arengut, 3) järsk majanduslangus (Vene-Jaapani sõda, 1903 majanduskriis), 4) rahvuslik rõhumine Käik: 9. jaanuaril Verine Pühapäev Peterburis. 12. jaan üldstreik Tallinnas (töölised), jaan-okt ühinesid ka haritlased, õpilased, mõisatöölised, taluperemehed 16. okt tulistas sõjavägi Tallinnas rahvast - ~100 surnut, 200 haavatut rahvakoosolekul nõuti poliitvangide vabastamist ja ja sõjaväe eemaldamist tänavatelt. 17. okt manifest Venemaale parlament, põhiseadused, kodanikuõigused (õigus valida, sõnavabadus, erakonna loomise võimalus) Eestis: Seltside meeleavaldused, esmakordselt avalikult sini-must-valge lipp. Eestis: Eesti Rahvameelne Eduerakond ja Eesti Sotsiaaldemokraatlik Tööliste Ühisus. mõõdukamad vs radikaalid Eesti alade ühendamine vabariigi loomine baltisaksa õiguste piiramine isevalitsuse kukutamine
demokraatia? Esimese maailmasõja tagajärjel muutus paljude maade siseriiklik elukorraldus tunduvalt. Oli aru saada, et suured keisririigid, kus puudus täielik demokraatia, ei olnud piisavalt edukad. Samal ajal aga tugeva demokraatliku korraga suurriigid tõestasid edukust sõjas ja katsumustes. Nii valisid peale esimest maailmasõda enamik riike rahvavõimu. Rahvas sai osa ühiskonna tähtsamate küsimuste lahendamisel, kehtestati mitmed kodanikuõigused ja vabadused. Eelkõige puudutas see valimisõigust. Valimisõiguslike kodaniku arvu suurendati peaaegu kolm korda. Valimas said käia nüüdsest ka naised. Sõjast väsinud inimesed lootsid, et demokraatia aitab ületada kiiresti majandusraskused ja poliitilised segadused. Peagi aga nähti, et majandusliku õitsengut ei ole ning kaotati usk demokraatiasse. See pettumus aitas kaasa aga mittedemokraatlike liikumiste tekkele ja levikule. Väideti, et vaid diktaktuuriga on
1. Riigivõimu institutsioonide ülesanded Riigikogu- seaduste väljatöötamine ja otsuste vastuvõtmine Vabariigi valitsus-seaduste elluviimine Kohtud-õiguse mõistmine Omavalitsused-korraldada sotsiaalabi ja teenuseid, noorsootööd, vanurite hoolekannet, heakorda jne 2. Parlamendi moodustamise tsensuslik printsiip-Õiguse kuuluda ülemkotta annab ametikoht. Ülemkojal on parlamendis nõuandev ja kinnitav roll Parlamendi moodustamise territoriaalne printsiip-Suure territooriumiga föderatiivriikides esindab ülemkoda piirkondlikke huve. Ülemkoja saadikud valitakse kas piirkonna elanike poolt või määratakse omavalitsuse otsusega. 3.Miks muudeti 1937.a põhiseadusega Riigikogu kahekojaliseks?- Sest alamkoda pidi esindama rahva meeleolusid ja ülemkoda pidi peegeldama riigimehe tarkust 4.Riigikogu valimised ja koosseis. Kuidas riigikogu töötab? Riigikogu juhatus-korralab parlamendi tööd. Sinna kuuluvad: esimees-Nestor; l ...
2.Tööstusrevolutsioon-manufaktuuride asendamine masinatootmise ja vabrikutega.Peamiseks jõuallikaks James Watti poolt 1765.a konstrueeritud aurumasin. Sai alguse Inglismaalt 1760.ndatel. Tööstuspöörde tulemusena toimunud muutused valdkonniti: *ühiskonna struktuur: inimesed said tööd juurde, talupojad muutusid palgatöölisteks, rahvastik kasvas kiiremini(laastavate epideemiate taandumine, tervisehoiuolude paranemine,mis vähendas suremust), masinatootmine suurendas kaupade tootmist, turg muutus tähtsaks(muidugi oli konkurents ja inimesed pidid hakkama oma toodete kvaliteeti parandama, oli vaja ka palju toorainet),inglismaa hakkas kasutama sütt, tekkisid industriaalühiskonnad, paranesid tööliste elu ja töötingimused, soodustas hariduse levikut ja muutis ühiskonna seniseid tavasid ning moraalinorme, linnad muutusid peamisteks tööstus- ja kaubanduskeskusteks, kuhu koondus rohkem inimesi, kiiresti kasvasid tööstuslinnad, tekkisid uued sotsiaal...
Süsteem-tervik, mille üksikud osad on omavahel seotud ja moodustavad üheskoos uue koosluse. Majandus- valdkond, mille tootmine ja kauplemine moodustavad. Poliitika- ühiskonna arengu üldine koordineerimine ja juhtimine. Avalik poliitika- inimese igapäevane elu ja toimetulekut puudutav poliitika Kodanikuühiskond- avaliku elu sektor, mille raames tegutsevad mittepoliitilised kodanikuorganisatsioonid ning-ühendused. Kultuur- mitme inimpõlve poolt loodud vaimsed ja materiaalsed väärtused. Pluralistlik ühiskond- ühiskond, kus on lubatud mitmed vaated, ideoloogiad, organisatsioonid jne Identiteet- ühiskonna- või kogukonnaliikmete vaimne ühtekuuluvustunne Tolerantsus- -sallivus teistsuguse väljanägemise, käitumis-või mõtteviisi suhtes Nulltolerants- täisleppimatus Enamusotsus-demokraatias enamlevinud huvide arvestamis viis, mille puhul võetakse vastu otsus mida pooldab enamus Kopromiss- ühe või mitme osapoole järeleandmine oma nõudmistes, eesmä...
