Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

Meditsiiniline keemia (0)

5 VÄGA HEA
Punktid
R. toimib rakus.1.regulatoorset.protsessidele, membraanide ioonkanaleid , muudab füüsikokeem. tingimusi rakuvälises kk-s,mõjustab metabolism . Lipiidid sihtmärgina:toime põhineb membraani lipiidse kaksikkihi lõhkumisel.nt. amfoteritsiin rajab läbi membraani hüdrofiilseid tunneleid mille kaudu tsütoplasma voolab välja ja rakk hukkub. Suhkrud sihtmärgina:osalevad protsessides nagu molek . Äratundmine,regulatsioon,kasv.Bakterid-peremeesrakk-ründamine ja süs. Nagu retseptorid .Glükokonjugaadid(nt glükosfingolipiidid raku regulstsioonis,seos vähiga)Kui mõjutada ravimiga kuidas suhkrud osalevad molek äratundmises-muutmine.Suhkrud ravimina :osa ravimi alriivse vormi saamiseks(streptomütsiin),aeglustavad bakterite resistsentsusut AB suhtes. Nt asidotümidiin.atsükloviir. Digitalis purpurea steroidglükosiidid. Valgud sekundaar -tekib H-sidemete abil ühe ja sama peptiidahela lähestikku osade vahel. tertsiaar -kolmemõõtmeline ruumiline ehitus kaugel asuvate aminohapjäk vahel aleha kokkupakkimisel,kvaternaar-ruumiliselt korrastatud mitme peptiidahela komb.Transportvalkuga ravimid seostuvad pöörduvalt( polaarsete rav läbi membr rakku viimiseks )pöördumatult,millega tõkestatakse nende looduslikke külalismolekulide transport(kokaiin,fluoksetiin).struktuurvalk nt tubulin(polümeriseerub tsütoplasmas mikrotuubuliteks,mis omakorda depolümer.,tagasi tubuliini ühikuteks)Kolhitsiin seostub t-ga blokeerides polümer-ni,taksool stabiliseerib mikrotuubuleid aga hoiab ära depolümer-ni,vinkristiin blokeerib pol-ni. Peptiidid ja valgun-hormoonid(interferon-leukeemia, hepatiit B ja C,erütropoetiin-neerupuudulikusest,kasvajast põhj.,anemia)Antikehi –autoimmuunhaiguste vastu.Genereerida mõne looma org-s., ja eraldada,seejärel seostada ravim antikehaga ja transportida sihtmolekulini.Ensüümkatalüüs:1.Katalüsaator koorendab reacts.,alandades aktivatsioonienergiat,kuid ei muuda tasakaalu.Kiirened ka pöördereaktsioon,sellega tasakaalu saabumine.2.Aktivatsioonienergia vähenemise saavutab katalüsaator siirdeoleku stabiliseerimise teel.Ensüüm tagab optimaalse reacts.,keskkonna,pinna;viib reageerivad molekulid kontakti;fikseerib reageerivad ained nii,e siirdeolek oleks saavutatav;osaleb reaktsmehhanismides,hiljem taastub;nõrgendab keemilisi sidemeid ,mis peaksid katkema reaktsioonis.Ravimid ensüümiinhibiitorid:sulfoonamiidid(inhibeerivad mikroorg-s ensüümkatalüüsi reacts.),tsefalosporiinid ,penitsilliin (inhib glükopeptiid transpeptidaasi blokeerides bakteri raku seina sünteesi)Atsükloviir,famtsükloviir(inhib viiruse pöördtranskriptaasi)zidovudiin(sama, blok ka DNA sünteesi)inimorganismi enda vastu:aspirin(COX),zileutin(lipoksügenaas),sildenafil(fosfodiesteraas),enalapril(AKE)Geeni kontroll:tuumas1.transkriptsiooniline kontroll,2.RNA protsessingu tasemel,3.RNA transpordi tasemel tsütoplasmas:translatsiooni,mRNA degradatsiooni tasemel,posttranslatsiooniline kontroll.DNA struktuurid :primaar(nukleotiidide järjestus DNA ahelas)sekundaar(kaksikspiraali mudel,antiparalleelsed spiraalid ja komplimentaarsed)tertsiaar(superstruktuur,mis on võimeline keerduma,ensümaatiline protsess)Ravimid DNA kaudu:Interkalaarsed agendid ,alküülivad agendid, ahelat lõigavad ag.,antimetaboliidid, ensüümide inhibiitorid,mis blokeerivad DNA sünteesi.Interkalaarsed ag:peavad olema õhukesed,et ruumiliselt mahtuda aluspaaride vahele.Nad tungivad nukl hapete aluspaaride kihtide vahele(takistab DNA replikats.,ja transkripts.,)Harilikult on aromaatset ,nt.,proflaviin,malaariavastased kinoliintüüpi.Alküülivad ag.,Tugevad elektrofiilid,reag.,nukleofiilidega,moodustades tugevaid kovalentseid sidemeid.Nad reageerivad DNA-s paiknevas guaniiniga erinevates ahelates