Kasvatuse radadel". Taotledes laste üldarendamist, jäeti unarusse tehnilise doskused- lugemine, kirjutamine, arvutamine. Ihunuhtlus oli kadunud koolidest juba enne tsaarivõimu kukutamist. Koolides valitses tugev distsipliin. Töökooli põhimõtete ellurakendamine tõi endaga kaasa rohkearvuliste töövihikute kasutamise. Algkooli ajalookursus põhines lineaarsel printsiibil: 4.klassis käsitleti sündmusi vanimast ajast rahvaste rändamiseni, 5.klassis keskaega kuni orduaja lõpuni, 6.klassis ajajärku Liivi sõjast Eesti iseseisvusajani. 1928.aasta õppeprogrammid nõudsid 4.klassi ajalookursuse läbivõtmisel kodukoha ümbrusest lähtuvat novellistlikku käsitluslaadi. Maateadus oli 4. klassis loomulikuks jätkuks koduloole. Võõrkeeltest õpiti algkoolides saksa, harvemini inglise keelt. Kuni iseseivumiseni õpetati laulmist peamiselt koorilaulutundides. Keskharidus: 1918. aasta novembris alustati keskkoolide üleviimist emakeelsele
Tulevane turismitalu asub Vooremäe vahetus läheduses. Linnulennult on vahemaa alla 1 km, mööda teid minnes 2-3 km. Suuremad järved on Kriimani, Aardla järv ja Kitsejärv, ning Emajõgi, Mõra jõgi ja Savijõgi. Talu lähedal on mets, kus voolab Mõra jõgi ning kus on looduslikud veeallikad. Kultuur: Piirkond, kus turismitalu asub, on inimeste muistne asuala. Alalt on leitud mitmeid muinasleide. Samuti asuvad Haaslava vallas mitmed kivikalmed, mis pärit enne keskaega. Ajalooline arhitektuur: Märkimist väärib Haaslava vallamaja, mis asub 1897. Aastal ehitatud hoones (mis oligi algselt vallamajana mõeldud). Vaatamisväärsustena on piirkonnas Kriimani mõis, mis asub rajatavast turismitalust u 5 km kaugusel, külakalmistu Roiu alevikus 5 km kaugusel ning Kurepalu lauluväljak 7 km kaugusel. Majutus: Hetkel on tegev selles piirkonnas ainult Tigete puhkekeskus ning tulevikus ka Hanso turismitalu.
romaan, mille kohta Goethe on öelnud, et kui Werther oleks tema vend, siis ta lööks ta tema maha. Tunnetekultuse varjus tekib inglise kirjanduses veel üks suund - kalmistuluule, alatoonilt eriti kurb, kuivõrd romantismis on väga tähtsaks elemendiks kaduvus ja surm, nt Thomas Gray (seda nime võiks olla kuulnud iga haritud kirjandusteadlane, mänginud 18. saj inglise kultuuris olulist rolli, ta luuletaja ja ajalooline). Esimesi ajaloolasi, oli ülikooli juures tööl, uuris keskaega, kes on võimeline paljastama ka keskaegse võltsingu. Kuna ta on ka poeet-luuletaja, üks eriti kuulus "Eleegia maa kalmistul", kus Gray räägib oma tunnetest kalmistul jalutudes, et maailm on kaduv, et see teeb teda nukraks aga see on paratamatu. Eleegiline - mõõdukalt nukker Gray puhul. Edward Youngi kalmistusluule on aga mässumeelne, maailmakorralduse vastu mässav suund "Öised mõtted". James Thomson, kes osutub ka maailma autoriks, tema teos
EUROOPA IDEEDE AJALUGU (2.loeng) EUROOPA IDEEDE AJALOO PERIOODID Üldiselt : antiikaeg, keskaeg, renessanss-humanism, barokk, valgustus (18.sajand), romantism Moraalifilosoofia üldine areng Objektivism iseloomustab antiik- ja keskaega Subjektivism iseloomustab varauusaega ja uusaega I. Taylor : arusaamas kõlbelisest käitumisest toimub pööre sissepoole ,,Loomuõigus" kui moraaliteooria alus. Antiik- ja keskajal tähendas jumala loodud maailmakorda. Hiljem hakati vaatama seda inimese loomusena (skeptiline/optimistlik inimesepilt). Mis on hea elu? (õnn) Antiigi nägemus : objektivistlik hea elu (eudaimonia) Platon : häälestumine kosmilise korra järgi, kirgede allutamine
Lessing peab oluliseks Shakespeare'i ja üldse inglise kirjandust. Muretseb saksa rahvuse saatuse pärast, valgustuslik mure ja kaasaaegsed probeemid. Kunstikriitik, võrdles kirjandust kujutava kunstiga. Johann Joachim Winckelmann (1717-1768) ,,Antiikkunsti ajalugu", võitleb saksa kultuuri eest, võimas humanitaar. Christopher Martin Wieland mahukas autor, tõlkija, kritiseerib Kreeka kunsti, kirjutas terve rea armastus- ja seiklusromaane, kujutab keskaega, mitte antiiki, samuti on muinasmaailm oluline, teosed on moraaliga. Gottlieb Klopstock (1724-1803) oluline autor Skandinaavias, mõjutanud ka Eesti luulet. Eesmärgiks luua suur eetiline teos Jeesus Kristusest. Pietism oli saksa kultuuris väga levinud, sajandi teisel poolel väga sentimentaalne. Klopstock järgib evangeeliumi teksti, kuid mitte ainult sündmusi. Eriti kuulsaks sai esimene salm, sellega seoses tekkisid vastuolusid. 50ndatel viibis pikalt Skandinaavias. Olulisem pärand
(elas 1417-1475). Itaalia humanistid kasutasid seda mõisted sageli halvustavas tähenduses, et vastandada ajajärku, kus valitses ristiusu kirik (seda nii poliitilises kui ka vaimses tähenduses) ja kus nende arvates sisuliselt midagi märkimisväärset ei tehtud, nende oma ajastule, see on taassünni ajastule, kus taas puhkesid õitsele teadus ja kunst (nagu kunagi antiikajal). Seepärast nimetasid nad keskaega veel ka pimedaks (tumedaks) ajaks – saeculum obscurum. Siit tuleb ka inglisekeelne termin dark ages, mida inglisekeelsetes ajalooõpikutes tihti kasutatakse. Ajaline piiritlemine Keskaja alguse ja lõpu suhtes üksmeel puudub. Kõige sagedamini peetakse keskaja alguseks aastat 476, kui võimult kõrvaldati viimane Lääne-Rooma keiser (Romulus Augustulus). Aasta 476 näiteks pidas keskaja alguseks eelpool juba mainitud Itaalia humanist ja ajaloolane Leobardo Bruni.
