Kordamine muusikaks, klassitsism (0)

Kordamine muusikaks, klassitsism
Mõisted:
Funktsionaalharmoonia – I, IV, V, astele tuginev harmoonia .
Toonika – helilaadi I aste, põhitoon.
Dominant – helilaadi V aste.
Subdominant – helilaadi IV aste.
Ekspositsioon – sonaadivormi I osa, milles esitatakse teemad.
Töötlus – sonaadivormi püsimatu helistiku ja vatsavalt ka pingestumata väljendusega keskosa, mis asendab esitletud teemasi .
Repriis – heliteose algmaterjali korduv vormiosa.
Keelpillikvartett – neljast keelpillist koosnev ansambel .
Klaverikontsert – virtuoosne, enamasti kolmeosaline ulatuslik teos klaverile ja orkestrile.
Kammermuusika – ühele esitajale või väikesele ansamblile loodud muusika .
Kammersonaat – koosneb sissejuhatusest ja 2-4 tantsulisest osast, sarnaneb tantsusüidiga.
Avamäng – muusikalist lavateost, oratooriumi või kantaati sissejuhatav helitöö orkestrile.
Sümfoonia – sonaaditsükli alusel loodud mitmeosaline teos sümfooniaorkestrile.
Opera seria – Itaalia stiilis tõsine ooper .
Opera buffa – Itaalia stiilis koomiline ooper .
Singspiel – laulumäng
Reekviem – mitmehäälne tsükliline kooriteos, algselt katoliku kiriku surnumissa.
Missa – katoliku kiriku jumalateenistuse põhivorm ja sellele vastav mitmeosaline muusikateos .
Küsimused:
1. Millal on kunstis/muusikas klassitsism?
1750 – 1900 aastal.
2. Periodiseeri klassitsismiajastu ja kirjelda lühidalt perioode.
a) Eelklassitsism 1720 – 1760 . Tekisid uued muusikavormid ja žanrid, muutusid tüüpilised ansambli- ja orkestriseisus ning toimusid põhjalikud muutused muusikaelus
b) Varaklassitsim 1760 – 1780. Sümfoonia arenes ulatuslikuks ja kaaluka sisuga kontsertteoseks.
c) Klassikalise tiili kõrgaeg 1780 – 1810. Viini klassikud: Mozart , Haydn , Beethoven
d) Üleminek romantismile 1810 – 19 saj I veerand.
3. Too välja klassitsismiajastu tähtsamad saavutused.
Filosoofia – Rene Decartes, Voltaire, Diderot
Skulptuur – Antonio Canova „Amor ja Psyche“, E.M Falconet „Vaskratsanik“
Teadud – James Watt – arumasin, James Cook – avardas teadmisi Vaikse ookeani kohta.
Arhitektuur – raekoda Tartus, kivisild Tartus, Tartu Ülikool
Kirjanud – Goethe, Schiller
Maalikunst - Jacques-Louis David “Horatiuste Vanne”
4. Võrdle baroki ja klassitsismi muusika harmooniat, meloodiat, eelistusi, sisu, tarbijaid.
Barokk Klassitsim
a) kirikulaadide järelmõju
a) funktsionaalharmoonia: duur – moll , toonika-dominant, kolmkõlad
b) mitteperioodiline meloodika
b) perioodiliselt liigendatud laululine meloodika
c) eelistatud vokaalmuusika
c) eelistatud instrumentaalmuusika
d) valdavalt vaimulik muusika
d) valdavalt ilmalik muusika
e) muusika tarbijaks kirik ja aadelkond
e) tarbijateks aadel ja kodanlus
f) vormid ja žanrid: fuuga, süit, soolokontsert, concerto grosso, ooper, oratoorium
f) vormis ja žanrid: sonaat , kontsert, sümfoonia, avamäng, keelpillikvartett
g) orkestri koosseis: keelpilliorkester basso continuo’ga
g) orkestri koosseis: keelpillid, puupuhkpillid , vaskpuhkpillid
6. Sonaat-allegro vormi ülesehitus, osade iseloomustus, kasutus.
7. Mis on klassikaline sonaaditsükkel?

