I maailmasõda (1)

I.ms aeg: 1914-1918 Põhjused: vastuolud Suurriikide vahel- juhtpositsioon Euroopas; mõjusfääride jagamine; koloniaalide jagamine (*Saksa soovis juhtpositsiooni Euroopas *Balkanil põrkusid A-U ja Venemaaa taotlused *Saksa Prantsuse tüli Elsass -Lotringi pärast) Soodustavad asjaolud:*alahinnati ohtu *sõda romantiseeriti *Rahvusvahelisi kriise reguleerivaid institutsioone polnud *Sõjaline mõtlemine osutus kaalukamaks kui diplomaatia Ajend : Austra -Ungari troonipärija ertshertsog Franz Ferdinandi tapmine 28. juunil 1914 aastal. Osalejad: Kolmikliit ja Antant Riikide sõttaastumine: *1914 enamik riike(34) * 1915 Itaalia, Bulgaaria , Türgi *1916 Rumeena *1917 USA *1918 mõned riigid astusid sõjast välja- üksikud riigid liitusid sõjaga *Saksamaa, A-U, Prantsusmaa, Venemaa jne olid algusest lõpuni. Sõjalised plaanid: Saksamaa- Schlieffeni plaan *Prantsusmaa kiire purustamine *Vägaede paiskamine itta Venemaa vastu. Prantsusmaa *vältida lüüasaamist *Prantsuse-Saksa piirile rajada tugev kindlustuste süsteem *plaan 17- Lotringi ja Elsassi hoogne hõivamine ja sissetung Saksamaale. Inglismaa
*puudus sõjaplaan *koostöö Prantsuse vägedega. Venemaa *2 rünnakusuunda: Ida- Preisimaa ja Austria-Ungari. Austria-Ungari *tuleb võidelda mitmel rindel: Serbia (väiksem osa) ja Venemaa (suurem osa)
. Rinded : *Idarinne (Venemaa) *Läänerinne (Saksamaa. Prantsusmaa, Inglismaa) *Balkani rinne. Lahingud: Läänerindel *Piirilahing 21-25 aug 1914 - Saksmaa ↔ Prantuse -Inglise paisati tagasi. Rinne liikus üsna Pariisi lähedale. Prantslased kaotaasid osa oma tööstusest ja majanduslikust potentsiaalist. *Marne’i lahing sept 1914 Prantuse-Inglise ↔ Saksmaa edasiliikumine seisatati. Sakslased tõmbusid tagasi, Schlieffeni plaani läbikukkumine. Algas positsioonisõda kaevikuteliinil. *Verduni lahing 1916 (veb-10 kuud) Saksa ↔Prantsuse Verduni kindlus , mis kaitses juurdepääsu Pariisi. Saksa lüüasaamine. * Somme’i lahing 1916 juuli-nov Saksa ↔ Prantuse- Inglise löödi suurte kaotustega tagasi. Tanki kasutuselevõtt. Kummalegi poolele ei toonud edu. *Jüüti lahing 31.05-1.06.1916 Saksa ↔ Inglise. Taani lähistel Põhjameres. Sakslased kuulutasid oma võiduks, kuid inglased võitsid,edaspidi käitus Saksa laevastik passiivselt. *Tannenbergi lahing 27-30 sept 1914 Venemaa ↔ Saksamaa sunniti taanduma Ida-Preisimaale. *Caporetto lahing 1917 okt Saksa ja Austria-Ungari ↔ Itaalia ja Inglise-Prantuse. Itaalia varises kokku, appi tõttas I-P kes peatas sakslaste edasitungi. Sõjalised uuendused: *kaitserelvad ja –vahendid *mürkgaasid (Antant ja Kolmikliit) * allveelaevad *lennukid ( luure , pommitamine) * tankid *välksõjad *positsioonsõjad.