Eesti keskaeg Historiograafia Liivimaa ajaloo uurimine sai alguse 18. sajandil, sügavamalt 19saj baltisakslaste poolt. 19saj lähtusid nad poliitilisest ajaloost: oli ajajärk, mil saksa tegelased tulid domineerima, kuni keskaegse Liivimaa lagunemiseni. Nimetati seda Liivimaa iseseisvuse ajaks. Kui hakkasid uurima Eesti-Läti uurijad nimetati seda lihtsalt Eesti keskajaks. Samas ka 1227 ei lõppenud tegevus vaid Henriku kroonika. Võiks viia algusperioodi isegi ettepoole. Nagu polnud keskaega, polnud Eestit. Liivimaa moodustas terviku, eraldi käsitlus mõttetu. Käibel nimi Alt- Livland, et eristada hilisemast kubermangust, seepärast võib tegelikult selle Vana ära jätta. Liivimaa tähendus esialgu liivlaste asuala, vallutuste laienedes laienes ka nimi. Baltisaksad uurisid peamiselt niisiis poliitilist ajalugu. Eesti-Läti rõhutas selle käsitluse ühekülgsust – ei arvesta rahvusi. Sellest tundsid saksad veidi solvumist ning 1930
Ta kasutas oma luules kõlaefekte teadlikult. Lisaks olid tema luules siseriimid. 13. Romantism Romantism sai alguse Saksamaal ja Inglismaal 18-19. sajandil. Levis kiiresti Prantsusmaale ja mujale Euroopasse. Enne romantismi olid valgustus ja klassistism. Romantismi kõrgaeg kestis 1930. aastani. Romantikute pessimism oli protest varasema vastu. Romantismi üks peamisi teeneid oli uusfilosoofiline lähenemine kirjandusele ja kultuurile. Romantismis idealiseeriti keskaega ja keskaja inimest, sest neid peeti loomulikuks. Kirjandusse ilmusid maagilised ja fantastilised elemendid. Romantiline kirjeldus võis tihti olla muinasjutulaadne. Jutud kanduvad mineviku eksootilistesse paikadesse. Romantismis on vähe reegleid, kuidas ennast väljendada loominguvabadus. Põhiliselt räägitakse loodusest, sest need võimendavad tundeid. Palju kujutatakse ka jumalat. Maailmakäsitlus on religioosne, protestina materialismi vastu
Soome-Karjala rahvaluule Satu Apo Keskajast on säilinud 1 loits, 16. ja 17. sajandist on pärit mõned lüüriliste runode ja karupeie- laulude ülestähendused ning 18.sajandi lõpul ilmub haritlaskonna silmapiirile runo Väinämöise laevaretkest ja kandlemängust - esimese näitena ainestikust, mille põhjal Lönnrot tegi hiljem "Kalevala". Ja alles 1815.aastal pandi kirja esimesed pulmalaulud. Mõned runod käsitlevad aineid, mis viitavad selgesti keskaega, teiste runode teemad kajastavad põllundus-kultuurist varasema jahindus-ja kalastuskultuuri jooni, mõnes runos esineb arusaamasid, mis tunduvad igivanadena,- nt on soome-karjala maailmasünnimüüdi paralleele leitud kogu Euraasiast. Osasid runosid võib siduda teatava ajaperioodiga, nt keskajaga otse oma sisu põhjal. Kui ei saa osutada runo skandinaavia, vene või läti-leedu päritolule ning kui selle aine, nimed
(elas 1417-1475). Itaalia humanistid kasutasid seda mõisted sageli halvustavas tähenduses, et vastandada ajajärku, kus valitses ristiusu kirik (seda nii poliitilises kui ka vaimses tähenduses) ja kus nende arvates sisuliselt midagi märkimisväärset ei tehtud, nende oma ajastule, see on taassünni ajastule, kus taas puhkesid õitsele teadus ja kunst (nagu kunagi antiikajal). Seepärast nimetasid nad keskaega veel ka pimedaks (tumedaks) ajaks saeculum obscurum. Siit tuleb ka inglisekeelne termin dark ages, mida inglisekeelsetes ajalooõpikutes tihti kasutatakse. Ajaline piiritlemine Keskaja alguse ja lõpu suhtes üksmeel puudub. Kõige sagedamini peetakse keskaja alguseks aastat 476, kui võimult kõrvaldati viimane Lääne-Rooma keiser (Romulus Augustulus). Aasta 476 näiteks pidas keskaja alguseks eelpool juba mainitud Itaalia humanist ja ajaloolane Leobardo Bruni.
