Üritati vallutada ka Konstantinoopolit. Hiigelriigi pealinnaks sai Damaskus, aga hiljem rajati uue pealinnana Bagdad. Riigi ja ühiskonna korraldus kalifaadi ajal Bagdadi kalifaat oli piiramatu valitsejavõimuga riik. Võeti omaks araabia keel. 10. LÄÄNE-EUROOPA VARAKESKAJAL. ÜLEVAADE AJALOOST. Frangi riik V-VII sajandil V sajand - Kuningas Chlodovechi juhtimisel tungisid frangid Galliasse ja tõrjusid läänegoodid sealt Hispaaniasse. Chlodovech lasi end koos kaaskonnaga ristida ning sundis ristiusku oma rahvale peale. VI ja VII sajandil Frangi riigi ühtsus kadus. Chlodovechi pojad hakkasid riiki jagama, millega kaasnesid kodusõjad. Riigis kujunesid üksteisest sõltumatud suured piirkonnad, kus võim kuulus majordoomustele. Paavstid ja langobardid Itaalias VI-VII sajandil 560. aastal vallutas Itaalia uus germaani hõim – langobardid. Nende sissetung kiirendas tsivilisatsiooni langust Itaalias. Paavstidest said VII sajandi alguseks Rooma linna ja
c) 9.saj lõpul kujunenud Vana-Vene (e Kiievi-Vene) riik suhtles tihedalt õigeuskliku Bütsantsiga: kaubanduslikud kontaktid ja ühised vaenlased Musta mere stepialadel elavate rändrahvaste näol lähendasid neid ka usuküsimustes. Bütsantsi riik nägi õigeusu levitamises Vene aladele võimalust tugevdada oma mõju Vana-Vene riigi üle. Kiievi suurvürst Vladimir Püha (valitsemisaeg 980 1015) lasi ennast 988.a koos kaaskonnaga ristida ja kehtestas seejärel õigeusu kogu oma riigis. 2. Balti ristisõda a) 12. 13.saj olid Läänemere idakalda hõimude valduses olevad alad jäänud ainsaks paganlikuks piirkonnaks Põhja- ja Ida Euroopas. b) Paavst Innocentius III ajal (1198 1216), kelle valitsusaeg tähistas keskaegse paavstivõimu kõrghetke, kuulutati IV ristisõja (1202 1204) kõrval välja ristisõda ka Läänemere idaranniku paganate vastu:
Feodaalsuhete kujunemise põhjusteks võib arvata uut laadi sõjavärorganisatsiooni tekkimist ning vajadust luua stabiiline võimusüsteem. Kuninga otsestest vasallidest moodustus suurfeodaalide kiht, nendeks olid hertsogid, parunid, krahvid ning markiid. Neile läänistati hiigelsuuri maa-alasid, mida nad läänistasid edasi väiksematele vasallidele. Väikevasallid aga kogusid oma läänist talupoegadelt ,akse ning teenisid väes isiklike ralvade, ratsu ja kaaskonnaga suurfeodaali juhtimise all. Nii kujuneski välja feodaalne hierarhia, mille tipuks oli kuningas ning aluseks väikevasallid. Nii saigi kehtivaks põhimõte, et "minu vasalli vasall et ole minu vasall". Frankide põhialadel kujunenud feodaalsuhted kandusid koos Karl Suure vallutustega mujalegi Euroopasse - praegusele Saksamaale ning Põhja ja Kesk Itaaliasse. Hiljem levisid need Inglismaalne ning Lõuna Itaaliasse, samuti ka Hispaaniasse
Keskaegne Eesti Keskaegne sakraalarhitektuur Eestis 1) Millal ja milliste ajaloosündmustega seoses liitus Eesti Lääne- Euroopa kultuuriringiga? 13. sajandil, Muistse vabadusvõitlusega 2) Milline oli esimene Lääne-Euroopa arhitektuuristiil Eestis? Romaani stiil. 3) Milline oli põhiline Eestis kasutatud kunstistiil keskajal? Gootika. 4) Kelle vahel oli Eesti jaotatud Jüriöö ülestõusust Liivi sõjani? Nimeta nende toimumiseaeg? Saare-Lääne piiskopi, Tartu piiskopi ja Liivi ordu vahel. Jüriöö ülestõus 23. aprillil 1343. aastal, Liivi sõda 1558-1583. 5) Miks arenes väikeses Eestis välja mitu kirikuehituse koolkonda? Poliitiline killustatus soodustas mitme koolkonna ja kohaliku stiili tekkimist. Üheks põhjuseks oli ka ehitusmaterjal – Põhja-Eestis ja Saaremaal hall paekivi, Lõuna-Eestis punane tellis ja põllukivi. 6) Millised ehitustehnilised uuendused jõudsid nüüd Eestisse Lääne- Euroopast? Kelle kätega ehitati k...
avalikustajaks. Vinitius hakkab mõistma oma endise elu tühisust, ning järjest rohkem hindama kristlaste eluviisi. Pärast Lygia leidmist, pidi ta siiski olema ettevaatlik ja elama paguluses, sest Nero naine Poppea Sabina (ajalooline isik) oli oma lapse surma tema süüks ajanud, kinnitades, et Lygia oli talle nõiduse peale pannud. Hiljem suudab Petronius keisri seda meelt ajada, et Lygia on süütu ja ta lubab Vinitiusel ja Lygial abielluda. Raamatu vältel käib Nero mitmeid kordi oma kaaskonnaga reisidel, millest viimasele võttis ta kogu Rooma ülemkihi, sealhulgas Vinitiuse, kaasa. Selle reisi ajal oli Tigellinus (ajalooline isik), Nero lähikondlane ja prefekt, keisri soovil pannud tule otsa Rooma linnale. Kogu raamatu vältel Nero vihjab oma luules ja mõtisklustes, et ta sooviks näha tules linna, et sellest siis luuletada. Vinitius läheb tagasi Rooma, Lygiat leidma, ent leiab enda eest suure tulekahju ja kannatavad inimesed. Oma armastatut otsides ta lämbub Rooma
poolsaarele. Esimesed jäljed maajadest on pärit 3. aastatuhandest keskel eKr. Siis olid nad juba põlluharijad, kuid kõrgkultuur tekkis neil palju hiljem, ajavahemikus 300-900. a. pKr. Siis ehitati Kesk-Ameerika selvasse (vihmametsa) linnu, kus kõrgusid võimsad kivist astmikpüramiidid ja laiusid ruumikad valitsejapaleed. linnad olid jumalateenimise- ja valitsemiskeskused. Seal elasid ainult preestrid ja valitseja oma kaaskonnaga. Ühtset riiki maajadel ei tekkinud, vaid ainult linnriigid, mis hõlmasid pealinna ja seda ümbritsevad külad. Linnriigi eesotsas seisis valitseja ,,tõeline mees". ,,Tõelise mehe" tundis ära juba tema välimusest. Peas kandis ta uhket krooni, haruldaste lindude sulgedest valmistatud peaehet, seljas samasugust sulgedest keepi, jalas värvilisi sandaale. Tema nagu ehtis keeruline tätoveering, hambad olid lihvitud ja kaunistatud
