Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

Arheoloogilised perioodid, arhailine periood (0)

1 Hindamata
Punktid
AJALUGU 11C
Ajaloo allikad ja eesmärgid
ARHEOLOOGILISED PERIOODID
1. Kiviaeg -2,5 miljonit aastat tagasi- 3 tuhat aastat eKr.
paleoliitikum - Eestis asustus puudus, jääaeg. Korilus ja küttimine.
mesoliitikum -keskmine kiviaeg, osati vibu teha, savinõusid, kangast kuduma, vanemad asulapaigad Eestis. Väga tähtis oli toit. Polli küla Pärnu jõe ääres, Kunda lammas. Oskasid tuld kasutada.
neoliitikum- noorem kiviaeg. Asva asula Saaremaal.
---------------------------------------------------------------------------------------------------------------------
Emajärgne sugukond Kiviajal ehk matriarhaat .
2. Pronksiaeg (tina + vask)- 3000a eKr - 1000a eKr. Põlluharimine-korilusest sai alguse. Karjakasvatamine-küttimisest.
3. Rauaaeg- 1000 eKr-13 saj. - esimesena hakkasid maailmas rauda kasutama hetiidid , elasid Kesk-Aasias. Hakkavad tekkima üksikpered ja varanduslik ebavõrdsus.
--------------------------------------------------------------------------------------------------------------------
Isajärgne sugukond ehk patriarhaat (mees muutub tähtsamaks)
Ajaloo perioodid
1.) Esiaeg ehk muinasaeg - 2,5 milj a. tagasi- 3000 a. eKr. Puuduvad kirjalikud ajaloo allikad
2.) Vanaaeg - 3000 a. eKr. - 476. Tekkis tsivilisatsioon -kiri. Lääne- Rooma langes (Eestis 13.saj Läti Hendrik " Liivimaa kroonika")
3.) Keskaeg- 476-1492-Kolumbus avastas Ameerika/1517- reformatsiooni algus, luteri usu kirik .
4.) Uusaeg- 1517- 1900- 20. saj algus/1914- I maailmasõja algus
5.) Uusim aeg ehk lähiajalugu- 1914 kuni käesolev aeg.
Tsivilisatsioon- aeg, tunnused, kus tekkis(lk 25, riigi nimi, jõed)
3000 a. eKr. kujunesid suurte jõgede ääres, Mesopotaamias Eufrati ja Tigrise alamjooksul.
Tunnused: viljelusmajandus- metalli kasutamine
ühiskondlik tööjaotus- kõik ei tegelenud põlluharimise ja karjakasvatamisega, osad tegid käsitööd, osa kirjaoskust, osa vahendajad inimeste ja jumalate vahel.
erinevad majanduslikud klassid -kujunes riiklus - kõrgemad valitsejad , ametnikkond.
kõrgkultuur
kirjatundmine
Mesopotaamia - Eufrat, Tigrise
Egiptus - Niilus
India-Induse
Kreeta - Huang He
Ameerika- Kesk-Ameerikas, Peruu
Teen kaart skeemi- Vahemeri ja Punane meri, jõed- Niilus, Tigris , Eufrat, Siiani poolsaar, Pärsia laht, Ciza, Jeruusalemm, Teeba , Nuubia, Jeeriko , Süüria, Babülon, Mesopotaamia, Ur.
Egiptus
  • Papüürus- valmistati Niiluse kallastel kasvava pilliroolaadse papüürustaime säsist. Kirjutusmaterjal . Sinna kirjutati hieroglüüfe.
  • Rosette 'i kivi- Egiptuse kuningale pühendatud tekst sisse raiutud. Selle järgi saadi hieroglüüfe dešifreerida.
  • Pühad loomad- kehastasid ühte või teist jumalat mõnes tema ilmingus. Sõnnikumardikas, kass, härg.
  • tähtsamad templid- Karnaki hiigeltempel, Luxori tempel
  • palsameerimine - peale surma keha säilitamine, kus võetakse kogu sisikond välja jne.. Muumia valmistamine.
  • Nofretete- vaarao Ehnatoni naine, Nofretete portreebüst on Egiptuse kunsti üks silmapaistvamaid mälestisi.
  • tähtsamad teadusharud- Arstiteadus - osavad kirurgid , Päikesekalender, geomeetria - ehitustöödeks vajalikud teadmised, Aritmeetika, astronoomia .