Kolmeosaline: kiire-aeglane-kiire ( sonaadid , kontserdid)

Neljaosaline: kiire – aeglane – menuett/skertso – kiire (sümfooniad, keelpillikvartetid)
8. Missugused muutused toimusid 18.saj. kammermuusikas?
Koosseis oli klaveriduo mõne meloodiapilliga. Sageli esineb klaver ka koos viiuli ja tšelloga või keelpillikvartettiga. Teine levinud koosseid on keelpillikvartett.
9. Missugused muutused toimusid 18.saj. orkestrimuusikas?
Aluseks oli suur neljahäälne keelpillirühm. Suurim uuendus oli keelpillide liidetud neljahäälne puupillirühm. Vaskpillidest on klassikalises orkestris ainult trompetid ja metsasarved.
10. Kus kujunes välja klassikaline orkester? Nimeta pillirühmad.
Edela-Saksamaal, Mannheimis.
a) puupuhkpillid
b) vaskpuhkpillid
c) keelpillid
11. Iseloomusta 18.saj. keskel opera seriat. Too näiteid (heliooja, teos)
Süžeet vältisid igapäeva elu ja reaalset inimest. Tegelased olid Kreeka ja Rooma mütoloogiast või kaugest ajaloost. Sageli tekitati konflikt mitte inimeste,vaid eetiliste väärtuste vahel. Nt. G. F. Handel „Julius Caesar“
12. Iseloomusta 18.saj. keskel opera buffat. Too näiteid ( helilooja ,teos)
Reaalne elu. Tegelased ja konfliktid olid neile omaaegselt linnaühiskonnast hästi tuttavad. Retsetatiivid on sageli asendatud kõnedialoogiga ning aariate lihtsad tundelised meloodiad väldivad barokkliku toredust. Nt. G.B. Pergoles „Teenija-käskijanna“
13. Iseloomusta 18.saj. keskel singspieli. Too näiteid (helilooja, teos)
Saksamaal oli see meelelahutus , lihtne meloodia . Austrias võimaldati etendusel kasutada ooperilauljaid, kes tagasid kõrge muusikalise taseme. Nt. W.A. Mozart „Võluflööt“
14. Mida ja kuidas püüdsid tõsise ooperi reformijad muuta?
18. sajandi II veerandil püüdsid heliloojad muuta opera seria’t lavaliselt dünaamiliseks. Vana tüüpi da-capo asemel hakati kasutama lühemaid aaria vorme. Julgem orkestrikasutus muutis muusikalise väljenduse värvikamaks, tõusis ka baletti ja koori osatähtsus.
15. Millised uuendused tõi G.W. Gluck ooperisse?
a) Gluck loobus ooperi liigendusest retsetatiivideks ja aariateks ning lõi ulatuslikke muusikalisi stseene.
b) Vana-Kreeka draama eeskujul suurendas Gluck koori ja balletti osatähtsust.
c) Avamängud said terve ooperi lühikeseks kokkuvõtteks.
16. Viini klassikud, nende tähtsus muusikaajaloos.
Joseph Haydn
Tähtsamad olid keelpillikvartett ja klassikaline kontsertsümfoonia. Nende puhul võib Haydnit liialdamata pidada aluserajajaks ja eeskujuks mitte üksnes teistele Viini klassikutele, vaid ka kogu ülejäänud 19. sajandi muusikale.
Wolfgang Amadeus Mozart
Mozart on viimaste sajandite üks universaalsemaid muusikuid. Kujunenud pigem jäljendajana, jõudis ta küpses loomingus väga erinevate stiilide täiesti originaalse ühenduseni. Mozarti looming vastab kõige sügavamalt klassitsismiajastu esteetilistele ja inimlikele ideaalidele. Ta arendas väga palju klassitsismiajastu muusikat.
Ludwig van Beethoven
Beethoveni looming juhatab sisse muusikaloo 19. sajandi. Paljud romantikud on nimetanud Beethovenit on eeskujuks ning mitmed žanrid, eriti sümfoonia ja kammersonaat lähtuvad sajandi lõpuni tema teostest. Sellest vaatenurgast oli Beethoven teerajaja.
Need kolm Viini klassikut on jätnud sügava jälje muusikalukku. Nad on arendanud muusikat ning loonud suurepäraseid muusikateoseid, mida inimesed tänapäevalgi veel meeleldi kuulavad.
17. Nimeta Haydni heliloojaks kujunemist ja loomingut mõjutanud tegurid, inimesed.