Kodusõjad ja Vabariigi langus (133 30 eKr) · Rooma laienes siiski Divide et Impera (jaga ja valitse) 1)Põhiprintsiibi · Palgasõjavägi (vaesed) kodusõjad (Maarius ja Sulla kodusõda) Ceasad ja pompeios, Cesari lähikondlaste, Kasupoja ja sõbra vahel kodusõda. · Ceasar - (510 eKr) I)Rooma ülemvõim Itaalias (265 eKr) Juudi preestrid käsevad Jeesuse kinni võtta (sellepärat ka juute vihatakse) Kooma kodanikuõigused: Itaalia vabadel elanikel (Ka vabaks lastud ori võis saada kodanikuks) Riigi valitsemine: Magistraadid e. Tähtsamad riigiametnikud, keda oli kaks:valiti patriitside seast, neist tähtsamad 2 konsulit - neile kuulus kõrgeim tsiviilvõim , juhtisid sõja ajal sõjaväge Senat kõrgeim amet Tsensorid (valvasid kodaniku elukombeid) Kvestorid vastutasid riigikassa eest Rahvatribuunid (ametnikud) mis kahjustasid lihtrahva ja plebeide suhet Loe juurde
allakirjutamisega. 2. veeb. 1920. Nõukogude Venemaa tõotas tunnustada Eesti iseseisvust ja loobuda igaveseks ajaks kõigist õigustest, mis Venemaal varem Eesti suhtes olid olnud. Eesti saavutas teda rahuldava riigipiiri kehtestamise. Venemaal viibivad eestlased said õiguse kodumaale tagasipöördumiseks ning Nõukogude valitsus lubas tagastada kõik Eestile kuulunud varad. 15. juun.1920 võttis Asutav Kogu vastu Eesti Vabariigi I põhiseaduse, millega kehtestati laialdased kodanikuõigused. 1929.a. puhkenud ülemaailmne majanduskriis jõudis kiirelt ka Eestisse. Tugevnes veendumus, et ainsaks väljapääsuks on põhiseaduse muutmine nii, et Eesti saaks tugeva presidendi. Seda nõudsid kõige otsustavamalt vabadussõjalased, kes kritiseerisid demokraatlikku valitsemissüsteemi ning partei-poliitilist kemplemist. Peagi muutus Eesti Vabadussõjalaste Keskliit Eesti suurimaks poliitiliseks organisatsiooniks. 1933. a. oktoobris koondus peaaegu kogu võim presidendi kätte
Mõisted: Parlament seadusandlik võim Valitsus täidesaatev võim Kohtud kohtuvõim Võimude lahusus ja tasakaalustatus demokraatliku valitsemise põhimõte, mille kohaselt võim jaotatakse seadusandliku, täidesaatva ja kohtuvõimu vahel Föderaalriik need riigid, kus piirkondadel on oma elu korraldamisel suurem vabadus Unitaarriik ehk ühtne riik riik, kus kohaliku elu määrab põhijoontes keskvalitsuse poliitika Õiguskantsler kõrge ametiisik Eestis; teostab põhiseaduse ja seaduslikkuse järelvalvet Riigikontroll riigiasutuste ja organisatsioonide majandustegevust kontrolliv organ Eestis Kaitsepolitsei jägib riigi julgeolekut ja põhiseaduslikust korrast kinnipidamist Konstitutsioon ehk põhiseadus riigi kõrgeim seadus, mis sätestab valitsemiskorralduse, kodanikuõigused ja kohustused Demokraatia valitsemisvorm, mille puhul rahvas teostab võimu kas vahetult või valitud esindajate ja esinduskogude vahendusel Seadus kõrgeima riigivõimuor...
2. Rooma rahu lõpp a. Kuhu ulatusid Rooma rahu piirid? Rooma jagunes kaheks: Lääne-Rooma, mis lagunes ja Ida-Rooma, millest sai Bütsants. b. Keldid, germaanlased – nende peamised asustatud alad. Keldid rändasid tänapäeva Inglismaa aladele ning germaanid liikusid hunnide tõttu tänapäeva Itaalia aladele. c. Mida kujutas endast Caracalla edikt? Kõikidele Rooma rahu alal elavatel inimestele kehtisid Roma kodanikuõigused. d. Milles seisnesid Lääne-Rooma impeeriumi languse ja Ida-Rooma püsimise põhjused? Ida- Rooma oli poliitiliselt killustunud, geograaflised olud ei olnud impeeiumile kasuks ja hunnide pidevatele rünnakutele ei suudetud vastu panna. Seevastu Ida- Rooma riigil oli oma palgasõjavägi, nad ei olnud häälestunud kaitsmisele, vaid ründamisele. Vastupidiselt ida- roomlastele ei tundnud nende vastased barbarid laevastikku, see käis neile kasuks. 3. Bütsants (395-1453)
Ateena Makedoonia vastu, moodustus Makedoonia vastane liit, eesotsas Ateena ja Teebaga. 338 eKr said Kreeka liidu väed makedoonlastelt kõvast lüüa. Philippos II kuulutas ennast Kreeka kongressil kõigi hellenite juhiks. · Mõisted: aristokraatia - parimate valitsus; türannia - ainuvalitsus; demokraatia - rahvavõim; faalanks - tüüpiline Kreeka lahingurivi; akropol - kaljunukile rajatud kindlus; agoraa - koosoleku ja turuplats · Kreeka ühiskonnas puudusid naistel kodanikuõigused ja iseseisvus ka muus suhtes, nad allusid alati mehele, isale või mõnele muule meesterahvale. Naine püsis kodus, korraldas majapidamist, kasvatas lapsi, naine viibis oma majapidudel vaid siis kui olid väga lähedased sugulased külalisteks. · Kreeka demokraatia ajal. Linnriiki valitsesid ja ka põhilise kaitsejõu moodustasid kodanikud. kõik kodanikud osalesid rahvakoosolekul mis oli riigi kõrgeim võimu organ.
idee mõistmine, mis pidi aitama tabada kõike muud ja käituma vooruslikult. Platoni õpilaste seast pärineb antiikaja mitmekülgseim õpetlane Aristoteles. Tema asutas kodulähedases Lykeioni gümnaasionis oma kooli. Aristotelesel oli väga lai silmaring, ning suurimad saavutused loogika vallas. Inimene oli tema arvates riiklik olend, kes ilma riigita ei eksisteeriks, kuid ütles ka et kõiges tuleb leida kesktee (nn kuldne kesktee). Ideaalseks riigiks pidas Aristoteles riiki, kus kodanikuõigused on eelkõige keskmise jõukusega inimeste käes. Tema õpetus avaldas järgnevatele põlvedele suurt mõju. Matemaatikaga tegeles juba Thales, kuid põhilise osa tegid ära Pythagoros ja tema õpilased. Nad võtsid küll palju eeskuju idamaadest, eriti mesopotaamiast, kuid just Kreekas sai matemaatikast teadus, kuna Pythagorose jaoks olid mesopotaamias ammu tuntud tõed loogilise sisuga. Tema arvates põhines maailm arvulistel suhetel.