HETIIDID
Indoeurooplased - rahvas, kes elas India ja Euroopa vahel.
II aastatuhat eKr - Väike- Aasia poolsaar.
Pealinn- Hattuša
sõjavanker, kaarik , ratta leiutamine
raua töötlemine, sulatamine
kiilkiri, eeskuju Mesopotaamiast
Pärsia riik
tänapäeval Iraan
Suur Kuningatee
tähtsamad linnad: Susa, Persepolis
kuulsamad valitsejad: Kyros II, Dareious, Xerxes
Kaananimaad ehk Foinikia= Süüria, Liibanon , Palestiina-Vahemere ääres
Maailma esimene tähestik
Piibel - vana-juutide ajaloost ja uus testament -kristluse imeteod , 1 Jumal.
Juutide jumal Jahve ,
1.) Kokkuvõte Pärsia riigi kohta, märksõnad: riigi rajamine ja laiendamine, ühiskonna korraldus, riigi valitsemine, suhtumine vallutatud rahvaste kommetesse.
Kuningas Kyros II alistas osa Iraanist, Väike-Aasia, Mesopotaamia. 525. a. eKr vallutasid pärslased Egiptuse. Riigi piirid ulatusid Eugese merest Indiani ja Egiptusest Kesk-Aasiani. Alistatud rahvaste kommetesse ja uskumustesse suhtusid pärslased suure lugupidamisega , võtsid neilt üht-teist üle ega surunud enda kombeid peale. Alistatud maades jäi püsima endine õiguskord. Alamatelt nõuti Pärsia kuninga tunnistamist ja maksude maksmist. Riigi juhtis suurkuningas . Riik oli jagatud satraapiateks, mis ühtisid alistatud maade piirkondadega. Igas satraapias oli ametnik , kelle oli suurkuningas määranud, kes kogus makse. Kõige tähtsam oli postijaamadega varustatud Suur Kuningatee, mis viis Väike-Aasia lääneosast Susa linna Lõuna- Iraanis .
2.) Nimetan järgmiste rahvaste kõige tähtsamad saavutused
egiptlased - tähtsad teadusharud, templid, papüürus-hieroglüüfid, püramiidid, päikesekalender, novelli žanr
sumerid - ratta leiutamine, kiilkiri, maailma esimene eepos (Eestis Kalevipoeg 19 saj. Kreutzeald, Faehlmann)
babüloonlased- esimesed seadused-hamurappi
assüürlased- võimas armee , II maailmaime Semiramise rippuvad aiad
juudid - Moosese 10 käsku, Jahve tempel Jeruusalemma linnas.
foiniiklased - maailma esimene tähestik,
hetiidid- raua töötlemine, ratta leiutamine -sõjavanker, kaarik
VANA-KREEKA
Kreeta -Mükeene periood
  • Kaart-skeem. Poolsaared : Balkani, Väike-Aasia. Mered: Vahemeri, Joonia, Egeuse meri. Kreeta saar, linnad: Knossos, Trooja , Mileetos, Sparta , Ateena , Olümpia.
  • Põhjenda, et väide on õige. lk 90-92

  • Kreeta tsivilisatsioon tekkis hiljem, kui Egiptuses.
    Tsivilisatsioon kujunes Kreeta saarel III ja II aastatuhande vahetusel eKr. Arheoloogilise põhijaotuse järgi jääb Kreeta-Mükeene tsivilisatsioon pronksiaega.
  • Muistsetel kreeklasetel olid sidemed naabermaadega .
    Kreeta muistsed elanikud ei olnud kreeklased . Saare asend soodustas Eugese mere piirkonna ja Lähis-Ida tsivilisatsioonide vahel kultuurikontakte muu maailmaga . Sidemed Egiptuse ja Ees-Aasia rahvastega.
  • Tähtsamad ehitused olid lossid.
    Sest lossid ja linnad olid tihedalt kokku kasvanud, nad moodustasid lahutamatu terviku. Tuntuim Knossose loss. Lossid olid usu, majanduse keskused.
  • Kreetal puudus sõjategevus.
    Kuna lossid ja linnad olid kindlustamata, siis sõjategevus ei mänginud suurt rolli.
  • Naist peeti tähtsamaks kui meest.
    Piltide ja kujukeste põhjal võib arvata, et kreeklased austasid eelkõige jumalannasid, see haakub hästi naise üldise tähtsusega minoilises ühiskonnas. Jumalanna madudega .
  • Religioonis olid olulisel kohal pühad loomad.
    Jumalannadele ja jumalatele ohverdati loomi. Härg oli kõige olulisem kultusloom- kombetalitused.