1917 Venemaa: * rahutused sõjaväes *maj kaos *keisrivõimu autoriteedi langus *rahulolematuse üldine kasv Veebruarirevolutsioon- isevalitsuse kukutamine 1917. a.Põhjused: *Rahutused sõjaväes (maailmasõja laostav mõju) *Majanduslik kaos *Keisrivõimu autoriteedi langus- Grigori Rasputin *Rahvuslikud vastuolud *Töölisliikumise elavnemine *Üldemokraatlik liikumine (haritlased, kodanlus) Tagajärjed: *Muutus riigikord 3.märts Nikolai II loobumisega troonist: monarhia asendus vabariigiga *Kujunes nn. Kaksikvõim (Ajutine valitsus + Petrogradi Nõukogu) *Kaotati rahvuslikud ja usulised piirangud ja vähemusrahvastele võimaldati autonoomiat. *Venemaa demokratiseerumine (kõik parteid legaliseeriti, Kaotati tsensuur ja surmanuhtlus) Bolsevike võimuletuleku põhjused: *AV ei pakkunud sõjast tüdinud ja majandusraskustes vaevlevale rahvale sobivaid lahendusi *Bolsevikute oskuslik tegevuse ja populaarsed võitlusloosungid „Rahu! Leiba!Maad!“ *Bolsevikud saavutasid enamuse Petrogradi Nõukogus ja Lenini juhtimisel hakati ette valmistama riigipööret. Oktoobripööre- 25. Okt. 1917 võimule tulevad bolševikud, kes lubasid Venemaa sõjast välja tuua mida nad ka tegid. *Tähtsamate asutuste vallutamine *Talvepalees arreteeriti AV liikmed *Võimu ülemineku vormistas II ülevenemaaline nõukogude kongress *Moodustati Rahvakomissaaride Nõukogu- esimene nõukogude valistus *Võeti vastu rahu- ja maadekreet . Bolsevike võimu kindlustamine: *Saamata valimistel enamust, lahkusid bolsevikud AK-st ja ajasid selle laiali * üheparteisüsteem Bresti rahu Saksamaaga 3. Märtsil 1918: *Venemaa loobus suurtest läänealadest sh. Eestist
Oktoobripöörde tagajärjed: *Vägivald ja diktatuur- keelustati teised parteid ja algas poltiililiste vastaste hävitamine *Maailmarevolutsiooni idee- bolsevikute soov muuta kogu maailm kommunistlikuks. See tõi kaasa revolutsiooni õhutamise ja toetamise mitmes riigis.
Compiegn’i vaherahu (11.nov. 1918)- I maailmasõja lõpp. Saksamaa pidi oma väed välja viima okupeeritud aladelt ning ära andma oma sõjavarustuse. Pariisi rahukonverents: 18. jaan 1919 Pariisis, millest võttis osa 27 Saksa ja tema liitlastega sõdinud või suhted katkestanud riiki. Konverents lükkas tagasi Wilsoni laiahaardelise rahuplaani. Verailles rahuleping 28 jun 1919 sõlmiti Saksmaaga: *Saksamaa pidi loovutama kaheksandik oma aladest *pidi vähendama sõjaväge *ei tohtinud kehtestada sõjaväeteenistuskohustust *keelati omandada lennuväge ja allveelaevu *Tuli maksta reparatsioone sõja võitjatele. Rahvasteliit(1919): *Rahvasteliit kavandati maailma kõikide riikide ühisorganisatsioonina, mis ei laseks riikidevahelistel tülidel enam sõjaks kasvada *koostöö arendamiseks erinevate rahvaste vahel *Et tagada rahvaste õigused ja vabadused . I maailmasõja tagajärjed: * Hukkunuid üle 10 miljoni, haavatuid poole rohkem *Laostatud majandus ja suured purustused *Impeeriumide lagunemine ja väikeriikide tekkimine *Jõuvahekordade muutumine maailmas (Tugevnesid Prantsusmaa, Inglismaa ja USA, suurriigiks Itaalia) *Lääne tsivilisatsiooni põhiväärtuste ja moraali allakäik *Demokraatia kriis ja üleminek diktatuuridele paljudes Euroopa riikides *Ebaõiglased rahulepingud tekitasid uusi vastuolusid, sillutades teed uuele maailmasõjale