tundekirjeldus. Tunnetekultuse varjus tekib inglise kirjanduses uus suund ehk kalmistuluule, mis on romantismile lähemal. See on otsene eelmäng, sest ka romantismis räägitakse kaduvusest ja surmast. Thomas Gray mänginud 18. sajandi inglise kultuuris olulist rolli. Oli luuletaja ja üks esimesi Euroopa ajaloolasi (ajalugu praegusel kujul tekkis 18. sajandil). Oli tööl ülikooli juures ja uuris keskaega. Avastas ka ühe keskaegse teose võltsingu. Muude luuletuste seas on tal ka üks kuulus luuletus ,,eleegia maakalmistul", kus ta räägiib oma tunnetest kalmistul jalutades. Ta räägib maailma kaduvusest ja selle paratamatusest. Tema meeleolud on eleegilised ehk mõõdukalt nukrad, siis üks teine kalmistuluuletaja Edward Young on juba sünge ja mässumeelne. Ka romantismis on kaks suunda: eleegiline ja maailmakorralduse vastu mässav suund. Edward young kirjutas teose ,,öised mõtted".
kõrvalekalde mõiste, isegi meie tänapäevane arusaam armastusest kui laastavalt õnnetust õnnest. Keskaeg on kõigi tänapäeva kuumade probleemide allikas, ja pole midagi imestada, et me pöördume tagasi selle perioodi juurde iga kord, kui tunneme huvi oma päritolu vastu. Kohe pärast keskaja ametlikku lõppu vallutas Euroopa kõikehaarav keskajanostalgia. Kümme keskaja tüüpi, millest unistatakse: 1. Keskaeg kui ettekääne siin ei tunta tõsist huvi ajaloolise tausta vastu; keskaega kasutatakse pigem kui mingit mütoloogilist lava, millele asetatakse tänapäev tegelaskujud. N: nn mõõga ja mantli romaanid kus minevik (mis on ettekäändeks) aitab meil nautida väljamõeldud kangelasi. 2. Keskaeg kui irooniliste taaskülastuse paik selleks et spekuleerida meie lapsepõlve aga ka meie vanaduse illusiooni ümber. 3. Keskaeg kui barbaarne aeg ürgsete ja lindpriide tunnete maailm. Kaine mõistuse loojangu ajastu
(mürgideks on alkohool, saastumine, nakkushaigused, suguhaigused. Ebaloomulik käitumine asotsiaalsus, kuritegevus, jne). Algatud degeneratsiooni protsessi ei saa peatada. Vulgaarne Pavlovi tõlgendamine organism käitumises on esikohal refleksid geenide eitamine. 4.LOENG Kirurgia areng paralleelselt arstiteadusega (olulised nimed) Kirurgia hakkab tasapisi arenema peale keskaega (põhjusteks: teaduse areng, mõnede ebauskude või eelarvamuste kadu jne). Alates 19. saj muutub areng tormiliseks: arstidelt hakatakse nõudma teadmisi kirurgias, ülikoolides hakatakse kirurgiale spetsialiseeruma, kirurgia ei ole enam ainult käsitöölistest habemeajajate valdkond, vaid muutub osaks nö ,,ülikooli meditsiinist". Kiire areng on seotud teaduse arenguga (tähtsaks saavad laboratoorne uurimine, eksperimentaalne lähenemine), eriti loodusteaduste arenguga (füüsika ja org
Oli üles kasvanud Prantsusmaal, Inglismaa asjadest midagi eriti ei teadnud. Bosworthi lahing 1585. Henry Tudor astub vastu Richard III-le. Viimane see saab hävitavalt lüüa ning sureb. Henry saab kuningaks. Tudori dünastia. Oli alanud Tudorite võimuperiood (valge ja punane roos ühinesid). Tõid uue poliitilise ajastu. Inglismaa ajaloos algab varauusaeg. Tema valitsuseaeg oli stabiliseeriv, mitte innovatiivne. Moderniseerumine tuli alles Henry VIII ja Elizabeth I ajal. Henry VII siiski keskaega paigutatud. On ka arvamusi, et varauusaeg algas Edward IV-ga u 1450. - > Yorkid võtavad võimu Lancasteritelt. Murrang nende vahel. Henry VII oli lihtsalt õnnelik juhus dünastiad kokku panna. Kuulus revolutsioon (Glorious Revolution): James II (James VII) võimuletulek ja poliitilised eesmärgid. Revolutsioon sai alguse kodusõja sündmustest. Charles I kukutamine, Charles II reustaratsioon (suri 1685), tema vend James II päris trooni
), 19. saj. II poolel levinud nn. kunsti ja käsitöö liikumine, mõjukaim arenenud tööstusriikides. Keskuseks Inglismaa, kus liikumise juhtideks olid William Morris (1834-96) ja John Ruskin (1819-1900). 1880. a-tel loodi mitmeid kunstkäsitööliste gilde (Art Workers' Guild, Arts and Crafts Exhibition Society jt.). Eesmärgiks oli taaselustada traditsioonilise käsitöö, ehitustehnika ja -materjalide (puit, tellis) kasutamine, luua keskkonnast eri kunstiliike sünteesiv tervikteos. Keskaega romantiseeriv ideoloogia oma masintootmise eituses oponeeris tööstusliku masstootmise buumile. W. Morrisele projekteeritud telliselamu The Red House (arh. P. Webb, 1859) sai liikumise arhitektuursete tõekspidamiste etaloniks. Oli aluseks hiljem juugendis keskseks kujunenud plastilisele, seest-väljapoole projekteerimisprintsiibile, mahtude asümmeetrilisele kompositsioonile ja akende paigutusele. Liikumise mõjul loodi mitmeid käsitööliste liite ka Austrias ja Saksamaal, kus
4–5 lausega. Ta küsib neist küsimustest ühe. 1. Mis on ja millega tegeleb kontaktlingvistika? Keeleteadusharu, mis uurib keelekontakte. Ajaloolisest lingvistikast eristab kontaktlingvistikat see, et uuritakse seda, mis keelekontaktide tulemusena hetkel toimub, mitte minevikku. Kontaktlingvistika tegeleb küll keeleainesega, kuid samas peab silmas keelekasutajate tausta, sotsiaalseid suhteid, kontaktsituatsiooni tüüpi jms. Mittesuulise suhtluse andmestik pole olnud aga tähelepanu all sellepärast, et tähtsaks on peetud tegelikku, redigeerimata, argist keelekasutust. 2. Mis on ja millega tegeleb leksikoloogia? Uurib sõna, sõnavara koos grammatikaga. Sõnavaraüksusena kannab sõna leksikaalset tähendust, grammatikaüksusena aga gram.tähendust. Leksikoloogia on lingvistiline distsipliin, mis uurib sõnavara põhiüksusi ehk lekseeme, nende moodustamist, struktuuri ja tähendust. Leksikoloogia on seotud leksikograafiaga, mis tegeleb sama info, eriti...