täielikult. Prefekti ametikohal oleval Tigellinusel oli Nerole halb mõju õhutas Nerot vägivallale ja madalate ihade rahuldamisele Taastati riigireeturite üle kohtumõistmine Kohtuprotsessid keisri solvamise pärast eesmärgiks süüdistavate vara konfiskeerimine Nero teod Elu koosnes peamiselt spordist, muusikast, orgiatest ja mõrvadest. Ajaviiteks oli öösiti maskiga linnas ringi käia ja oma kaaskonnaga inimesi terroriseerida või isegi rünnata. 62. aastal lahutas Octaviast ja lasi ta mõrvata, sest viimane seisis ees Nero ja Poppaea Sabina abielul. 65. aastal peksis Nero Poppaea surnuks, sest viimane hakkas Neroga hiliste kojutulekute pärast pahandama. Nero teod 64. aastal esines Napolis suurel laval näitlejana. Teater hävines peagi maavärina tagajärjel. Aasta hiljem esines Roomas senat oli raevus, kuid ei julgenud midagi teha
üle võrra ja oma vajadusel kohandada. Hakati ka uusi kloostreid rajama. Nende reeglite järgijaid hakati kutsuma benediktlasteks. 9.Kes olid misjonärid? Misjonärid olid ristiusu levitajad paganate seas. Misjonärid olid enamasti mungad, kes asusid elama paganate hulka ja püüdsid neid veenmisega ristiusku pöörata. 10.Iseloomusta Karl uure keisririiki. KarlSuure ajal valitses Frangi riigis rahu ja kord. Keiser reisis oma kaaskonnaga pidevalt mööda maad ja korrladas riigiasju. Kord aastas toimusid suured sõjaväe ülevaated, kuhu kogunesid nii ülikud kui ka lihtsõdurid kogu riigist. Seal oli valitsejal võimalik alamatega nõu pidada. Karl Suur kutsus oma teenistusse kõige tuntumad õpetlased kogu lääne Euroopast ja muutis oma õukonna tõeliseks kultuurikeskuseks.Ühasi soosis Karl kloostrite rajamist ja õpetatud munkade tööd nii kristlike kirjameeste kui kavanaaja autorite teoste uurimisel ja ümberkirjutamisel
Tallinna Arte Gümnaasium Venemaa 1917. aasta revolutsioon Referaat Daniil Kustov Tallinn 2016 Sisukord 1)Sissejuhatus lk-3 2)Veebruarirevolutsioon lk-4 3) Oktoobrirevolutsioon lk-5 4)Tagajäried lk-6 5)Kokkuvõtte lk-7 6)Lisad lk-8 Sissehjuhatus Esimesena toimus 1917. aasta märtsis (vana kalendri järgi veebruaris) Veebruarirevolutsioon, mille tulemusena loobus troonist keiser Nikolai II ja moodustus Venemaa Vabariik, mida asus juhtima Ajutine Valitsus eesotsas vürst Lvoviga. Novembris (vkj oktoobris) toimus aga Oktoobrirevolutsioon, millega bolsevikud kukutasid Ajutise Valitsuse ja alguse sai Venemaa Nõukogude Vabariik, millest kujunes hiljem Nõukogude Liit. Veebruarirevolutsioon Veebruarirevolutsioon algas pealinnast Petrogradist sotsiaalsete probleemide...
Tulevane ja viimane Prantsusmaa kuninganna Marie-Antoinette, sündinud Saksa-Rooma keisri Franz I ja Maria-Theresia üheteistkümnenda tütrena, oli kõigest 14-aastane, kui ta pandi mehele kuningas Louis XV pojapojale, Louis XVI-le. See abielu oli viimaseks lootuseks tugevdada liitu Bourbonide ja Habsburgide suguvõsa vahel. Marie-Antoinette, hüüdnimega Toinette, oli iseloomult rõõmsameelne ja energiline, kuid laisk ja kohustustest eemale põiklev noor neiu, kes, nagu iga teinegi kasvav laps, armastas oma lapsepõlve veeta mängides ja lõbutsedes. Lähenev lahkumine Austriast nõudis aga ettevalmistust tulevaseks uueks eluks. Maria Theresia kandis hoolt selle eest, et tema Toinette saaks õpetust ajaloo ning prantsuse keele vallas, kuid noort neidu see kohe kuidagi ei huvitanud. Oma tütre lahkumine osutus Maria Theresiale raskeks. Vaatamata sellele, et kahe riigi suhted näisid hakkavat paranema, tundis Austria keisrinna ometigi muret Toinette edas...
Keskaeg ja feodaalkord Keskaja mõiste Mõiste „keskaeg“ võttis 1469. aastal kasutusele Giovanni Andrea, paavst Paulus II raamatukoguhoidja. Itaalia humanistid, kelle hulka Andrea kuulus, soovisid selle terminiga vastandada „vahepealseid“ keskaja inimesi 15. sajandi „uutele“ kaasaegsetele. Humanistide tõlgenduse kohaselt polnudki tegemist mitte niivõrd kesk- kui vaheajaga, kahte maailmaajaloolist ajastut eraldava pausida, mille vältel ei sündinud midagi olulist. See hinnang erines oluliselt keskaja inimeste endi veendumusest, mille järgi ei kujutanud nende kaasaeg endast mitte kesk-, vaid lõppaega, viimsepäevakohtule eelnevat viimset ajastut. Keskaja piirid Esmalt võib keskaja eristada varakeskaega. Sel ajal pandi Euroopas alus seisuslikule korraldusele. Kõik inimesed olid jaotatud kolme seisusesse ehk inimeste rühma. Tulenevalt seisusest oli neil ühesugune ühiskondlik- juriid...
Kalevala sisu 1.2. Runo Ilmaneitsi laskub merre, kus ta tuule ja vee poolt rasedaks tehtuna saab vee emaks. Part teeb pesa ja muneb veeema põlvele. Munad veerevad pesast, purunevad ja tükkidest saab maa. Väinämöinen sünnib veeemast. Sampsa Pellervoinen külvab puid. Üks nendest kasvab nii suureks, et tema oksad takistavad kuu ja päikese paistmist. Väike mees tõuseb merest ja raiub tamme. Kuu ja päike pääsevad jälle paistma. 3.4. Runo Joukohainen läheb teda oma tarkusega võitma, kuid kaotab. Väinämöinen laulab Joukohaise sohu. Viimases hingehädas lubab ta oma õe Aino Väinämoisele naiseks.Aino uputab enda. 5.7. Runo Väinämöinen läheb Joukohaise õde merest püüdma ja saab ta tundmatuks kalaks muutununa õnge otsa, kuid kala lipsab käest merre. Ta läheb kosima Põhjala neidu. Kättemaksuhimuline Joukohainen tabab noolega Väinämöise hobust. Väinämöinen kukub vette. Kotkas näeb teda ja kannab ta Põhjala randa, kust Põhjala emand...