või samast ahelast ,ristseostavad 2 ahelat,seega blokeerides DNA replikats,ja transkripts,.Miinuseks on see.et on väga reaktiivsed ja võivad alküleerida lisaks DNA-le kõiki biomolecule,kus on nukleofiilseid gruppe(ka valke).DNA ahelat lõikavad ag:on suured glükoproteiinid,mis lõikavad DNA ahelat ning takistavad DNA ligaasi tekkinud katkestuskohti kokku kleepimast,sest on mahukad.nt. bleomütsiin,mis tõmbab DNA molekulist H aatomrid.Moodustunud radikaalid reag.,O-ga andes peroksüradikaale.RNA struktuur:sama nagu DNA,erinevus et suhkrufragm on riboos ,T asemel on U,RNA ei esine kaksikspiraali kujul,kuigi esined spiraalseid lõike.(mRNA-vahendab valku kodeerivat infot genoomselt DNA-lt valgu sünteesisaiti,rRNA-on valgu sünteesi saitiks,tRNA-on adaptor,mis ühendab nukleiinhappe tripletset koodi vastava aminohapega)rRNA kaudu toimivad paljud AB-d mõjutades translatsiooni,nt aminoglükosiidid(selektiivne toime)mRNA toimivad antisenss ravimid(oligonukleotiidid mRNA translatsiooni blokeerides)See võimaldab blokeerida kahjulikke valkude sünteesi ning neil on vähem KT.On raske,sest mRNA molekul on suur.Nukleosiidtüüpi ravimid:antiviraalsed ag.,Aktiveeruvad pärast fosforüleerimist rakus ja nikleotiidi moodustumist.nt zidovudin . Ktkestab DNA ahela edasise kasvu.Geenitehnoloogia:1.rekombinantsete valkude ja peptiidide tootmine.2.Uute valguliste ravimsihtmärkide avastamine.3.Sihtmärkvalkude molekulaarsete mehhanismide uurimine.4.Somaatiline geeniteraapia.(terve geeni sisseviimine rakku)Signaalmolekulid:neurotransmitterid,hormoonid,hormonoidide lokaalsed hormoonid,neurohormoonid(närvirakkude poolt).Membraanipotenstiaal-elektriliste potentsiaalide vahe,tasakaal(elektrolüütide lahuste vahel)difusioonpotentsiaal ja elektripotentsiaal liiguvad vastassuunas. Nernsti võrrand:E=RT/zF*lg*C1/C2,kus E-tasakaalupotentsiaal,R-gaasikonstant;T-absoluutne T,z-iooni valents,F- faraday constant ,C-iooni konts.Aktsioonpotentsiaal tekib närvirakus siis,kui ärritusstiimul kutsub esile membraani depolarisatsiooni,mis ületab erutuseks vajalikku läbipotentsiaali. Avanevad Na+ kanalid ja Na liigub raku sisse ning tekitab tugeva depolarisatsiooni.Seejärel avanevad K+ kanalid(kui +10mV),mis põhjustav K+ vastassuunalise voolu ja membraani repolarisatsiooni.Sünaps on kontaktkoht ajus,kus toimub närviimpulssi ülekanne( neurotransmitter toimib teise närvi, lihas,või sekretoorrakkule).Närvilõpe moodustab sünaptilise kontakti,närviimpulss kutsub esile närvilõpme membraani depolarisatsiooni,avanevad Ca2+ kanalid ja ekstratsellulaarne Ca2+ suundub närvilõpmesse.Siis vabaneb neurotransmitter,mis sattub sünaptilisse pilusse ning seostub rets -ga.Tekib iooonide vool läbi ioonkanali,toimub membraanipotents muutus. Agonist seostub rets-ga ja aktiveerib seda(peavad olema rets-ga õiged keem rühmad,õiges kohas,mõõtmed peavad vastama aktiivtsentri mõõtmetele.)Antagonist seostub rets-ga,kuid ei aktiveeri seda ja takistab agonistil toimida(toimib rets aktiivtsentrisse,väljaspool aktiivtsentri-allosteerimine või vihmavarju efekt)Osaline agonist aktiveerib rets,kuid avab kanali väiksemal määral kui agonist ja kutsub esule nõrga bio vastuse.Võib käsitleda kui antagonisti,sest ta hõivab rets aktiivtsentri ja takistab neurotransmitteri või agonisti kutsuda esile suuremat efekti. sign molekuli ja rets vahelised interacts:b>a-agonist,b
Meditsiiniline keemia- #1 Meditsiiniline keemia- #2 Meditsiiniline keemia- #3 Meditsiiniline keemia- #4
Punktid 50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
Leheküljed ~ 4 lehte Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2012-10-29 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 39 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor Petro Iljukov Õppematerjali autor
1. kontroll töö spikker