latiinid - roomlased ning teised Latiumi elanikud, kes kõnelesid ladina keelt, etruskid Itaalia loodeosas, Etuuria maakonnas elanud elanikud, ploletaarlane vaene kodanik, patroon eestkostja, rikas kodanik, klient isik, kes oli eestkostja all, patriits põliste suursuguste suduvõsade liikmed Roomas, kellele kuulusid kodanikuõigused, plebei ülejäänud kodanikud peale patriitside, kes võisid osaleda rahvakoosolekul, rahvatribuun ametnik, kes kaitses plebeide õigusi, 12 tahvli seadus 12 pronkstahvlile kirjutatud Rooma esimesed seadused, mis olid üsna karmid, rooma õigus seaduste kogu, mille alukseks on võetud 12 tahvli seadus ning mille kohaselt on eraomand püha ja puutumatu, familia perekond, populus romanus Rooma rahvas, senat vanemate nõukogu, senaator senati
riigileinimõiguste alusdokumendid:inimõiguste ülddeklaratsioon(1948),euroopa inimõiguste konventsioon(1950),euroopa sotsiaalharta(1961),inimõigused on:üksikisikutel,gruppide(perekond);rahval;inimkonnal. Põhilised inimõigused on :õigus inimlikule kohtlemisele, õigus võrdsusele, õigus vabadusele, õigus elule 4-Kodanikkond-elanikud,kes asuvad riigi territooriumil seaduslikult ning omavad riigiga õiguslikku suhet, kodanikuõigused ja-kohustused Eesti Vabariigis-. 5.Kodakondsus Eesti Vabariigis. Naturalisatsioon-saab taotleda vähemalt 15 a isik, kes 1.pikaajaline elamisluba või alaline elamisluba 2.sooritanud eesi keele oskuseksami 3. on sooritanud EV põhiseaduse ja kodakondsuse seaduse tundmise eksami 4. omab legaalset püsivat sissetulekut 5. omab registreeritud elukohta eestis 6. on lojaalne eesti riigile 6-Majandussüsteemid (4)1
Kreeta ja Mükeene kultuuri. Sarnasused: austati jumalannasid, (templites) - oraakel (ennustaja, inimeste palvete vahendaja lossides paiknesid peale muude ruumide laod, töökojad ja jumalatele) 2) usupidustus (1.dianüüsid 2.olümpiamängud) 3) kultusepaigad, loss eesotsas kõrgem võimukandja, suured müsteeriumid salajased usukultused vapustused (Kreetal 1500 eKr, Mükeenes 1200 eKr). 11.Loetle kreeka jumalaid ja valdkonnad. Zeus taevajumal, Erinevused: aeg: Kreeta 2000-1400 eKr, Mükeene 1500-1100 Hera abielu kaitsja, Hephaistos tule-ja sepatöö jumal, Ares eKr, kiri: Kreeta - lineaarkiri A (piltkiri), Mükeene lineaarkiri sõjajumal, Hermes jumalate käskjalg, teekäiate jumal, Artemis B (savitahvlitel), keskus: K-Knossose loss, M-Mükeene loss, loomade- ja jahijumal, Apollon ilu-ja kunstijumal, Dionysos asustus K- losside ümber rahvarohked linnad, M- ...
08.1939 sõlmiti Molotovi-Rippentropi pakt 01.09.1939 tungis Saksamaa Poolasse. Algas II maailmasõda. 5.Demokraatia tunnused · Võimalus diskussiooniks, vastastikuste seisukohtade arvestamine, kompromiss · Seaduslikult eksisteeriv opositsioon- erakonnad, kes pole võimul, ametlikult on lubatud · Erinevate väärtushinnangute ja seisukohtade domineerimise aktsepteerimine · Puudub ühe partei või ideoloogia domineerimise võimalus · Inimõiguste tunnustamine, kodanikuõigused · Vabadus avaldada arvamust ja seisukohti · vabad valimised · võimude lahusus (kohtuvõim, seadusandlik võim, täidesaatev võim) Prantsusmaa · tihti vahetuvad valitsused · kõrged maksud -tasuta haridus, sotsiaalprogrammid, pensionid, töötu abiraha · inimeste käitumine vabam, sõltusid traditsioonidest ja tavadest vähem · alamklassid avaldasid survet ning valitsejad olid sunnitud tegema järeleandmisi
Ehitati templeid ja ühiskondlikke hooneid. Müürid sai linn IV saj eKr. Proletaarid vaesed kodanikud, kelle õigused olid piiratud. Patroon rikas ja mõjukas kodanik, eestkostja, kes andis kliendile maad kasutada ja kaitses teda kohtus. Klient vaesem roomlane, võltuv kaitsealune, kes saatis patrooni sõjaretkedel, kandis tema heaks koormisi ning hääletas rahvakoosolekutel, nagu patroon soovis. Patriits rikkad maavaldajad arvukate klientidega, kellele kuulusid kõik kodanikuõigused. Plebei enamasti vaene talupoeg, kes võis osa võtta rahvakoosolekutest,kuid ei pääsenud riigiametisse ega Senatisse.Abielu patriitside ja plebeide vahel oli keelatud. Plebeid moodustasid enamiku Rooma armeest. Kaheteistkümne tahvli seadused 450. eKr, esimesed Rooma seadusedet vältida suulise tavaõiguse omavolilist tõlgendamist patriitside poolt. Populus Romanus Rooma rahvas. Magistraadid riigiametnikud,kes juhtisid riiki
01.09.1939 tungis Saksamaa Poolasse. Algas II maailmasõda. 5.Demokraatia tunnused · Võimalus diskussiooniks, vastastikuste seisukohtade arvestamine, kompromiss · Seaduslikult eksisteeriv opositsioon- erakonnad, kes pole võimul, ametlikult on lubatud · Erinevate väärtushinnangute ja seisukohtade domineerimise aktsepteerimine · Puudub ühe partei või ideoloogia domineerimise võimalus · Inimõiguste tunnustamine, kodanikuõigused · Vabadus avaldada arvamust ja seisukohti · vabad valimised · võimude lahusus (kohtuvõim, seadusandlik võim, täidesaatev võim) Prantsusmaa · tihti vahetuvad valitsused · kõrged maksud -tasuta haridus, sotsiaalprogrammid, pensionid, töötu abiraha · inimeste käitumine vabam, sõltusid traditsioonidest ja tavadest vähem · alamklassid avaldasid survet ning valitsejad olid sunnitud tegema järeleandmisi
Hugenotte rünnatakse Hugenottide ülestõus Ususõjad 1570 Saint –Gemani rahu- südametunnistuse vabadus Hugenottide vastane ppgromm 24.aug 1572)1 Pärtliöö ülestõus- Katoliiklased tapsid hulganisti Hugenotte Protestantlik konföderatsioon Hugenotid: kukutada Valoise dünastia 1562-1589 8 kodusõda (Henri IV – alus Bouronide dünastia Nantes’ I edikt: Valitsev usk katoliiklus Hugenottidel olio ma piirkondades usuvabadus Antakse tagasi kodanikuõigused e saavad riigiametites tööd teha Lubati jätta oma kindlustatud punktid Madalmaade vabadusvõitlus Põhjused: Usuvabaduse ja sõltumause saamine Hispaaniast Võitlus hispaanlaste vastu Tulemused: (Kalvinism leviblaialdaselt Puhkeb soda) Hollandi iseseisvune Belgia jäämine Hispaania koosseisu Köösid- kerjused, vabadusvõitlejad 1581-Ühendatud provintside vabariik ehk Holland Hollandi kuldajastu
• Õigus menetlusele ja korraldusele • Riigi toetuskohustused Riik peab tagama isikule minimaalse, inimväärikusele vastava elutaseme Põhiõiguste kandjad e õigustatud subjektid (PS § 9) • Inimesed on põhiõiguste kandjad alates sünnist kuni surmani • Põhiõigusi on kahte liiki: 1) igaüheõigused (põhiseaduse tekstis “igaüks”, “keegi”, “kõik” jne) laienevad nii Eesti kodanikele kui ka välismaalastele (välisriikide kodanikele ja kodakondsuseta isikutele); 2) kodanikuõigused (põhiseaduse tekstis “Eesti kodanik”) laienevad üksnes Eesti kodanikele • Juriidilised isikud • Avalik õiguslikud juriidilised isikud Põhiõiguste adressaadid e kohustatud subjektid (PS § 14) • Riik on põhiõiguste adressaat nii seadusandlikku, täidesaatvat kui ka kohtuvõimu teostades • Kohalikud omavalitsused • Erasubjektid Erasubjektid, kui nad ei täida avalikke ülesandeid, ei ole põhiõiguste adressaadid, kuid nad on seotud põhiõigustega PS § 19 lõike 2 kaudu.