"Meistri ja Margarita" loomisel on B-le olnud suureks inspiratsiooniallikaks J.W.Goethe "Faust". See avardas romaani mõttemaailma, lubas Moskva- peatükkide taga märgata sügavamat, nn faustilikku igavese olemise küsimust. B. kujutas elu 1930.aastate Moskvas paroodiana, milles on allteksti ja varjatud sümboleid. Loodud pilt on irratsionaalne ja seetõttu pole mingi üllatus, et Moskvasse saabub saatan (Woland) oma kaaskonnaga. Nagu Goethe, nii kasitab ka B. oma teoses kolmeosalist kosmoloogilist struktuuri: igavikuline, maapealne elu ja allilm (põrgu). B-l on viimane paigutatud Moskvasse. Igavene võitlus hea ja kurja, loomise ja hävitamise, korra ja kaose vahel (puhastustuli) lõpeb B. romaanis tegelaste põgenemisega Moskvast teise, kõrgemasse maailma. B. tegelased püüavad Wolandile tõestada, et jumalat pole olemas. B. Margarita on tugev, ennastsalgav naine, kes suudab oma armastuse ja armastatu
Kr. geograaf. olud,nende mõju tsivilisatsioonile.Mägine-mäed ei võimaldanud luua ühtset riiki, suhtlemine oli raskendatud. Meri-kaubavahetus kr. siseselt ja naabermaadega, see piirkond koloniseeriti, kolooniad toitsid kreekat.Ajalooperioodid(1-ÜK iseloomulikud jooned;2-tähtsamad sündmused;3-kultuurisaavutused)Kreeta- Mükeene per.(2000-1100 eKr) 1)*Ühiskonda juhtis sõjapealik koos sõjalise kaaskonnaga.*Lossid olid sõja-,kultus-,võimukeskused.*Kujunes kiri.2)*Knossose vallutamine ahhailaste poolt.3)*labürinditaolised lossid. Tume ajajärk(1100- 800eKr)1)*tuntud kui Homerose ajajärk*rahvaarv langes,kiri unustati*kr.langes tsivilisat. eelsele tasemele2)*osa kreeklasi rändas üle Egeuse mere Väike-Aasia rannikule.3)Relvi ja tööriistu hakati valm. rauast. Tsivilisatsiooni uus tõus(8-6 saj eKr) 1)Aristrokraatia esiletõus*tihe välissuhtlus idamaadega*mägine maa, mis põhjustas väljarände*tekkima hakkasid linnriigid(sparta)2)Kr alfabee...
Pilet 11 1.Vana-Vene riigi teke ja ristiusu vastuvõtmine(988)- Vene riigi teke-tekkis jõgede äärde(Dnepri ja Volga), kutsuti varjaagid valitsema, ei saanud ise hakkama, Rjurik tuli, sai võimule Novgorodi linnas, Oleg vallutas Kiievi ja pani aluse Vana-Vene riigile(882). Ristiusustamine-slaavlased olid paganad, Kiievi vürstid nägid võimalust tihedamateks sidemeteks Konstantinoopoliga(ühised huvid ja sõjaliidud) ja vürst Vladimir lasi koos kaaskonnaga ennast ristida, kehtestas ristiusu riigis. 2.Vaimulikud rüütliordud(Johhaniitide ordu, Templiordu, Saksa ordu)- Johhaniitide ordud- asutati 1070 Jeruusalemmas(ül. Palverändurite toitmine ja haigete ravimine), 6000 meest Templiordu-asutati 1118 Jeruusalemmas(enim kardetud muhameedlaste seas, rikkad, keskus Prantsusmaal), 6000 meest Saksa ordu-leedukate, poolakate ristimine(asutati 1128) Pilet 12 1
IKOON-pühapilt Kuidas ja kuhu tekkisid esimesed Vana-Vene linnad? V:Esimesed linnad tekkisid suurtemate jõgede äärde 9 saj. Millise sündmusega seostatakse Vana-Vene riigi loomist? V:Riiigis ei suudetud otsustada et kes on valitseja, sepärast kutsuti valitseja võõrsilt.862 saabus Vana-Vene riiki viikingipealik Rjurik. Kuidas Kiievi vürstid valitsesid? V: Vürstidel oli tugev kaaskond druziina. Koos sellega tehti sõjakäike vanlaste vastu. Novembris alustasid vürstid oma kaaskonnaga rongkäiku lõp.selle aprillis.Hoolitsesid ka riigi jugeoleku eest. Miks valisid venelased eesotsas vürst Vladimiriga oma usuks Bütsantsi õigeusu? V:sest et islami ja juudi usk ei sobinud teatud söögi ja joogi keeldude tõttu. Kuidas on tartu ajalugu seotud jeroslav targaga? V:Jeroslav rajas sinna oma kantsi-Jurjev Kui vana on Vene riik praegu ja kui kaua on see olnd õigeusklik maa? V:Vene riik on 1148 a. vana ja õigeusklik maa on olnud 1022 a. VARJAAGID-skandinaavlaste(viikingite nim
läänemeresoomlaste ja balti hõimude poolt. (lk 52) 8. VanaVene riigi tekkimine VanaVene tähtsaima ajalooallika ,,Jutustus möödunud aegadest'' järgi polevat põhjapoolsed rahvad, sealhulgas idaslaavlased, oma maa valitsemisega ise hakkama saanud. Hõim sõdis hõimuga ja vürst vürstiga. Niisiis lepiti kokku, et kutsutakse valitsejad võõtsilt. 862. aastal saabunudki kohale viikingipealik Rjurik koos vendade ja kaaskonnaga. Ta asus elama Novgorodi. Kui Rjurik suri, sai Novgorodis vürstiks ta lähikondlane Oleg. 882. aastal vallutas Oleg Kiievi, kuna ta soovis valitseda kogu teed ,,varjaagide juurest kreeklasteni''. Vallutanud tähtsa kaubalinna, kuulutas ta end suurvürstiks. 882. aastat peetaksegi VanaVene ehk KiieviVene riigi asustamisaastaks (lk 53) 9. Venemaa ristiusustamine Venemaa üks tähtsamaid ajalooallikaid räägib, et 988. aastal lõi Kiievi kohal särama ,,Kristluse usu valgus''