Fuck this one, let someone else do that one... 2) Iseloomusta romantismi kui meetodit Romantism sai alguse Saksamaal ja Inglismaal 18-19. sajandil. Levis kiiresti Prantsusmaale ja mujale Euroopasse. Enne romantismi olid valgustus ja klassistism. Romantismi kõrgaeg kestis 1930. aastani. Romantikute pessimism oli protest varasema vastu. Romantismi üks peamisi teeneid oli uusfilosoofiline lähenemine kirjandusele ja kultuurile. Romantismis idealiseeriti keskaega ja keskaja inimest, sest neid peeti loomulikuks. Kirjandusse ilmusid maagilised ja fantastilised elemendid. Romantiline kirjeldus võis tihti olla muinasjutulaadne. Jutud kanduvad mineviku eksootilistesse paikadesse. Romantismis on vähe reegleid, kuidas ennast väljendada loominguvabadus. Põhiliselt räägitakse loodusest, sest need võimendavad tundeid. Palju kujutatakse ka jumalat. Maailmakäsitlus on religioosne, protestina materialismi vastu.
vanalinna majade ümberehitamine ja uute ehitistega asendamine, kuid seda juba oluliselt väiksamas mahus kui enne 1914. aastat, sest linna äritsentrum oli kandunud vanalinnast välja kagusse. Näiteks ehitati tol perioodil Viru tänavale kaks sinna sobimamtut kõrget funktsionalistlikku hoonet Viru 9 ja 15 (neist viimane hävis 1944). Nende asukohas olnud keskaegsed elamud lammutati. Järjest rohkem arvestati uusehitiste puhul aga ka keskaegse linnaga: mitmed hooned varustati kõrgete keskaega imiteerivate viiludega (Raekoja plats 8, Pikk 12, Rataskaevu 1) ning ümberehitustel säilitati huvitavamaid keskaegseid detaile (Vene 14, Pikk 4/6/8). Suures mahus aga Eesti Vabariigi aastail vanalinnas ehitustegevust ei toimunud. Küll aga ehitati 1930ndatel aastatel vanalinnaga kagus ja lõunas piirnevale alale 5-7-korruselised funktsionalistlikud hooned, millega seoses kasvas vanalinn seal uusasumitega kokku. 1930ndatel aastatel korrastati ka paljud linnamüüri lõigud ja tornid, näiteks
sajandist kuni Liivi sõjani. Ennekõike sobib see jaotus iseloomustama poliitilist ajalugu, alates maa vallutamisega ristisõdijate poolt (Eestlaste muistne vabadusvõitlus) ja lõppedes ristisõdijate poolt loodud riikide hävinguga. Varem nimetati entud perioodi tihti orduajaks, mis pole aga kuigi täpne, sest lisaks ordule olid maaisandateks ka piiskopid ja kuni 1346. aastani kuulus Põhja-Eesti Taanile, mistõttu seal saaks eristada ka Taani aega. Eesti keskaega tavaliselt väiksemateks alaetappideks ei jagata. · Eesti varauusaeg on periood, mida piiritletakse umbkaudu aastatega 15501800, sageli loetakse selle alguseks kas Liivi sõja algust aastal 1558 või Vana-Liivimaa lõplikku kokkuvarisemist 15611562 ning lõpuks talurahvareforme Eestis 19. sajandi alguses (eriti 1816/1819 pärisorjusest vabastamised). Et selle perioodi esimene oli poliitiliselt
kui vaimuteaduse metodoloogia. Dilthey. Mõistmine kui eksistentsiaal. Heideggeri «Olemine ja aeg» Sõna „hermeneutika“ tähendab teatavaks tegema, tõlkima, tõlgitsema.Hermeneutiline situatsioon- varem mõistetu osutub ajaloolise muutuse järel võõraks.Hermeneutika üleminekud on : 1.müüdilt logosele, 2. Vanalt testamendilt uuele, 3.renessanss, 4.reformatsioon, 5. 20. Saj.püsivate tõdede ja väärtuste kadumine. Spetsiaalhermeneutilised vaidlused ulatuvad antiiki ja keskaega ja renessanssi. • Aleksandria ja Pergamoni koolkonna vaidlus — viimased rõhutasid meelelise tõlgenduse kõrval allegoorilist. • Keskajal 4-astmeline tõlgendus: JERUUSALEMM Tähttäheline linn Allegooriline kirik Moraalne (tegutsemisjuhis) hinge päästmine Anagoogiline (ettekuulutus) Taevane riik • Reformatsioonis oluline Flacius, kes toob printsiibi , et üksikut hämarust
liberaalideks. Klassikalise liberalismi ja neoliberalismi vahele jäi aga Ameerika suur depressioon, mis usku liberalismis vähendas. Thatcher, reagan. Neoliberalism on liberalismi uus tulek, milles taaselustati vanad ideed, aga esitleti ka uusi. Neoliberalismi konseptsioon koosneb ideoloogiast, valitsemisvormist ja poliitikapaketist. *Konservatiivsed väärtused suurem riigi sekkumine, dotasioonid või muu Graubergi raamat Antiik 11-28 *Premodernsus - aeg mis hõlmab nii antiik-, kui ka keskaega (7/6 saj eKr kuni 15/16 saj pKr) Antiik (vana, muistne) - Kreeka ja Rooma vanaaeg ning selle filosoofia ja kultuur. Termin keskaeg võeti kasutusele humanistide poolt 15. sajandil, periood Lääne- Rooma riigi langusest 6 saj kuni uusaja alguseni 17. sajandil. - teadus ja tõde lähtudes premodernsest ratsionaalsusest - õiguse ja võimu küsimuste legitimeeritus lähtudes premodernsest ratsionaalsusest
sisekujunduses suurejoonelised maalingud ja mosaiigid. Eeskujuks võeti basiilika tüüpiline Rooma koosoleku ja kohtuhoone. Enamasti kolmelöövilised piklike kodadena ida-lääne suunalistena. Silmapaistvaimad olid Hagia Sophia katedraal Konstantinoopolis ja Püha Peetruse katedraal Roomas. Euroopa kujunemine keskajal Keskaja mõiste ja koht ajaloos. Üleminek antiigist keskaega oli pikk muutuste protsess: Lääne-Rooma hävimine. Germaanlaste ja slaavlaste rännete tulemusel uue ühtsuse Euroopa kujunemine. Mõiste "keskaeg" võtsid kasutusele itaalia humanistid (Giovanni Andrea 1469.a.): Sellega tähistati vanaaja ja oma kaasaja vahelist perioodi, mil midagi olulist ei toimunud (nn pime ajajärk). See 1000aastane periood pani aluse läänemaailmale nagu me seda tänapäeval tunneme.
tähelepanu lisaks avarusele ka sisekujunduses suurejoonelised maalingud ja mosaiigid. Eeskujuks võeti basiilika tüüpiline Rooma koosoleku ja kohtuhoone. Enamasti kolmelöövilised piklike kodadena ida-lääne suunalistena. Silmapaistvaimad olid Hagia Sophia katedraal Konstantinoopolis ja Püha Peetruse katedraal Roomas. Euroopa kujunemine keskajal Keskaja mõiste ja koht ajaloos. Üleminek antiigist keskaega oli pikk muutuste protsess: Lääne-Rooma hävimine. Germaanlaste ja slaavlaste rännete tulemusel uue ühtsuse Euroopa kujunemine. Mõiste "keskaeg" võtsid kasutusele itaalia humanistid (Giovanni Andrea 1469.a.): Sellega tähistati vanaaja ja oma kaasaja vahelist perioodi, mil midagi olulist ei toimunud (nn pime ajajärk). See 1000aastane periood pani aluse läänemaailmale nagu me seda tänapäeval tunneme. Keskaeg ei olnud "pime" ega "kuldne", vaid sama mitmetahuline ja vastuoluline nagu
tähelepanu – lisaks avarusele ka sisekujunduses suurejoonelised maalingud ja mosaiigid. Eeskujuks võeti basiilika – tüüpiline Rooma koosoleku ja kohtuhoone. Enamasti kolmelöövilised piklike kodadena ida-lääne suunalistena. Silmapaistvaimad olid Hagia Sophia katedraal Konstantinoopolis ja Püha Peetruse katedraal Roomas. Euroopa kujunemine keskajal Keskaja mõiste ja koht ajaloos. Üleminek antiigist keskaega oli pikk muutuste protsess: Lääne-Rooma hävimine. Germaanlaste ja slaavlaste rännete tulemusel uue ühtsuse – Euroopa kujunemine. Mõiste “keskaeg” võtsid kasutusele itaalia humanistid (Giovanni Andrea 1469.a.): Sellega tähistati vanaaja ja oma kaasaja vahelist perioodi, mil midagi olulist ei toimunud (nn pime ajajärk). See 1000aastane periood pani aluse läänemaailmale nagu me seda tänapäeval tunneme.
Keeleteaduse alused: kordamisküsimused 2016 kevadel. Eksam koosneb kolmest mõttelisest osast: 1. 2 essee-tüüpi küsimust järgneva 27 kordamisküsimuse hulgast (laiemad küsimused võivad olla pooleks jagatud). 2. 1 essee-tüüpi küsimus viie kohustusliku artikli kohta (vt allpool) (tuleb valida üks kahest küsimusest) 3. 10 terminit või nime kordamisküsimustes paksus kirjas olevate mõistete ja nimede hulgast – vastata ühe lausega. Isikute ja ajalooliste nähtuste puhul palun kirjutada ka sajand (20. sajandi puhul kas esimene või teine pool). Võimalikud on ka loomingulisemad boonusküsimused! Punasega kirjas olevad mõisted on alumised terminid. 1. India: keeleteaduse alged seoses veedadega, Panini grammatika (olemus, eripärad, tähtsus keeleteadusele); TERMIN: Pānini - india keeleteadlane (u 5.–4. saj e.m.a), esimese süstemaatilise sanskriti keele grammatika «Kaheksaosaline arutlus» (skr as´t...
edaspidi ka peatükid eugeenikast ja natsimeditsiinist) · Rassimi valdkonnad (lisaks nn mainstream rassimile veel seksism ja antisemitism) · Rassismi õppetunnid (rassismi kriitika) 35 VII. 4. LOENG (34. õ-nädal): Kirurgia areng alates 19. sajandist. Eksperimentaalmeditsiin. Kirurgia Euroopas hakkas jalgu alla saama pärast keskaega. Põhjuseid mitmeid teaduse areng, mõnede ebauskude või eelarvamuste kadu (esmaabi taasteke nt) jne. Palju räägitakse keskajaga seoses lahkamisest (anatoomiaõppest). See on siiski natuke ülepakutud teema, eriti kirurgia ajaloo kontekstis. Esiteks praktiseerisid kirurgiat toona veel nö habemeajajad, kes ülikoolis niikuinii ei olnud käinud ning sealne anatoomiaõpe kas lahkamisega või mitte ei puutunud õigupoolest neisse. Teiseks
Teatril hoone ja dramaturgia aga puudusid näitlejad. Kõrval väljakutel jne esinesid suurepärased näitlejad, profid, kellel polnud dramaturgiat ega katust pea kohal. Commedia dell'arte näitlejad polnud paiksed, erudite surnud teater. Sündisid nagu kaks eraldi kunsti. Kutseoskus on see dell'arte, professionaalne komöödia kutseoskus. 1570nendateks oli dell'arte täielikult välja arendatud, ekspordiks vajalikud omadused välja arendatud. Dell'arte tagamaad ulatuvad keskaega. Anima allegra lõbus hing pidi näitlejal karnevalis olema. Hiljem saab see commedia dell'arte põhitunnuseks. Proffessionaalsuse näitaja oli see anima allegra. Mistreoonid esitasid najaka stseeni, mida näitasid otse rahva hulgas olid ülejäänud rahvahulgast eristamatud. Nende väikeste stseenide ülesehitamine, (kahe tegelase üles ehitatud) zanni ja magnifico ehk pantalone (hiilgav, suursugune) ehk teener ja peremees. Oli nagu karnevali ideoloogia edasikandja
Keskaja konspekt Kestis u 1000 aastat. Keskaja mõiste lõid 14. sajandil humanistid. Ladina keel lihtsustub laiematesse (mitte laiadesse!) hulkadesse levimise tõttu. Keskaja ladina keel oli keskmise osa ladina keel. Keskaeg kandnud negatiivset märki, allakäiguaeg (ladina keele moondumine). Kõikidele tuli 17. sajandi periodiseering kui saksa keele õppejõud Horn ja Keller levitasid/kujundasid mõiste kasutust. Inkvisitsioon, nõiaprotsessid 17.-18.sajandil, nimetatud keskaegseteks, iganenuteks. Romantikud idealiseerisid keskaega; kangelasajastu, rüütlid, gooti kunst. Historitsism objektivsuse püüe. Tinglik periodiseering. Algus: · 313 Milano ususallivuse edikt · 375 hunnid tungivad Euroopasse, suur rahvasteränne. · 476 langes Lääne Rooma keisririigi keiser · 495-496 Clodovech sai kristlaseks · 711 araablased maabusid Hispaanias Lõpp: · 1453 türklased vallutava...
VANAVENE ARHITEKTUUR Kiievi-Venemaa vürstiriik oli tekkinud juba 9.sajandil. Piirnedes ristiusu maadega, otsustas Kiievi vürst Vladimir 988.aastal vastu võtta ristiusu ning kuulutas selle Kiievi- Venemaa riigiusuks. Bütsantsi õigeusu kasuks otsustamine kandis aga riigi ortodoksesse kultuurisfääri, mille mõju kestab tänapäevani. Ristiusu vastuvõtmisega sai alguse ka üle 700aasta kestnud vanavene kultuuri periood, mis sisuliselt tähendas Venemaa keskaega. Seda ajavahemikku võib jaotada veel järgmisteks perioodideks: 10.-11.saj. Kiievi-Venemaa: 12.- 14.saj. feodaalse killustatuse aeg ning sellele järgnenud Vene tsentraliseeritud riigi arenemine, mis kestis kuni 17.saj. lõpuni, mil Venemaa troonile tõusnud Peeter I keeras ajaloole sootuks uue lehekülje. Kiievi-Venemaa ehk Vana-Vene riik oli 11.sajandil, Vladimiri ja Jaroslav Targa valitsemisajal keskaegse Euroopa kõige suurem riik, mille piirid ulatusid Soome lahest kuni
keskajalt renessanssile, Itaalias petrarca loomingus. Petrarca matkimine paljude poolt. Väljaspool Itaaliat kõige varem Hisp-sse 15. saj teisel poolel. 16. saj I poolel luuletajad hisp-s, kes kirjutasid sonette hisp keeles ja andsid sellele täiusliku kuju, prantsusmaal sonett ka 16. saj alguspoole, Inglismaal 16. saj keskel. Saksamaal ühtki silmapaistvat sonetikirjanikku 16. saj veel ei ole, alles 17. saj alguses tulevd. 25.02.09 Renessanss tuleb jõuliselt esile pärast keskaega. Kõik need on meie väljamõeldud ternminid, mujal neid ei kasutata. Keskaegs aab üldiselt läbi kusagil 15. saj-l. Itaalias samas kõige varem, juba 14. saj-st räägitakse renessanssist. Teistes maades seda veel ei olnud. Valdavalt 15. saj lõpu, 16. saj nähtus. 17. saj-l sellest enam rääkida ei saa. Itaalias küll kolm R sajandit, siiski on It pigem erand. Samas on arvamusi, et It-s see õige R õieti oligi. Mujal oli piiratum. Kõige ulatuslikumalt teistest vast Hisp kirjanduses
juhib riiki lähtudes religioossetest põhimõtetest. Sai hoo sisse Iraani islamirevolutsiooniga aastal 1979, pärast seda on islami mõjujõud järjest kasvanud ja islamistid vahelduva eduga ka võimul olnud. Näiteks Saudi Araabia, mille põhiseaduseks on koraan, ja Araabia poolsaare riigid, Iraan. Saudi Araabia küll distantseerib end islamifundamentalismist, kuid riik on ise ülikonservatiivne. USA kukutatud Talibani reziim Afganistanis viis riigi tagasi keskaega. Siia võiks liigitada ka Saddami Iraagi (kuni 2003 võim ühel isikul), kuid see islamiriik ei olnud fundamentalistlik, vaid 9 ilmalik diktatuur. Hõimliku diktatuuriga on tegu juhul, kui poliitiline partei, mis esindab teatud etnilise grupi (see ei tarvitse olla riigis enamuses) huve, monopoliseerib võimu. See on omane eeskätt Aafrika riikidele, mille riigipiirid kajastavad kolonistide poolt määratud administratiivseid piire, mitte aga hõimude ja rahvusgruppide paiknemist.
Õppeasutuse ja osakonna nimetus Ees ja perekonnanimi Giuseppe Verdi (10. X 1813 27. I 1901) referaat 28.04.2001 2 Esimesed leiud ja kaotused 1813. aasta sügisel tuli Parmalähedasse Busseto linnakesse kõrtsmik ja poepidaja Carlo Verdi, et oma tillukest 10. oktoobril ilmavalgust näinud poega Giuseppe Fortunato Francesco nime all sünniregistrisse sisse kanda. Kuna Itaalia oli tollal Napoleoni keisririigi ülemvalitsuse all, tehti vajalikud märkmed prantsuse keeles ning nii Busseto kui ka Le Roncole külakiriku ülestähendustes seisab Giuseppe asemel võõrapärane Joseph. Tulevase helilooja sünnikoht Le Roncole kujutas endast üheainsa tänava ja kahesaja elanikuga väikest küla, mille asukad põllunduse, siidiusside aretamise ja veinivalmistamisega ülalpidamist teenisid. Lombardia vana linna Busseto vahetu naabrus tõi siia kaugemalt pärinevaid käsitöölisi ja haritlasigi, kellest pal...
Kunstiajaloo eksami kordamisküsimused 1. Kunsti liigid. Kirjeldus. Näited. · Arhitektuur alates kiviajast on inimene midagi ehitanud, eriti silmapaistvad on olnud usuga seotud ehitised. Arhitektuur jagatakse skalaarseks (pühaks) ja profaanseks (ilmalikuks). Jumalate austamiseks püstitatud ehitisi nimetatakse kirikuteks (kristlastel), moseedeks (moslemitel) ja templiteks (kõigil muudel religioonidel). Skalaarehitised on veel kabelid ja kloostrid. Profaanarhitektuuri olulise osa moodustavad sõjalised ehitised linnused, kindlustused. Suurt kunstilist tähendust on nähtud valitsejate lossides, raekodades. 20. saj hakati olulist kunstipära nägema ka tavalistes elamutes ja tööstusehitistes. Kunstiline tähtsus on olnud erinevate hoonete omavahel või loodusega kokkuso...
1 (L1)FILOSOOFIA MÕISTEST f...loj (filos) armastusväärne, armas, kallis f...lî (fil) armastus, püüdlemine millegi poole filÒthj (filotes) armastus sof...a (sofia) tarkus; sofÒj (sofos) tark, asjatundja oma ala meister; filolog...a (filologia) arutlemisarmastus; filopon...a (filoponia) tööarmastus; filosof...a (filosofia) tarkusearmastus, püüdlemine tarkuse poole Filosoofia ei ole mõte mingist objektist või asjast, vaid teatud mõttekäikude analüüs, mõte mingist mõttest. Filosoofia peab analüüsima mõtteid ja väiteid, aitama ära tundma ja lahendama ka pseudoprobleeme. Gilbert Ryle (1900-1976): Oxfordi ülikooli tuleb külaline, soovib ülikooli hoonet näha, seda ka talle näidatakse, peaaegu 40 hoonet. Seepeale küsis too: "Milline neist on ülikool?" Filosoof peab märkama lisaeeldusi, mis tunduvad iseenesestmõistetavad, kuid tulenevad konteksti tundmisest, mitte aga väidetest enesest. David Hume (1711-1776): Kui John on Georgile...
nende käest ära. Venelased soovisid baltikumi saksalaste ikkest vabastada, et endale allutada. Oskar Looritsa näitel soome-ugriline maailmatajumine on sedavõrd teist moodi, et soome-ugrilased ei soovigi riiki. Looritsa lähtekohaks oli see, et Ants Kruus oli temale väga antipaatne. 1990. aastatest alates on suurel hulgal eesti medievistika alles sündinud. Nt Enn Tarvel, Jüri Kivimäe. Mitte kunagi varem ei Liivimaa keskaega rahvusvaheliselt nii palju uuritud. Seotud Suure ristisõdade uurimise lainega, hakati tähelepanu uurima ristisõdadele Põhja-Euroopas. Friedrich Bunge 1802-1897 - õigusajaloolane, kelle jäävaks panuseks see, et algatas massilise keskaja Liivimaa ajaloo kogumise ja publitseerimise. Karl Schirren 1826-1910 - tuntud tema ja Samaarini vaidluse tõttu. Avaldas Saksamaal vastuse härra Samaarinile raamatu näol
Esteetika seotud teatriga, 1767 võttis osa Hamburgi rahvusteatri loomisest, prantsuse mõjude vastu. Võitluses klassitsimis vastu võib näha ka võitlust feodaalse korra vastu. Õukond ei ole koht, kus luuletaja võiks tundma õppida loodust. Johann Joachim Winckelmann (1717-1768) ,,Antiikkunsti ajalugu", võitleb saksa kultuuri eest, võimas humanitaar. Christopher Martin Wieland, mahukas autor, kritiseerib Kreeka kunsti, kirjutas terve rea armastus ja seiklusromaane, kujutab keskaega, mitte antiiki, samuti on muinasmaailm oluline, teosed on moraaliga, tõlkija. Friedrich Gottlieb Klopstock (1724-1803) Skandinaavias oluline, mõjutanud ka Eesti luuletamist. Eesmärk luua suur eetiline suurteos Jeesus Kristusest, religioosne eepos ,,Messiad", pikemaajaline projekt (1748-1773), eeskujuks Milton (,,Paradise Lost") nt mingil määral (sarnasus väline). Pietism saksa kultuuris on väga levinud, sajandi teisel poolel väga sentimentaalne, nõretav
Eesti Keskaeg 1. Eesti keskaja mõiste ja koht Eesti ajaloos: Mõiste kasutuselevõtt- Mõistet "keskaeg" kohtame kirjasõnas juba alates 14. sajandist, kuid ajaloolise perioodi nimetusena kinnistus see 17. sajandil. Nimetus "Eesti" ulatub ajas kaugemale, Tacituse (u. 55-120) "Germanias" mainitud aestide hõimu, kuid allikas ei viidanud eestlaste praegusele asualale. "Eesti" nime järjepidev traditsioon sai alguse muinaspõhjala Eistland'ist ja eistr'idest ning jõudis sealt 11.-12. sajandil ladina kirjasõnasse. 13. saj hakati "Eestimaaks" kutsuma Taani kuninga valduseid Põhja-Eestis. Sünkroonsus Lääne-Euroopa keskajaga- Eesti keskaeg (1200-1550) pole sünkroonis Euroopa keskajaga (500-1492). 20. sajandi viimastest kümnenditest on eelistatud rääkida euroopa eksapnsioonist ja läänemere piirkonna euroopastumisest. Katoliiklik Euroopa kujunes välja 11.-13. sajandil jõulise ekspansiooni, kolonisatsiooni ja kult...