Apr 1938 moodustab valitsuse. Erakonnad (näited) *Agraarerakonnad -Põllumeestekogud (K.Päts) -Asunike Koondis (O.Tief) *Liberaalsed erakonnad -Rahvaerakond (J.Tõnisson) -Kristlik Rahvaerakond (F.Akel) -Tööerakond (J.Vilms, O.Strandman, A.Piip, J.Kukk) *Vasakpoolsed erakonnad -Eesti Sotsialistlik Tööliste Partei *Vähemusrahvused -venelased -baltisakslased Ülevaade põhiseadustest Põhiseadus 1920 *Võetakse vastu 15.06.1920 *Laialdased kodanikuõigused *Kõrgema võimukandjaks rahvas -valimised -rahvahääletus -rahvaalgatus (Tänapäeval enam pole. Kui kellelgi tekib idee ja saab sellele 25k allkirja, siis hakatakse arutama.) *100-liikmeline Riigikogu (parlamendi nimetus) -3 aastat *Vabariigi Valitsus -Riigivanem Probleemid 1920. a põhiseadusega *Rahvaalgatus ja rahvahääletus *Riigipea institutsiooni puudumine(president) *Võimuharude tasakaalustamatus (liiga suur võim oli Riigikogul) Põhiseaduse kriis *Kriitika 1920
EESTLASED TEISES MAAILMASÕJAS 1939-1945 Iseseisvuse kaotamine I Rahvusvaheline taust 1930 II poolel valmistusid totalitaarsed riigid Saksamaa ja NL sõjaks oma territooriumi suurendamiseks. Saksamaa laienemine oli juba alanud, sest demokraatlikud suurriigid Inglismaa ja Prantsusmaa tegid Saksamaale mitmeid järelandmisi: 1935 Inglise-Saksa mereväekokkulepe, millega Saksamaal lubati luua laevasik ja Läänemeri langes Saksamaa mõjusfääri 1938 liideti Saksamaaga Austria 1939 annekteeriti Tsehhoslovakkia Saksamaa kasvava agressivsuse tõttu üritasid Inglismaa ja Prantsusmaa sõlmida liitu NL- iga. Viimane soovis vastutasuks Baltikumi ja Soomet. Läbirääkimised jooksid liiva, sest NL sõlmis liidu hoopis Saksamaaga. II Molotov- Ribbentropi pakt (MRP) 23.augustil 1939 sõlmisid Moskvas Saksa välisminister Joachim von Ribbentrop ja NL välisasjade rahvakomissar Vjatseslav Molotov Nõukogude-Saksa mittekallaletungipakti ja selle salajase lisapro...
20. sajandi alguse revolutsioonide mõju Eesti riikluse välja kujunemisele 20. sajandi alguses toimus mitmeid revolutsioone, mis mängisid suurt rolli Eesti vabamaks muutumisel ning selle ala eraldumist Venemaast. Samuti muutsid need inimeste igapäevaelu ja tõmbasid inimesi endaga kaasa. Toimus traagilisi sündmusi nii Tallinnas, kui ka mujal. Kaasatud olid kõik: talupojad kui ka linlased. Linnades korraldati miitinguid ja talupoegade osaks jäi mõisade rüüstamine ja nende mõjuvõimu nõrgestamine üle kogu Eesti. Enamasti tagasihoidlik eestlane oli valmis ennast mitmeid kordi kokku võtma ja tegema ühtselt mõistetavaid avaldusi Eesti vabamaks muutmise nimel. Samuti tähendas see muutuste ootamist valitseva korra suhtes riigis, kuna sellega poldud rahul. 1905. aastal toimus revolutsioon, mille ajendiks oli Verine pühapäev. Tallinnas korraldati tööliste streike, peeti miitinguid ja leidsid aset kokkupõrked politseiga. P...
tagasi pöörduda; Majandusleping; Venemaa pidi tagastama kultuurivarad. Jaan Poska tegeles läbirääkimistega Eesti poolel, Adolf Joffe Vene poolel 2. I, II ja III põhiseadus I põhiseadus (võeti vastu 1920) – vastu võttis Asutav Kogu, selle järgi Eesti demokraatlik parlamentaarne vabariik („riigivõim rahva käes“), seadusandlik võim: Riigikogu (100 liiget, kolm aastat), kehtestati demokraatlikud kodanikuõigused ja –vabadused, täitevvõim:Valitsus (eesotsas peaminister, parlamendist sõltuv), kohtud sõltumatud. Riigipea kohta ei loodud, kuna selles kardeti ohtu demokraatiale. II põhiseadus (jõustus 1934) – kaks eelnevat seaduseelnõu, mis olid koostatud Riigikogu poolt kukkusid rahvahääletusl läbi, kui vapside kolmas eelnõu võeti vastu. Kõik eelnõud nägid ette luua tugev täidesaatevõim. AUTORITAARNE PÕHISEADUS: riigivanem sai suured õigused
asehalduskord, sest kuningavõimu asendus asehaldur, vastutas ja valitses eesti ja liivimaa eest ametlikud nimed Tallinna ja Riia kubermang võru ja paldiski maakond võru asutati katariina ajal võru ümber omaette maakond muudetakse territooriumi administratiivseid korraldusi aadli omavalitsuse ja kohtuvõimu kärpimine alam- ja ülemkorrakohtud talupojad samuti kohtunikeks (nende olukorra parandamine) linnaseadus 1785 kõigil vabadel linlastel kodanikuõigused kodanikuks said kõik, kes olid vabad raad kaotab oma senise tähtsuse (keskaja lõpu tunnus) rae roll lõplikult kaob hiljem tsunftikord likvideeritakse Mõisa ja talu suhted eesti aladel ~1000 mõisat 18. saj lõpp 300 perekonda juhtisid kõike mõis mingis kohas olnud ammu, hooned väga uhked eramõisad, kroonumõisad pastoraadid eramõis kuulub mõisnikule igavesest ajast igaveseks kroonumõisa on riigi alluvuses olev mõisa
Kuningas kinnitati rahvakoosolekul ja ta valitses koos senatiga. Kuningate ajal kujunesid välja rooma ühiskonna põhijooned. Varane rooma ühiskond-Talupojaühiskond, proletaarid-maata vaesed kodanikud, patrooni ja kliendi vahekord-vaesem andis end rikkama eestkoste ja kaitse alla. Proletaar andis maad ja kaitset, klient saatis sõjaretkedel ja kandi koormisi. Patriitsid ja plebeid-suursuguste suguvõsade liikmed kellel olid kõik kodanikuõigused ja kodanikud kes jäid jõukuselt patriitsidele alla, paljud olid patriitside kliendid, enamus vaesed talupojad, võisid osaleda rahvakoosolekutel kuid riigiametisse ja senatisse ei pääsenud. Nende tisuhted olid pingelised. Rahvatribuunid-ametnikud, kes võisid keelustada senati ja riigiametnike seadusi kui need kahjustasid plebeide huve. Hiljem sai sellest kogu rooma riigi rahvakoosolek ning patriitsige ja plebeide erinevust pold.
5. Restitutsioon mõisate tagastamine aadlile 6. Roseni deklaratsioon näitas saksa aadli suhtumist eestlastesse: eestlased on alates 13 saj pärisorjad. Ei austanud ega pidanud lugu eestlastest. 7. Asehalduskorraldus 1783. a. - piiras senist keskajast pärit struktuuri ning aadelkond kaotas oma senised õigused. Kõik maakonnakeskused said linnaõiguse, vene kohtusüsteem, kõik vabad linnakodanikud said kodanikuõigused, pearahamaks. II 1. Balti erikord taastati pärast Katariina II surma Paul I ajal 2. Venemaa poliitika Eesti- ja Liivimaal määrati kindralkubernere, Katariina II ajal püüti moderniseerida ja olukorda parandada, eriti talupoegadele, nt. kaitseseadused, koolide rajamine jne. Pearahamaks. 3. Talurahva õigusliku olukorra muutumine kodukariõigust piirati, kaitseseadused, mis nägid ette: koolide rajamist, õigust omada vallasvara,
16. Mis muutus linnade õiguslikus seisundis varauusajal? Mis oli muutuste põhjuseks? · Linnaõigused said Kuressaare, Valga, Paldiski ja Võru Magnuse residents; Poola tugipunkt; jäävaba sadam; maakonnakeskus · Linnaõiguse kaotasid Vana-Pärnu, Viljandi, Paide, Rakvere, Valga kuna olid sõdades purustatud · 1783 taastati kõigi maakonnakeskuste linnaõigused, kokku 12 linna · Linnade omavalitsus jäi püsima, kuigi riigivõim õigusi kärpis; kodanikuõigused ainult sakslastest ülemkihil 17. Miks oli luteri kirik huvitatud rahvahariduse korraldamisest? · Luteri usu põhiseisukoht oli, et inimene saab õndsaks tänu usule · Usu allikas Piibel pidi olema rahvakeelne · Talupojad pidid oskama emakeeles Piiblit lugeda · Lugema õpetamiseks tuli rajada talurahvakoolid 18. Millised probleemid ilmnesid seoses eestikeelse kirjasõna väljaandmisega? Kuidas neid probleeme lahendada püüti?
võtta. Ühiskonna struktuur · Enamik ühiskonnast olid talupojad kellel oli kohustus minna vajadusel riigi eest sõtta. · Vaesuse piiril virelevad põlluharijad, kes ei suutnud maksta makse ja laenu. Nad orjastati- loobusid oma maatükist. · Käsitöölised-peamiselt pidasid väikesi töökodasid ja teenisid sealt raha. Olid üldiselt üsna madalal sotsiaalses positsioonil mis tähendab, et neil puudusid kodanikuõigused. · Aristrokraadid- auväärse päritoluga suurmaa omanikud kelle põlde harisid orjad ja teised inimesed, kes neit sõltusid. Kogu kreeka kirjasõna pärineb neilt. Mõisted §16 · Akropol- kaljunukile rajatud kindlus · Agoraa- koosoleku- ja turuplats · Andreion- maja kõige esinduslikum ruum, külaliste otstarvet täitev ruum ( kreeka k. "meeste ruum") · Kitoon- napilt põlvini ulatuv, õlgadelt kinnitatud ja sageli vööga kinni
olid juba kokkuleppinud Baltikumi loovutamises NL-ile) 12) Massiline põgenemine läände II maailmasõja tulemused (lk 201-202) Mõisted: agressioon - relvastatud kallaletung teisele riigile selle territoorumi hõivamiseks ja poliitilise korra muutmiseks annektsioon - riik liidab (tavaliselt ebaseaduslikult) enda külge territooriumi, mis varem kuulus teisele riigile autoritaarne valitsemisviis - valitsemisviis, mille puhul kodanikuõigused (N: ühingute-, koosolekute-, sõnavabadus) on piiratud ja ja kogu võimu teostab ükiskisik või grupp (puudub võimude lahusus nagu parlamentarismis) inkorporeerimine - endasse liitmine, N: territooriumi oma valdusega ühendamine korruptsioon - ametiseisundi kuritarvitamine isiklike hüvede loomiseks (N: riigiametnik võtab altkäemaksu, korraldab endale riigi kulul puhkusereise välismaal) okupatsioon - võõra riigi või selle osa hõivamine ja kontrollimine teise riigi relvajõudega
eriti kasulik ülalpeetavatele. Liberaalne – (USA , JAAPAN). Igaüks on oma õnne sepp, riigi ül. Tagada kõrge töötasu. Maksud on madalad, raha jääb kodanike kätte. Toetust makstakse ainult vaestele. 6. Heaoluriigi tulevik. Heaoluriiki püütakse ümber korraldada, muuta seda tõhusamaks ja paindlikumaks. Heaoluriigi olulist kokkutõmbamist pole kuskil toimunud. 7. Demokraatia tunnused. Demokraatia on valitsemiskord, mille puhul on täidetud kolm nõet: konkurents, hääleõigus, kodanikuõigused. 1) võimude lahusus: igas riigis 3 võimu: seadusandlik-riigikogu, täidesaatev-valitsus, kotuvõin-kohus. Montesque- esimene kes rääkis võimude lahususest. 2)Õigusriik ja inimeste võrdsus seaduste ees-riik, kus inimesed on seaduse ees võrdsed, vaidlused lah. Kohtu ees ilma vägivallata. 3)inimõiguste, kodanikuõiguste ja vabaduste tunnustamine. – Inimõigused on tagatud. 4)Vähemuste õigustega arvestamine
olid juba kokkuleppinud Baltikumi loovutamises NL-ile) 12) Massiline põgenemine läände II maailmasõja tulemused (lk 201-202) Mõisted: agressioon - relvastatud kallaletung teisele riigile selle territoorumi hõivamiseks ja poliitilise korra muutmiseks annektsioon - riik liidab (tavaliselt ebaseaduslikult) enda külge territooriumi, mis varem kuulus teisele riigile autoritaarne valitsemisviis - valitsemisviis, mille puhul kodanikuõigused (N: ühingute-, koosolekute-, sõnavabadus) on piiratud ja ja kogu võimu teostab ükiskisik või grupp (puudub võimude lahusus nagu parlamentarismis) inkorporeerimine - endasse liitmine, N: territooriumi oma valdusega ühendamine korruptsioon - ametiseisundi kuritarvitamine isiklike hüvede loomiseks (N: riigiametnik võtab altkäemaksu, korraldab endale riigi kulul puhkusereise välismaal) okupatsioon - võõra riigi või selle osa hõivamine ja kontrollimine teise riigi relvajõudega