    "Ilias"- Trooja sõda.
    "Odüsseia" - Odüssuse seiklused.
    Arhailine periood u 800-500 a. eKr.

    hellenid - kreeklased
    • barbar - võõrmaalased, kes maksid makse ja kellel puudusid kodanikuõigused.
    • polis - linnriik , riigikassa + sõjavägi
    • koloonia- kreeklaste asulad väljaspool emamaad . Vahemere ja Musta mere ääres.

    Põhjused: Raud, Teravili
    Tagajärjed: Kaubavahetus arenes, Hakati raha müntima.
    • Olümpiamängud 776. a eKr.

    Võistlesid ainult mehed
    sõjad lõpetati
    andsid vande nii sportlased kui kohtunikud - olla ausad.
    Keiser Nero keelas OM-d.
    Kaarikusõit, kilbijooks, staadionijooks .
    • 15 märksõna OM-de kohta

  • 45 000 pealtvaatajat
  • kõige rohkem sportlasi Spartast ja Aleksandriast
  • spartas võis võitja võidelda kuninga kõrval
  • pealtvaatamine naistele keelatud
  • hiljem ka naiste OM-d- heraiad
  • Orsippos kaotas püksid- alasti võistlemine
  • 293 korda, aastatel 776-393 eKr
  • Peeti esimesel täiskuul pärast suvist pööripäeva
  • osaleda võisid- hellerid, laitmatu minevikuga, ilma veresüüta
  • staadioni pikkus 192,27 m
  • autasustamine mängude viimasel päeval
  • kaugushüpet ja kettaheidet saadeti flöödimänguga
  • mitmekordsele võitjale kodulinnas pronksbüst
  • võitjale tükk rauda
  • Arheoloogilised perioodid-arhailine periood #1 Arheoloogilised perioodid-arhailine periood #2 Arheoloogilised perioodid-arhailine periood #3 Arheoloogilised perioodid-arhailine periood #4
    Punktid 50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
    Leheküljed ~ 4 lehte Lehekülgede arv dokumendis
    Aeg2011-05-03 Kuupäev, millal dokument üles laeti
    Allalaadimisi 24 laadimist Kokku alla laetud
    Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
    Autor gr7e Õppematerjali autor
    Konspekt

    Sarnased õppematerjalid

    Ajaloo kt 2 konspekt 10kl
    2
    doc

    Ajaloo kt 2 konspekt 10kl

    Ajaloo kontrolltöö II perioodid: 1) kreeta-mükeene 2000-1100 a ekr 2) tume ajajärk 110-800 a ekr 3) arhailine periood 800-500 a ekr 4) klassikaline periood 500-338 a ekr (kõige tähtsam periood) 5) hellenism 338-30 a ekr 1)Hetiidid: asusid Väike-Aasiasse hiljemalt II aastatuheande esimestel sajanditel. 1700. a ekr kujunes neil tugev riik, mille pealinn oli võimsate müüridega kindlustatud Hattusa. Lühikese ajaga alistasid hetiidid peaaegu kogu Väike-Aasia ning alustasid vallutusretki Süüria ja Mesopotaamia suunas. Riiki juhtis kuningas kelle kõrval seisis mõjus suurte maavaldustega sõjaline aristokraatia

    Ajalugu
    Egiptus-Mesopotaamia-konspekt
    14
    doc

    Egiptus, Mesopotaamia (konspekt)

    Tsivilisatsioonide tekkimine ja levik vanaajal 1. Tsivilisatsioon ­ hästi korraldatud ja kõrge tasemega ühiskond. · Primaarne tsivilisatsioon ­ Esmane tsivilisatsioon kujunes teistest sõltumatult ja iseseisvalt. · Sekundaarne tsivilisatsioon ­ teisene tsivilisatsioon, kujunes teiste tsivilisatsioonide mõjutusel ja mitte iseseisvalt (nt Vana- Kreeka, Kreeta saarel u. 200 eKr) a. Tekkimise eeldused: · Viljelusmajandus ja paikne eluviis o u IX aastatuhandel eKr Lähis-Idas nn viljaka poolkuu alal kõplapõllundus. Esimesed asulad ­ nt Jeeriko Palestiinas. · Metalli töötlemine, mis võimaldas suuremat saaki: o IV aastatuhande lõpul eKr pronksi töötlemine ja adra leiutamine, mis sai aluseks künnipõllund