kirikukomisjoni kontrollkäik tema alluvuses olevasse kirikupiirkonda või asutusse, et saada ülevaadet usuelust ja vaimulike tegevusest. Eremiit jumala teenimiseks tsivilisatsioonist eemale, sageli kõrbesse, tõmbunud inimene. 1) Tekkis 5.saj pärast Lääne Rooma riigi lagunemist, kui germaani hõimurühm frangid vallutasid kuningas Chlodovechi juhtimisel enamiku Galliast. 495.a lasi ta end kaaskonnaga ristida, sellega sunniti ka rahvas ristiusku. Karl Martell suurendas majordoomuse võimutäiust. Tema ajal tungisid Hispaaniast tungisid riiki araablased, kuid nad tõrjuti tagasi 732.a Poitiers lahingus. Järeltulevad põlved panid Karlile nimeks Haamer, sest ta oli suutnud muhameedlased purustada. Pippin Lühike valitseja sidemete teke paavstiga. Tihenesid Frangi valitseja sidemed paavstiga tema käeall. Pippin pani aluse 756
Kõige paremini peegeldavad seda hauakambrite seinu kaunistavad reljeefid ja joonistused. Tõsi küll, sõna ,,kaunistama" vaevalt sobib kunsti kohta, mida pidi nägema vaid surnu hing. Need joonistused, reljeefid ja skulptuurid ei olnud tegelikult mõeldud kunsti nautimiseks. Nende ülesanne oli ,,elus hoida". Seal kauges ja sünges minevikus oli kombeks üliku surmapuhul saata koos temaga teise ilma ka ta teenrid ja orjad, kes ohverdati, et ülik saaks oma elu teispoolsuses alustada piisava kaaskonnaga. Hiljem hakati seda kommet kas liiga julmaks või siis liiga kulukaks pidama ja appi võeti kunst. Teenrite asemel anti valitsejatele kaasa nende kujutised. Egiptuse hauakambritest leitud joonistuste ja kujude otstarve oli varustada teise ilma siirduv hing abilistega. Selline uskumus oli omane paljudele varajastele kultuuridele. Nn. Külavanem. Kairo Egiptuse muuseum Egiptuse skulptuuris on väga kauneid, lihtsaid kuid ülevalt mõjuvaid teoseid,
rahuldunud üksnes Elba saare valitsemisega. 9. Miks sai võimalikuks Napoleoni 100 päeva? Kui armees süvenes rahulolematus Bourbonide valitsemisega nägi Napoleon selles enda jaoks uut võimalust ning saladuskatte all lahkus ta koos oma lähikondlastega ja sõduritega Elba saarelt ja maabus 1815.märtsi algul Prantsuse rannikul. 20.märtsil saabus Napoleon Pariisi, kust päev varem oli kuningas Louis XVIII koos oma kaaskonnaga pagenud. Napoleon tegi Euroopa riikidele ettepaneku sõlmida uus rahu, kuid sellega ei nõustutud ning see tähendas uut sõda. Inglismaa, Preisimaa, Austria ja Venemaa unustasid omavahelised vastuolud ning sõlmiti uus, seitsmes Prantsusmaa-vastane koalitsioon, millega liitusid ka teised Euroopa riigid. 1815.aasta juunis Brüsseli lähistel toimunud Waterloo lahingus purustasid liitlased Napoleoni väed. Napoleon oli võimul olnud 100
Baluster fiaal mansard Ristlillik ristvõlv palmett vööndkaar Voluut joonia samba kapiteel sarkofaag e kirst siir e kiri Lodza roosaken konsool e kaunistus silindervõlv Ülesanne 1.mõisted tunda ära pildi järgi.See mis ülal. Ülesanne 2.Mõisted, vajadusel kokku viia pildiga. Fresko (itaalia keeles a fresco, al fresco, affresco sõnast fresco 'värske') on seinamaaliliik ja tehnika. Tegu on arhitektuuriga seonduv monumentaalmaaliga. Ikoon on märk, mille puhul esitis ja objekt on seotud sarnasussuhte kaudu. Külm koloriit tekib siis kui valime kõikide värvide külmad toonid. Punane ja roheline asuvad värvide neutraalsuse piiril ja kuuluvad seetõttu vastavalt olukorrale kas soojade või külmade värvide hulka. Koloriit värving, kunstis süsteemipärane värvikäsitlus,värvitoonistik. Kollaaz on kunstiv...
Selliseks tasuks oli maa, ainus jõukuse allikas naturaalmajanduse tingimustes. Maa andis rüütel talupoegadele, kes pidid selle eest maavaldajale makse maksma ja koormisi tegema . Vastutasuks kaitses rüütel oma talupoegi vaenlaste kallaletungide eest. Seega, valitsejad jagasid rüütlitele maad selleks, et need saaksid muretseda endale sõjavarustuse ja kaaskonna. Selle eest olid rüütlid kohustatud valitseja kutsel oma relvade ja kaaskonnaga sõjaretkele tulema. Lääne-Euroopa feodaalses hierarhias maksis põhimõte: "Minu vasalli vasall ei ole minu vasall", mis tähendas, et kuningas võis esitada nõudmisi oma vasallidele, so hertsogitele ja krahvidele, kuid ei tohtinud esitada nõudmisi nende vasallidele, so parunitele ja rüütlitele. Vasall peab andma senjöörile: Sõjalist abi, Rahalist abi, Nõu Senjöör peab andma vasallile:
saj. eKr, pärast Kreeta vallutamist. Ahhailased võtsid minose kultuuri üle, kuid kohandasid seda oma loomusele vastavalt, nii et kujunes ikkagi selge eripäraga uus kultuur. Kreetalaste kirja kohandasid ahhailased oma vajadustele loodi lineaarkiri B , mis on tänapäevaks desifreeritud. Kirja kasutati vaid majapidamisaruannetes ja seepärast ei aita see mõista nende ühiskonnakorraldust. Ilmselt juhtis ühiskonda sõjapealik koos kaaskonnaga. Tõenäoliselt olid lossid (ka seda kultuuri iseloomustavad labürinditaolised lossid, kuid erinevalt Kreeta kultuurist on need ümbritsetud kükloopiliste müüridega) sõltumatute, omavahel sõjajalal olevate riikide keskusteks. Mükene kultuur oli Kreeta omast mõneti madalamal tasemel, puudusid viimasele omased mugavus ja luksus tolle aja mõistes. Umbes 1100 eKr tungisid Balkanile doorlased ja ka Mükeene kultuur hävitati.
