemaa, saksamaa(oma senisel kujul)
-tekkisid uued rahvusriigid- eesti, Läti, Leedu, Tšehhoslovakkia, ungari, soome, poola
-toob kaasa demokraatia kriisi ja tugevndas äärmuslikke liikumisi
-euroopa riigid muutusid USA võlglasteks
-naiste õiguste laienemine
Kodusõda  venemaal
-Intensiivne kodusõjaperiood algas 1987 mais punaarmee ja valgekaartlaste(nim punaarmee vastu võidelnud sõjajõude neid nim ka lihtsalt vageteks) vahel
-Venemaa väljumine esimesest maailmasõjast tõi kaasa Antandi Interventsiooni(riigi või riikide sõjalise jõu kasutamine teise riigi vastu ilma viimase nõusolekuta), antandi eesmärgiks oli see, et venemaa sadamad ei läheks sakslaste kontrolli alla.
-nõukogude võimu vastu astusid venemaal välja nt mõisnikud, kodanlus, vaimulikud , sotsialistlikud parteid.
-kestab 2a.
*Venemaa kodusõja iselomulikud jooned
1)tööstuspiirkonnad ja olulisemad raudteesõlmed jäid enamasti nõukogude võimu valdusesse (enamlaste kätte)
2) enamlaste käes oli põhiliselt toiduaineid tarbiv piirkond, valgete käes toiduained tootev piirkond
3)sõjapidamisviisid oli ääretult julmad (vallutatud aladel vaheldusid punane ja valge terror )
4)8-13 milj sai kodusõja ajal hukka (1914-1920  kaotab venemaa 20 milj inimest)
5) nõukogude võimu all olnud aladel hakati läbi viima nn sõjakommunismipoliitikat.
-talupoegadele oli kehtestatud toiduandmise kohustus.
-riigistati kõik tööstusettevõtted ja rakendati sõjateenistusse
-rahapalka enam ei makstud (altuura) selleasemel hakati toiduaineid tarbekaupu tasuta jagama
-polnud korteriüüre, teateroli tasuta, transport oli tasuta
-alatasa toimusid sundmobilisatsioonid punaarmeesse
-enamlased suutsid jõudu kasutada enda kasuks ja purustada valged armeed
-punased võidavad- tööstus raudtee jäi nende kätte
-valged ei suutnud teha koostööd

Eesti 1917-1920
-eestialad kuuluvad vene koosseisu
-2 kubermangu lõuna eesti kuulub liivimaa kubermangu ja eestimaa
-üheks kubermanguks 1917 peterburis 4000 eestlast nõutakse autonoomiat
-30 märts 1917 kinnitas venemaa ajutine valitsus eestiomavalitsuse seaduse selle seaduse kohaselt ühendadti kõik eestri alad ühtseks kubermanguks
-eestimaa kubermangu valitsemiseks valiti maanõukogu (maapäev) mis oli omavalitsuse organ.
-pärast oktoobrireovolutsiooni ajasid enamlased maanõukogu laiali
-maanõukogu tegutses vanemate koguna illegaalselt edasi.
-eestiiseseisvus kuulutati välja 24 veebruar 1922.  kestis 1 päev tulid sakslased
-järgmisel päeval okupeerisid saksaväed tallinna 25 veebr.
-sakslaste plaan oli luua eesti ja läti aladel siinsetele baltisakslastele tuginev baltihertsorgi riik.
- selleni ei jõutud sest novembris 1918 puhkes saksamaal revolutsioon ja saksakeisririik lakkas olemast.
-28 nov puhkes eesti ja nõukogude venemaa vahel vabadussõda
- 1918 lõpus on edukamad enamlased punaarmee alistas kiiresti suure osa eesti territooriumist tallinnani ei jõuta
-1919 alguses aasta alguses määrati eest vägede ülem juhatajaks kindral Johan Laidoner kes seadis sõjaväes sisse kindla korra
-järjest enam astus sõjaväkke kooliealisi (nimed marmortahvlil )
-edukalt tegutsesid Johan Pika eestvedamisel soomuslongid appi tulid inglased ja soomlased .
-1919 jaanuaris  toimub vabadussõja raskeimaid lahinguid Paju lahing  mille eestlased soomlaste abiga võitsid.
-veebruari alguseks oli kogu eesti enamlaste käest vabastatud
-uued vaenlased saksa mõisnikud
1919 juunis toimus Landesnehri sõda sakslaste ja eestlaste vahel
-23 juunil õnnestus eestlastel võnnu all sakslasi võita
-vabadussõja kõige 1919 dets verisemaid lahingud  toimusid Narva ümbruses, eestlased pidasid punaarmee rünnakutele vastu.
-Rahju leping sõlmiti eesti ja venemaa vahel 2 veebr esimesel tunnil 00:45(lauses oli komaviga) 1920.  sellega tunnustas nõukogude venemaa eesti iseseisvust.
-Vabadussõja ajal toimusid asutava kogu valimised 23 aprill 1913
-võttis vastu 2 seadust 10. 10. 1919 maaseadus (mõisnike maad riigistati) ja 15.06.1920põhiseadus(
KT-
esimese maailmasõja põhjused:
sõja ajend mis sündmus, millal aset leidis, kes kuulutas esimesena kelle sõja, milal algas
läänerinde tähtsamad lahingud
eluolu:  Naiste võim
miks saksamaa kukub kokku 1918
pariisi rahu eesmärk Versai rahuleping
millal sõlmiti versai rahuleping? : 1919 28 juu
1919 1920 2 revolutsioon veebr rev põhjused seletada, oktoobri rev tagajärjed
sõjakommunismipoliitika
eesti 1917.1920 !!!!!     3 sündmust mis soodustasid eesti arengut  kuupäev aasta iseseisvus, vabadusõda, 2 seadust    põhjenda
kirjta kokkuvõtetv jutuke eesti vabadussõjast