Usk Et inimkond on elanud kaugelt suurema aja oma eksistentsist väga aeglaselt muutuvas maailmas, on loomislegendid (suured religioonid) valdavalt lähtunud loodu täiuslikkusest - Jumal on kõikvõimas ja täiuslik - seega peab olema ka loodu täiuslik. Ja kuigi antiikkreeka mõte oli palju rikkam, kui niisugune must-valge stsenaarium, läks keskaega ja kristlusesse üle siiski eelkõige Platoni Absoluutse Idee kontseptsioon. Sellest tulenevalt: idee ebatäiuslikust loodusest, mis on pidavas muutuses ja kohanemises muutuva ümbruskonnaga ei saanudki olla elujõuline. Täiuslikkuse ja muutumatuse samastamine ei ole ju tegelikult sugugi imperatiivne: täiuslikkust võib samahästi interpreteerida võimena muutuda. Kuid on ilmne, et ideed muutuvast loodusest hakkasid elujõudu koguma alles 18 sajandi teisel poolel.
Tänapäeval mõistetakse, et kuigi tema tegevuses võib näha ka omakasupüüdlikke ajendeid, ei jäänud tal muid valikuid. Orduriik polnud jätkusuutlik, mingi uus peremees oli tarvis leida. Teine üsna äärmuslik seisukoht pääses maksvusele 1920-1930aa Läti rahvuslikus historiograafias – Kuramaa hertsogiriigis hakati nägema peaaegu mingisugust lätlaste riiki, taheti Läti riigi ajalugu viia tagasi peaaegu keskaega. Jakob – temas nähti peaaegu mingit Läti vanemate õigusjärgluse pärijat, puudi sedamoodi asjale läheneda. Lätlaste riik ei olnud Kuramaa hertsogiriik kindlasti mitte. NL historiograafias traditsiooniliselt läheneti kõigele klassivõitluse printsiibist ja üritati igati maha materdada – õelad hertsogid, kes tallasid talurahva õigused jalge alla. Halvad ja koledad Kuramaa hertsogid, E Bironi isik võimendus NL-ajal veelgi, varem juba negatiivne suhtumine.
vesi, ja nende lõputu variatsioon värvides, vormides, tekstuuris ja lõhnades. Inimene tegi kõigest sellest oma valiku; vormis, lõikas ja organiseeris need kunstiteoseks. Kuid loodus polnud mitte ainult tooraine, looduses valitsesid ka omad seadused. Seal peegeldus kosmiline kord ja jumalik harmoonia. Renessansi kunst, arhitektuur ja aiakunst taotleb samuti harmooniat. Aiakunsti ülesandeks on väljendada looduse varjatud seaduspärasusi. Kui keskaega iseloomustati väikestviisi kasvava arenguga, siis renessansi teadlased ja kunstnikud tegid arengus edasi juba suuri hüppeid. Tänu oskustele visualiseerida ja artikuleerida (= liigendada) arhitektuuriruumi matemaatilise täpsusega ja ka tasapinnaliselt, toodi fookusesse representatiivkunst, mis varem toetus intuitiivselt tajutavale maailmale. Rooma kirik, mis ulatub esile nii religioosse kui ilmaliku
ka otse Jumalalt saadud. Kuninga võim ei tule läbi kiriku ning seega kuningas vastutab vaid Jumala ees. Aquino Thomas (1225-1274) Aquino Thomase suureks eeskujuks on Aristoteles: · idee, et mõistus on võti loomuliku maailma mõistmiseks · ka materjali esitus, teemade ring, teema esitamistehnika, mõisted, kontseptsioonid. Aristotelese linnriigi mõisted (piisav iseeneses) tulid tänu Thomasele keskaega. · uskumus, et ühiskond kasvab inimese loomupärastest impulssidest, selline ühiskond loob kõik, mida täiustatud inimloomus vajab. Aristotelesega aga ei sobinud kokku religioosne institutsioon (kirik), vaimu heaolu väljaspool ihu, hinge saatus peale maist elu, tõde muudest allikatest peale mõistuse. Ka ei vajanud riik tema arvates usulist legitiimsust. Aquino Thomas aga ületab need vastuolud. Elulugu
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