• Tänu Pororale pääses ta Viini parimatesse muusikasalongidesse
  
• Aastaid teenis Haydn elatist klaveritundide andmisega, viiulimänguga orkestrites ja ansamblites ning klaverisaatjana kuulsa Napoli ooperihelilooja ja lauluõpetaja Nicola Porpora juures
  
• 1759-1761 krahv Morzini väikese kapelli juht
  

18. Ülevaade Haydni loomingust ja muusika iseloomustus.
Oratooriumid „Loomine“, „Aastaajad“, 24 ooperit, 14 missat, keelpillikvartettid 70+, sümfooniai 104, instrumentaalkontserdid.
Haydni muusikaline käekiri oli väga originaalne. Alustas varaklassikalisest stiilist ning jõudis 19. saj. Romantismile iseloomuliku väljenduseni
19. Uuendused Haydni muusikas.
a) vaimuliku muusikasse tõi ooperlikud jooned
b) klassikaline kontserdisümfoonia
c) keelpillikvartett
d) vokaalsümfoonia
20. Nimeta W.A.Mozarti loomingu muusikalise eeskujud ja mõjutajad.
Mõjutasid - Leapold Mozart, J.C. Back
Eeskuju – F.J. Haydn
21. Ülevaade W.A.Mozarti elukäigust.
Sündis 27. jaanuaril 1756 aastal Salzburgis.
1761 aastal pani tema isa kirja tema kaks väikest klaveripala.
1762 aastal korraldas isa last esinemise Münchenis Baieri kuurvürsti ees ning sealt algasid pikkad kontserdireisid.
1773- 1781 Saltzburgi peapiiskopi õukonnas (seal komponeeris enamiku oma vaimulikest teostest)
1781-1791 vabakutseline elu Viinis .
22. Ülevaade W.A.Mozarti loomingust ja muusika iseloomustus.
„Figaro pulm“, „Don Giovanni “, „Võluflööt“, 41 sümfooniaid, 27 klaverikontserti, instrumentaalsonaadid.
Mozarti looming on Viini klassikutest kõige itaaliapärasem. Julge ja järskude kontrastidega.
23. L. van Beethoveni loomingu ülevaade žanrite kaupa.
Klaverimuusika

• Alustas karjääri klaverivirtuoosina; klaver jäi talle olulisimaks pilliks
  
• 32 klaverisonaati
  
• 5 klaverikontserti
  
• Väikepalad ja variatsioonid
  

Sümfooniline muusika

• Esimene sümf . 30-aastasena
  
• Filosoofilise välenduslaadiga suurteos, mitte õukondlik meelelahutus
  
• Beethoveni sümf.s. ühendatud ülev, dramaatiline väljendus ning loogiline ja ratsionaalne ülesehitus.
  
• Laiendas klassikalist orkestrit ( puhkpillid , eriti vaskpp. tähtsamaks)
  

Vokaalteosed

• Ooper “Fifelio”, oratoorium “Kristus Õlimäel”, “Missa Solemnis”, “Kaugele armasatuna”
  

Kammermuusika

• 10 sonaati viiulile ja klaverila
  
• Romansid viiulile
  
• Keelpillikvartett
  
• Klaveritrio