Kontrolltöö varakeskajast A rida Nimi ja perekonnanimi: Punktid / hinne: .......... klass 1. Suur rahvasterändamine ja Frangi riik (5 p.) Moodusta järgnevaid sõnu ja mõisteid kasutades (vajadusel uusi lisades) sisult ja vormilt korrektseid lauseid a) Hunnid, germaanlaste sisseränne, germaanlaste kuningriigid, Põhja Aafrika, Hispaania, vandaalid, läänegoodid Hunnid põhjustasid rahvaste rände, mille taga järgjel tekkisid germaanalste riigid b) Lääne-Rooma keiser, Odoaker, tüli, kõrvaldama, 476 odoaker kukutas viimase lääne-rooam keisri aastal 476. c) Frangi kuningriik, Gallia, roomlased, Chlodovech, Merovingide dünastia Chlodovechi juhtimisel loodi Frangi kuningriik Galliasse, mis peale Chlodovechi surma jagati 3 poja vahel, toimus võimuvõitlus, ja Merovingide dünastia lõppes. d) Rooma ristiust, paganad, frangid, 496 e) Karl Suur, karolingide renessa...
hingeseisundi iseloomustamine. Kõik figuurid olid rikkalikult rõivastatud, nii et keha nende riiete all pole peaaegu üldse tunda. Millistes linnades asuvad tuntuimad varakristlikud kirikud? Tuntuimad varakristlikud kirikud asuvad Roomas ja Ravennas. Millise riigi järglane oli Bütsants? Kui kaua see riik püsis? Bütsants oli Rooma riigi järglane. See püsis üle 1000 aasta. 395 pKr-1453 pKr. Kes oli Bütsantsi kuulsaim valitsejapaar? Milline tähtis kirik ehitati nende ajal? Keiser Justinianus I ja keisrinna Theodora oli Bütsantsi kuulsaim valitsejapaar. Nende ajal ehitati Hagia Sophia katedraal. Milline uudne lahendus saavutati viklite abil? Kupleid sai ehitada ristkülikukujuliste ruumide kohale viklite abiga. Mis teeb Hagia Sophia kiriku nii monumentaalseks? Hagia Sophia katedraal pakub nii suurt huvi kõigepealt konstruktiivses mõttes. Siin on lahenduse leidnud pikaajalised otsingud ja katsetused- püüd ühendada toredat ja
Baluster fiaal mansard Ristlillik ristvõlv palmett vööndkaar Voluut joonia samba kapiteel sarkofaag e kirst siir e kiri Lodza roosaken konsool e kaunistus silindervõlv Ülesanne 1.mõisted tunda ära pildi järgi.See mis ülal. Ülesanne 2.Mõisted, vajadusel kokku viia pildiga. Fresko (itaalia keeles a fresco, al fresco, affresco sõnast fresco 'värske') on seinamaaliliik ja tehnika. Tegu on arhitektuuriga seonduv monumentaalmaaliga. Ikoon on märk, mille puhul esitis ja objekt on seotud sarnasussuhte kaudu. Külm koloriit tekib siis kui valime kõikide värvide külmad toonid. Punane ja roheline asuvad värvide neutraalsuse piiril ja kuuluvad seetõttu vastavalt olukorrale kas soojade või külmade värvide hulka. Koloriit värving, kunstis süsteemipärane värvikäsitlus,värvitoonistik. Kollaaz on kunstiv...
Clodovech- esimene Frangi riigi kuningas. Karl Martell- Frangi riigi majordoomus. Pippin Lühike- Frangi riigi kuningas. Karl Suur- Frangi riigi kuningas. Gregorius Suur- paavst, esimene munk. püha Benedictus- munkade ja kloostrielu eestvedaja ning rajaja. püha Patrick- usukuulutaja Beda Venerabilis- Põhja-Inglismaa kloostri abt. Dionysius Exiguus- Itaalia munk ja õpetlane. Erik Punane- Norrast põgenenud pealik. Leif Eriksson- Eriku poeg. Justinianus I- (Bütsantsi) keiser Roomas. Kyrillos- kirillitsa autor. Methodius- glagoolitsa autor. Rjurik- pealik, Venemaa valitseja. Oleg- Rjuriku kaaskondlane. vürst Vladimir- Venemaa vürst. Jaroslav Tark- Venemaa valitseja.
Byzantion. Selle järgi hakatigi nimetama Ida-Roomat Bütsantiks. Enamus riigis elavatest elanikest olid kreeklased ja rahvuskeeleks sai kreeka keel. Konstantinoopol oli väga jõukas linn ja käsitöö ning kaubandus olid seal kõrgel tasemel. Vabu talupoegi oli Bütsantsis rohkem, kui Ida-Roomas. Talupoegadelt koguti iga aastast maksu ja kaupmeestelt sadamates tolli. Nii kogunes keisritele suur summa raha, mille eest nad said palgata sõdureid ja ehitada kindluseid riigi piiridele. Keiser Justinianus saatis oma väed esmalt Põhja- Aafrikasse, mille ta suutis vallutada. Edasi proovis ta vallutada Itaaliat, kuid see võitlus osutus väga raskeks aga ikkagi suutis Justinianus Itaalia endale vallutada. Keiser Justinianus rajas Konstantinoopolisse Hagia Sophia katedraali, mis oli väga võimas ja mida seestpoolt kaunistasid mosaiigid. Veel lasi keiser koostada seaduste kogu nimega "Tsiviilõiguste kogu". 6. sajandi teisel poolel tungisid Balkani poolsaarele
Kultuuri mõjud Kreekast, Roomast ja Idamaadest. Riik oli kristlik ja piiramatu võimuga keiser oli kiriku eesotsas. Suur mõju Balkani poolsaarele ja vana vene kultuurile. Arhitektuur- selge piiriline ehituskunst hakkas välja kujunema 6. saj. Kirikud on tsentraalehitised, mille välimised punktid on keskkohast ühe kaugusel. Kuulsaim kuppelbasiilika on Hagija Sophia e Püha Tarkuse katedraal. (&. Saj. Isidoros Mileetosest ja Athemios Trelleisest olid arhitektid.) ehitada lasti Justinianus I. Ehituslikuks probleemiks oli kupli ehitamine ristküliku kujulise ruumi kohale. Selleks kasutati: piilaried, vikleid ja toetavaid poolkupleid. Kupli allosas ja löövide ülaosades on mitukümmend akent, mis kaotavad kupli massiivsuse ja jätavad mulje nagu hõljuks kuppel õhus. (kõrgus 56 m) ka kiriku välisvaates domineeris keskne kuppel. Kirik pidi väljendama ülistust jumalale, õhkkond ja valgus pidid looma müstilise tunde Jumala kohalolekust.
Seal asus kunagi varakristlik basiilika, mis asus Püha peetruse haual , kuid see lammutati ammu. Bütsantsi kunst Bütsantsi kultuur toetub hellenismile, kasutusel on kreeka keel, mõjutused idamaade kultuurist. Kirik allub keisrile, kuigi kirikupeaks on konstantinoopoli patriarh. Paavst vs patriarh. 1054- kirikulõhe( läänes katolik, idas õigeusk) ARHITEKTUUR: hiilgeaeg oli 6.sajandil, uus tõus 9.sajandil. kirikud olid tsentraalehitised,põhiplaanilt üldiselt ring või ruut. Justinianus I- lasi ehitada Hagia Sophia katedraali Istanbulis- tsentraalehitise ja basiilika ühendamine, suur kuppel, mida toetavad poolkuplid. Bütsantsi kirikuid on säilinud rohkem isegi väljaspool bütsantsi tuumikalasi( nt ravennas, itaalias) Sisearhitektuuris on tähtsal kohal sambad ja kaared, mis on reljeefidega kaunistatud). Ehitati ka kirikuid, mis meenutavad kreeka risti e. Võrdhaarset risti, neid katab 5 kuplit. Selliste kirikute ehitamine hakkab umbes 9.sajandi paiku
asusid mitmed germaani rahvad Rooma keisririig aladele. Lääne-Rooma riik lagunes erinevate germaani väepealike võimualusteks piirkondadeks, seal tekkisid germaanlaste kuningriigid. Ida-Rooma püsis ühtsena. Bütsants Ida-roomanimetus. Ka Ida-Rooma keisririik kannatas germaanlaste ja hunnide rünnakute all, kuid suutis oma sisekorra ja terviklikkuse säilitada. Ida-Rooma keisrid pidasid end kogu varasema Rooma keisririigi seaduslikeks ülemvalitsejateks. Keiser Justinianus asus ka läänepoolseid alasid ka tegelikkuses tagasi vallutama. Tema vägedel õnnestuski alistada Põhja-Aafrika ja Itaalia, kuid sõjad ja vahemere maid tabanud epideemia kurnasid riigi jõu ega lubanud saavutatud edu edasi arendada. Peagi pidid nad ka loovutama enamuse Itaaliast. Ida-Rooma keisrite lootus läänepoolseid vahemere maid oma võimule allutada oli luhtunud. Rooma saavutused: Rooma linna teke Rooma linna teket aastal 753 eKr hakkasid roomlased oma ajaarvamise alguseks pidama.
Kordamine 10. klassi ajalooeksamiks 2015. Eesti ajalugu 1. Eesti ajaloo allikad ja periodiseering: kirjalikud ja arheoloogilised allikad; perioodid: muinasaeg, muistne vabadusvõitlus, keskaeg (Vana- Liivimaa ajastu), Liivi sõda, Rootsi aeg, Põhjasõda, Vene aeg, iseseisvumine ja Vabadussõda (algus ja lõpp). Õp. I osast lk 7-11. 2. Muinasaeg - lühiülevaade. Õp. I osa lk 12-29, kaart lk 32. (mõisted: kiviaeg, mesoliitikum, paleoliitikum, neoliitikum, pronksi- ja rauaaeg; kivi-, pronksi- ja rauaaja algus ja lõpp; kivi-, pronksi- ja rauaaja iseloomulikud jooned) 3. Eestlased muinasaja lõpul. Õp. I osa lk 30-41. (muinasmaakonnad, suhted naabritega 7.-11. saj., linnused, muinasasulad, rehielamu, tegevusalad, vanemad (rahvas ja ülikud), malev, usund: vägi, animism, Tarapita, hing, hiis, ohvripaigad, maagia, nõidumine) 4. Muistne vab...
käis Lõuna-Itaalias ja Sitsiilias. Aastal 390 tuli Platon Sürakuusa õukonda oma sõbra Dioni juurde, kes oli türann Dionysus Esimese naisevend. Seal sattus ta ebasoosingusse oma liigse vabameelsuse eest. Ta müüdi orjaks, kuid üks tema õpilane ostis ta vabaks. 388 eKr rajas ta Ateenasse linna lähedal filosoofiakooli Platoni Akadeemia. Õppetöö Akadeemias toimus kuni aastani 529 eKr, mil Ida-Rooma keiser Justinianus ta sulges kui "paganliku võltstarkuse taimelava". Erinevatel aegadel tegutsesid Akadeemias erinevad koolkonnad. Tema kaks järgmist Sürakuusa reisi, mille eesmärgiks oli veenda Dionysus II tema riigifilosoofiat rakendama, jäid tulemusteta. Aastatel 361- 347 Platoni surmaaasta tegutses ta Ateenas filosoofiaõpetajana. Tema silmapaistvaim õpilane oli Aristoteles. Platon kirjutas oma teosed vestluste ehk dialoogidena eri filosoofide vahel. Platoni teostest on säilinud 34 dialoogi,
Gordianuse ja Silvia peres oli veel üks poeg, kelle kohta pole andmeid säilinud. Gordianuse omanduses olid mitmed maavaldused Sitsiilias ja Roomas. Roomas omas ta villat Caeliuse künkal. Tänapäeval asub selles paigas Via di San Gregorio tänaval San Gregorio al Celio kirik. San Gregorio al Celio kirik asub kohas, kus sündis Gregorius I. Gregorius sündis segasel ajajärgul, mil Itaaliat rüüstasid erinevad germaani hõimud. Ida-Rooma keiser Justinianus Iüritas Itaalia alasid ühendada, kuid ei suutnud. Aastatel541542 tabas Itaaliat katkuepideemia, mis hävitas suure hulga elanikkonnast. Seesugune ärev ning muserdatud keskkond avaldas mõju ka Gregoriusele, kellel kujunes välja uskumus peatselt lähenevast maailmalõpust. Pole teada, kust Gregorius oma hariduse sai, kuid Toursi Gregoriuse väitel oli ta osav nii retoorikas kui ka muudel aladel. Koduseinte vahelt sai ta kaasa sügava usu Jumalasse. Talle meeldis palvetada ja Piiblit lugeda
oli asja vallanud 10.a inter praescriptio(valdaja ja omanik asusid ühes ja samas provitsis) või 20.a inter asdentes(valdaja ja omanik elasid eri provitsis), siis juhtumil, kui omanik esitas valdaja vastu omandi hagi-rei vindicatio-, võis valdaja ette tuua selle vaideja hagi kustus. Edaspidi sai valdaja kaitset ka kolmandate isikute vastu. Valdajale jäi maatükk kui ta valdus oli õiguspärane ja tal oli hea usk Justinianus korraldas igamise instituudi ümber: usucapio jäi rakendatavaks vallasasjade suhtes tähtajaga 3.a. Longi temporis praescriptio-pikaaegse igamise vaie rakendati maatükkide kohta tähtaegadega 10 ja 20.a Tekkis erakorraline igamise vorm: praescriptio longissimi temporis-väga pikaaegse igamise vaie/eeskiri. Töhtajad 30 ja 40.a. Valdajalt ei nõutud õiguslikku alust ja asi võis olla varastatud. Bona fides-hea usk oli vajalik , kuid selle puudumist pidi
juurde kuuluvad minaretid Ravenna kirikud Väike kaheksatahuline San San Vitale kiriku keskosa Seda ümbritseva löövi San Vitale kirik on kuulus Vitale kuppelehitis pärineb on kõrgem teine korrus avaneb oma mosaiikide poolest Justinianus I valitsusajast empooridea keskmisse ruumi Sisearhitektuur Tähelepandavad on Apsiidid pole väljast mitte Seinu ühendavad kitsad, Liseene ühendavad Bütsantsis sammaste ja kaarte vahel ümmargused, vaid eenduvad püstribad ehk kaared, mille vahele
Sokratese üle jälgis Platon kohapeal ning kirjutas Sokratese kaitsekõne põhjal "Sokratese apoloogia". Aastal 387. eKr rajas Platon ühes Ateenast loode pool asuvas heeros Akademose pühamus Akadeemia, mis sai eeskujuks hilisematele Euroopa ülikoolidele. Koos oma õpilastega tegeles ta filosoofilise ja loodusteadusliku uurimistööga ning kirjutas oma seniste kogemuste põhjal oma kõige mahukama ja sisukama dialoogi "Riik". Platoni Akadeemia jäi püsima peaaegu 900. aastaks; keiser Justinianus I sulges selle aastal 529 pKr kui paganliku institutsiooni. Oma elu viimastel aastatel pühendus ta tervenisti õppe- ja uurimistegevusele Akadeemias ning kirjutas oma hilisperioodi suurteose "Seadused". Ta suri 80-aastasena 347. aastal eKr. Platon on esimene kreeka filosoof, kelle peaaegu kõik teosed on tervikuna säilinud. Tema looming koosneb peaaegu eranditult dialoogidest. Kolmekümne neljast Platonile omistatud säilinud dialoogist peetakse kahtekümmend viit suure tõenäosusega ehtsaks
○ Suurem kihistumine, rohkem vaeseid, koliti maale ○ Epideemiad ● Linnad kergesti haavatavad ● Viimane Lääne-Rooma keiser kukutati 476 ● Hilise keisririigi ajal hakati rohkem germaanlaseid palkama sõjaväkke ○ Germaani väepealikest said Rooma ohvitserid ● Rahvasterände ajal tungisid germaanlaste hõimud keisririigi aladele ○ Tunnustati liitlasteks Ida-Rooma ● VI sajandil püüdis Justinianus taastada Rooma impeeriumi muistset hiilgust ja läänepoolsete alade vallutamisega riiki ühildada, kuid ebaõnnestus ● Süstematiseeriti seadused ● Ristisõjad ● Keiser piiramatu võimuga valitseja ○ Ka kiriku valitsej ● Aristokraatlik senat, kes võis keisrile nõu anda ● Enamik elanikkonnast maaharijad ● Sõjaväe nõrgenemine ● Konstantinoopol püsis suurlinnana
1)Mis pani aluse Makedoonia riigi laienemisele? Makedoonlastele oli määratud luua suurriik, mis kandis kreeka kultuuri laiali üle kogu Lähis-Ida ja juhatas sisse nn hellenistliku ajastu. 6. ja 5. sajandil eKr Makedoonia tugevnes, ühtlasi tugevnes Makedoonias helleni kultuuri mõju.Makedoonia sai Kreeka riikide süsteemi ja kreeka kultuuriruumi osaks, tegutsedes kord ateenlaste liitlastena, kord nende vastu. 4. sajandil eKr Makedoonia tugevnemine ja laienemine jätkus. Selles oli eriline osa kuningas Philippos II (359–336 eKr) sõjaväereformil. 2) Hinnake ja tooge näiteid, millist tähendust ja tähtsust omab Aleksander Suur hellenismis? Aleksander Suur rajas Egiptusesse Aleksandria linna, mis sai hiljem hellenismimaailma suurimaks metropoliks. Ta rajas Aleksandria-nimelisi linnu mujalegi, kuid ükski teistest ei saanud nii suureks ja edukaks kui Egiptuse oma. Peale Aleksander Suure surma jätkasid tema järglased tema poliitikat helleniseerimis...
Makedoonia ja hellenism. Rooma ja antiiktsivilisatsioonide tähtsus 1) Mis pani aluse Makedoonia riigi laienemisele? Makedoonlastele oli määratud luua suurriik, mis kandis kreeka kultuuri laiali üle kogu Lähis-Ida ja juhatas sisse nn hellenistliku ajastu. 6. ja 5. sajandil eKr Makedoonia tugevnes, ühtlasi tugevnes Makedoonias helleni kultuuri mõju. Makedoonia sai Kreeka riikide süsteemi ja kreeka kultuuriruumi osaks, tegutsedes kord ateenlaste liitlastena, kord nende vastu. 4. sajandil eKr Makedoonia tugevnemine ja laienemine jätkus. Selles oli eriline osa kuningas Philippos II (359–336 eKr) sõjaväereformil. 2) Hinnake ja tooge näiteid, millist tähendust ja tähtsust omab Aleksander Suur hellenismis? Aleksander Suur rajas Egiptusesse Aleksandria linna, mis sai hiljem hellenismimaailma suurimaks metropoliks. Ta rajas Aleksandria-nimelisi linnu mujalegi, kuid ükski teistest ei saanud nii suureks ja edukaks...
AJALUGU Ristiusk Vara-Keskajal. Lääne-Euroopa kirik oli katoliiklik. Katholikos üleüldine. Ristiusk tekkis esimesel sajandil, Kristus suri 37a. pKr. Ristiusk oli alguses keelatud, Rooma riigis. Väidetavalt ristiusus on ainujumal e. Monoteistlik. Ainujumal võis olla konkurent keisrile sellep. Keelatud ja tagakiusatud. Kuni aastani 113.a kui Milaano ediktiga tehti ristiusk võrdseks teiste uskudega/legaliseeriti. Keiser oli sel ajal Konstantiinus Suur(Püha). 381a. Ristiusk muutus Rooma riigi ainuusuks. Lääne-Rooma riigi langemine barbarite kätte tõi kaasa tagasilöögi, sest barbarid olid paganad. Pikkamööda hakkas siiski levima, enamasti linnades. Esialgu allakäinud linnades, misjonärid ristiusu levitajad paganate hulgas. Ainsana läks täiesti rahulikult Iirimaa. Püha Bonifatsius oli üks kõige innukamaid misjonäre ja sakslaste ristijad. Viimasena ristiti leedukad 1386. Kiriklik hierarhia lähtub piiskoppidest, algul koguduse ülevaataja...
Dominaadi tähenduses kasutatakse ka mõistet "hilisantiik". Legis actio eesti keeles on seaduse hagi Formulaarprotsess muudatused legislatsioonilises protsessis said vajalikuks kui Rooma muutus a graarriigist kaubandusriigiks (u III saj. eKr) cognitio ectra ordinem edictum perpetuum konstitutsioon (hilisrooma mõistes) kodifikatsioon teatava õigusharu reeglite kogum ühtsesse tervikusse. Koodeks seaduste kogumik CIC on Rooma õiguse kogu, mille tellis Bütsantsi keiser Justinianus I 528. aastal ning mis valmis 534. aastal. Kogu tuntakse ka Justinianuse koodeksi nime all, kuid see nimi kuulub pigem kogu esimesele osale Codexile. Pandektid ehk digestid Pandektid (Pandectae) ehk Digestid (Digesta) on keiser Justinianuse korraldusel 530533 a. koostatud 50 raamatust koosnev väljavõtete kogum klassikalise ajastu juriidilisest kirjandusest, Corpus Iuris Civilis'e tähtsaim ja mahukaim osa Novellid justinianuse poolt loodud seadused (168 novellid)
Prantsuse, hispaania, Rootsi, saksa, norra, taani, Vene, valgevene, ukraina, itaalia, portugali, inglise, hollandi, flaami. tsehhi jt. rumeenia. Ida-Rooma ehk Bütsantsi keisririik (395-1453) 1. Ida-Rooma püsimajäämise põhjused. a. Soodsamad geograafilised tingimused: · Paiknemine tähtsate kaubandusteede ristumiskohal (Vahemerelt Mustale merele ja V.-Aasiast Euroopasse) · Justinianus läks barbarite vastaselt kaitselt pealetungile, vallutades piirkonnad, mis muidu oleks läinud barbarite tugipunktideks idavallutustele. b. Rikkalikumad materiaalsed- ja inimressursid: · Kui Lääne-Euroopa jäi barbarite tõttu killustatuks, siis Ida-Rooma säilis ühtsena. · Ei toimunud sõjaväe germaniseerumist, kuna sõjaväkke värvati vaid kohalikke talupoegi.
Algas kloostrielu 3. saj. Lõpust Egiptuses, kus kujunesid eremiitide kogukonnad. Põhiliseks tegevuseks sai askees. Lääneosas muutus kloostrielu aristokraatlikuks pelgupaigaks. Keskaegsele kloostrielule pani algus Benedictus Nursiast, kes asutas 526 Monte Cassino kloostri. Põhiteesiks sai mõõdukus ja kuuletumine kloostrireeglitele. Lõviosa kloostritest kõrgeskajani olid benediktlaste loodud. Antiigi langusperiood algas 6. saj. keskpaigal, peale seda kui Bütsantsi keiser Justinianus üritas Rooma riiki uuendada. Justinianus purustas vandaalid ning alustas goodi sõja ja üritas Hispaania vallutada. Allakäigule avaldasid mõju 6. saj. keskpaiku ikaldus ja katk. Need nõrgendasid Bütsantsi riiki. Saabusid uued sissetungijad 6. saj. Itaalia vallutasid langobardid, kes domineerisid Itaalias 774. a-ni. Langobardid kui ebakultuursed inimesed hävitasid antiiktsiv. Lõplikult. Samal ajal tungisid Balkanile slaavlased, kes tungisid kuni Kreeka lõunaosani
1. elav väliskaubandus 2. kõrgetasemeline käsitöö (eriti tekstiil-, klaas-, metallitoodete osa) 3. väikemaavalduse domineerimine Riik suutis säilitada tsentraliseeritud maksud, tollid, mitmesugused monopolid, millega tagas vahendid võitlusvõimelist laevastiku ja palgaarmee omamiseks. Antud tegurid tagasid riigi püsimise pidevates võitlustes germaanlaste ja slaavlastega. 1.2. 5. saj. etniline, religioosne ja sotsiaalne kriis 395-527 1. Justinianus I valitsemisaeg 527 565 Riigi esimene kõrgperiood oli Justinianus I valitsemisaeg, mil mõjukalt rääkis poliitikas kaasa ka tema abikaasa keisrinna Theodora. Keisri eemärgiks oli endise Rooma impeeriumi taastamine, mis suuresti sai võimalikuks tänu tema eelkäijate finants- ja sõjaväeväereformidele. Justinianus ja tema väejuhid vallutasid idagootidelt tagasi Itaalia, läänegootidelt Hispaania (osaliselt), vandaalidelt Põhja-Aafrika, täites ühtlasi ka Püha
Konspekt õ.lk. 62-89 Keskaeg - 5.-15. sajand 16. sajandil hakkasid humanistid nimetama keskajaks antiigi ja renessansi vahelist perioodi, mida nad pidasid pimedaks ja barbaarseks. Keskaega on võimalik suhtuda mitut moodi: tagurlik e vanameelne või romantiline? (keskaega hakati romantiseerima) Keskaeg jaguneb kolmeks: 1)Varakeskaeg (5.-11.saj) 2)Kõrgkeskaeg(11.-13.saj lõpp) 3)Hiliskeskaeg(14.saj - 16.saj algus) Keskaegse Euroopa iseloomustus: * Poliitiliselt killustunud *Alguse sai kiriku ja seisulik agraarühiskonna domineerimine, mis kestis kuni tööstusrevolutsioonini *kirik muutub hullult tähtsaks Mille põhjal on keskaja Euroopa piirid määratud? Kokkuleppeliselt on keskaegse Euroopa piirid määratud ristiusu leviku põhjal, sp ei kestnud see igal pool sama kaua. Mis sündmuseid loetakse kesaja alguseks ja lõpuks? Algus - germaanlased kukutavad viimase Lääne-Rooma keisri aastal 476 pKr Lõpp - Bütsantsi lõpp aastal 1453 pKr Bütsants e...
5.saj Ravennas (Itaalia)6.saj. Rooma vana Peetri basiilika rekonstruktsioon. BÜTSANTS 395. a. jagunes Rooma riik kaheks: Lääne-Roomaks, mille keskuseks oli Ravenna ja Ida-Roomaks ehk Bütsantsiks, mille keskuseks oli Konstantinoopol. Viimane püsis veel 1000 a. 6. saj, kui riiki valitses keiser Justinianus I ja keisrinna Theodora, elas kultuur üle õitsengu perioodi. Bütsantsi võimu keskuseks Põhja-Itaalias sai Ravenna Arhidektuur Sel ajal (6. saj) ehitati Konstantinoopolis bütsantsi arhidektuuri kuulsaim mälestusmärk Hagia Sophia katedraal Kiriku konstruktsioonis püüti pikergune Hagia Sophia kirik basiilika bütsantsile omase tsentraalehitisega Konstantinoopolis. 6.saj.
Keskaja algus ja lõpp. Periodiseering 1. Algus a. 313 Legaliseeriti ristiusk. Keskaja peamine maailmavaade. b. 330 Rajati Konstantinoopol. Oluline keskus keskajal (kaubandus). c. 375 Algab suur rahvaste ränne (hunnid). Uue tsivilisatsiooni tulek (madal tase). d. 395 Rooma riik lagunes kaheks. Antiiktsivilisatsiooni lõhenemine ja hävingu algus. e. 476 Lääne-Rooma hukk. Antiiktsivilisatsiooni hukk (barbarid). Ida- Rooma jääb püsima. 2. Lõpp a. 1453 Konstantinoopoli vallutamine. Langes islamiusuliste kätte. b. 1492 Ameerika avastamine. Maailmapilt avardub, saab alguse kolonisatsioon, maailmakaubandus. c. 1517 Saab alguse usureformatsioon. Kirik lõhenes d. 1640-1660 Inglismaa revolutsioon, kiire majanduslik areng Varakeskaeg (4-10 saj) üldine linnade allakäik, naturaalmajandus, barbar...
· 395. a jaotati Rooma riik kaheks: Lääne-Rooma keisririigiks ja Ida-Rooma keisririigiks · Bütsants sai Ida-Rooma keisririigi pealinnaks · Ka seda riiki hakati nimetama pealinna järgi Bütsantsiks · Lääne-Rooma pealinnaks sai Ravenna Itaalias · Ida-Rooma keisririik püsis kuni 1453.aastani, siis vallutasid selle türklased · Bütsantsi kunstis on kolm suuremat õitsenguaega: keiser Justinianus I valitsemine 6. saj Makedoonia dünastia valitsemine 9.-11. saj Palaiologoste dünastia valitsemise algus 13.-14. saj · Bütsantsi kunst on tugevasti mõjutanud õigeusumaade kunsti (Venemaa, Bulgaaria, Serbia, Rumeenia, Armeenia, Gruusia) · Bütsantsi kunstist oli mõjutatud ka keskaja Itaalia kunst, kuna Lõuna-Itaalias olid Bütsantsil kuni 12. saj suured valdused
Itaalia, portugal, rumeenia. (Britannia, germaania) Põhja- Euroopa, kus germaani keeltekkis germaani keeled: norra, saksa, taani, inglise, hollandi, flaami. Slaavlaste, kus vanabulgaaria keled tekkisid slaavi keel:vene, valgevene, ikraina, tsehhi. 6.Bütsantsi keisririik a) Püsimajäämise põhjused Paiknemine tähtsate kaubateede ristumiskohal(Vahemerelt Mustale merele ja Väike-Aasiast Euroopasse). Justinianus läks barbarite vastaselt kaitselt pealetungile, vallutades piirkonand, mis muidu olkes läinud barbarite tugipunktideks ja vallutusteks. Ida-roomas ei toimunud sõjaväe barbariseerimist, kuna sõjaväkke värvati vaid kohalikke talupoegi. Vabade talupoegade maavaldus säilis ja isegi suurenes, mis pidurdas põllumajanduse langust. Sõduritele ja ametnikele maksti palka puhtas kullas. Bütsantsi kulmünt oli levinuim valluuta Vahemeremaades.
filosoofia kooli, mis sai nimeks Platoni Akadeemia. Varsti muutus see kool filosoofiliste uuringute-õpingute keskuseks ning sai eeskujuks hilisematele Euroopa ülikoolidele. Seal kasvas ja küpses Platoni suurima õpilase Aristotelese geenius. Koos oma õpilastega tegeles ta filosoofilise ja loodusteadusliku uurimistööga ning kirjutas oma seniste kogemuste põhjal oma kõige mahukama ja sisukama dialoogi "Riik". Platoni Akadeemia jäi püsima peaaegu 900. aastaks, kui keiser Justinianus I sulges selle aastal 529 pKr paganlikusse tõttu. Oma elu viimastel aastatel pühendus ta tervenisti õppe- ja uurimistegevusele Akadeemias ning kirjutas oma hilisperioodi suurteose "Seadused". Oma pika eluaja ülejäänud päevad veetis ta Ateenas. Platon suri 80-aastasena 347. aastal eKr. Tema surma kohta on mitu versiooni. Enamik neist kinnitab, et Platoni suri rahulikult omas kodus, kuid väidetakse ka, et ta surnud pulmalauas
1) Mis on keskaeg? Milliseid sündmusi peetakse keskaja alguseks ja lõpuks? Millisteks perioodideks keskaeg jaguneb ja kus keskaeg oli? Keskaeg on ajalooperiood. Keskaja algust loetakse 476LääneRooma langemine 395Rooma impeerium jagunes lõplikult kaheks:lääne rooma ja ida rooma 330Rooma pealinnaks sai konstantinoopol 180Rooma keiser marcus aureliuse surm,mille järel hakkas lagunema rooma rahu. Lõpuks 1453 konstantinoopoli vallutamine türklaste poolt 1492. Kolumbus avastas Ameerika 1517usupuhastuse algus saksamaal Keskaeg jaguneb: Varakeskaeg 510 saj Kõrgkeskaeg 1113 saj Hiliskeskaeg 1415 saj Vanauusaeg 1618 saj Keskaeg oli euroopas. Keskaega võib piiritleda alaga kus religiooniks oli katoliiklus ja ühiskondlik korraldus põhines feodalismil. 2) Nimetage Frangi riigi tõusu, õitsengu ja lagunemise põhjused. Frankide võimu haripunkt oli Karl Suure valitsus a...
pimedaks torkamine, keha/näo vigastuste tekitamine (takistamaks keisriks saamist, keiser pidi olema füüsiliselt terve). Riigikeel kreeka keel. Riik oli tsentraliseeritud- asevalitsjad, ametnikud, palgasõjavägi, maksud. Kreeka õigeusu kirik oli keisri võimu all. Kõrgelt arenenud linnad (Antiookoa, Damaskus, Jerusalemm, Aleksandria) ja põllumajandus. Tähtsamad valitsejad: Basileios II- alistas bulgaarid, lasi 15000 sõjavangil silmad peast torgata. Justinianus I Suur- vallutas barbarite käest Itaalia ja Põhja-Aafrika tagasi; riigi I kõrgaeg. Lasi ehitada Hagia Sophia katedraali, seda ümbritses 13 km kaitsemüür. Corpus Juris Civillis- Rooma tsiviliseaduste kodifitseerimine. Koolides õpetati grammatikat, retoorikat, aritmeetikat, muusikat, filosoofiat. Kõrgkool Konstantinoopolis. Keisri õukonnas ja kloostrites kopeeriti antiikteoseid, koostati teatmeteoseid (geograafia, astronoomia, meditsiin). Konstantinoopoli raamatukogu põletati osaliseld 4
Toimus õiguse üleskirjutamine. 11.Corpus iusris civilis ja leges barbaropum Justinianus sai valitsema tänu keisritroonile tõusnud onu Justinianusele. Kui alles see teos tegi temast tõelise keisri. Lääne ja Ida-Rooma ühendati ühe valitseja alla ja anti neile rahu. Ta alustas aasta pärast troonile asumist õigusreformiga. Taheti algselt luua uus keisriseaduste koodeks. Tema jaoks oli tähtis esialgu õiguse puhastamine ja lihtsustamine. Päras töö lõpetamist koodeksiga läks Justinianus ja Tribonianus üle digestade ehk pandektide juurde.Viidi käepärasesse vormi ja anti lugeja käsutusse. (10liikmeline meeskond, 3 aastat) Pärast koodeksi teist redaktsiooni oli Corpus iuris civilis väliselt valmis ja hõlmas kogu idariigis rakendatavat õigust. Justinianus tahtis kodifikatsiooniga levitada rooma pärandit. Corpus iuris civilis oli oma loomise ajal eksimus, sest temaga ei saavutatud kusagil kehtiva õiguse seisundit ja unustati peagi
Toimus õiguse üleskirjutamine. 11.Corpus iusris civilis ja leges barbaropum Justinianus sai valitsema tänu keisritroonile tõusnud onu Justinianusele. Kui alles see teos tegi temast tõelise keisri. Lääne ja Ida-Rooma ühendati ühe valitseja alla ja anti neile rahu. Ta alustas aasta pärast troonile asumist õigusreformiga. Taheti algselt luua uus keisriseaduste koodeks. Tema jaoks oli tähtis esialgu õiguse puhastamine ja lihtsustamine. Päras töö lõpetamist koodeksiga läks Justinianus ja Tribonianus üle digestade ehk pandektide juurde.Viidi käepärasesse vormi ja anti lugeja käsutusse. (10liikmeline meeskond, 3 aastat) Pärast koodeksi teist redaktsiooni oli Corpus iuris civilis väliselt valmis ja hõlmas kogu idariigis rakendatavat õigust. Justinianus tahtis kodifikatsiooniga levitada rooma pärandit. Corpus iuris civilis oli oma loomise ajal eksimus, sest temaga ei saavutatud kusagil kehtiva õiguse seisundit ja unustati peagi
Peale selle mõjutasid bütsantsi kunsti toredust armastavad Idamaad. Püüd välise hiilguse poole sai Bütsantsi keisrikojale nii omaseks, et väljendus "bütsantslik toredus" püsib tänini. Bütsants oli ristiusuline maa ning ka ta keerulise kombestikuga nn. kreekakatoliku kirik esitas kunstile omad nõuded. Oma 1000-aastase ajaloo jooksul elas Bütsants üle mitmeid tõuse ja langusi. Koos riigiga tegi need muutused ka kunst, mille esimene õitseaeg oli 6.sajandil keiser Justinianus I ajal. Siis loodi ka kuulsaim bütsantsi ehitusmälestis- Hagia Sophia kirik Konstantinoopolis. Peale suuruse ja ilu köidab selle ehitise juures tähelepanu see, et siin on kupliga kaetud piklik nelinurkne ruum - varem osati kupliga katta vaid ümmargust ruumi.Kiriku sisemust kaunistasid mosaiigid. Need kaeti aga kinni siis, kui riik läks türklaste kätte viimaste usund ei lubanud inimeste kujutamist kunstis. Ka ehitati siis kirikule juurde kõrged minaretid, mis muudavad
saada. On ka mitmeid tänapäevaseid sätteid, isegi Eesti seadustes, mis vastavad peaaegu üks-ühele Rooma õiguslausetele Rooma õiguse põhiallikatest, kas Institutsioonidest või Digestidest. Rooma õiguse periodiseeringud Vana-Rooma riigi alguseks loetakse Rooma linna rajamist aastal 753 eKr. 476/480 loetakse üldiselt Rooma riigi lõpuks. Rooma õiguse seisukohalt on oluline, et riik ühendati korraks Justinianus I ajal ning 565 pKr jagunes lõplikult Lääne- ja Ida- Rooma riigiks. Nii pika aja jooksul muutuvad nii riigivormid kui õiguse ja õigusteaduse iseloom. Nende muutuste alusel ongi erinevad autorid jaganud Rooma õiguse, õiguse ajaloo ning õigusteaduse perioodidesse ning alljärgnevalt on esitatud ülevaade kõige tuntumatest Rooma õiguse periodiseeringutest ning neid lähemalt iseloomustatud. Seejuures on eristatud Rooma õiguse ajaloo periodiseeringuid
esimene katse süstematiseerida õigust üldistest seisukohtadest lähtuvalt.15 Gaiuse, nii nagu teistegi klassikalise ajastu juristide töid tunneme peamiselt Corpus Iuris Civilise Digestade vahendusel.16 1.3. Corpus Iuris Civilis Corpus Iuris Civilis koostati aastatel 528-534 Bütsantsi imperaatori Justinianuse* korraldusel Tribonianuse juhitava komisjoni poolt. Seadusekogu loomisel tugineti peamiselt varasemate juristide ja õigusteadlaste arvamustele ning kirjutistele. Justinianus pidas oluliseks õiguse puhastamist ning soovis seeläbi õigusemõistmist lihtsamaks ning kiiremaks muuta.17 Corpus Iuris Civilis koosneb kolmest suurest osast: 1) Institutiones, 2) Digesta ehk Pandectae ja 3) Codex Iustinianus. Esimene osa Institutiones sisaldab endas Rooma õiguse aluseid. Institutsuoonide peaallikaks on Gaiuse Institutiones, mis sisaldab peamiselt õigussätted isikute, asjade, pärimise, õigustehingute ja protsessi alalt. Teine osa Digesta ehk Pandectae on rooma
üsna dramaatilised, Sokrates aga tihtipeale irooniline. Õpetaja ja õpilase vahekordade võrdluseks võib tuua Aristotelese, kes Platoni õpilasena siiski eitas mitmeid Platoni õpetuse põhiteese. Platon reisis ulatuslikult Itaalias, Sitsiilias, Egiptuses ja Küreenes. Neljakümneselt Ateenasse naastes asutas ta omaenese kooli, Akadeemia, mis sai nime asukoha järgi Ateena kangelasele Akademosele pühendatud puudesalus. Kool tegutses aastani 529 pKr, mil Bütsantsi keiser Justinianus I selle paganluse tõttu sulges. Hiljem sekkus Platon Sürakuusa linna poliitikasse Sitsiilias. Diogenes Laertiose andmeil külastas ta linna esmalt Dionysiose võimu ajal. Dionysiose sugulane Dion hakkas Platoni õpilaseks, kuid türann pöördus tema vastu ning Platon müüdi orjusse. Ateenaga sõjajalal oleva Küreene linna orjaturult ostis Platoni üks ta pooldaja ning läkitas filosoofi koju Ateenasse. Pärast Dionysiose surma kutsus Dion Platoni tagasi
Naiste ja alaealiste puhul polnud see võimalik, sest arrigatio oli võimalik vaid isikute juures, kel on õigus osa võtta rahvakoosolekul. Hiljem toimus see avaliku tahteavalduse teel. Adoptio- Lapsendamine kitsamas mõttes. See on Persona alieni iuris- teise perekonnapea võimu all oleva isku perekonda võtmine. Algselt oli see keerukas ja näiliselt lapse kolmekordse müümisega isa poolt. Hilje,m justinianus määras, et toimugu see lihtsa teadaandega kohtu ees. 14. Emancipatio-isa vabasta tehingu teel poja. Tasuks jäeti isale kasutada vabakslastud poja pool varandust. Eestkoste ja hooldus Kui teovõimetuks on persona sui iuris luuakse perekondliku kaitse surrogaat ja selleks on kasikinstituut: tutela-eestkoste ja cura-hooldus. Algul oli loomulik eestkostja hoolealuse lähim pärija. 15. Tutela legitima-seadusliik eestkostja 16
5. Mis on arhitektuuris frontoon? 6. Kes oli Agrippa ja miks tema nime mainitakse Rooma Panteoni frontoonil? 7. Mitu akent on Rooma Panteonil? 8. Kas tead riigipead, kes oli ühtlasi ka arhitekt? 9. Kes või mis päästis Rooma Panteoni? 10. Kes suurtest renessansimeistritest on maetud Rooma Panteoni? 11. Millisel euro paberrahal on logoks rooma kunsti sümboolika? 8. HAGIA SOPHIA KIRIK ISTAMBULIS (6. saj.) Hagia Sophia uuskreeka keeles püha tarkus. Hoone tellis keiser Justinianus I1. Legend pajatab, et ta näinud seesugust hoonet unes. Kiriku projekteerisid tema kirjelduste järgi arhitektid Anthemios Tralleisest ja Isidoros Mileetosest. Hoone ehitati aastail 532 537. Hagia Sophia kirik on omalaadne ehitusmälestis, kus Lääne ja Ida arhitektuuritraditsioonid on saavutanud harmoonilise terviku. 1453. a. vallutasid türklased Konstantinoopoli. Nüüd nimetati linn ümber Istanbuliks, kirik muudeti moseeks2 ja lisati minaretid3, mis kristlaste
375. aastal tulid hunnid Euroopasse, ka germaanlased hakkasid Rooma poole liikuma. Nad olid küll liitlased, kuid tegutsesid sageli keisrist sõltumatult. Keisrid hakkasid kaotama võimu provintside üle. 410. aastal germaanlased rüüstasid Rooma linna. 476. aastal kukutas germaanlaste väepealik Lääne-Rooma keisri, tunnistas ainuvalitsejaks Ida-Rooma keisri ja hakkas tema asemikuna Itaalias valitsema. See sündmus tähistab Lääne-Rooma langust ja vanaaja lõppu. Ida-Rooma keiser Justinianus hakkas vallutatud alasid tagasi vallutama ja tal isegi õnnestus see osaliselt, kuid riiki tabas epideemia ja sõjad ning ta ei suutnud kõiki oma eesmärke täide viia. Enamiku Itaaliast pidid nad loovutama uutele germaani ja slaavi hõimudele, võim säilis ainult Balkanil. Rooma riik ja germaanlased Rooma riigi naabruses on alati elanud germaanlased ja neid hakati üha enam sõjaväkke palkama, sest mehi oli vähe
375. aastal tulid hunnid Euroopasse, ka germaanlased hakkasid Rooma poole liikuma. Nad olid küll liitlased, kuid tegutsesid sageli keisrist sõltumatult. Keisrid hakkasid kaotama võimu provintside üle. 410. aastal germaanlased rüüstasid Rooma linna. 476. aastal kukutas germaanlaste väepealik Lääne-Rooma keisri, tunnistas ainuvalitsejaks Ida-Rooma keisri ja hakkas tema asemikuna Itaalias valitsema. See sündmus tähistab Lääne-Rooma langust ja vanaaja lõppu. Ida-Rooma keiser Justinianus hakkas vallutatud alasid tagasi vallutama ja tal isegi õnnestus see osaliselt, kuid riiki tabas epideemia ja sõjad ning ta ei suutnud kõiki oma eesmärke täide viia. Enamiku Itaaliast pidid nad loovutama uutele germaani ja slaavi hõimudele, võim säilis ainult Balkanil. Rooma riik ja germaanlased Rooma riigi naabruses on alati elanud germaanlased ja neid hakati üha enam sõjaväkke palkama, sest mehi oli vähe
KESKAEG ( V kursus ) Arvestuslik töö nr. 1 Õpilase nimi klass Seleta terminid: FEOOD ehk lään. Senjöörilt vasallile antud maatükk sõjateenistuse eest. Lään ehk feood on kõrgematelt valitsejatelt haldamiseks, valdamiseks ja kasutamiseks antud kinnisvara. ALLOOD pärusvaldus. Kuigi läänid olid antud vasallidele ainult kasutada, muutus ajajooksul tavaliseks, et neid isalt pojale pärandati. HIERARHIA Feodaalide järjestamine tähtsuse järgi.. Kõige ülemisel astmel oli valitseja, kõige alumisel olid rüütlid. VASALL alamfeodaal, isanda ehk senjööri sõjamehest sõltlane. Vasall kohustus lääni kasutamise eest senjöörile teeneid osutama: võtma osa sõjakäikudest, võtma osa senjööri kohtust, andma vajadusel laenu jms SENJÖÖR suurfeodaal kellest olid sõltuvuses feodaalses hierarhias madalamal seisvad feodaalid ehk vasallid. Senjööril, kui maaomanikul oli oma val...
Primitiivne kosmoloogia Üldistab inimese vahetu taju abil saadud kujutlust. Lame, silmapiiriga lõppev maapind, mida ülalt katab kuplikujuline taevas. PLATON ARISTOTELES Platon Platon (427347 e.m.a) Oli Sokratese kõige kuulsam õpilane. Ta rajas kooli, mis sai nimeks Akadeemia. Õppetöö Akadeemias toimus kuni aastani 529 m.a.j, mil Ida Rooma keiser Justinianus ta sulges kui "paganliku võltstarkuse taimelava". Erinevatel aegadel tegutsesid Akadeemias erinevad koolkonnad. Aristoteles Sündis arsti perekonnas ja Stageiras, õppis Ateenas Platoni juures ja oli hiljem Aleksander Suure kasvataja. Aristoteles (384-322 eKr) oli Platoni õpilastest kuulsaim. 335 a eKr rajas ta Ateenas oma filosoofiakooli.
· Dominaadi aeg 284-476 pKr · Milano edikt tunnistab ristiusu sallitud usuks 313 · Keisri residentsi viimine Konstantinoopolisse 330 · Theodosius I keelab paganlikud kultused 392 · Lääne-Rooma valitseja residentsiks saab Ravenne 404 Rooma · 410 rüüstab Alarich Roomat · 455 vandaalid Roomas · 476 kukutab Odoaker Romulus Augustuluse · 527-565 on keisriks Justinianus Rooma õigus · Vana-Rooma riigis tekkinud ja arenenud instituutide kogu. · Euroopa rahvaste poolt rooma eraõiguse instituutide edasiarendamisel omaks võetud õigus. Kviriitlik ajastu · Quirites täieõiguslik kodanik · Tavaõigus, alguses on õiguslikud ja religioossed normid koos, hiljem eralduvad, 451 eKr kaheteistkümne tahvli seadus. · Õiguse tundjateks preestrid, õigusvõimeline vaba Rooma kodanikust perekonnapea (Pater familias)
2) Ühendamise püüdlused - L – R imp hakkas lagunema kui germaani-rooma hõimud rajasid Rooma impeeriumi provintsideks oma kuningriike. Lääne – goodid edela – Gallias ja Hispaanias, vandaalid Põhja – Aafrikas. 476 tõugati troonilt Romulus Augustus (viimane L – R keiser), puudusid pärijad laskus „pimeduseaeg“ barbarid võimul. I – R keisrid pidasid kõiki L – R alasid endale kuuluvateks. Bütsantsi keiser Justinianus I suur (tähtsaim) 527 – 565 käskis endised L – R alad tagasi vallutada. 533 Belizaros purustas vandaalide väed P – Aafrikas; lõi platstarmi It tungimiseks; hõivas Ida – gootidelt 536 Rooma; 539 nende pealinna Ravenna; vallutatud aladel taaskehtestati roomaaegsed seadused. Justinianus I S alustas Rooma imp taastamist. Ida – goodid tahtsid Belizarost enda kuningaks, kuid 539 kutsus keiser Belizarose koju
Germaanlased ei tulnud eesmärgiga Rooma tsivilisatsioni hävitada või Rooma riiki lagundada, vaid soovisid Rooma tsivilisatsiooni hüvedest osa saada. Vandaalid- rüüstasid Roomat, sellest ka sõna vandaal Jüüti poolsaar (Taani), Visla 100 eKr 406 ületavad Reini koos sueebidega 409 liitlastena Hispaaniasse 429 Tuneesia (föderaadid) 422 Vandaalide kuningriik Põhja-Aafrikas 535 Kuningriigi lõpp (Bütsants, keiser Justinianus, väejuht Belisarios) Sueebid- tulid algselt koos vandaalidega, kuid edasi Aafrikasse ei läinud 409 kuningriik Galiitsias 575 liideti läänegoodid kuningriigiga Burgundid Pärit Lääne-Skandinaaviast, kuningriik Reini ääres 443 Sveits, Savoie, Lyon'i ümbrus (Franche- Comté ja Burgundia) 543 liidetakse Frangiriigiga, idaosas alemannid. Goodid- 269 ida- ja läänerühm Läänegoodid olid kohalike oludega kohanduv rahvas Moesia (föderaadid), Kreeka
ROOMA ERAÕIGUSE ALUSED TSÜS, VÕS, AÕS, PerS, PäS- HANGI! Kaasus kirjalikult; ettekanne-kohtuesinemine- kt- kaasatöötamine seminarides Rooma õiguse tähtsus · Alus mandri euroopa õigusperekonna õigussüsteemidele, k.a eesti rooma õiguse retseptsiooni kaudu(nt valduse ja omandiõiguse eristamine, asjaõiguse instituutide põhijooned, nt servituudid, pant; võlaõiguses palju lepingute liike) · Õigusest kui religiooni osast sai ilmalik õigus · Universaalsed eraõiguse pm(eriti asja ja lepinguõigus) · Euroopa ühise õiguskultuuri alus ius commune · Ladina keel kui õiguskeel Termini rooma eraõigus tähendused Ius privatum- rooma riigis 753 ekr-.... ; mõistetakse ka sageli tervet corpus iuris civiles't, kus kõrvuti nii eraõiguse, karistusõiguse kui ka avaliku õiguse normid Rooma õiguse ajaloo periodiseeringud · Periodiseerind riigivõimu vormide alusel o Kuningate e rexide aeg(75...
Erinevus antiikkunstiga kõik figuurid olid rõivastatud, keha nende riiete all pole üldse tunda. (va. patuse keha kujutamisel) 10. Millistes linnades asuvad tuntuimad varakristlikud kirikud? Roomas, Ravennas. 21.PEATÜKK Bütsantsi arhitektuur 1. Millise riigi järglane oli Bütsants? Ida-Rooma 2. Kes oli Bütsantsi kuulsaim valitsejapaar? Milline tähtis kirik ehitati nende ajal? Justinianus I ja keisrinna Theodora. Nende ajal ehitati Hagia Sophia katedraal. 3. Milline uudne lahendus saavutati viklite abil? Viklite abil ehitati ristkülikukujulise ruumi kohale kuppel. 4. Mis teeb Hagia Sophia kiriku nii monumentaalseks? Tema hiigelkuppel. 5. Mis on tsentraalehitis? Oma põhiplaanilt meenutasid võrdhaarset kreeka risti. Neid katsid viis kuplit üks suurem keskel ja neli väiksemat ristiharude kohal. 6. Kirjelda viiskuppelkiriku plaani.
peeti parimaks asjatundjaks kaasajal. Õppemeetodis jälgis ta Sokratese eeskuju, kasutades teadmiste edastamiseks kahekõnelist keskustelu, kuid hiljem – õpilaste arvu kasvades – ka pidevalt ettekande vormi. Tähtsamaid teaduslikke ja filosoofilisi küsimusi arutati ent igakuistel kokkutulekuil ühiselt. (6 lk 57) 4 Õppetöö akadeemias toimus kuni aastani 529 pKr, mil Ida- Rooma riigi keiser Justinianus ta sulges kui “paganliku võltstarkuse taimelava”. (3 lk 50) Platoni viimased aastad olid õnnelikud. Ta õpilased olid väljunud igas suunast ja nende menu oli teinud õpetaja austatuks kõikjal. Ühel päeval oli üks ta õpilastest kutsunud oma õpetaja pulmapeole. Platon tuli oma kaheksakümne aasta rikkuses ja ühines rõõmsalt lõbutsejatega. Lõpuks taandus ta maja vaiksesse nurka ja istus toolile, et natuke magada. Hommikul, kui pidu oli möödas, tulid kojuminejad teda äratama
nälgivatele tasuta vilja. Bütsantsis allus keisrile ka kirik, keiser käsutas kirikuvarasid, määras ametisse kõrgemad vaimulikud, kujundas kiriklikku ideoloogiat. Keisrite võim ei olnud püsiv, enamus kukutati paleepööretes, kusjuures troonilt tõugatud monarh kas hukati, sandistati või pühitseti mungaks. Bütsantinism õukonnas valitsenud silmakirjalikkus. Esimesse õitsengujärku jõudis Bütsants keiser Justinianus I (527-565) valitsemisajal. Arendas välja tugeva sõjalis-bürokraatliku monarhia, kodifitseeris Rooma õigusel rajaneva 3-osalise ,,Tsiviilseadustekogu." Nika ülestõusul 532. Aastal, lasi oma väepealikutel surnuks raiuda üle 30 000 inimese. Bütsants pidi kaitsele asuma 6. Sajandi teisel pooled, kui Balkani ps ujutasid üle slaavlased. Rajati esimene Bulgaaria riik (681- 1018), millest sai Bütsantsi alaline vaenlane. 7-9
koolkonna esindajatega. 387. eKr rajas Platon ühes Ateenast loode pool asuvas heeros Akademose pühamus Akadeemia, mis sai eeskujuks hilisematele Euroopa ülikoolidele. Koos oma õpilastega tegeles ta filosoofilise ja loodusteadusliku uurimistööga ning kirjutas oma seniste kogemuste põhjal oma kõige mahukama ja sisukama dialoogi "Riik". Platoni Akadeemia jäi püsima peaaegu 900. aastaks; keiser Justinianus I sulges selle aastal 529 pKr kui paganliku institutsiooni. Üle kuuekümne aastasena läks Platon uuesti Itaaliasse ja üritas Sürakuusas tagajärjetult äratada türann Dionysios II huvi oma arusaamade vastu ideaalsest riigist. Oma elu viimastel aastatel pühendus ta tervenisti õppe- ja uurimistegevusele Akadeemias ning kirjutas oma hilisperioodi suurteose "Seadused". Ta suri 80-aastasena 347. aastal eKr. Platon on esimene kreeka filosoof, kelle peaaegu kõik teosed on tervikuna säilinud
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