· 793. a- normannid(viikingid) rüüstasid Lindisfarne'i kloostrit Inglismaal, sellega algasid normannide röövretked Lääne-Euroopas. · 800. a- paavst kroonis frankide kuninga Karl Suure Roomas keisriks 1.Lääne-Euroopa varakeskajal. Ülevaade Frangi riik V-VII sajandil Kuningas Chlodovechi juhtimisel tungisid frangid Galliasse ja tõrjusid läänegoodid sealt Hispaaniasse; Chlodovech lasi end koos kaaskonnaga ristida; VI-VII sajandil frangi riigi ühtsus kadus ja kuningate võim nõrgenes;vennatapusõjad kuningasoo liimete vahel; majordoomused; Paavstid ja langobardid Itaalias VI-VII sajandil Itaaliat vallutas nüüd uus põhja poolt sisse tunginud germaani hõim- langobardid; Nende sissetung kiirendas tsivilisatsiooni langust Itaalias ja tõi kaasa vaenulikud suhted põlise Rooma elanikkonnaga; Paavstidest said
Sellele vastas varjaagi pealk rjurik kes sai 862 võimule novgorodis.rjuriku kaaskondlane vallutas peale tema surma 882 kiievi ja pani aluse vana vene riigile..nii skandinaavlased kui idaslaavlasedolid vana vene riigi tekke ajal paganad.idaslaavlased austasid surnuid ning esivanemaid kummardasid loodusjõude.Bütsants nägi võimalust tugevdada võimu vana vene riigi üle,kiievi vürstid aga võimalust tihedamaks liitlassidemeteks konstantinoopoliga.988 aastal lasi vürst Vladimir koos kogu kaaskonnaga ja lasi ka kogu rahvuse ristida.õigeusu kirik austab siiamaani vladimirit kui venemaa ristiusustajat pühakuna.tänu sellele oli venemaa sajanditeks bütsansi mõjuall. b)Vaimulikud rüütliordud(Johanniitide ordu, Templiordu, Saksa ordu) *Johanniitide e.hospitaliitide ordu (hopsidalivendade ordu).1070 JeruusalemmasÜlesandeks oli palverändurite toitmine, majutamine, haigete ravimine6000 meestLoetakse sotsiaalhoolekande loojateksSupiköögid, hoolitsesid leidlaste eest
Fjodorovnal öelda, mis juhtus kõrvalpalatis oleva mehega just. Õde vastas, et viimane suri. See oli meister. XXXI peatükk Tegelased: kogu Wolandi seltskond, meister ja Margarita Azazello jõudis koos meistri ja Margaritaga künka servale, kus Woland koos kambaga neid juba ootasid. Woland andis meistrile võimaluse linnaga hüvasti jätta ning seejärel asusid kõik koos teele. XXXII peatükk Tegelased: Woland oma kaaskonnaga, meister, Margarita, Pontius Pilatus Seltskond lendab põrgu poole. Mida pimedamaks läheb, seda rohkem kõik muutuvad. Inimeste küljest kaovad pettused ning kogu seltskonna välimus muutub drastiliselt. Ühel hetkel nad peatuvad ning näevad Pontius Pilatust kuuvalgel koos koeraga istumas. Meister laseb ta vabaks. Woland jätab meistri ja Margaritaga hüvasti ning asub oma kaaskonnaga uuesti teele. Meister ja Margarita kõnnivad oma igavese kodu suunas. Epiloog
aprillis. Sel ajal valmisid puuviljad ja õitsesid lilled. Mille jäänuseid leiti hauapanuste hulgas. 6 Muumia prepareerimiseks kulus 70 päeva. Nii võib oletada, et vaarao suri jaanuaris. Teistkorda leseksjäänud naine Anhesenamon keeldus valmimast oma õukondlaste hulgast vaarao asemikku ja otsustas hoopis naaberriigist pärineva hetiidi printsi kasuks. Plaan polnud aga sugugi väepealik Horemhebi meele järgi ja prints Zannanza koos kaaskonnaga taperi teel Egiptusesse. Need sündmused olevat toimunud veel enne Tutanchamoni matust. Kui kõik leinatseremooniad olid möödas, mõistis Anhesenamon, et tal tuleb riigivõimu ikkagi jagada ja ta valik langes nüüd oma vanaisale Ayle. Võimalik, et ta temaga ka abiellus, mis oleks kindlustanud Ay õigused troonile. On teada, et Ay valitses oma surmani, see on neli aastat. See järel leidis väepealik ja politseimeister Horemheb paraja hetke sirutada käsi ammuihaldatud trooni järele
paljastab Brünhildile tema kosimise saladuse. Solvatud kuninganna vannub kättemaksu, mille teostajaks saab Guntheri vasall Hagen. Kavalusega uurib ta välja, et Siegfried on haavatav ainult abaluu kohalt, ja laseb tema riietele sinna märgi õmmelda. Siis meelitab Hagen kangelase jahile ning tapab ta reetlikult. Eepose teine pool räägib Kriemhildi kättemaksust. Ta on abiellunud hunnide kuninga Etzeliga ja kutsub oma vennad kaaskonnaga külla. Hagen, keda on hoiatatud sõitmast, läheb siiski teistega koos. Kriemhildi ässitusel puhkeb pidusöögi ajal tüli, mis lõpeb tapatalgutega. Kõik burgundi kangelased hukkuvad, viimasena Hagen. Ta keeldub avaldamast omal ajal Kriemhildilt röövitud Nibelungide aarde peidukohta Reini põhjas, ehkki Kriemhild lubab talle aarde vastu elu. Kui selgub, et tapatalgutes on süüdi Kriemhild, surmab vana väepealik Hildebrand ka tema.
● Kaupmehed ja käsitöölised kogunesid kolleegiumitesse ● Hariduse eeskuju antiikajast ● Langes 1483 osmanite läbi ● Bütsants: https://docs.google.com/document/d/1bF31j2Mo9SpGuHL9WYkneLVMWOHR1nBph Rm6ulgTkA4/edit?usp=sharing ● Keskaeg 1. Varakeskaeg V-X sajand 2. Kõrgkeskaeg XI-XIII sajand 3. Hiliskeskaeg XIV-XV sajand Frangi riik ● Chlodovechi juhtimisel vallutasid frangid Gallia ● 495 ristis Chlodovech end koos kaaskonnaga ● VI kuni VII sajandil Frangi riigi ühtsus kadus, kuningate võim nõrgenes ○ Vennatapusõjad ○ Võim majordoomuste kätte ● 732 Poitiersi lahingu võit araablaste vastu (Karl Martell) ○ Frangi riigi tugevnemine ● Karl Suure valitsusajal Frangi riigi võimu haripunkt ● 800 krooniti Karl Suur paavsti poolt keisriks 1. Kliimasoojenemine a. Põllud andsid rohkem vilja, inimesed toitusid paremini b
Maaja kultuur tekkis Mehhiko lõunaosas, sealt levis see hiljem Yucatani poolsaarele. Esimesed jäljed maajadest on pärit 3. aastatuhandest keskel eKr. Siis olid nad juba põlluharijad, kuid kõrgkultuur tekkis neil palju hiljem, ajavahemikus 300900. a. pKr. Siis ehitati KeskAmeerika vihmametsa linnu, kus kõrgusid võimsad kivist astmikpüramiidid ja laiusid ruumikad valitsejapaleed. Linnad olid jumalateenimise ja valitsemiskeskused. Seal elasid ainult preestrid ja valitseja oma kaaskonnaga. Ühtset riiki maajadel ei tekkinud, vaid ainult linnriigid, mis hõlmasid pealinna ja seda ümbritsevad külad. Käsitööliste ülesandeks oli savinõude valmistamine, kangakudumine, sulgedest riideesemete ja peaehete valmistamine, roost mattide punumine, kivist tööriistade valmistamine jne. Käsitöölised olid ka linnade ehitusmeistrid ja kiviraiujad. Ühiskonna madalaimal astmel asusid orjad, keda kasutati põhiliselt linnades ehitustöödel lihttöölistena.
Kordamine. Keskaegne ühiskond ja eluolu 1. Keskaja ruumiline ja ajaline piiritlemine. Keskaega võib ruumiliselt piiritleda alaga, kus religiooniks oli katoliiklus ja ühiskondlik korraldus põhines ja valitsev kord feodalism ehk läänikord. Ajalisel piiritlemisel ei ole ajaloolastel ühist seisukohta. Alguseks pakutakse kõige sagedamini 476.aastat, mil kukutati viimane Lääne-Rooma keiser Romulus Augustulus Germaani väepealiku poolt. Keskaja lõpuks peetakse aga aastaid: · 1453.aasta, kui Konstantinoopol vallutati türklaste poolt. · 1492.aasta. Columbus avastas Ameerika. · 1517.aasta, katoliku kirikust eraldus luteriusk. 2. Keskaja põhiperioodid, nende lühiiseloomustus. Tavaliselt jagatakse keskaeg kolmeks põhiperioodiks: 1) Varane keskaeg (4.-5.sajand 10.sajand). Rooma riigilt päritud tsivilisatsioon ja traditsioonid hak...
