Ajaloo 11. klassi kordamisküsimused - Kreeta, Kreeka ja Mükeene (0)

Kordamisküsimused
1.Iseloomusta Kreeta ja Mükeene kultuuri. (sarnasused ja erinevused)
V:Sarnasused: Mõlemal olid oma keskused Kreetal oli Knossose loss ja Mükeenel oli Mükeene loss. Lossides paiknesid peale muude ruumide laod, töökojad ja kultusepaigad.
Erinevused: Kreetas austati naisi ja jumalannat aga Mükeenes austati jumalannat ja meesjumalaid. Kreetast erinevalt puudusid mandri losside ümbert suuremad linnad(Mük). Knossose paleel puudusid lossi kindlustused . Mükeene loss oli kaitstud suurte kivist müüridega, lossi peaväravad olid Lõviväravad.
2.Miks rajasid kreeklased kolooniaid ? Kuulsamad .
V:Kolooniaid rajati, sest 1) kodumaal leidus vähe metalle, eriti rauda. 2) põlluharimiseks oli vähe head põllumaad (kuulsamad kolooniad: Itaalias, Sitsiilias, Prantsusmaal, Hispaanias,P-Aeerikas, Musta mere rannikul)
3.Nimeta Kreekas kuulsamad linnriigid ja nende asukohad.
V: Sparta , Korintos, Ateena (Balkani poolsaarel), Mileetos (Väike- Aasia läänerannikul), Sürakuusa(Sitsiilias).
4.Iseloomusta Ateena polist .
V:Võim kuulus aristokraatide seast riigiametnikele ja nõukogule ning rahvakoosolekul puudus reaalne tähtsus. Kodanikkonna moodustasid: 1) kõik täiskasvanud(20), meessoost põliselanikud, sõltumata vara suurusest ja tegevusalast. 2) talupojad, käsitöölised 3) orjad. Rahvakoosolekul(Ekleesia) võisid osaleda kõik. Iga aasta määrati ametisse 6000 kohtunikku(Heliaia). Riigi elu korraldasid 500- liikmeline nõukogu( Bulee ) ja rohked riigiametnikud , kelle hulgas olid tähtsamad 10 strateegi(väejuhti).Kodanike hulka ei kuulunud 1) naised 2)orjad 3)võõramaalased.
5. Iseloomusta Sparta polist.
V:Asub Lõuna-Kreekas. Elanikud jagunesid kolmeks 1) spartiaadid (tava kodanikkond ) 2) perioidid( Lakoonika asukad,vabad ja poliitiliste õigustega.) 3)heloodid(spartiaatide maaorjad.)
Valitsemine: 2 kuningat(sõjaväe pealikud ) neile allus sõjavägi, kuningad kuulusid vanemate nõukokku e. Geruusia .(otsustasid tähtsaimad asjad). Kuningaid kontrollisid 5 efooriat e.vaatlejat. Rahvakoosolek valis Geruusia. Poiste kasvatamine : 7.a. sõjakooli( treening ) 20.a. Täielikud sõdurid ja 30.a. Võisid luua perekonda ja osaleda poliitikas.
6.Milline tähtsus oli spordil kreeklaste jaoks?
V:Olümpiamängud said alguse 776.eKr. Neid peeti jumalate auks, eriti Zeusi. Need toimusid Kreekas/Ateenas/Olümpose mäel. Naisi sinna ei lubatud.
7.Iseloomusta kreeklaste riietust ja toidulauda.
V:Ühe või kahe üle keha heidetud riidetükiga kaetud keha. Tavalisem napilt põlvini ulatuv, õlgadelt kinnitatud ja sageli vööga kokkutõmmatud kitoon . Külmema ilmaga lisati peale sinna veel himation. Pükse ei kantud . Jalas kanti sandaale. Toiduks peamiselt puu- ja juurviljad , küüslauk ja kala. Liha söödi siis kui jumalatele ohverdati, oliiviõli oli kastmeks ja küpsetamiseks, kooke maitsestati meega. Joodi kitse - ja lehmapiima(tehti ka juustu), veel joodi veega tublisti lahjendatud veini.
8.Milline oli kreeklaste abielu ja pereelu ?
V:Naistel puudusid kodanikuõigused ja iseseisvus, allusid oma abikaasale, isale või mõnele teisele meessugulasele. Abielus oli mees selgelt domineeriv pool. Abielus otsustati peigmehe ja tema tulevase äia vahel ning sisuliselt oli see kokkulepe. Sageli polnud peigmees ja pruut enne abielukokkuleppe sõlmimist teineteist näinudki.
9.Milline tähtsus oli Kreeka pühamutel, preestritel ja jumalateenistustel?
V:Pühamud-templis asusid jumalate kujud ja see tähistas jumala asupaika, et iga jumal oli inimestele mingis suhtes vajalik, siis rajati kõigis linnriikides võimalikult paljude jumalate pühamuid. Preestrid - olid pühamus ametis jumalate teenimiseks. Jumalateenistus- need sündmused liitsid polise rahvast tihedamini ühte.