15. juunil 1920 võeti konstitutsioon vastu. Eesti kõrgeimaks võimukandjaks oli rahvas. Võimalus teostada oma võimu anti parlamendivalimiste ja rahvahääletuse kaudu. Seadusandlikku võimu teostas Riigikogu, mille 100 liiget valiti iga 3 a tagant. Täidesaatev võim oli valitsusel, mis vastutas Riigikogu ees. Valitsusse kuulusid ministrid ja riigivanem, kes täitis peaministri rolli ning esindas riiki. Kohalikel omavalitsustel oli suur iseseisvus. Põhiseadusega kehtestati laialdased kodanikuõigused: kodanike täielik võrdsus seaduste ees, isiku-ja korteripuutumatus, ühinemise-, koosolekute-, südametunnistuse-, usu- ja sõnavabadus, õigus eraomandile ja streigivabadus. Tallinnas ja selle ümbruses kehtis kaitseseisukord, mis hiljem muudeti üleriigiliseks. Kuidas valitseti Eestit? 1920 valiti Riigikogu esimene koosseis. Põllumeeste Kogud ja tsentrirühmitused suurendasid oma esindatust. Moodustati koalitsioonivalitsusi, milles osales vähemalt 3 erakonda
saavutas rahulepingu sõlmimisel Eesti Vabariigile väga soodsad tingimused, saadi ju Venemaalt 15 miljonit kuldrubla mõningate kulude katmiseks ja Eestil polnud mingeid täiendavaid kohustusi Venemaa ees, tuli välja töötada täiesti uus põhiseadus. Esimene põhiseadus võeti Asutava Kogu poolt vastu 15. juunil 1920 aastal. See dokument oli demokraatlikkuse ja liberaalsuse poolest üks maailma eesrindlikemaid konstitutsioone, mis andis rahvale väga laialdased kodanikuõigused. Kuna valimisseaduse tõttu sai parlamenti palju erinevaid erakondi, oli koalitsiooni moodustamine keerukas ning süsteemi ebastabiilsuse tõttu tehti konstitutsioon 1933. aastal ümber. Suurim tagasilöök sel ajastul on vaieldamatult K. Pätsi ja J. Laidoneri poolt korraldatud riigipööre ja sellele järgnenud vaikiv ajastu. Sisepoliitika kitsaskohaks võib nimetada erakondadevahelist võimuvõitlust, tänu millele vahetus valitsus Eestis sel perioodil tihti
õlgadelt kinnitatud ja sageli vööga kokkutõmmatud kitoon. Külmema ilmaga lisati peale sinna veel himation. Pükse ei kantud. Jalas kanti sandaale. Toiduks peamiselt puu- ja juurviljad, küüslauk ja kala. Liha söödi siis kui jumalatele ohverdati, oliiviõli oli kastmeks ja küpsetamiseks, kooke maitsestati meega. Joodi kitse- ja lehmapiima(tehti ka juustu), veel joodi veega tublisti lahjendatud veini. 8.Milline oli kreeklaste abielu ja pereelu? V:Naistel puudusid kodanikuõigused ja iseseisvus, allusid oma abikaasale, isale või mõnele teisele meessugulasele. Abielus oli mees selgelt domineeriv pool. Abielus otsustati peigmehe ja tema tulevase äia vahel ning sisuliselt oli see kokkulepe. Sageli polnud peigmees ja pruut enne abielukokkuleppe sõlmimist teineteist näinudki. 9.Milline tähtsus oli Kreeka pühamutel, preestritel ja jumalateenistustel? V:Pühamud-templis asusid jumalate kujud ja see tähistas jumala asupaika, et iga jumal oli
haakub hästi naise üldise tähtsusega minoilises ühiskonnas. Jumalanna madudega. 6. Religioonis olid olulisel kohal pühad loomad. Jumalannadele ja jumalatele ohverdati loomi. Härg oli kõige olulisem kultusloom- kombetalitused. Eeposed- Homeros "Ilias"- Trooja sõda. "Odüsseia" - Odüssuse seiklused. Arhailine periood u 800-500 a. eKr. Hellas-Kreeka hellenid- kreeklased barbar- võõrmaalased, kes maksid makse ja kellel puudusid kodanikuõigused. polis- linnriik, riigikassa + sõjavägi koloonia- kreeklaste asulad väljaspool emamaad. Vahemere ja Musta mere ääres. Põhjused: Raud, Teravili Tagajärjed: Kaubavahetus arenes, Hakati raha müntima. Olümpiamängud 776. a eKr. Võistlesid ainult mehed sõjad lõpetati andsid vande nii sportlased kui kohtunikud- olla ausad. Keiser Nero keelas OM-d. Kaarikusõit, kilbijooks, staadionijooks. 15 märksõna OM-de kohta 1. 45 000 pealtvaatajat 2
aprill 1919 alustas tööd 120-liikmeline Asutav Kogu, mis tegutses Eesti Vabariigi parlamendina kuni 1920. a lõpuni. Asutava Kogu tegevus: 1) moodustati Eesti Vabariigi valitsus (eesotsas riigivanem Otto Strandman) (töö lõpetasid Maapäev ja Ajutine valitsus) 2) võeti vastu 2 olulist õigusakti Eesti Vabariigi põhiseadus võeti vastu 15.05 1920 (lk 40-41): 1) Eesti Vabariigist sai parlamentaarne demokraatlik vabariik, eesotsas 100 liikmelise 3 aastaks valitava riigikoguga. 2) laialdased kodanikuõigused, sealhulgas naistel meestega võrdne valimisõigus alates 1920 3) rahvas kõrgeim riigivõimu kandja kolmel viisil: riigikogu valimised, rahvahääletus e referendum, rahvaalgatus.