50 ümber säilib. On selge, et seal elab keegi, kuid iga kord, kui kontrollima minnakse, leitakse korter tühjana eest. Kui luuresalk teatab, et korteris on kindlasti keegi, tungivad sinna erivarustuses mehed. Eest leiavad nad priimust parandava kass Peemoti. Algab tulevahetus, kuid pihta ei saa keegi. Hetkeks saab Peemot küll haavata, kuid pareneb sama kiirelt. Järsku lööb korter leekidesse ning aknast lendab välja Woland oma kaaskonnaga. Seal, kus oli lamanud haavata saanud kass, asus nüüd parun Mylandi surnukeha. Peemot ja Korovjev lähevad Gribojedovi majja lõunastama. Olles kõhud täis söönud, lahvatab ka see maja leekidesse ning peatselt ei ole sellest enam midagi peale hõõguvate süte alles. Kõrgel linna kohal terrassil seisavad Woland ja Azazello. Nendega liitub Levius Matteus, kes palub neil Meistri ja Margarita enda juurde võtta.
1. lääs 2. edel 3. kirre 4. ida 5. kagu Miks kujunes Frangi suurriigi iga lühikeseks? 843 Verduni kokkuleppega jagunes Frangi riik kolmeks. Chlodovech Karl Martell Pippin Lühike Karl Suur (Karolingi (Merovingi (Merovingi (Karolingi dünastia) dünastia) dünastia) dünastia) 495 a lasi end Tõrjus araablaste Lubas paavste Esimene keiser, aitas koos kaaskonnaga rünnakuid, 732 aidata, kui ta võidelda langobardide ristiusku ristida. Pontiers lahing. kroonitakse Frangi vastu. Vallutas Pürenee Frangi riigi rajaja, Esimene tugev riigi kuningaks. poolsaare põhjaosa, vallutab terve majordoomus. Majordoomus, Itaalias langobartide Gallia. Kuningas. hiljem kuningas. kuningriigi, Põhja- Saksamaa, suur osa
Romeo ja Julia Esimene Vaatus 1. stseen Samson(Capuletti teener) ja Gregorio(Capuletti teener) lähevad kaklema Abrahami(Montecchi teener) ja Balthasariga(Montecchi teener) kuna mõlemad osapooled väidavad, et nende isand on parem. Võitlusega liituvad veel Tybalt(Capuletti naise vennapoeg) ja Benvolio(Montecchi vennapoeg), saabuvad veel Montecchi ning sinjoora Montecchi(Montecchi naine) ja Capuletti ja sinjoora Capuletti(Capuletti naine) ning ka Vürst enda kaaskonnaga, kes tüli ära lahutab. Montecchi ja sinjoora Montecchi ja Vürst lahkuvad ning saabub Romeo kes jääb Benvoliole südant puistama enda armastusest Rosalina vastu ning oma südamedaami(Rosalina) ilust. 2. stseen Capuletti soovitab Parisel Julia süda võita ning korraldab selle jaoks peo. Capuletti andis enda lugemisoskusteta teenrile nimekirja peo külalistest, keda ta kutsuma peab. Murelik tee...
o 793. a- normannid (viikingid) rüüstasid Lindisfarne 'i kloostrit Inglismaal, sellega algasid normannide röövretked Lääne- Euroopas. o 800. a- paavst kroonis frankide kuninga Karl Suure Roomas keisriks LÄÄNE-EUROOPA VARAKESKAJAL. ÜLEVAADE AJALOOST. FRANGI RIIK 5-7 SAJANDIL o Kuningas Chlodovech 'i juhtimisel tungisid frangid Galliasse ja tõrjusid läänegoodid sealt Hispaaniasse. Chlodovech lasi end koos kaaskonnaga ristida, mille tõttu pälvis Rooma vaimulike ja aristokraatide toetuse seeläbi laienes sõjakäikude võimaldamine riigipiiride laiendamiseks. (Nii Rooma, kui ka Gallia olid ariaanlikku ristiusku pooldavate germaanlaste vastased). o Lasi kirja panna saali õiguse riigi jaoks oluline seadusekogu, millest juhinduti. Saali õiguse järgi polnud naistel õigus maad pärida, mistõttu pole prantsuse ajaloos
vastu sallimatu M. Robespierre). · Terror sihikindel vastaste hävitamine (Hukati üle 40 000 inimese, valdavalt lihtrahvast). · Vastuolud jakobiinide leeris Robenspierre lasi hukata temaga mittenõustunud kaaslased Danton jt. c) Jakobiinide diktatuuri lõpp (27. juuli 1794) · Rahvas soovis terrori lõppu. · Opositsiooni riigipööre Konvendi dekreet, millega vangistati ja hukati Robespierre oma kaaskonnaga. 7. Direktooriumi aeg revolutsiooni taandumine (1795-1799) a) Võimule tulid uusrikkad revolutsiooni ajal rikastunud inimesed. b) 1795 uus põhiseadus: · Seadusandlik Korpus uus rahvaesindus. · Direktoorium uusrikaste valitsus (5 liiget) c) Revolutsiooni lõpp: · Direktoorium oli ebapopulaarne (rahva vilets elu) · Napoleon Bonaparte esiletõus võimuahne noor kindral (surus maha
bulgaaria riik. Idapoolsed andid olid aga Ukraina aladel. Taheti jumalasõna tõhusamalt levitada, vennad Kyrillos ja Methodios töötasid välja kaks tähestikku: glagoolitsa ja kirillitsa. Kreeklased palusid Varjaage et nad tuleks neid valitsema, sest neil endil polnud riigis korda. VanaVene asutas Rjuriku(varjaagide pealik) kaaskondlane Oleg, kes vallutas Peale Rjuriku surma Kiievi ja pani aluse vana vene riigile. 988.aastal lasi vürst Vladimir enda kogu kaaskonnaga ristida ja kehtestas usu ka oma riigis. Jaroslav Targa ajal vallutati palju maid(mustast merest läänemereni) Kuna võim jagati vendade vahel ära, siis hakkasid nad võimu pärast kaklema ning toimusid tülid ja kodusõjad. 16) Selgitage mõisted: Keskaeg Ajalooperiood 518 sajand Majordoomus Frangi riigis valitseja majapidamisjuht ja sõjalise kaaskonna ülem Ariaanlus 7 4 sajandil levinud kristlik õpetus Kirikuriik üks itaalia tähtsamaid riike alates 6.sajandist
Algne sõnum ,,ei ole jumalat peale jumala, sest kõik teised on ebajumalad". Tema esimesteks toetajateks olid ta naine Khadija ja sugulased Abu Bakr ja Ali. 622.a põgenes medinasse, millest sai uue usu poliitiline keskus. Muhamed lasi sinna rajada moseesid, määras kindlaks palvuste ajad ning andis välja seadusi. 630.a saabus tagasi mekasse 1 koos kaaskonnaga ning tegi Kaaba pühamust oma usu keskuse. Suri 632.a medinas ja on sinna maetud. Koraan koosneb Muhhamedi 23 poolt jooksul saadud ilmutustest ja suulisest pärimusest. Ehtne koraan saab olla ainult araabia keeles. Koosneb 114 suurast e peatykist. Õpetus koosneb 5 ettekirjutusest (ei ole jumalat peale jumala ja muuhhamed on jumala saadik, paastumine, palverännak mekasse) alkoholi keel sealiha ja veistoitude söömis keeeld püha sõja ja kättemaksu kohustus.
