Eesti ajalugu 20.saj algul (0)

Poliitiline elu 20. saj algul
Tartu liberaalid : J. Tõnisson, „ Postimees “, esindasid haritlaste ja jõukama talurahva huve, seisukohad: olid venestamise ja saksastamise vastu, tähtis eesti keel, eestlaste võrdsustamine baltisakslastega
Tallinna radikaalid: K. Päts, A.H. Tammsaare, „ Teataja “, esindasid ettevõrjate ja Põhja-Eesti haritlaste huve, seisukohad: majanduse edendamise poolt, venelaste väljatõrjumine, majandusliku olukorra parandamine.
Sotsiaaldemokraadid: P. Speek, E. Vilde, Martna , „Uudised,“ esindasid tööliste ja üliõpilaste huve, seisukohad: demokraatia, vähemusrahvaste õiguste respekteerimine
1905. aasta revolutsioon
Põhjused: 1) ühiskonna kihistumine , 2) absoluutne monarhia takistas majanduse ja ühiskonna arengut, 3) järsk majanduslangus (Vene-Jaapani sõda, 1903 majanduskriis ), 4) rahvuslik rõhumine
Käik: 9. jaanuaril Verine Pühapäev Peterburis.
12. jaan üldstreik Tallinnas (töölised), jaan-okt ühinesid ka haritlased, õpilased, mõisatöölised, taluperemehed
16. okt tulistas sõjavägi Tallinnas rahvast - ~100 surnut , 200 haavatut  rahvakoosolekul nõuti poliitvangide vabastamist ja ja sõjaväe eemaldamist tänavatelt.
17. okt manifest – Venemaale parlament , põhiseadused, kodanikuõigused (õigus valida, sõnavabadus, erakonna loomise võimalus)  Eestis:
Seltside meeleavaldused, esmakordselt avalikult sini-must-valge lipp .
Eestis: Eesti Rahvameelne Eduerakond ja Eesti Sotsiaaldemokraatlik Tööliste Ühisus.
mõõdukamad vs radikaalid
Eesti alade ühendamine vabariigi loomine
baltisaksa õiguste piiramine isevalitsuse kukutamine
venestamise vastu maa rahva omandiks, mõisad ühisomandid
Mõju: 1) pooldati radikaale 2) nähti ehedat reaktsiooni ja mõisnikke karistussalkade eesotsas 3) esimene erakond Eestis 4) ÜLDRAHVALIK revolutsioon 5) esimesed üldvalimised 6) ühiskonnaelu uuenemine 7) poliitiline ärkamine
Kahe revolutsiooni vahel
Olud: tsensuur , meeleavalduste keeld. Legaalne oli vaid Eesti Rahvameelne Eduerakond. Enamlased ehk VSDTP äärmuslased. Baltisakslased kaotasid valimised, kohalikku omavalitsust said juhtima eestlased.
Rahvuskultuur : emakeele nõue – lubati avada eestikeelseid erakoole ja 1-2. klassis eesti keelt õpetada. Esimene Eesti kirjandusrühmitus Noor-Eesti. Vanemuine . Jakob Hurda töö jätkamiseks 1909. aastal ERM. Kasvas eestikeelsete ajakirjade lugemus, palju uusi ajalehti.
Majanduse areng: tööstuse arengut soodustas Tallinna muutmine Balti mere sõjalaevastiku peabaasiks. Suurimad tööstusharud tekstiilitööstus, metalli-ja masinatööstus. Enamik toodangut läks Venemaale. Eestis 2/3 elanikest maal (mõisamajandus andis üle poole müügiks minevast toodangust). Mõisatest kujunesid suurmajandid. Talumajandus – 83% taludest päriseksostetud. Sotsiaalne kihistumine – maapuudus suurim probleem  väljaränne Siberisse, Kaukaasiasse, Krimmi või linnadesse.
Esimene maailmasõda 1914-1918
Sõjategevus Eestis hakkas 1917 sügisel.
Hurraapatriotism – kõik läksid rõõmuga sõtta.
Vene valitsus vs Saksamaa.
Mobilisatsioon Vene sõjaväkke (~100 000). 10 000 langes + haavatud.
Tööjõu kvaliteet halvenes, tööjõu defitsiit  tehaste häving.
Mõju: kujunes Eesti ohvitserkond – rindekogemusega eesti ohvitserid andsid olulise panuse Vabadussõjas, Venemaa ja Saksamaa nõrgenemine andis võimaluse Eesti iseseisvumisele.
Veebruarirevolutsioon 1917
Tsaar Nikolai I loobus troonist
Venemaa krahhi äärel – nälg, sõjaväsimus, Venemaa nõrgenemine
Seadusandlik võim Riigiduumal, täidesaatev võim Ajutisel Valitsusel
Autonoomia
Märtsis taaskehtestas AV Soome põhiseaduse, kuulutas Poola iseseisvaks, alustas Ukraina autonoomseks muutmist.
AV määrus Eesti kubarmangu ajutise korra kohta:
1) Eestimaa ja Liivimaa kubermangud liidetakse
2) esimese eestlasena Eestimaa kubermangu kuberneriks Jaan Poska
3) nõuandev organ - Ajutine Maanõukogu (Maapäev)
Asjaajamiskeeleks sai eesti keel
Oktoobripööre ja Enamlaste võimu all
Eestis palju erakondi, võim läks mässumeelsete (VSDTP) kätte – sihiks vallandada kommunistlik maailmarevolutsioon.
27. okt Eestis Eestimaa Nõukogude täitevkomitee.
Pankade riigistamine.
Maapäev saadeti laiali  Maapäeva Vanematenõukogu
J. Tõnisson välismaale Eesti esindajaks.
Eesti Päästekomitee (K. Päts, K. Konik , J. Vilms) – ülesandeks iseseisvuse väljakuulutamine.
Saksa okupatsioon
Eesmärgiks Balti hertsogiriik. Rahvusväeosad saadeti laiali, tsensuur, rahvuslased tõrjuti välja, asjaajamiskeeleks saksa keel.
11. nov 1918 Saksamaa alistus Lääneriikide ees  avalikult hakkas tegutsema Eesti Ajutine Valitsus.
Eesti kaitseliit (E. Põdderi ja J. Pitka juhtimisel)
21. nov ametlikult valitsemine Eesti Vabariigile
27. nov 1918 võttis EV vastu otsuse võidelda oma iseseisvuse eest Nõukogude Venemaa kallaletungi korral.
Vabadussõda 1918-1920
Sõja algus:
28. nov Punaarmee rünnak Narvale – eestlasi 2000 vs punaarmeed 12000. Eestlastel polnud relvi ja sakslased põgenesid  taganeti.
Punaarmee tungis edasi – langesid Jõhvi, Rakvere, Võru, Valga, Tartu.  31. detsembriks 2/3 Eestis Punaarmee käes.
Ebaedu põhjused: 1) vastase üleaal 2) rahva meeleolu – ei olnud usku 3) sõjastrateegia puudumine 4) kohaline enamlaste propagandatööd 5) riigi ettevalmistamatus sõjaks.
Murrang
Taandumine oli kasulik, sest rahvas sai kogemuse Punaarmeega: vägivald, röövimised, tapmine .
Kaasa aitas ajakirjandus, välisabi saabumine ja riikliku iseseisvuse selgitustöö
Landeswehri sõda
Goltz kukutas riigi- ja baltisaksa vägedega Läti seadusliku valitsuse ja okupeeris enamiku Lätist, ainult maa põhjaosa oli eestlaste ja idaosa kommunistide käes. Goltz nõudis, et eestlased lahkuksid Läti territooriumilt  alustati Eesti-vastaseid aktsioone. Laidoner pidas lahkumist Põhja-Lätist võimatuks ning Landeswehri Eesti julgeolekule ohtlikuks. Nii puhkes relvakonflikt  Võnnu lahing 23. juunil 1918, mille võitsid eestlased  Eesti soomusrongid jõudsid Riiani, mistõttu tuli Goltzi vägedel taanduda ja Kārlis Ulmanise valitsus sai võimule naasta.
Kurss rahule
Vene valitsus tegi ettepaneku alustada läbirääkimisi.
Detsembris 1919 heitlused Narva pärast  venelaste läbimurre ebaõnnestus.
Tartus Rahukonverents – Jaan Poska juhtimisel (venemaa juht Adolf Joffe).
2. Vaabruar 1920 kell 10:30 lõpetati Tartu Rahuga Vabadussõda:
* Venemaa tunnustas Eesti iseseisvust, loobudes „ igaveseks ajaks kõigist suveräänõigustest, mis olid Venemaal Eesti maa ja rahva kohta
* Eestile Narva-tagused alad ja Petserimaa, Setumaa ühendati Eestiga
* Eesti vabanes kõigist kohustustest Venemaa ees
* Eesti sai Vene kullafondist 15 miljonit kuldrubla
* iga Venemaa eestlane võis Eestisse elama tulla
Tartu Rahu tähtsus: 1) Eesti esimene riik, mis tunnustas Venemaad ja Vene esimene, mis tunnustas Eesti iseseisvumist 2) avas mõlemale riigile tee rahvusvahelisse poliitikasse.