    Ajalugu
    Vana aeg-Idamaade tsivilisatsioonid
    3
    doc

    Vana aeg: Idamaade tsivilisatsioonid

    - ndad) Alistas Nuubia Egiptusele. Tema valitsemisajal oli riik võimsaim Idamaades. Pärast teda hakkas endist hiilgust taastama Ramses II (1290-1224eKr) , kes sõlmis hetiitidega rahu, abiellus kuninga tütrega. Egiptus sai Palestiina ja Süüria lõunaosa. Põhjaosa jäi hetiitidele. Sõjaretkedelt tõid vaaraod rohkelt saaki, annetati jumalatele. Preestrid valdasid jumalate maid, varandusi- mõjukus suurenes. Vana riik - 27.-21. saj eKr Sisemine ühtsus, isoleeritus, kõige jõukaim periood, 26. saj eKr püramiidide ehitamine (tuntuimad 3 Giza püramiidi) Keskmine riik - 20.-17. saj eKr Kaubanduse areng (Egiptus hakkas Vahemere kaubanduses suuremat rolli mängima), avatus (toimis kaubandus, arenes suhtlus Mesopotaamiaga), kindlustati lõunapiir. Uus riik - 16.-11. saj eKr Sõjakaim etapp, suurimate piiride aeg (armee loomine ja vallutuskäigud) Mesopotaamia Mesopotaamia e Kahe jõe vaheline ala. Südameks jõed Eufrat ja Tigris. Sellest tingituna sai alguse sealne tsivilisatsioon

    Ajalugu
    Esiajalugu
    8
    doc

    Esiajalugu

    Esiajalugu Inimese otsesed eelkäijad olid inimahvlased. 4,4 milj.a tagasi Aafrikas kujunes australopiteekus e. lõunaahvlane-käisid kahel jalal ja esimeseks lüliks inimahvide ja inimeste vahel; umb. 2,5 milj.a tagasi-Homo habilis e. osavinimene-kes valmistas esimesi tööriistu,kivi mille üks ots oli teritatud; Aafrikas 1,8milj ja euroopas 0,3 milj. a tagasi-Homo erectus e. sirginimene-oskasid tööriistu kasutada; 300 000 a. tagasi Aafrikas, 30 000 a. tagasi Euroopas- Neandertaallane,lühike, laiaõlgne, loomanahast riided, elati koobastes, maeti surnuid, küttiti loomi; 40 000a tagasi Euroopas, 150 000 a. tagasi Aafrikas-Homo Sapiens e. tarkinimene- arenenud aju ja osavate kätega, tule saamine, kunsti teke, tööriistad olid arenenud, tekkis religioon. Hakkasid kujunema inimrassid:negriidid, europiidid ja mongoliidid. Kiviaeg:2,5-3 milj-Vanem kiviaeg, 1200-7000 eKr-Keskmine, umb. 7000 eKr ­Noorem Kiviaeg, 5000 eKr- Vase-kiviaeg, 2500 eKr-Pronksiaeg, umb 1300 eKr-Rauaaeg. Kütid

    Ajalugu
    Vanaaeg
    20
    docx

    Vanaaeg

    dünastia) ajal käis äge võitlus hetiitidega Palestiina ja Süüria pärast, kuni lõpuks jäi Palestiina Egiptusele ja Süüria hetiitidele. Toimus ulatuslik ehitustegevus. Järgmise vaarao Ramses III ajal suudeti veel tagasi tõrjuda ägedad mererahvaste rünnakud, kuid edaspidi algas juba vaaraode võimu nõrgenemine. Sagenesid välisvaenlaste rünnakud nii lõunast kui läänest ning palju oli ka sisemist võimuvõitlust. · Hiline periood (XXI-XXVI dünastia, 1075-525 eKr). Egiptus jagatakse jällegi kaheks sõltumatuks riigiks: Alam-Egiptuses valitsesid vaaraod, Ülem-Egiptuses ülempreestrid. 8.saj eKr langes Ülem-Egiptus Nuubia valitsuse alla, Alam-Egiptuse vallutasid assüürlased. · 6.saj eKr algas Pärsia ülemvõimu periood · 332.a. vallutas Egiptuse Makedoonia kuningas Aleksander Suur · 30 eKr langes Egiptus Rooma riigi võimu alla. RIIGI JA ÜHISKONNAKORRALDUS. ELU-OLU