traditsioone. (Foster 2002: 25) Esimesed jäljed maiadest on pärit 3. aastatuhande keskpaigast eKr. Siis olid nad juba põlluharijad, kuid kõrgkultuur tekkis ajavahemikus 300-900. a. pKr. Siis ehitati Kesk-Ameerika vihmametsa linnu, kus kõrgusid võimsad kivist astmikpüramiidid ja laiusid ruumikad valitsejapaleed. Linnad olid jumalateenimise- ja valitsemiskeskused. Seal elasid ainult preestrid ja valitseja oma kaaskonnaga. (Maajadest…) Hierarhia. Maiadel olid ühtse riigi asemel linnriigid, mis hõlmasid pealinna ja seda ümbritsevad külad. Linnriigi eesotsas seisis valitseja – „tõeline mees“. „Tõelise mehe“ tundis ära tema välimusest - peas kandis ta uhket krooni, haruldaste lindude sulgedest valmistatud peaehet, seljas samasugust sulgedest keepi, jalas värvilisi sandaale. Tema nagu ehtis keeruline tätoveering,
Hetiidid : · 1700-1200 a eKr. Väike-Aasi ps. · Looduslikud tingimused ja tegevusalad Mägedega ümbritsetud stepp. Väheviljakas territoorium. Peamiseks elatusalaks karjakasvatus, vähesemal määral põllumajandus. Ehitusmaterjalidest leidus kivi ja puitu, metallidest kulda ja hõbedat. Raua sulatamine. · Pealinnaks Hattusa. · Peamised avastused : Raua sulatamine, hobune, kodarratas, kaarik. · Domineeris vaba kodanikkond. Riiki juhtis kuningas koos sõjaväelastest kaaskonnaga. Orjadeks oli sõjavangid. · Võeti üle teiste maade kultuure. · 1400 eKr Hetiidi riigi võimu tipp. · Kaovad mingil ajal maalt. Umbes samal ajal kui toimus Trooja sõda. · 1200 eKr purustasid teadmata sissetungijad Hattusa ning riik hävis kiiresti. Pärslased : · 6-4 saj eKr. Praegune Iraan. · Vallutasid alad Indiast Vahemereni. · Riigi struktuur riiki juhtis kuningas. Neli pealinna : Persepolis, Babülon, Susa. Ekbatana. Riik oli sagatud satraapideks
tribüüne. Ehitis oli 48,5 meetri kõrgune, ellipsikujulise areeniga (185 * 156). See mahutas u. 50 000 pealtvaatajat, kusjuures oli ka 80 sissekäiku nende kiireks sisse- ja väljaminemiseks. Korraga suutis areen mahutada maksimaalselt 3000 paari gladiaatoreid. Ta oli ehitatud segastiilis: ·Esimene korrus oli kaunistatud dooria stiilis poolsammastega, seal istus keiser oma senaatorite, sugulaste ja kaaskonnaga. ·Teine korrus oli kaunistatud joonia stiilis sammastega, seal istusid ratsanikud (jõukad kodanikud). ·Kolmandal korrusel, mis oli kaunistatud korintose sammastega, istusid vabad kodanikud. ·Neljandal korrusel istusid vabakslastud orjad ning see oli kaunistatud neljakandiliste pilastritega (poolsambad) Kaared loovad pinguldatud kontrasti tumedate interkolumnide ja heledate tüvede vahel. Seina
Livingstone viibis kogu aeg tema juures, 27.aprilli õhtul langes Mary koomasse ja suri. Livingstone oli kohutavalt löödud, ahastas ja nuttis. Mõnda aega tundus Livingstone olevat kurvastusest halvatud, kuid siis sukeldus ta palavikuliselt töösse, nagu ta õnnetuste ja kaotuste puhul alati tegi. 10 VIIMANE TEEKOND 1871.a. kui Livingstone jõudis oma kaaskonnaga Ujijisse, oli nende tulevik tume neid ootas kerjuseelu. Kuid abi oli juba teel Henry Morton Stanley, ameeriklane, ajakirjanik, kohtus Livingstone`iga õigel ajal. Stanley ja Livingstone leidsid teineteist Livingstone temas poja ja Stanley isa, keda tal kunagi polnud. Nende sõpruse tingis psühholoogiline vajadus rääkida, avaldada oma mõtteid. Stanley püüdis igati Livingstone veenda, et ta Britanniasse tervist parandama sõidaks, kuid too keeldus, hoopis mindi koos retkele
alla. *Omaaegses poliitikas seisis vastamisi erinevate riikide moodustiste või ka alles üksikute esilekerkivate ülikute ja nende kaaskondade taotlused. Need taotlused olid väga suurel määral seotud tulusa kaugkaubandusega Skandinaavia ja Araabia vahel. *Ajajärk oli rahutu. Sellest annavad tunnistust tollal püstitatud arvukad linnused, nt Viljandi,Iru, Rõuge, Tartu. Tüüpiline oli nn neemiklinnus, kus elas ilmselt kohalik vanem ona pere-ja kaaskonnaga, lunnuse vahetus läheduses paiknes aga asula, mille elanikud koos oma kariloomadega leidsid linnusest varju ootamatult maale tunginud röövsalkade eest. Püstitati voortele ka nn Kalevipoja sängi tüüpi linnuseid(Alatskivi Kalevipoja säng). Peitleidude ajastu *Enamik talusid asusid põldude keskel.On tõenäöline, et põllu ja kesa vaheldumine muutus regulaarseks, mis tähendas, et oli üle mindud kaheväljasüsteemile. Raudader võeti kasutusele alles nüüd, 7-8 saj.