10.Millised oli jumalatega suhtlemise viisid? Kirjelda.
V:1) austamine pühamutes ( templites) - oraakel
2) usupidustus (1.dianüüsid 2.olümpiamängud)
3) müsteeriumid – salajased usukultused.
11.Loetle kreeka jumalaid ja valdkonnad.
V:Zeus – taevajumal
Hera – abielu kaitsja
Hephaistos – tule-ja sepatöö jumal
Ares – sõjajumal
Hermes – jumalate käskjalg, teekäiate jumal
Artemis – loomade- ja jahijumal
Apollon – ilu-ja kunstijumal
Dionysos – veinijumal
Athena – sõjajumalanna
Poseidon – merejumal
Hestia – kolde - ja ohvritule jumalanna
Demeter – viljakusejumalanna
Hades – allilma valitseja
Nike – võidujumalanna
12.Millest kujunes Kreeka teater? Iseloomusta ja võrdle tänapäevaga.
V:Sai alguse koori-ja näitemängudest veinijumal Dionysose auks. Etendus toimus vabas õhus, mänguplatsiks oli hobuserauakujuline-teatron(1), keskel mänguplats- orkestra (2), orkestra taga puust lavaehitis-skeene(3), proskeenion (4), näitlejad kandsid maske ja jalas kandsid koturne, mängiti komöödiaid(Aristophanes) ja tragöödiaid( Sophokles ), teatrisse olid naised ka lubatud, kui vaatajatele näitemäng ei meeldinud siis loobiti neid toidu või kividega. (tänapäeva teater- ei loobita toiduga, ei kanta maske ega koturne, toimuvad etendused vabas õhus, lava asub ees keskel ja pealtvaatajate kohad lähevad aste astmelt kõrgemale.)
13.Iseloomusta Kreeka kooliharidust.
V:Hariduse eest hoolitsesid linnriigid, Ateenas alustati poiste harimisega 7.aastaselt, rikkamates peredes oli koduõpe, pedagoogi käe all,vaesemad pered saatsid pojad kooli kus õpetati lugemist ja kirjutamist, muusikat ning luuletamist. Jõukamad jätkasid sofisti käe all, haridus puudutas ainult poisse, Spartas said tüdrukud ka kehalistes treeningutes käia, muidu õppisid kodus kõike emalt.
14.Nimeta 6 Kreeka filosoofi ja nende põhimõtted.
V:1) Thales – Maailm on tekkinud veest ja ujub vee peal.
2) Anaximandros – filosoof , kes seletas maailma abstraktse mõiste alusel.
3)Demokritos – Maailm koosnes tühjusest ja selles liikuvatest omavahel põrkuvatest jagamatutest algosakestest-aatomitest.
4) Sokrates – oluline on vooruse olemust mõista.
5)Platon – tähtsaim oli ideede õpetus ehk hüve idee.
6) Aristoteles – pani paika loogilise mõtlemise reeglid, loogika isaks peeti teda ja uskust et maakera on kerakujuline.
15.Kes oli Aleksander Suur ja millega ta on ajalukku läinud ?
V:Aleksander Suur oli Makedoonia suurriigi rajaja Philippos II poeg. Mõne aastaga vallutas Väike-Aasia, Süüria ja Palestiina , Egiptuse, Mesopotaamia ja Iraani ning likvideeris seega Pärsia impeeriumi. Vallutas ka Kesk-Aasia kuid Inda vallutamine nurjus.
16.Kuidas jagunes A. Suure riik pärast tema surma?
V:Pärast tema surma jagunes riik kolmeks väiksemaks Egiptus , Seleukiidide riik ja Makedoonia.
17.Mida tähendab hellenism ?
V:Hellenism on ajajärk Aleksander Suure vallutuste järel.
18.Nimeta hellenismiaja kuulsad linnad.
V:Pergamon, Aleksandria ja Antiookia .
19.Milliseid perioode eristatakse Kreeka kunstis?
V: 1) Arhailine e. vana aeg – u. 600-480 ekr.
2) Klassikaline e. Õitseaeg – 480-323ekr.
3) Hellenistlik e. hiline ajajärk – 323-30a. Ekr.
20.Kirjelda Kreeka templit.
V:Ehitusmaterjal oli marmor ja lubjakivi, koosnes akendeta ruumist, seal asus jumala kuju, ümber olid sambad, nelinurkne ja tal oli viilkatus .
21.Iseloomusta Kreeka vaasimaali. ( 2 erinevat varianti).
V:1) mustafiguuriline - punakaspruunile vaasipinnale maaliti musta värviga figuurid ning kraabiti siis nende detailid sisse, nii et need jääks punased.
2) punasefiguuriline- u. 530Ekr. Hakati kujundama vastupidist viisi: taust maaliti mustaks, jättes figuuride kohad katmata e. punased ja detailid kanti peale musta värviga.