külmetamise eest. 1. sajandil võeti Roomas kasutusele kallis hiina siid. Kõige luksuslikum riietusese oli ülikallis purpurmantel. Jalas kanti sandaale, tänaval ka kingi ja saapaid. Naised kandsid kandadeni ulatuvat stoolat, mis olid vöökohalt kinni seotud. Lisaks: · Patriitsid ja plebeid Rooma kodanikud jagunesid varase vabariigi perioodil kahte õiguslikult eristatud klassi: patriitsid ja plebeid. · Patriitsid olid suursuguvõsade liikmed, kellele kuulusid kõik kodanikuõigused pääsesid riigi- ja preestriametisse ja senatisse. Nendeks osutusid rikkad maavaldajad, kes omasid rohkesti kliente. · Plebeid olid isikud, kes oma jõukuselt jäid patriitsidele alla. Enamuse neist moodustasid talupojad Nad võisid osa võtta rahvakoosolekutelt, kuid riigiametitesse ja senatisse nad ei pääsenud. Nad moodustasid enamuse Rooma armeest. Abielud nende vahel olid keelatud. Mõne aja pärast patriitside ja plebeide vaheline
võtmine aitab kaasa seadusega taotletavate hüvede saavutamisele. Ps tõlgendamisel kõige enam kasutatav siis, kui tõlgendatava normi eesmärk on selge. 8. Riigi mõiste ja tunnused, sh rahva käsitlus PS-s. Riik on avalik-õiguslik organisatsioon, mis oma õiguskorra loomisel ja sellel korral põhinevates võimuavaldustes on oma territooriumil piiramatu ja rahvusvahelistes suhetes sõltumatu igast muust võimust. 9. Kodakondsuse mõiste, kodanikuõigused ja kohustused Kodakondsus on püsiv õiguslik seos isiku ja riigi vahel, mis annab kodanikule kodakondsusega seotud õigused ja kohustused. Kodanikuõigused on riigi kodanikule laienevad õigused. Kodakondsus e rahva hulka kuulumine loob tihedamad sidemed riigiga koos sellega kaasnevate eriliste õiguste ja kohustustega. Kodaniku õigused on määratud Eesti Vabariigi põhiseaduses. Need on eeskätt õigused riigi kaitsele (ka välismaal viibides),
koolid, ametiasutused; tänavad täitusid streikiatega; rüüstati relvakauplusi ja viinapoode; võimudelt nõuti poliitvangide vabastamist ja sõjaväe eemaldamist tänavailt) * 16. oktoober 1905 nõudmiste toetuseks korraldatud rahvakoosolek Tallinna Uuel turul (kohale ilmus sõjaväeüksus ning avas rahva pihta tule surma sai 94 inimest) * 17. oktoober 1905 Nikolai II kirjutas alla manifestile, milles lubas anda Venemaale parlamendi, põhiseaduse ja kodanikuõigused (see lõi eeldused poliitiliseks organiseerumiseks - loodi Eesti 1. partei Eesti Rahvameelne Erakond; 2. partei Eesti Sotsiaaldemokraatik Tööliste Ühisus) * 27. november 1905 1. üle-eestimaaline rahvaasemike koosolek Tartus (saadikute vahel puudus üksmeel - kongress läks lõhki - - toimus kaks iseseisvat koosolekut 1. Jaan Tõnissoni juhtimisel (tagasihoidlikud nõudmised nõudsid Eesti alade ühendamist
Propageeriti vähemusrahvaste õiguste respekteerimist. Propageeriti vastutulekut eestlaste rahvuslikele soovidele. Kriis Võim oli Vene keisri määratud ametnike käes. Ametnikud olid venemeelsed, käsukuulekad, omakaspüüdlikud, ükskõiksed. Erimeelsused linnas kodanluse ja lihttöölise vahel. Erimeelsused maal baltisaksa mõisnike ja eesti talupoegadd'e vahel. Konfliktid maal maatameeste ja suurtalunike vahel. Puudusid kodanikuõigused (sõna-, trüki, usuvabadus jms). Kasvas revolutsiooni oht. Vene-Jaapani sõda (1904-1905) lõppes Venemaa kaotusega. Sõda põhjustas majandusraskusi, eestlased pidi maksma tsaaririigile verekümnist. 1905. aasta revolutsioon Ajendiks Verine Pühapäev rahumeelse demonstratsiooni tulistamine Peterburis 9. jaanuaril. Protestimeeleavaldused Venemaal. Tallinna töölised hakkasid korraldama streike, miitinguid. Rahutused levisid kiiresti Tallinnast väljapoole. Teravnesid võitlusvormid.
01.09 Demokraatlike ja totalitaarsete riikide arengu võrdlus kahe maailmasõja vahel Diktatuuri olemus on totalitaarne ühiskond, kus igasugune omaalgatuslik koondumine on keelatud. Olemasolevad organisatsioonid peavad aitama suurendada kontrolli ühiskonnas. Diktatuuririikides puudub võimulahusus, eksisteerib vaid üks ideoloogia ja üks partei. Demokraatiale on iseloomulik rahva määrav osa ühiskonna tähtsamate küsimuste lahendamisel, kodanikuõigused ja vabadused. Demokraatliku riigi tunnused on veel ka rahva iseseisvus, mitme partei süsteem, pluralism. Demokraatia eeldab võimude lahusust ning riigivõimu kuulumist rahvale. Demokraatia kriisi ja diktatuuri tekkimist kahe maailmasõja vahel soodustasid paljud asjaolud. Muutused ühiskonnas tõid kaasa töölisklassi esilekerkimise. Tõõlised ja naised said valimisõiguse, mis põhjustas erimeelsusi valijate rühmade vahel. Tekkisid uued suured
Propageeris vastu venestamisele ja saksastamisele. Esikohal rahvus- majanduse edendamist. Eesmärk eestlaste majanduse aated, Eitas ühiskonna sotsiaalset lõhestatust. Vajalikuks olukorra parandamine. Tegid koostööd venelastega. peeti õiguslikku võrdsust. Peamine vaimne areng. Pätsist sai Tallinna abilinnapea. "Teataja" taotles maareformi ja rahvaesinduse kokkukutsumist Kriis: Kogu võim koondus Vene keisrile. Puudusid elementaarsed kodanikuõigused: (sõna-,trüki-,usuvabadus jms). Keskvalitsus ei astunud põhjalikke samme reformide teostamiseks. Seda kiirendas Vene-Jaapani sõda.(1904- 1905), mis lõppes Venemaa jaoks lüüasaamisega, paljastades impeeriumi nõrkuse ja õõnestades valitsuse autoriteeti. Eestlastel tuli maksta Venemaale verekümnist: sõja keskel mobiliseeriti Eestis rohkem kui 12 000 meest, kellest suur hulk jättis sõjaväljale oma elu. 1905a. Revolutsiooni põhjused Venemaal ja Eestis Venemaal: 1
iga 3 aasta tagant. - valimised olid proportsionaalsed; valimisõigus oli nii meestel, kui naistel (alates 20 aastastest). - täidesaatvaks võimuks oli valitsus, kes oli vastutav Riigikogu ees. - valitsuse eesotsas oli riigivanem; kes täitis ka ühtlasi riigipea funktsioone (eraldi riigipea kohta vasakpoolsete parteide survel ei loodud). - kehtestati laialdased kodanikuõigused (teatud piirkondades olid kodanikuõigused piiratud). Tulenevalt proportsionaalsetest valimistest oli Riigikogus esindatud palju parteisid; seetõttu ei suutnud ükski partei saavutada parlamendis absoluutset enamust. Eestile olid iseloomulikud koalitsioonivalitsused (e. valitsused, mis koosnesid kahest või enamast parteist). Sagedased olid valitsuskriisid ja valitsuste vahetumised (N: juhul, kui mõni
Variant 1 1. Kuidas te eristate kahte õiguse valdkonda avalikku õigust ja eraõigust? Avalik õigus: Rahvusvaheline õigus, Riigi- ja konstitutsiooniõigus Haldusõigus Kirikuõigus Kriminaalõigus Kohtu- ja protsessiõigus Finantsõigus Sotsiaalõigus Eraõigus: · Tsiviilõigus (võlaõigus, asjaõigus, perekonnaõigus, pärimisõigus) · Kaubandus- ja majandusõigus (ühinguõigus, väärtpaberiõigus, panganddusõigus, autoriõigus, konkurentsiõigus, tarbijakaitsõigus) · Tööõigus Avalik õigus reguleerib riigi tegevust ning riigi ja üksikisiku vahelisi suhteid, eraõigus reguleerib füüsiliste isikute vahelisi suhteid. Avalik õigus lähtub riigi huvist, eraõigus puudutab üksikisiku kasu. Võib ka öelda...