    Ajalugu
    Esiajalugu-tsivilisatsiooni sünd
    13
    doc

    Esiajalugu, tsivilisatsiooni sünd

    Esiajalugu ja tsivilisatsiooni sünd Esiaeg e muinasaeg e eelajalooline aeg : Periood inimese ilmumisest kirja tekkeni. 5-3,5 milj a tagasi ­ 3000 eKr. Ajalooline aeg : Periood kirja tekkimisest kuni praeguseni. Ajalugu uurivad: arheoloogia, etnoloogia, bioloogia, keemia, antropoloogia Inimese eellased Millal elasid Mida oskasid, kuidas elatasid Australopiteekused 5-2 milj. a tagasi. Püsti käimine. Hominiitide liik Aafrikas. Raipesööjad ja taimetoitlased. Homo habilis 2.5 milj. a tagasi. Esimesed tööriistad

    Ajalugu
    TSIVILISATSIOONIDE TEKKIMINE
    8
    doc

    TSIVILISATSIOONIDE TEKKIMINE

    terassid, et vesi püsiks kõrgematel oruservadel kauem). Lisaks toimetasid nad saduffide – veetõstukite abil vett sinna, kuhu üleujutus ei ulatunud. Egiptuses tekkis ajapikku kaks teineteisest sõltumatut riiki: Alam- ja Ülem-Egiptus. Pärimuse järgi liitis need ühtseks riigiks u 3000 a eKr Ülem-Egiptuse valitseja Menes. Ta rajas ka uue pealinna Memphise. Menest ise peetakse mitme varajase legendaarse valitseja koondkujuks. Egituse riigi ajaloos on tähtsamad järgnevad perioodid: 1. Vana riik (u 2650-2100 eKr) 2. Keskmine riik (u 1950-1650 eKr) 3. Uus riik (u 1550-1075 eKr) 4. Hilis-Egiptus (u 1075-525 eKr) Egiptuses oli ühiskond hierarhiline ehk kihistunud. Ühiskonnas olid järgnevad “kihid”: 1. vaarao – piiramatu võimuga valitseja, kelle isik ja võim olid jumalikud. Valitses riiki ja täitis ka ülempreestri kohustusi, kuna oli ametlikult jumalate poeg. Eluajal oli ta elavate riigi jumal

    Ühiskond
    Tsivilisatsioonide tekkimine
    4
    doc

    Tsivilisatsioonide tekkimine

    terassid, et vesi püsiks kõrgematel oruservadel kauem). Lisaks toimetasid nad saduffide ­ veetõstukite abil vett sinna, kuhu üleujutus ei ulatunud. Egiptuses tekkis ajapikku kaks teineteisest sõltumatut riiki: Alam- ja Ülem-Egiptus. Pärimuse järgi liitis need ühtseks riigiks u 3000 a eKr Ülem-Egiptuse valitseja Menes. Ta rajas ka uue pealinna Memphise. Menest ise peetakse mitme varajase legendaarse valitseja koondkujuks. Egituse riigi ajaloos on tähtsamad järgnevad perioodid: 1. Vana riik (u 2650-2100 eKr) 2. Keskmine riik (u 1950-1650 eKr) 3. Uus riik (u 1550-1075 eKr) 4. Hilis-Egiptus (u 1075-525 eKr) Egiptuses oli ühiskond hierarhiline ehk kihistunud. Ühiskonnas olid järgnevad "kihid": 1. vaarao ­ piiramatu võimuga valitseja, kelle isik ja võim olid jumalikud. Valitses riiki ja täitis ka ülempreestri kohustusi, kuna oli ametlikult jumalate poeg. Eluajal oli ta elavate riigi jumal

    Ajalugu




    Kommentaarid (0)

    Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri



    Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun