TOIDURASVAD ja sinu tervis Kui tahad tervise ja toidu seoste kohta rohkem teada, vaata www.toitumine.ee. RASVAD JA TERVIS Rasvade kohta arvatakse ekslikult, et tervisliku eluviisi tagamiseks ja hea väljanägemise saavutamiseks tuleb tarbida täiesti rasvavaba toitu. See ei ole aga kindlasti õige. Hea tervise huvides ei tule toidus sisalduvaid ja toiduvalmistamisel kasutatavaid rasvu mitte vältida, vaid valida, milliseid neist tarbida, ning teha seda mõõdukalt. MIS ON RASVAD? Toidurasvad sisaldavad erinevaid rasvhappeid: • küllastunud rasvhapped, • polüküllastumata rasvhapped. monoküllastumata rasvhapped, • Erinevates toidurasvades on nende sisaldus erinev. Küllastunud rasvhappeid sisaldub rohkem loomsetes rasvades, näiteks seapekis ja võis. Mono- ja polüküllastumata rasvhapped on aga ülekaalus enamikes taimsetes rasvades, näiteks rapsiõlis. Kaht asendamatut polü...
-Tärklist leidub suurel hulgal kõrsviljades terades, kartulites, kaunviljades. Glükogeen ehk loomne tärklis · Tekib loomade kehakudedes, kus ta on värvainena. · On leitud ka seentes ja pärmis. · Glükogeen lahustub vees ja hapete mõjul saab teda muuta glükoosiks. Tselluloos · On kõikidest süsivesikutest kõige püsikindlam. · On taimerakkude seinte põhiaineks. · Ei lahustu vees, nõrkades hapetes ega leelistes. · Inimorganism teda ei omasta, kuid väike kogus soodustab toidu edasiliikumist soolestikus ja hõlbustab sedimist. Valgud · Valgud kuuluvad kõige keerukamate orgaaniliste ühendite hulka, sisaldades lämmastikku. · On peamiseks ehitusmaterjaliks, millest luuakse lihas-, närvis-, ajukoed, veri jm. · Valguta on organismi olemasolu võimatu. · Kõige rohkem sisaldab valke loomased toiduained (liha, muna, piim, juust, kala)
R. toimib kolmemõõtmeline aktivatsioonienergiat,ku rakus.1.regulatoorset.pr ruumiline ehitus kaugel id ei muuda otsessidele, asuvate aminohapjäk tasakaalu.Kiirened ka membraanide vahel aleha pöördereaktsioon,selleg ioonkanaleid, muudab kokkupakkimisel,kvater a tasakaalu füüsikokeem. tingimusi naar-ruumiliselt saabumine.2.Aktivatsio rakuvälises kk- korrastatud mitme onienergia vähenemise s,mõjustab peptiidahela saavutab katalüsaator metabolism.Lipiidid komb.Transportvalkug siirdeoleku sihtmärgina:toime a ravimid seostuvad stabiliseerimise põhineb membraani pöörduvalt(polaarsete teel.Ensüüm tagab lipiidse kaksikkihi rav läbi membr rakku optimaalse lõhkumisel.nt. viimiseks)pöördumatul reacts.,keskkon...
Tervislik toit peab sisaldama mõlemat tüüpi kiudaineid. HEAD KIUDAINETE ALLIKAD ON: · must rukkileib, täisterasai, sepik · tatra- ja kaerahelbepuder · täisterahommikueined, näiteks müsli · täisterajahust makaronitooted · aedvili · pähklid ja seemned Nõuandeid toitumisel. Kasutage toidurasvu tagasihoidlikult! Toit peab sisaldama mõningal määral rasva, kuna rasv sisaldab asendamatuid rasvhappeid, mida inimorganism ei ole võimeline sünteesima. Rasv on rasvlahustuvate vitamiinide allikas ning vajalik, kuid ei tohi unustada, et 1 grammrasva annab üle kahe korra rohkem energiat kui 1 gramm süsivesikuid ja valke. Miks me sööme palju rasva? Rasva lisamisel muutub toit tihti maitsvamaks, rasvane toit püsib kauem maos ja näljatunne tekib aeglasemalt. Rasva liigtarvitamist soodustavad ka halvad toitumisharjumused. Kahekordne hamburger friikartulite ja limonaadiga katab ligi poole päevasest energiatarbest
Rolli mängib ka inimese sugu, vanus ja üldine tervislik seisund. Elavhõbe kahjustab eelkõige neerukudet ja funktsioone, aga ka närvisüsteemi, võib põhjustada depressiooni ja ärrituvust, halvatust, nägemise ja kuulmise kaotust. Raseduse korral ka võib olla kahjustatud ka tulevane laps. Elavhõbeda mõju sõltub ka sellest kas tegemist on ägeda või kroonilise mürgitusega. Elavhõbedamürgistuse võib saada juba siis, kui inimorganism omastab päeva jooksul 0,4mg elavhõbedat. See aga pole siiski veel surmav doos. Surmavaks doosiks loetakse 150 mg kuni 300 mg elavhõbedat. 8 Elavhõbeda sattumine toiduahelasse Anorgaanilise elavhõbeda mürgistus Röntgeni ülesvõte kõhupiirkonnas 9 Ajalugu
orgaanilised ained. Vitamiine vajab inimene väga väikestes kogustes - mikrogrammidest kuni milligrammideni. Paljud vitamiinid on ensüümide koostises, seega mõjutavad nad organismis toimuvaid protsesse, sealhulgas ainevahetusprotsesse. Vitamiinid tõstavad ka organismi kaitsevõimet. Mõningaid vitamiine (näiteks vitamiin K) sünteesib inimese seedekulgla mikrofloora piisavalt. Naharakkudes toimub ultraviolettkiirguse mõjul vitamiini D süntees. Teatud tingimustel on inimorganism võimeline sünteesima vitamiine nt niatsiini aminohappest trüptofaanist ja ka eelühenditest (provitamiinidest). Kui toit sisaldab piisavalt beetakaroteeni või teisii karotenoide, sünteesib organism sellest retinooli, seda siiski ainult toidu piisava rasvasisalduse juures. Vitamiinid jagunevad vesi- ja rasvlahustuvateks. Kuigi organismis on teatud vitamiinide varud, on soovitav, et neid saadakse vajalikus koguses iga päev. Inimorganismis olevatest
lihastöö ja muud tingimused. Hea aminohappelise koostisega on loomsed valgud: liha-, kala-, piima- ja munavalgud. Kahjuks on paljude kõrgkvaliteetset valku sisaldavate toiduainete rasvasisaldus suur. Rasvad: Rasvad on süsivesikute kõrval organismi tähtsad energia allikad. Rasvad sisaldavad ka rasvas lahustavaid vitamiine ning on vajalikud nende imendumiseks. Loomsed rasvad sisaldavad palju kolesterooli, mis on rakumembraanide koostisosa ning vajalik mitmete hormoonide sünteesiks. Inimorganism on võimeline ka ise kolesterooli sünteesima. Kui toiduga saadakse pikka aega liigselt kolesterooli, ladestub see veresoonte seintele, põhjustades kõrget vererõhku ja teisi südame-vereringekahjustusi. Päevane toidu kolesteroolisisaldus ei tohiks ületada 300 mg. Palju kolesterooli sisaldavad loomsed rasvad, mistõttu tuleks piirata rasvase liha, juustu, munakollase, subproduktide tarbimist. Süsivesikud: Süsivesikud on organismi põhiliseks energiaallikana. Süsivesikuid leidub
ise osaliselt moodustab, lapse organism aga mitte. Kasvava lapse jaoks on koguni 11 aminohapet, mis organismis ei moodustu ja mida seetõttu peab ilmtingimata saama toiduga. Neid aminohappeid nimetatakse asendamatuteks. Kõiki olulisi aminohappeid sisaldavad valgud on loomse päritoluga ( muna-, piima-, juustu-, ja lihavalk ) Enamik taimseid valke-, tera- ja kaunviljade valgud-, on vähem väärtuslikud, kuna neis puudub mõni oluline aminohape. Inimorganism vajab eelkõige loomse päritoluga valku, sest ainult loomne valk on täisväärtuslik. Valgu vajadus sõltub vanusest, soost, kehalisest koormusest ning lihasmassist. Inimesed, kes tegelevad spordiga vajavad valke rohkem(15-20%). Vaimse töö tegijatel on vajalik toiduenergia väiksem(14-15%), seepärast on neil suurem osa loomsete valkude vajadus, mida seostatakse aju ainevahetusega. Vananedes ka valgu vajadus väheneb (10-12%). Ohtlik on valkude üle-kui ka alatarbimine
................................5 Allergiline nohu..............................................................................................................................5 Kasutatud kirjandus: ......................................................................................................................6 Mis on allergia? Allergia ehk ülitundlikkuse all mõistetakse organismi ebatavalist reageerimist kas mingile välisele või organismis olevale tegurile (ainele). Inimorganism püüab mitmesuguste välisteguritega kokku puutudes nendega kohaneda ning samal ajal säilitada organisms sisekeskkonna ühtsust. Selleks toimuvad organismis keerukad kaitsereaktsioonid, milles osalevad nahk ja limaskestad, paljude elundite ja kudede rakud, veri, närvi- ja sisenõristussüsteem. Nende reaktsioonide tulemusena töötatakse organismis välja kaitsekehad - antikehad, mis tagavad organismi vastupanu kahjulikele teguritele. Mõnel inimesel on selline loomulik
vanematest inimestest eriti siis, kui nende jõud iseseisvaks tegutsemiseks on kahanenud. Vananemine väljendub ja avaldub suurel määral ka liikumises ja kõigis füüsilistes tegemistes. Vananemisel toimuvad kõigis elundkondades ealised muutused, mis aegapidi vähendavad nende töövõimet. Liikumisvõimele mõjuvad kõige enam need muutused lihasluukonnas, närvi- ja südamevereringe süsteemis ning nägemisvõimes. Lähima vaatluse all ongi inimorganism ja temaga toimuvad muutused aastate jooksul ning mõned laialtlevinud liigese- ja luuhaigused. LIIKUMISVÕIME EALISED MUUTUSED Igaühel on oma arvamus ja ettekujutus, mida vananemine tähendab. Suuremalt osalt on see põhjenenud meie elamustel ja tähelepanekutel meie vanavanemate generatsiooniga. See alateadvuslik pilt saab meie tuleviku ettekuulutajaks ja kompassiks, mis elusuunda meie mõtteviisi läbi võivad mõjutada. Kui me
Meeles tuleb pidada aga seda, et nn "elava mikroflooraga" piimatoodete säilitamisel on oluline täpselt jälgida säilitustingimusi ja säilimisaega.. PIIMA TOIDUAINELINE KOOSTIS: VALGUD, MINERAALID, VITAMIINID *VALGUD Lehmapiim sisaldab palju valku, mille koostisse kuulub kuni üheksateist aminohapet. Piimas on kõige rohkem kasvavale lapsele hädavajalikke aminohappeid. Samas on piimavalgud täisväärtuslikud, kuna need sisaldavad asendamatuid aminohappeid, mida inimorganism ei suuda ise valmistada. Et täiskasvanu saaks enam-vähem vajalikus vahekorras kätte tarvilikud aminohapped, on vaja umbes 0,5 l täispiima. Kui kasutada ainult vedelaid piimatooteid, võib puudu jääda metioniinist ja tsüsteiinist, seepärast tuleb süüa ka juustu või kohupiima. Piim sobib hästi taimse toidu juurde (leib, sai, oad, kruubid, mais, riis, kartul, juurviljad). Oma aminohappelise koostisega on piimavalk taimetoidu täienduseks. Juurde võiks pakkuda kala ja mõõdukalt liha
rohkem valgust ja paberile veel rohkemgi. Valgustuse jaotus kogu ruumis: töökohal, seintel, laes, seejuures varjude vältimine ja kontrasti iseärasused on olulised ja sõltuvad tööst. Probleemile, et kõik vaadeldavad objektid on vahetuse vältel sama tugevasti valgustatud, on ka teadlased pööranud vähe tähelepanu. On parem, kui objekti valgustatus on dünaamiline, mõningal määral muutub (kõigub) ajaliselt, millega inimorganism on kohanenud looduses aastatuhandeid. Enamasti on ratsionaalne, kui töökohta valgustab kaks valgustussüsteemi, üld- ja kohtvalgustus. Kui valgustussüsteem on integreeritud laega (üldvalgustus), on raske kindlustada töökohtadel optimaalset valgustatuse jaotust. Palju tähelepanu nõuab ruumi üldvalgustuse konstruktiivne lahendus, kuigi tööolukorras on üldvalgustust kasutada lihtsam. Peab jälgima mitut aspekti.
Õigustatud on nõue märkida toiduainete pakenditele teavet transrasvade sisalduse kohta. See on vajalik kas või selleks, et tarbija saaks hoiduda sellistest produktidest, kust transrasvad ülemäära välja on võetud. Kokkuvõte Ülo Niinemetsa artiklist ,,Kui toit tapab" (08.10.2009) Teadlased soovitavad transrasvu pruukida nii vähe kui võimalik. Inimorganism vajab oma igapäevaseks elutegevuseks valke, süsivesikuid ja lipiide (õlid, rasvad). Sisuliselt kõik toitained sisaldavad neid kolme komponenti eri proportsioonides. Juba rohkem kui 15 aastat tagasi leiti, et kunstlikud transrasvad põhjustavad suurenenud infarktiriski. Lisaks arterite jäigastumisele ja ummistumisele põhjustavad transrasvad ka rasvumist ning diabeeti, suurendades kokkuvõttes enneagsete surmade arvu.
moodustunud glükoosimolekulidest · salvestub maksa- ja saab kiiresti muta glükoosiks lihasrakkudes leidub taime kõikides osades TSELLULOOS KITIIN kõige levinum ühend taimeriigis · sarnane tselluloosile taimerakkude kestad · lülijalgsete välisskeletis jne mõnedsajad kümnedtuhanded glükoosimolekulid annavad taimedele tugevuse inimorganism ei omasta SÜSIVESIKUTE ÜLESANDED ORGANISMIDES energiaallikas ja varuaine ööpäevasest energiavajadusest 55-60% ehitusmaterjal kaitse lähteaine fotosünteesi lõpp-produktiks 4. ENERGIAVARUKS JA EHITUSMATERJALIKS ON KA LIPIIDID LIPIIDID mitmesugused molekulid enamik hüdrofoobsed rasvad, vahad, steroolid, fosfolipiidid, rasvlahustuvad vitamiinid jne nii tahked kui vedelad ehituslikud ning energeetilised ülesanded signaalmolekulid LIHTLIPIIDID rasvad, õlid, vahad
2.2 Karotenoidide identifitseerimine ja sisalduse määramine 1. Töö teoreetilised alused Taimerakkude kloroplastides ja kromoplastides ning teistes fotosünteesivates organismides sisalduvad fotosünteesi abipigmentidena karotenoidid. Need absorbeerivad valgust klorofüllist erinevatel lainepikkustel ja on seega täiendavateks kiirguse retseptoriteks. Karotenoidid on arvukas ühendite rühm, millised keemiliste ehituse poolest klassifitseeritakse kui tetraterpenoide. Struktuurilt on nad polüeensed ahelad, mille ühes või mõlemas otsas on ionoontsüklid. Pikima ahelaga karotenoid on lükopeen, mis on tähtsaks vaheühendiks paljude teiste karotenoidide sünteesis. Karotenoidide kaks põhigruppi on karoteenid (hapnikku mittesisaldavad, koosnevad ainult süsinikust ja hapnikust, nt lükopeen) ja ksantofüllid (hapnikku sisaldavad, nt luteiin, zeaksantiin). Lisaks valguse absorbeerimisele on karotenoididel taimedes ka kaitsev roll, neelates liigset valgusen...
Polüsahhariidid: makromolekulid; koosnevad sadadest ja tuhandetest monosahhariididest, mis on omavahel keemilise sidemega ühendatud. Tärklis, glükogeen, tselluloos ja kitiin on kõik glükoosi polümeerid. Tärklis - varuaine taimedes; hüdrolüüsub kergesti glükoosiks. Glükogeen - nn loomne tärklis; enim maksa- ja lihasrakkudes. Tselluloos - rakkude ja organismide ehitusmaterjal; taimeriigis kõige levinum ühend; taimsete kiudude põhikomponent; inimorganism ei omasta, kuna inimese soolestikus puuduvad bakterid, mis seda glükoosiks lagundaksid; hüdrolüüsub raskemini kui tärklis. Kitiin - rakkude või organismide ehitusmaterjal; tselluloosile väga sarnase ehitusega. Lipiidid: Suur grupp suuri molekule väga erinevat funktsioonidega. Ei ole polümeerid. Vees lahustumatud ehk hüdroboobsed. Vähemalt kahest komponendist (alkohol ja rasvhape) koosnevad biomolekulid. Rasvad. fosfolipiidid, steroidid. Jagunevad 3 põhirühma:
Eeltoodud loetelust tuleneb üliselgelt, kui oluline on normaalne valkude süntees ja uuenemine organismis. Selle vältimatuks eelduseks on aga vajalike vabade aminohapete olemasolu meie organismis. Et neid aminohappeid peab organismis olema nõutavates vahekordades ja piisavates hulkades, siis omandab õige toitumine erilise tähtsuse. AMINOHAPETE ÜLESANDED Aminohappeid saab jaotada asendamatuteks ja asendatavateks. Asendamatuid aminohappeid ei suuda inimorganism sünteesida ja seega peab ta need saama toiduvalkudest. Valkude ehitusüksustena kasutab inimorganism 20 aminohapet. Neid nimetatakse põhiaminohapeteks. Paljudel põhiaminohapetel (ja ka valkudes mitteleiduvatel aminohapetel) on veel teatud iseäralikke ülesandeid, millest annab ülevaate alljärgnev lühitutvustus. Metioniin on asendamatu aminohape, mis on põhiline metüülrühma doonor inimorganismis
TARTU KIVILINNA GÜMNAASIUM BROOM REFERAAT XXX 10.b klass TARTU 2008 SISUKORD SISUKORD...................................................................................................................................... 2 NIMI JA SAAMISLUGU................................................................................................................ 3 BROOM LOODUSES......................................................................................................................3 OMADUSED................................................................................................................................... 3 ÜHENDID........................................................................................................................................4 Bromiidid ..............
Peale selle, et täiskasvanu saaks vähemalt kaheksa tundi magada, on oluline, et une rütm oleks õige. Hea ja taastunud unejärgse enesetunde saame siis, kui unefaasid on õiges vahekorras. Uni - hinge indikaator Unetuse tagajärjel kannatab eelkõige inimese psüühika. Kui inimene üldse ei magaks, kukuks ta kurnatusest peagi kokku ja sureks. Kui inimene ei saaks pikka aega und näha võivad ilmneda eelkõige orientatsiooni, tundeelu ja seksuaalfunktsiooni häired. Et inimorganism on üks tervik, siis unetuse tagajärjel tekkinud haiguste nimekiri oleks väga pikk. On ju ammu tõestatud väga paljude kehaliste haiguste arenemine pikaajalise negatiivse stressi foonil, mida unetus ju endast kujutab. Unefaaside häiritus võib tuleneda nii inimese aju orgaanilistest probleemidest (nt.ajutraumad, mitmesugused toksilised kahjustused, sünnipärased ajuhäired) kui ka kogu närvisüsteemi funktsionaalsest häirest (nt.ebatervislik reziim, psüühikahäired).
Raku keemiline koostis. Elusorganism sisaldab kõiki Mendelejevi tabeli elemente. HOCNPS põhiliselt. (inimeses kokku 98%) Kõige enam on esindatud neist ainetest vesi. Rakus sisalduvad/moodustuvad anorgaanilised kui ka orgaanilised ained. Anorgaanilised ained rakus. Tähtsaim on vesi - ~80% Vee ülesanded: * dipolaarne, mõjutab teisi ained (lahustab, lagundab)/väga hea lahusti nii orgaanilistele kui anorgaanilistele ühenditele * vesi osaleb enamustes reaktsioonides, kas lähteaine või produktina vmi * veel on suur soojumahtuvus tänu vesiniksidemetele vee molekulide vahel (aitab säilitada temp.) * suur energeetiline väärtus H+ K+ Na+ Ca2+ Mg2+ Fe2+ Fe3+ NH4+ OH-rühmade ülesandeks on PH taseme säilitamise. Kaltsium tagab luude tugevuse. Kaltsiumi omandamiseks vajalik D-vitamiin (piimarasvad, päike etc). Taimedes olev kaltsium ei omas...
Kas adopteerimine on abordile kohane alternatiiv? Milline on/peaks olema valitsuse roll abordi reguleerimisel? Seadused, mis reguleerivad aborti, sekkuvad sügavale inimeste eraellu ning põrkuvad erinevate põhiõigustega. On see õigustatav ning lubatav? Ingliskeelses kultuuriruumis jagatakse seisukohad kaheks: valikuvabaduse pooldajad ( pro-choice ) ja loote õiguste ehk elu pooldajad ( pro-life ). (4) Loote õigused. Üldise bioloogiaalase konsensuse järgi saab inimorganism alguse viljastamishetkel. See seisukoht kajastub näiteks Encyclopedia Britannica artiklis: "Ehkki organismidest mõeldakse sageli kui täiskasvanutest ning paljunemist käsitletakse uue, eelmise põlvkonna täiskasvanule sarnaneva täiskasvanu kujunemisena, on elav organism tegelikult organism kogu oma elutsükli jooksul, viljastunud munarakust täiskasvanuni, mitte ainult lühikese aja jooksul sellest tsüklist." Suurem osa entsüklopeediaid ja inimembrüolooge jagavad seda seisukohta.
leib Osalemine vitamiin B12-e imendumises Perifeerne neuropaatia-närvikahjustus avokaado Homotsüsteinuuria- aminohapete haigus banaan Vitamiin hüdroksükobalamii Realiseeruvad koensüümsetes vormides. Inimorganism vajab vaimse tervise halvenemine ning B12 n hüdroksükobalamiini koensüüme kahes reaktsioonis. Esiteks RNA halvatus veeslahustuv metüülimiseks ja homotsüsteiinist metioniini taastootmiseks ning makrotsüütilise, megaloblastilise maks teiseks hargnenud ahelaga aminohapete (treoniin, isoleutsiin, valiin) aneemia (suurerakuline punavere
Gloria S. Iljin Tervislik toitumine Süsivesikud: Süsivesikud on organismi tähtsaimad energiaallikad. Nad lagunevad kergemini kui rasvad ning nende lagunemisel tekkiv süsihappegaas ja vesi erituvad organismist hõlpsasti. Tähtsamad süsivesikud on suhkrud ja tärklis. Süsivesikute hulka kuulub ka tselluloos, mida leidub puidus. Süsivesikud on füüsilise töö puhul suure tähtsusega, vaimse töö puhul aga vajatakse neid veidi vähem. Ka vanemad inimesed peavad süsivesikute hulka hulka toidus piirama, sest nende üleküllus soodustab rasvumist ja veresoonte lubjastumist. Eriti kergesti muutuvad rasvaks mitmesugused suhkrud. Tärklis ning puuviljades, marjades, mees jne. esinev suhkur fruktoos aga ei kutsu rasvumist esile. Suhkrud sobivad intensiivse füüsilise töö tagajärjel tekkinud energiakao katmiseks, sest nad imendu...
Laialdaselt kasutatav kollane toiduvärv tartrasiin (E102) vabastab inimorganismis histamiini. Kuna histamiin ja mõned teised biogeensed amiinid vabanevad ka allergiliste reaktsioonide puhul ning toiduallergia ja -talumatuse puhul on vaevused sarnased, siis aetakse need tihti segamini. Milles seisneb sünteetiliste lisaainete võimalik oht? Sünteetilised lisaained on üldksenobiootikumid ehk kõigile organismidele kehavõõrad ühendid. Selliseid aineid ei saa inimorganism kahjutuks teha.Paljudel sünteetilistel lisaainetel on tugev allergeenne toime. Mõnede sünteetiliste lisaainete osalisel lõhustumisel võivad organismis tekkida mutageensed, teratogeensed või isegi kantserogeensed vaheühendid. Sageli on sünteetilistel lisaainetel kas kuhjumisest tingitud (kumulatiivsed) või koosmõjust põhjustatud (sünergistlikud) kõrvaltoimed, mis võivad avalduda aastate või aastakümnete pärast. Viimane nähtus on tuntud kui lisaainete kaugmõju.
10.2008 6 toiduga. Seega tänu mürkidele ja kemikaalidele ei saa inimesed täiesti puhtaid ja tervislikke toiduaineid.3 3 Bioneer.ee (Ökomeedia). Elu ja tervis on meie endi kätes. - http://bioneer.ee/eluviis/toit/Elu_ja_tervis_on_meie_endi_k%C3%A4tes.aid-846 13.10.2008 7 2.2 Tagajärjed Eelnimetatud põhjuste tagajärjel võib inimorganism vägagi kõvasti kannatada saada. Organismis võib tekkida eluks vajalike toitainete puudujääk, mis tuleneb enamjaolt keskkonna ja toiduainete saastatusest. Valedest toitumisharjumustest ja ebatervest eluviisist võib tuleneda tasakaalustamata ainevahetus. Need põhjused võivad kaasa tuua organismis pärsitud või vähenenud ja aeglustunud ainevahetus protsesse. Mis omakorda toovad kaasa erinevaid haigusi. Nendel põhjustel talitavad organismis õigesti vaid umbes 20% rakkudest.
organismis ei moodustu ja mida seetõttu peab ilmtingimata saama toiduga. Neid aminohappeid nimetatakse asendamatuteks. Nagu maja ehitamisel, nii ka inimese organismis ei tohi ükski oluline detail puududa. Kõiki olulisi aminohappeid sisaldavad valgud on loomse päritoluga ( muna-, piima-, juustu-, ja lihavalk ) . Enamik taimesid valke-, tera- ja kaunviljade valgud-, on vähem väärtuslikud, kuna neis puudub mõni oluline aminohape. Eeltoodust selgub, et inimorganism vajab eelkõige loomse päritoluga valku, sest ainult loomne valk on täisväärtuslik. Koolilapsele vajalik toiduvalgu vajadus päevas on 1 gramm kehakaalu ühe kilogrammi kohta. Päevase valguvajaduse katab näiteks 3-4 kg kartuleid, 1-1,5 kg herneid, 6-10 kg puuvilja, 500 g kala, 200-300 g juustu, 300-500 g kohupiima või 300-500 g liha. Rasvad Organismi tähtsaks energiaallikaks on toidurasvad. Nahaalune rasvakiht kaitseb keha mahajahtumise eest
mürgitamisega aastal 2004. [7] Ohtlikkus Dioksiinid ja PCBd on äärmiselt vastupidavad keemilisele ja bioloogilisele lagunemisele ning säilivad seetõttu keskkonnas. Nad on bioakumuleeruvad - taimtoidulised loomad saavad neid peamiselt hingamisel, toiduahela ülemised liikmed peamiselt lahustunult toidurasvas. Kuna dioksiinid on keemiliselt püsivad ja vees lahustumatud, kumuleeruvad nad loomorganismides, seetõttu võivad ka väikesed kogused lõpuks ohtliku koguse saavutada. Inimorganism on peaaegu võimetu dioksiine nii lagundama kui väljutama. Kõrge kloreeritusega (4-8 Cl aatomiga) dioksiinide "poolestusaeg" inimorganismis varieerub 7,8-st 132 aastani (selle ajaga suudab organism vabaneda poolest sinna kogunenud dioksiinist). Naise organismist võib oluline osa dioksiinidest väljuda läbi platsenta ning koos rinnapiimaga. seetõttu on kontsentratsioonid meestel pisut kõrgemad ning imikuea lõpuks koguneb organismi arvestatav
odavad. Kiudained on taimse päritoluga polüsahhariidid ja ligniin, mida inimese seedeensüümid ei ole võimelised hüdrolüüsima. Nad jagunevad vees lahustuvateks ja mittelahustuvateks. Tuntuim vees lahustuv kiudaine on pektiin, mida on palju aedviljades. Vees lahustumatuid kiudaineid on palju täisteratoodetes. Tervislik toit peab sisaldama mõlemat tüüpi kiudaineid. Toit peab sisaldama mõningal määral rasva, kuna rasv sisaldab asendamatuid rasvhappeid, mida inimorganism ei ole võimeline sünteesima. Rasv on rasvlahustuvate vitamiinide allikas ning vajalik, kuid ei tohi unustada, et 1 gramm rasva annab üle kahe korra rohkem energiat kui 1 gramm süsivesikuid ja valke. Miks me sööme palju rasva? Rasva lisamisel muutub toit tihti maitsvamaks, rasvane toit püsib kauem maos ja näljatunne tekib aeglasemalt. Rasva liigtarvitamist soodustavad ka halvad toitumisharjumused. Kahekordne hamburger friikartulite ja limonaadiga katab ligi poole
Jõhvi Gümnaasium Kosmeetilises keemias kasutatavad ained Referaat Koostas: Valeria mihhailova Juhendas: õp. Kristelle Kaarma Jõhvi 2011 Kosmeetilises keemias kasutatavad ained Kosmeetiline keemia kasutab väga palju loodusliku päritoluga aineid, mis on sarnased nendega, mida inimorganism ise toodab või siis omastab väliskeskkonnast, näiteks toiduna. Tähtsamad kosmeetilise keemia lähtained on järgmised keemiliste ühendite klassis: alkaanid, alkoholid, karbonüülühendid, karboksüülhapped, estrid, sahhariidid, aminohapped ja valgud. Oluline on ka ainete liigitamine nende füsioloogilise ja kosmeetilise funkrsiooni järgi. Kosmeetikatooted on ained või valmistised, mis on ette nähtud ...
1953. aastal James Watson ja Francis Crick 34. Vt. lk. 55 DNA ja RNA võrdlust. 35. Oskad DNA-st DNA-d sünteesida ja DNA-st mRNA molekuli kopeerida teades komplementaarsusprintsiipi. DNA: guoniin(G)=tsütosiin(C) adeniin(A)=tümiin(T) RNA: adeniin(A)=urasiil(U) tümiin(T)=adeniin(A) guoniin(G)=tsütosiin(C) komplementaarsusprintsiip- lämmastikaluste ühtivuse vastavus 36. Mõisted: kiudained - taimse toidu osa, mida inimorganism ei seedi vitamiinid - orgaanilised ühendid, mida organism väikestes kogustes vajab, kuid ise sünteesida ei suuda mineraalained - organismile vajalikud keemilised elemendid, välja arvatud toitainetes suures koguses sisalduvad süsinik, vesinik, hapnik ja lämmastik energia - keha võime teha tööd 37. Kui palju peab inimene keskmiselt päevas saama energiat ? 2000kcal
sümptomeid. Töö teine osa oli praktiline, uurisin välja milliseid unehäireid Tapa Gümnaasiumi õpetajatel esineb ning milliseid võtteid nad kasutavad, et uneprobleemidega toime tulla. Samuti uurisin, kui kaua magab õpetaja keskmiselt igal ööl ja kuidas ta hindab oma unekvaliteeti. 6 1. MIS ON UNI Tavaline inimene magab ligi kolmandiku oma elust ning siiani ei ole päris selge, mis on une otstarve, kuid selge on see, et ilma selleta inimorganism hakkama ei saa. Mitmed inimesed arvavad, et magamine on passiivne protsess, kuid tegelikkuses see nii pole. Me uinume kuna peaaju laubapiirkond aktiviseerub. See võimaldab kehal ja ka ülejäänud ajul puhata, nimelt väheneb ajju närviimpulsse juhtivate hormoonide hulk. (Uni ja unetus, 2001) Teadlased on kirjutanud, et uni tekkis siis kui elu veest maismaale siirdus. Eluks vajalik uni lõi uusi võimalusi kohaneda ja areneda uues keskkonnas. See selgitab ka fakti, et uude
püruvaat (tekib laktaadist) glütserool (triglütseriidide lõhustumine) glükogeensed aminohapped (alaniin, aspartaat, glutamaat - saadakse toiduvalkudest või nälgimise korral lihaste valkudest, annavad glükoneogeneesi võtmeühendi oksaloatsetaadi) Ligikaudu 90% organismi glükoneogeneesist toimub maksas ja 10% neerude koorolluses. Enamiku glükoosist saab inimorganism toiduga. Kui toiduglükoosiga tekib probleeme, jätkub maksa glükogeenist 10-20 tunniks organismi glükoosivajaduste rahuldamiseks. Seega on hädavajalik sünteesida ka inimorganismis glükoosi vältimaks tema defitsiiti veres ehk hüpoglükeemiat. Nii aitavadki maks ja neerude koorollus hoida glükoneogeneesi abil veresuhkru tasemel, mis rahuldab aju, lihaste, erütrotsüütide jne metaboolseid vajadusi.
Mürgisus Dioksiinid ja PCBd on äärmiselt vastupidavad keemilisele ja bioloogilisele lagunemisele ning säilivad seetõttu keskkonnas. Nad on bioakumuleeruvad - taimtoidulised loomad saavad neid peamiselt hingamisel, toiduahela ülemised liikmed peamiselt lahustunult toidurasvas. Kuna dioksiinid on keemiliselt püsivad ja vees lahustumatud, kumuleeruvad nad loomorganismides, seetõttu võivad ka väikesed kogused lõpuks ohtliku koguse saavutada. Inimorganism on peaaegu võimetu dioksiine nii lagundama kui väljutama. Kõrge kloreeritusega (4-8 Cl aatomiga) dioksiinide "poolestusaeg" inimorganismis varieerub 7,8-st 132 aastani (selle ajaga suudab organism vabaneda poolest sinna kogunenud dioksiinist). Naise organismist võib oluline osa dioksiinidest väljuda läbi platsenta ning koos rinnapiimaga. seetõttu on kontsentratsioonid meestel pisut kõrgemad ning imikuea
Samuti ei näeks nad iial ette, et keelaksid ära alla 18 aastaste laste töötamise öösel. Mängus on nende enda kasum, sest öösel saab anda lastele kergemad ülesanded, millega täiskasvanud mehi ei taheta ilmaaegu kurnata. Nemad on võimelised tegema raskemat tööd ja kasutama ära selleks päevast tööaega. Ma vaidleks siinkohal Marxi või õigupoolest kapitalisti arvamusele vastu, et öötööga harjub inimene ära. Minu kogemused näitavad, et inimorganism ei kohane antud tööviisiga ka isegi mitte aasta jooksul. Inimesed vajavad päevavalgust ning pidev pimedus tekitab stressi. Poed, koolid ja muud asutused opereerivad vaid päevasel ajal. Seega öösel töötamine ja päeval magamine ei võimalda saada osa ühiskondlikust elust. Isegi kaupluste kassapidajad, kelle tööpäev ei ole küll öösel, vaid kuni südaööni, peavad palju ohverdama. Enamikel on lapsed, kelle eest ei saa hoolitseda ega kontrollida nende koolitöid
piimhappebakterite toitaineks. Soodustavad piimhappebakterite paljunemist, sooleseinale kinnitumist ja tegevust. Üks tuntumaid prebiootikume on inuliin, mida saadakse sigurist. Colonic plus inuliini tabletid - looduslik prebiootikum, mille abil puhastatakse soolestik kahjulikest bakteritest ja luuakse tingimused kasulike bakterite arenguks. 2. Soja (Glycine max) Sojauba on valgurikas toit, mis sisaldab kuni 40% taimset valku, millest inimorganism omastab 90-95%. Sojavalk on heade raviomadustega, madala kalorsusega ja kergesti seeditav. Erinevalt loomsest valgust ei sisalda sojavalk kolesterooli. Menofemin kapslid sojakontsentraat, vitamiinid, mineraalid. Vähendab üleminekuaastate ajal ja sellele järgnevalt tekkivaid tervisehäireid, aitab kompenseerida naissuguhormooni vähenemist, tasakaalustab üleminekueas naiste toitainete vajadusi. 3. Leesikaleht (Folium Uvae ursi)- Kuseteid desinfitseeriv, kuseeritust soodustav
· Sulamid tehtud ettepanek kasutada liitiumi ioon patareide tootmisel. Ligikaudu 85% toodetud vanaadiumist kasutatakse · Bioloogiline roll ferrovanadium või terases lisaainena. Vanaadium märgatavalt suurendab terase tugevust. Vanaadiumi vormidest on stabiilsed nitriidid ja karbiidid, mille Inimorganism vajab väikestes kogustes mikroelemente , kuid nende vajadus on pidev. Vanaadium tagab luude, tulemuseks on oluliselt suurenenud terase tugevus . kõhrede ja hammaste arengu ning soodustab uute Seetõttu kasutatakse vanaadiumi sislduvat terasest erütrotsüütide teket. Peamised vanaadiumi sisaldavad
toitumispüramiidi autorid veendunud. Suhkrust ja teistest kergesti imenduvatest süsivesikutest ei tohiks küll täielikult loobuda, kuid neid tuleb tarbida mõõdukalt ja tingimata koos proteiinide ja rasvaga, mis takistavad nende liiga kiiret imendumist. Vitamiinide vajadus Inimene vajab vitamiine väga väikestes kogustes: milli- ja mikrogrammides. Neil on oluline roll meie organismis. Enamik vitamiine tuleb saada toiduga, kuid mõnda vitamiini on inimorganism võimaline osaliselt või täielikult sünteesima. Vitamiinide vajadus sõltub vanusest, soost ja kehalisest aktiivsusest. Mineraalainete vajadus Mineraalained on olulised meie luustikule, kehavedelike ja ensüümide koostises ning aitavad edastada närviimpulsse.Mineraalainete ületarbimine ainuüksi toiduga on võimatu, kuid see on võimalik toidulisandite söömisel. Kiudainete oluline roll Kiudainete oluline roll seedetalitluses: suurendavad toidukördi mahtu, tekitades sellega
Üldiselt rühmitatakse lipiide rasvhapeteks, rasvadeks, glütserofosfolipiidideks, sfingolipiideks, vahadeks, steroidideks ja terpenoidideks. Lähtudes seebistumisvõimest võib lipiide jaotada seebistuvateks ja mitteseebistuvateks. Vastavalt molekuli struktuurile võib lipiidid jaotada ka veel liht-, liit- ning tsüklilisteks lipiidideks. Rasvamolekulid on sobivad toiduenergia säilitamiseks. Inimesele on erilise tähtsusega linool- ja -linoleenhape ehk asendamatud rasvhapped, mida inimorganism ise ei sünteesi. Olulisemaiks loomseks sterooliks on kolesterool, mida leidub pea kõikide loomsete rakumembraanide koostises ja mis tagab membraanide läbitavuse ja liikuvuse/voolavuse. Lisaks sellele toodetakse kolesteroolist sapphappeid, steroidhormoone ning D-vitamiini, kuid kõrget kolesteroolitaset peetakse südame- ja veresoonkonna haiguste riskifaktoriks. 1.3.1 Rasvapleki proov Lipiidid lahustuvad orgaanilistes lahustites. Kui lipiidi sisaldavat lahust kanda paberile,
sattub, kuidas inimene on selle ainega kokku puutunud ja kui kaua kokkupuude on kestnud. Samuti mängib rolli ka inimese vanus, üldine tervislik seisund ja ka inimese sugu. Elavhõbe kahjustab eelkõige närvisüsteemi, võib katkestada neerude töötamise, põhjustab depressiooni ja ärrituvust. Juhul kui naine on lapse ootel ja ta puutub kokku elavhõbedaga, võib mürgistus mõjuda tugevalt ka tulevasele lapsele. Elavhõbedamürgistuse võib saada juba siis, kui inimorganism omastab päeva jooksul 0,4mg elavhõbedat. See aga pole siiski veel surmav doos. Surmavaks doosiks loetakse 150 mg kuni 300 mg elavhõbedat. 1952-53 puhkes Jaapanis Minamata lahe piirkonna elanike seas massiline haigestumine seletamatusse haigusesse (Minamata haigus). Minamata lahte juhiti keemiatehase heitveed, mis sisaldasid Hg-ühendeid. Neid omastasid vetikad. Toiduahela kaudu sattus Hg vetikaist kaladesse ja neist inimesse
1) põhiaminohapped. Nende jaoks eksisteerib geneetiline kood. Sünteesi käigus lülituvad valkude koosseisu. Inimese jaoks on põhiaminohappeid 20, aga tegelikult on kokku 21. 2) Harvaesinevad aminohapped. Esinevad kas vabalt, ei saa minna valkude koostisse või tekivad valkudes olevate aminohapete keemilisel muutmisel. Kokku ligikaudu 200. rohkem leidub neid taimedes ja bakterites. Aminohapete füsioloogiline klassifikatsioon: 1) asendamatud aminohapped igaljuhul peab saama toiduga, sest inimorganism ei sünteesi. Neid on 8. 2) osaliselt asendatavad aminohapped organism sünteesib kuid teatud eluperioodil mittepiisavas hulgas, et toiduga on tugevalt vaja saada. Neid aminohappeid on 3. 3) Täielikult asendatavad aminohapped organism ise sünteesib lähteainetest, neid on 9. Kõiki ühendeid ei pea ise sünteesima- kokkuhoid energia arvelt. Tugevaks miinuseks on tugev sõltuvus toidu kvaliteedist PEPTIIDID.
Valgud on meie organismi ehitusmaterjal. T.Sarapuu, 2002, ,,Biloogia gümnaasiumile I osa" Valgud jagunevad kaheks: loomset päritolu ehk asendamatud, mida keha ise ei suuda sünteesida ja taimset päritolu ehk asendatavad, mida suudab organism erinevatest lähteainetest ise kokku panna. T.Sarapuu, 2002, ,,Biloogia gümnaasiumile I osa" 1.1. Aminohapped Aminohappeid saab jaotada asendamatuteks ja asendatavateks. Asendamatuid aminohappeid ei suuda inimorganism sünteesida ja seega peab ta need saama toiduvalkudest. Valkude ehitusüksustena kasutab inimorganism 20 aminohapet. Neid nimetatakse põhiaminohapeteks. Kuid on väga vähe valke, kus need 20 aminohapet kõik korraga oleks. Kõikide valkude koostisesse kuuluvad aluseliste omadustega aminorühm (-NH2) ja happeliste omadustega karboksüülrühm (-COOH). Molekuli ülejäänud osad (tähistatakse R-ga) aga varieeruvad kõigil 20 aminohappel. Sellest tulenevadki nende
sissetungi eest. Mitmesuguste ühendite sünteesimiseks asendatavate aminohapete sünteesiks. Hüdroosmootne ja ioone reguleeriv ülesanne kasutatakse rakkudevahelise osmootse rõhu reguleerimiseks ja ioonide sidumiseks. Kofaktorfunktsioon annavad valguga ühinedes aktiivse valk polüooskompleksi (hepariinvalk kompleks, millel on antikoaguleeriv toime). Süsivesikud 8 Süsivesikute vajadus Inimorganism on võimeline sünteesima glükoosi teistest orgaanilistest ühenditest. (ei saa pidada asendamatuks toitaineks) Kuid toit mis ei sisalda süsivesikuid põhjustab: Rasvade intensiivset oksüdatsiooni, mille tagajärjel kuhjuvad organismi mürgised ketokehad, atsetoon ja atsetoäädikhape Langeb vere pH ja tekib atsidoos (happealuse tasakaalu rikutus) ja edasi hapnikuvaegus. Lihasvalkude kasutamine energia tootmiseks. Süsivesikud 9 Jäta meelde!
· mitteseebistuvad: steroolid, prostaglaniidid, terpenoidid Rasvad (ehk triatsüülglütseroolid, neutraalrasvad, triglütseriidid) on ehituselt rasvhapete glütserüülestrid. Hüdrofoobsed rasvamolekulid sobivad toiduenergia säilitamiseks, olles loomades akumuleerunud rasvapooridesse, kõrgemates taimedes seemnetesse. Naturaalsetes rasvades sisalduvad erinevad küllastunud ja küllastumata rasvhapped. Inimesele on olulised linool- ja -linoleenhape, kuna neid inimorganism ei sünteesi ja peab saama toidurasvaga. Looduslikud küllastumata rasvhapped on valdavalt cis-konfiguratsioonis, mistõttu on ahela kuju väändunud. Trans- konfiguratsioonis küllastumata rasvhapped on organismides raskesti metaboliseeritavad ja peetakse südame-veresoonkonna haiguste tekitajaks. Glütserofosfolipiidid on amfifiilsed, sest lisaks kahele rasvhappe radikaalile, mis annab molekulile hüdrufoobsuse, sisaldavad nad fosforhappe jääki. Glütserofosfolipiidid on
võivad sattuda keskkonda. Inimene võib berülliumiühenditega rohkem kokkupuutuda suitsetamise tagajärjel, kuna tubakalehtedesse kogunenud berülliumühendid satuvad suitsetamisel kopsudesse ja õhku. Berüllium kuulub mikroelemendina mõnede toiduainete koostisesse, mistõttu päevas saab inimene toiduga umbes 0,01 mg berülliumit. 2.8.2 Magneesiumi biotoime Magneesium on tähtis biometall nii taim- kui ka loomorganismis. Roheliste taimede klorofüllid sisaldavad magneesiumit. Täiskasvanud inimorganism sisaldab umbes 19-30 g magneesiumit. Umbes 65 % sellest paikneb raskelt lahustuvate sooladena luukoes ja 20 % lihaskoes. Päevas saadakse toiduga umbes 350 mg magneesiumit. Magneesiumi ohutuks päevanormiks peetakse 600-700 mg. Magneesium koos kaltsiumi ja fosforiga võtab osa luude moodustamisest ja annab neile tugevuse. Samuti on magneesium koos kaltsiumiga munakoore koostiselement. Mida rohkem sisaldab munakoor magneesiumit, seda tugevam ta on. Lisaks osaleb magneesium lihaste
eemaldamiseni. Valgud on unikaalsed ja asendamatud toitained, sest nad osalevad paljudes organismi füsioloogilistes protsessides (ensüümid katalüüsivad reaktsioone, antikehad kaitsevad organismi jne.). Valkude sünteesi eelduseks on vabade aminohapete olemasolu organismis. Kuna aminohappeid peab olema nõutavates vahekordades ja piisavates hulkades omandab õige toitumine erilise tähtsuse. Ööpäevas lammutab inimorganism umbes 400g kehavalke ja samapalju ka sünteesitakse, et säiliks tasakaal. Kõige kiiremini uuenevad soole limaskesta valgud, samuti maksa, pankrease, neerude ja vereplasma valgud. Aeglaselt asenduvad lihaste ja naha valgud. Toiduvalgud peavad tagama kudede kasvu ja säilimise. Seega mõjutavad iga ja füüsiline seisukord vajaminevat valguhulka. Imikutele ja lastele on vaja valku koguseliselt kehakaalu kg kohta rohkem kui täiskasvanul. Valkude määratlus
eemaldamiseni. Valgud on unikaalsed ja asendamatud toitained, sest nad osalevad paljudes organismi füsioloogilistes protsessides (ensüümid katalüüsivad reaktsioone, antikehad kaitsevad organismi jne.). Valkude sünteesi eelduseks on vabade aminohapete olemasolu organismis. Kuna aminohappeid peab olema nõutavates vahekordades ja piisavates hulkades omandab õige toitumine erilise tähtsuse. Ööpäevas lammutab inimorganism umbes 400g kehavalke ja samapalju ka sünteesitakse, et säiliks tasakaal. Kõige kiiremini uuenevad soole limaskesta valgud, samuti maksa, pankrease, neerude ja vereplasma valgud. Aeglaselt asenduvad lihaste ja naha valgud. Toiduvalgud peavad tagama kudede kasvu ja säilimise. Seega mõjutavad iga ja füüsiline seisukord vajaminevat valguhulka. Imikutele ja lastele on vaja valku koguseliselt kehakaalu kg kohta rohkem kui täiskasvanul. Valkude määratlus
eemaldamiseni. Valgud on unikaalsed ja asendamatud toitained, sest nad osalevad paljudes organismi füsioloogilistes protsessides (ensüümid katalüüsivad reaktsioone, antikehad kaitsevad organismi jne.). Valkude sünteesi eelduseks on vabade aminohapete olemasolu organismis. Kuna aminohappeid peab olema nõutavates vahekordades ja piisavates hulkades omandab õige toitumine erilise tähtsuse. Ööpäevas lammutab inimorganism umbes 400g kehavalke ja samapalju ka sünteesitakse, et säiliks tasakaal. Kõige kiiremini uuenevad soole limaskesta valgud, samuti maksa, pankrease, neerude ja vereplasma valgud. Aeglaselt asenduvad lihaste ja naha valgud. Toiduvalgud peavad tagama kudede kasvu ja säilimise. Seega mõjutavad iga ja füüsiline seisukord vajaminevat valguhulka. Imikutele ja lastele on vaja valku koguseliselt kehakaalu kg kohta rohkem kui täiskasvanul. Valkude määratlus
Inimene saab vitamiine põhiliselt ja enamikus toiduga. Hea näide ongi inimene, kes suudab sünteesida ainult üksikuid vitamiine ja neidki vaid sobivate lähteühendite ja välistingimuste koosmõjul. Vitamiinide sünteesivõime minetamisel kui kohastumusel on nii head kui halvad küljed. Positiivne on kindlasti see, et nii toimub biokeemiliste ressursside (substraadid, ensüümid, energia) kokkuhoid, sest vastavad sünteesirajad puuduvad. Vitamiine vajab inimorganism ööpäevas mikrokogustes ning nende biokeemilised sünteesirajad on keerulised ja mitmeetapilised. Sellest ka sünteesi puudumisel biokeemiline kokkuhoid! Puudus on selles, et paratamatult suureneb sõltuvus toidu kvaliteedist ja me peame kes rohkem, kes vähem arvestama toidu vitamiinide sisaldust.(,,Toidu vitamiinid" http://www.healthilife.ee/raamat/vitamiinid.html ) Referaadis käsitletakse D- vitamiini mõistet ning tuuakse selle vitamiini kohta erinevaid teadlaste avastusi.
Vitamiinid 19.11. 2014 Vitamiinid on bioaktiivsed ühendid, mida inimorganism vajab normaalseks funktsioneerimiseks ja arenguks kindlas koguses ja mida inimese keharakkudes ei sünteesita või sünteesitakse ebapiisavas koguses . On mikrotoitaine (organism vajab väga vähe) Vitamiinide jagunemine Vesilahustuvad Rasvlahustuvad • A •B rühma vitamiinid • D •C •H • E •N • K • Q10 • F Vitamiinid
· lisamanustamine on limiteeritud VALGUD Valgud on unikaalsed ja asendamatud toitained, sest nad osalevad paljudes organismi füsioloogilistes protsessides (ensüümid katalüüsivad reaktsioone, antikehad kaitsevad organismi jne.). Valkude sünteesi eelduseks on vabade aminohapete olemasolu organismis. Kuna aminohappeid peab olema nõutavates vahekordades ja piisavates hulkades omandab õige toitumine erilise tähtsuse. Ööpäevas lammutab inimorganism umbes 400g kehavalke ja samapalju ka sünteesitakse, et säiliks tasakaal. Kõige kiiremini uuenevad soole limaskesta valgud, samuti maksa, pankrease, neerude ja vereplasma valgud. Aeglaselt asenduvad lihaste ja naha valgud. Valgud on ühendid, mida iseloomustab: · Kõrgmolekulaarsus; · Koosnevad peptiidsidemega seotud aminohappejääkidest; · Spetsiifilisus (eri organismi valgud on erinevad) · Ahela lineaarsus; · Bioloogiline aktiivsus;
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