eksami tegemise teel, eriliste teenete eest. kuid seda juhtis aristokraatide grupp (Just mõjukas esinemine rahvakoosolekul ja Demokraatia on kulukas. täiuseni lihvitud kõnekunstioskused olid tollases avalikus elus peamisteks võitlusvahenditeks.) Demokraatia oli kulukas. 6. Kreeka ühiskonna ja eluolu eripära. Kreekas valitses patriarhaalne ühiskond naistel kodanikuõigused puudusid ning ühiskonnaelust said nad vaid usupidustustel osa. Abielu sõlmiti järglaste saamise eesmärgil. Mees veetis suure osa ajast väljaspool kodu, nii oli abikaasade suhtlus väga pinnapealne (lihtrahva seas siiski rohkem). Aristokraatidest mehed pidasid üleval ka hetääre. Kuna meessugupool oli sealses ühiskonnas tunduvalt eelistatum, kasvatati ka poisslapsi suurema pühendumusega: neid koolitati jne, tütarlapsed said enamasti ainult koduse õpetuse. Kreeka ühiskond oli
See oli igapäevane tegevusala aristokraatidele. Kreeklased sportisid alasti..Tähtsaim spordivõistlus oli olümpiamängud.Selles osalesid üksnes hellenid,barbareid olümpiamängudele ei lubatud.Küll aga lubati mängudele makedoonlased.Ka naised ei tohtinud mängudest osa võtta.Kehtestatud oli ka olümpiarahu - Olümpias ei tohtinud relvi kanda.Olümpiavõitja ei toonud kuulsust mitte ainult endale,vaid ka oma linnale.Võitjatele püstitati ausambad.Kreeka ühiskonnas puudusid naistel kodanikuõigused ja iseseisvus ka muus suhtes.Nad allusid alati oma abikaasale.Abielus domineeris mees.Tavaline oli,et 30-40 aastane mees võttis endale vaevalt murdeeast väljakasvanud tüdruku.Abielu põhieesmärk oli hankida seaduslikke järglasi.Lihtrahva seas valitsesid mehe ja naise vahel paremad suhted kui aristokraatlikes ringkondades,sest puututi töid tehes märksa rohkem kokku.Kuid ka madalamates ühiskonna kihtides oli mees majas kindlalt peremees.Vana-Kreeka tähtsamad jumalad: Kõige
Asehaldusaeg 1783-96 1775 Venemaal uus halduskorraldus, ettevalmistus selle rakendamiseks Balti provintsides. Selleks et kohalik aadelkond vastu ei hakkaks, muudeti läänimõisad pärusvaldusteks (vabalt võõrandatavad) - lõpp hirmule reduktsiooni ees. Muutus halduskorraldus. Kadus tollipiir Piirati rüütelkondade ja linnade omavalitsust. Kõik mõisnikud said võrdsed õigused, olenemata kuulumisest rüütelkonda. Linnades kodanikuõigused kõigil majaomanikel, valitsemiseks loodi linnaduumad, kuhu esindajad valiti. Pearahamaksu kehtestamine tõi kaasa hingeloenduste korraldamine pearaharahutused 1784 Puuaiasõda Räpinas Keskajast pärit omavalitsuse muutmine, teatav demokratiseerumine. Riigivõimu kontroll suurenes. Samas liigne ühtlustumine kogu Venemaaga kohalikule eripärale vähe tähelepanu. Pärast Katariina II surma asehalduskord likvideeriti, enamik läbiviidud muutusi kaotati, pearahamaks säilis.
Katariina II Venemaa seadusandluse moderniseerijana Referaat Sisukord 1. Lühike eellugu 2. Katariina II Venemaa valitsejana 3. Asehaldusreform Eesti- ja Liivimaal 4. Katariina II seadused pärast tema surma 5. Kokkuvõtteks Kasutatud kirjandus 1. Lühike eellugu Katariina II (2.04.1729- 17.11.1796) sündis Saksamaal Anhalt- Zerbsti dünastias. Sünnijärgi kandis ta nime Sophie Frederike Auguste. Kodus, pereringis, kutsuti teda ka Figchen (Troyat 1999, lk7). Kuigi tegemist oli vaesunud väikeaadli suguvõsaga sai Sophie, tulevana Katariina II, guvernantide käe all hea kasvatuse ning hariduse. Ta viidi juba üsna noorelt kurssi Euroopa õukonna kommetega. Nende pere oli sügavalt luteri usku ja ka Sophiet kasvatati rangelt kinni pidama luterlikest tavadest. Selles muidugi ei olnud midagi eripärast, sest Saksamaa näol tegemist protestantliku maaga. Nagu paljud teised tolleaegsed na...
/ ,,Kommertskoodeks" / ,,Kriminaalkoodeks" *WILHELM I VALITSEMISAEG VAATA TEMA NIME TAGANT *FRIEDRICH II VALITSEMISAEG VAATA TEMA NIME TAGANT *ÜMBERKORRALDUSED PREISIMAAL NAPOLEONI SÕDADE AJAL / Tippharitlased võtsid rev. idee omaks. / Rahvustunne / I vabariigi loomine / Likvideeriti keskajast pärit piiskopkonnad ja väikesed riigikesed / Likvideeriti kloostri- ja loodi ilmalikud koolid / Kaotati pärisorjus / Likvideeriti tsunftid / Ilmalikud abielud, juudid kodanikuõigused / Berliini ülikooli asutamine *1849. AASTA KONSTITUTSIOON SAKSAMAAL / Ühtne Saksa keisririik / 36 riiki säilitati, kuid nende valitsejad pidid hakkama alluma keisrile ( päriliku võimuga) ja kahekojalisele RIIGIPÄEVALE. / Omas sõjavägi ja ühtne välispoliitika / Sisepoliitika, rahandus, kohtu, kooli ja usu ala kõikidel iseseisev / Föderatiivne keisririik *WILHELM I VALITSEMISAEG VAATA TEMA NIME TAGANT. *NAPOLEONI VALLUTUSED / 1805.21
suhtes. Paari päeva pärast algas juutide massiline töölt vallandamine nii vabanesid töökohad sakslaste endi tarvis. 1933. aasta mais hakati avalikult põletama juudi teadlaste ja kirjanike raamatuid ning käsikirju. 1935. aasta septembris toimus Saksamaal Nürnbergis natside aastakoosolek, kus võeti vastu kaks juudivastast seadust, mis läksid ajalukku Nürnbergi seaduste nime all. Nende järgi olid poliitilised ja kodanikuõigused nüüdsest ainult aarialastel. Seadusega oli ka täpselt määratletud, kes on juut: juutideks kuulutati kõik, kelle soontes oli kolmveerand või pool juudi verd, kes olid juudi usku või abielus juudiga. Segaabieludest sündinud lapsi ei peetud küll juutideks, kui ka mitte aarialsteks, ning neidki diskrimineeriti. Juutidel keelati abielluda mittejuudiga, pidada nooremaid kui 45-aastaseid teenijaid, heisata Saksa lippe majadel või ametihoonetel. Juudi lapsed heideti välja saksa koolidest.
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
