Suur Prantsuse Revolutsioon (1)

Suur Prantsuse revolutsioon
Sissejuhatus
Suur Prantsuse Revolutsioon ehk Prantsuse Kodanlik Revolutsioon, mida praegusel ajal nimetatakse lihtsalt Prantsuse Revolutsiooniks toimus 1789–1799 Prantsusmaal. Seda võib pidada üheks Euroopa ajaloo suurimaks sündmuseks. 1789. aastal plahvatas kasvav rahulolematus Prantsusmaa feodaalkorraga veriseks revolutsiooniks, mis juhtis kogu Euroopa tähelepanu endale. Tegemist oli nii paljude sõjakampaaniatega ja nii suurel pinnal, et seda võiks lausa nimetada tegelikuks esimeseks maailmasõjaks. Antud sõjategevuse perioodi võib jaotada kaheks: Suureks Prantsuse Revolutsiooniks ja Napoleoni Impeeriumiks. Mina kirjutan vaid Prantsuse Revolutsioonist .
Prantsusmaa enne revolutsiooni algust
Enne revolutsiooni oli Prantsusmaal absolutistlik valitsemisviis. 1789 aastani valitses kuningas parlamendist ja konstitutsioonist juhindumata. Vaatamata riigi rahakoti kehvale seisule kulutati hiigelsummasid õukondlikule luksusele, sõdadele ja valitsemisele. Riigi suurte kulutuste taandamiseks hakati makse tõstma. Inimeste sissetulekust läks üle 60% erinevatele maksudele ning seetõttu halvenes rahva majanduslik olukord veelgi. Selle kõrval levis kolmanda seisuse rikkamate seas kodanlus ning nad tahtsid esimese seisuse vaimulike ja teise seisuse aadlikega võrdseid poliitilisi õigusi. Lisaks ei olnud talupojad vaatamata oma isiklikule vabadusele rahul oma suurte koormistega. 98% elanikkonnast oli poliitiliste õigusteta ja tolleaegsest 3-seisuselisest ühiskonnast maksis makse kolmas seisus, kuhu kuulusid talupoegade ja linnarahva kõrval ka nii pankurid, kaupmehed , arstid kui ka advokaadid.
Revolutsiooni algus
Majanduskriisi süvenedes pidi tollane kuningas Louis XVI kokku kutsuma generaalstaadid . Seisuste esinduskogu tuli kokku 5.mail 1789 aastal. Neid polnud tehtud juba 175 aastat. Vastuolud saadikute vahel viis selleni , et kolmas seisus, kuhu kuulusid talupojad, käsitöölised, kaupmehed, arstid, advokaadid jt lahkus Versailles ’st ning kuulutas end Rahvuskoguks. Nendega ühines ka osa aadlike ning vaimulike saadikuid. 1789 aastal, 17.juunil kuulutasid nad end Asutavaks Koguks.
Rahva rahulolematus kasvas suuremaks ning kuu aega hiljem, 14. juulil, läks see üle mässuks, mille käigus korraldati tormijooks Bastille vanglale ja vabastati sealt mitu vangi. Selle sündmusega algaski Suur Prantsuse Revolutsioon. Revolutsionääride lipuks sai trikoloor ja motoks: „Vabadus, võrdsus, vendlus“. Samal aastal võeti vastu “Inimese ja kodaniku õiguste deklaratsioon ”. See deklaratsioon väljendas kõigi inimeste võrdõiguslikkust ja vabadust ning leidis ka mujal Euroopas laialdast vastukaja, olles hiljem eeskujuks paljudele teistele riikidele.
Revolutsioon tõi kaasa muudatusi

• 1789. aasta augustis kaotati seisuslikud eesõigused.
  
• Võrdsustati kõigi seisuste maksustamine ja õigused riigiametisse astumisel.
  
• Talupojad vabastati teotööst.
  

Esimene põhiseadus ehk konstitutsioon
Peale kaht aastat mässe ja areste, üritas kuningas Louis XVI koos perekonnaga Pariisist põgeneda. Kuid rahvas tundis kuninga piiril ära, sest kuninga nägu oli vermitud müntidele. Ta toodi koos abikaasa Marie – Antoinette ’iga tagasi Pariisi. Kuningas arreteeriti.
Olles vangis, kirjutas kuningas alla 1791. aastal Asutava Kogu koostatud konstitutsioonile. Sellega kehtestati Prantsusmaal konstitutsiooniline monarhia . Asutav Kogu muutus Seadusandlikuks Koguks, kuhu valiti 745 saadikut. Seadusandlik võim hakkas kuuluma Seadusandlikule Kogule, milles saadikud jagunesid jakobiinideks, monarhia pooldajateks ja nn. sooks. 
Vabariigi väljakuulutamine ja kuninga surmamine
1792. aasta augustis toimus Pariisis väljaastumine, mille käigus ligi 20 000 relvastatud pariislast vallutasid kuningalossi. Kuningas arreteeriti ning suleti koos perekonnaga vangikongi.
Oma mõju olid kaotanud monarhistid ning 1792. aasta septembris toimunud valimistel olid ülekaalus vabariigi pooldajad . 22.septembril 1792. aastal kuulutati Prantsusmaa vabariigiks. Rahvuskonvendis peale vabariigi väljakuulutamist olid Jakobiinid , Žirondiinid ja Soo.
Rahvuskonvendis tekitas ägedaid vaidlusi kuninga küsimus. 1793.aasta jaanuaris algas avalik kohtupidamine ning peale kolme päevast kohtupidamist mõisteti kuningas ühe häälega surma.
21.jaanuaril 1793. aastal viidi kohtuotsus Pariisi revolutsiooni väljakul giljotiiniga täide. Sama aasta oktoobris hukati ka kuninganna Marie – Antoinette .
Revolutsiooni lõpp
Peale kuninga hukkamist tulid võimule Jakobiinid, kes kehtestasid diktatuuri ehk piiramatu ja vägivaldse võimu. Nende võimu ajal hukati üle 40 000 inimese. Jakobiinide diktatuur kukutati nende juhi Robespierre hukkamisega. Pärast neid hakkas Prantsusmaal Direktooriumi ehk valitsuse aeg. Seegi aeg kukutati 9.novembril 1799. aastal Napoleon Bonaparte mõjul. Toimus riigipööre ja algas Konsulaadi ajastu. Napoleon hakkas püüdlema ainuvalitsemise poole. Sellega oli Suur Prantsuse Revolutsioon läbi saanud.
Revolutsiooniga seotud isikud
Louis XVI ( 1754 -1793)
Louis XVI oli Prantsusmaa kuningas. Kuningana oli ta nõrk, kuid ei olnud rumal. Tal olid head mõtted ning ta oskas teha õigeid hinnanguid.Louis XVI-le meeldis lukksepa töö, mis võib küll tunduda naljakana, kuid tol ajal oli see täiesti normaalne, et härrasmees oskab mõnda käsitööala. Lisaks tahtis kuningas hoida oma asjad ohutuses.Oma rahandust planeeris ta hästi ning tegeles ise raamatupidamisega. Ta ei olnud suur raiskaja, kuid seda oli tema vend, kes koguaeg Louis´ilt raha küsis. Kuna kuningas armastas oma lähedasi, andis ta oma vennale raha, mida aga ei suutnud isiklikest varudest kuidagi katta .
Maximillien Marie Isidor de Robespierre
Ta sündis väikeses linnakeses nimega Arras. Ta lapsepõlv ei olnud õnnelik, eriti peale ema surma. Ta oli vaikne, kuid mitte tagasihoidlik. Hiljem sai temast suurepärane kõnemees, kuigi kõne pidamine oli temas alati tekitanud närvilisust ja talle ei meeldinud suured rahvahulgad. Tema lemmikkirjanikuks oli J. J. Rousseau . Ta asutas patriootilse erakonna nimega Jakobiinide Klubi ning sai selle „äraostmatuks“ liidriks . Pärast vabariigi väljakuulutamist sai temast kõrgeima võimuorgani, Konvendi , ning tegelik jakobiinide revolutsioonilise valitsuse juht. Ta kuulutas välja, et korra loomiseks riigis oli vaja kehtestada diktatuur. Olles Rahvapääste Komitee juhataja, vastutas eelkõige tema kohtumõistmise eest Louis XVI ja Marie Antoinette üle. J. J. Rousseau vaadete pooldajana võitles Robespierre vabariigi eest, kus valitseksid voorus, üheõiguslus ja varanduslik võrdsus. Ometi hakkas Robespierre kasutama terrorit ka nende oma poliitilise suuna vastaste vastu, kes kuulusid vabariiklaste endi hulka, ja laskis giljotiinil hukata näiteks G. J. Dantoni. Robespierre arvas , et ümberringi on ainult vandenõud ja lasi hukata kõik enda nn. „vaenlased“. Inimesed olid šokeeritud tema tegevusest. Robespierre´l polnud kunagi täielikku kontrolli Prantsusmaa üle ning tegelikult oli tema diktatuur lühike ja ebatäiuslik. Tema vastased, keda ta polnud jõudnud hukata, said aru, et selle terrori peab ära lõpetama. Enamus Jakobiinide Klubi liikmetest reetis ta ning 1794. aasta 27. juulil vahistati ta Konvendi istungil. Ta giljotineeriti järgmisel päeval ilma kohtuotsuseta seal samas, kus tapeti ka Louis XVI.
Kasutatud materjal/kirjandus:

• Ajaloo õpik UUSAEG I osa
  
• http://www.hot.ee/voydmayne/referaadid/ref/revolutsioon.html
  
• http://www.slideshare.net/Aire68/suur-prantsuse-revolutsioon-presentation
  
• http://www.miksike.ee/documents/main/referaadid/prantsuse.ht m
  
• http://et.wikipedia.org/wiki/Suur_Prantsuse_revolutsioon