Kreeta kultuur hävis 1500 eKr, põhjust ei teata. Pärast seda tulid ahhailased ----- | V MÜKEENE KULTUUR Ehk hellaadiline kultuur. Selle rajasid ahhailased. Kõrgkultuur kujunes alles 15 saj eKr. Kreetalaste kiri kohandati LINEAARKIRI B-ks. Kasutati majapidamisaruannete jaoks. Ka selles kultuuri labürindisarnased lossid, mis seekord kindlustatud. Ümbritsetud KÕRGETE müüridega. Ühiskonda juhtis sõjapealik koos sõjalise kaaskonnaga. 1100 eKr hävis ka Mükeene kultuur DOORLASTE rünnaku ja vallutuste pärast. KREETA-MÜKEENE KULTUURI TÄHTSUS Pole otseselt seotud edasise Kreekaga seotud. Jumalate panteon siiski pärineb Kr- Mük, nagu ka vaimne pärand. Oli primaarne tsivilisatsioon. VANA-KREEKA riik ja ühiskond Linnriigid e POLISed. Oli sõltumatu kodanikupõhine keskkond, võisid suured olla. Elanikud eri kihtides. Kogukond tervikuna oli DEEMOS (kr k rahvas). Sealt eraldus suursugusemate
oli Paide ordulinnus, kus valitses Järva foogt. Saksa abipalved jõudsid sinna nii Harjust kui Läänemaalt, foogt teatas ordumeistrile Dreilebenile, kes parajasti võitles Pihkva piiril venelastega, mille ta katkestas koheselt. Tekkis võimalus sekkuda Põhja-Eesti asjadesse esinedes sakslaste kaitsejana. Eestlaste juhid läksid läbirääkimistele Paidesse. 1343.a 4. Mai kohtumisel saabusid 4 kuningat 3 sõjasulasega eestlaste poolt, ordu poolt oli ordumeister kaaskonnaga.+ tallinna piiskop, kes kaitses Taani huve. Eestlaste esindus tapeti. Ordu hakkas liikuma Tallinna suunas, suurem lahing toimus Kanaveres Rabas oli palju langejaid mõlemal poolel. 14.veb jõuti 7km kaugusele Tallinnast. Sõjamäe kõrgendikul taandusid eestlased soisele alale, kus oli ordu rüütlitel raskusi. Ei antud alla ja taheti oma liidrite surma eest kättemaksu. Kohe algul langes 3K eestlast. Orduvägi asus Tallinna
§1. Keskaeg(5saj-16.saj k.a) 395 1453- Bütsants jääb püsima. Türklased vallutavad Konstantinoopoli. Vallutada peaaegu kogu Kagu-Euroopa. Algab Feodaaltsivilisatsiooni murenemine. 1517 - reformatsioon usu-uuendusliikumine ehk usu puhastus. Katoliiklikust eraldub protestantlik. 16. sajand väga sõdade rohke aeg kuni saavutatakse stabiilsus 17. Sajandil Euroopas. 17. sajandit peetakse uusaja alguseks. Keskaeg: 1. Vara-Keskaeg 5-11. Sajand I pool. Kujunevad välja feodaaltsivilisatsiooni tunnused, milleks on katoliiklus domineerib vaimuelus; fasaliteet feodaalide oma vaheline läbi saamine ehk feodaalkord. Tsivilisatsiooni hälliks Prantsusmaa kus kujuneb Frangi riik, pannakse alus feodaalsuhetele. Rüütlite raske ratsavägi. Kujunevad välja seisused vaimulikud avatud(kehtib tsölibaat ehk abiellumise keeld piiskopid, kardinalid, abtsissid, preestrid, nunnad,mungad) töö tegijate talupoegade- seisus. Feodaalkorda levitatakse ...
jõgede äärde, sest Neeva Volhov, Dnepr ja vahel ka Volga olid oluliseld veeteed araabia ja bütsantsi kaupmeestele. Seda mööda hakkaisd liikuma ka viikingid varjaagid. (Ajaloos tuntud varjaakide tee kreeklaste juurde.) 8. 862. aastal kutsuti idaslaavlaste juhiks varjaagid. "Meie maa on suur ja külluslik, aga korda temas pole. Tulge meid valitsema ja saatke meile vürst." Nii jõudiski Rjurik oma kaaskonnaga 862. aastal Novgorodi ja haaras seal võimu. 882. aastal vallutas Oleg (Helge) Kiievi ja nii pandigi alus Vana-Vene riigile. Üsna pea varjaagidest juhid slaavistusid. Kuigi sidemed Skandinaaviaga säilisid veel üsna kaua. Vana-Vene riigi elanikkond koosnes põhiliselt slaavlastest ja soome-ugri hõimudest. Mõiste rossia tuleneb sõnast "rus", millega seni kutsuti varjaage. 9. Venemaa ristiusustamine. Slaavlased austasid loodusjõude ja surnud
toimunud lahingus, kus Caesar saavutas, hoolimata vastase ülekaalukatet jõududest, Pompeiuse üle hiilgava võidu. Viimane lahing Pompeius noorema ja J.Caesari vahel toimus 45.aasta 17.märtsil Munda lähistel. Caesar demonstreeris oma lahinguis kogenud armeele tõelisi väejuhioskusi.Põhjustades pompeiuslastele kohutavaid kaotusi, kaotas ta ise vaid 1000 meest. Pompeius jäi oma armeest ilma ning põgenes Egiptusesse, lootes seal varjupaika leida, kuid teda koos kaaskonnaga ei lastud maale ning tapeti teel sadamasse otse paadis. Vaatamata sellele suundus Caesar Kreekast Egiptusesse edasi, et õiendada arved üle mere pagenud Pompeiuse väeriismetega. Egiptuses tuli tal lüüa ka Ptolemaios XII, kes valitses Egiptust koos õe Kleopatraga. Ptolemaiose tegi maatasa, kuid langes Kleopatra võlude võrku. Viimase mõjutusel purustas Caesar viie päevaga leppimatu Pontose kuninga Pharnakese. Pärast seda läkitas Caesar
kaasa võtta kartulit ja võid, rannaaladel kala. Kõige tähtsam jook pulmas oli õlu, millel oli hariliku janukustutamise ning ohvrijoogi otstarve. Kõik külalised pidid õlut tooma pool vaati või vaadi, kui mitte, siis raha annetama. Pulmaeelsel päeval sõitsid peiupoisid ka pruudi koju, et seal naela seina lüüa järgmine päev oli siis, kuhu riided üles riputada. Pulmapäeva hommikul tegid seda sama pruudipoolsed noormehed, ainult et peigmehe kodus. Enne seda kui peigmees kodust kaaskonnaga pruudi poole minema hakkas, küsiti tema kodus piitsaraha see oli isamehe ülesanne. Sedaviisi kogutud raha eest ostis isamees pudeli viina, et pruudikodus üle ukseläve saada. Saajarongi (seltskonna, kes pruudi poole sõidavad) kõige ees ratsutasid peiupoisid, esimesel vankril isamees, teisel peigmees ja siis ülejäänud saajarahvas. Peigmehe vanemad tavaliselt kaasa ei läinud. Pulmarong sõitis suure lärmi ja kellahelinaga.
*Langobardide riik: Langobardid tungisid avaaride(türgi hõim) eest põgenedes Phja-itaaliasse ja rajasid oma riigi 568 a, mida peetakse rahvasterände lõpuks. b) Slaavlaste ränded: · algkodu ja ühiskonnakorraldus Indoeuroopa päritolu olid. Elat iMustast merest Loode-Karpaatidest Dneprini. Tegeleti alepõllundusega ja karjakasvatusega ning neil olid kindlustatud alad. Kogukonnast eraldas ülikute kiht sõjalise kaaskonnaga. Hõimud olid arvukad, sõjakad. · hõimurühmad, nende ränded ja riigid Rahvasteränne oli 5-7 saj ja peale seda asutasiad Poola, Tsehhi, Slovakkia, Valgevene ja Lääne-Ukraina alasid. Laiendades oma alasid nii läände, lõunasse kui ka idasse. Veneedid olid lääneslaavlased (poolakad, slovakid, tsehhid). Asutati germaanlastest mahajäetud ala Elbest idas. Sklaviinidolid lõunaslaavlased (bulgaarlsed, horvaadid, serblased, sloveenid, makedoonlased, tsernogoorlased
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