Positsioonisõda – kaevikusõda; sõjategevus jäi pikaks ajaks paigale; rinne oli mõlemalt poolt tugevasti kindlustatud. Sõdivad pooled olid rajanud kaevikute ja kindlustuste süsteemi, mida pidevalt täiustatakse ja uuesti mehitatakse.
Manööversõda - püsiva rindejoone puudumine, lahingutegevus laial rindel ja suures sügavuses ning olukorra kiire ja ootamatu muutumine. Üksikute lahingute pidamine.
Industriaalühiskond (tööstusühiskond)- suudab varustada armeed laskemoona , relvade, toiduainete ja mundritega.
Kadunud põlvkond- sõjas osalenud põlvkond. Rahuaegses maailmas suhtusid enda ümber toimusvasse passiivsemalt.
Antant(1907): Vene, Inglis , Prantsus , 1914 liitus Jaapan, 1915 Itaalia(lahkus kolmikliidust), 1916 Portugal ja Rumeenia ning 1917 Kreeka ja USA. Eesmärgid: *Prantsus soovis vähendada Saksa mõjuvõimu euroopas *Vene soovis purustada Türgi ja ka A-U, et kehtestada võim Balkanil *Jaapan liitus, et saada tagasi oma kolooniad Aasias.
Kolmikliit(1882): (Saksa, A-U, Itaalia) hiljem 1914 liitus Türgi ja 1915 liitus Bulgaaria. Eesmärgid: * Saksa tahtis endale kolooniaid ja Inglismaast tugevam olla *Saksa soovis oma poliitikat laiendada kogu maailmas, selleks vajas ta tugevat laevastikku *Eesmärk purustada Prantsus ning kehtestada oma võimu Euroopas *Saksa toetas A-U´d.
Rahvasteliit(1919): *Rahvasteliit kavandati maailma kõikide riikide ühisorganisatsioonina, mis ei laseks riikidevahelistel tülidel enam sõjaks kasvada *koostöö arendamiseks erinevate rahvaste vahel *Et tagada rahvaste õigused ja vabadused.
Muutused ühiskonnas: *üldine töökohustus *elatustaseme langus *toidupuudus *epideemiate levik *riikide kokkuvarisemine *deserteerumine rinnetelt *rahvuslikud vabadusvõitlused *rahvusvähemuste olukorra halvenemine *naised hoolitsesid pere eest (naiste iseseisvumine ja võrdsete õiguste saavutamine meestega) *naised asusid tööle tehastesse ja kaevandustesse *liberaalse maailmapildi kokkuvarisemine *riik reguleeris majanduselu *riiklike tellimuste eest tasuti riigikassast * tellimused suurettevõtetele *riik kontrollis ressursside jaotumist *kiirelt kasvas maksukoormus *suured sotsiaalsed pinged ja vastuolud *levisid vasakpoolsed vaated * vähenes religiooni mõju *inimesed pidid piirama kalatoodete, muna, suhkru ja kartuli tarbimist *esmatarbekaupadele seati sisse karmid normid *toodeti eratskaupu *tsiviilelanikkonna kiusamine
Milline ja kelle võim

• Ametlikult võimul
  
• Esindas kodanluse huve
  

• Kontrollis võimu kohtadel
  
• Esindas lihtrahvast
  

Koosseis ja eesmärgid

• Enamuses kadetid jt. Kodan-likud parteid
  
• Muuta Venemaa demo-kraatlikuks vabariigiks
  

• Enamuses mensevikud ja esseerid
  
• Muuta Venemaa reformide teel sotsialistlikuks riigiks
  
• Vähemuses olnud bolsevikud- vene enamlased Lenini juhtumis soovisid vägivaldset sotsialismi raamist