Sarnased õppematerjalid

Medkeemia kordamine I
28
docx

Medkeemia kordamine I

Kordamisküsimused I Loeng 1 Mis on meditsiiniline keemia ja mida uurib? Meditsiiniline keemia on keemiline distsipliin, mis hõlmab füsioloogia, mikrobioloogia, rakubioloogia, farmakoloogia ja farmaatsia aspekte. Distsipliini eesmärk on uute bioloogiliselt aktiivsete ühendite avastamine, identifitseerimine ja süntees, metabolismiuuringud, toimemehhanismide välja selgitamine molekulaartasandil, struktuur-aktiivsus uuringud, ravimidisain struktuuri ja farmakokineetika seisukohast. Mis on ravim? Ravim on iga valmistatud, turustatud või turustamiseks määratud aine,

Meditsiiniline keemia
Mikroobifusioloogia
147
docx

Mikroobifusioloogia

4Mikroobifüsioloogia LOMR.03.022 Riho Teras Sisukord 1. Bakterite kasv ja toitumine................................................................................ 4 1.1. Bakterite kasvatamine laboritingimustes.....................................................4 1.2. Elutegevuseks vajalikud elemendid.............................................................7 1.3. Söötmed bakterite kasvatamiseks laboris....................................................9 1.4. Füüsikalis-keemilised tegurid, mis mõjutavad bakterite kasvu...................10 2. Bakterite ehitus ja rakustruktuuride funktisoonid.............................................15 2.1. Tsütoplasma komponendid.........................................................................16 2.1.1. Nukleoid............................................................................................... 16 2.1.2. Tsütoplasma ja inklusioonkehad...........................................................19

Mikroobifüsioloogia
Geneetika I kordamisküsimused
18
doc

Geneetika I kordamisküsimused

1. Kaasaegse geneetika rakendusalad meditsiinis ja kohtumeditsiinis. Isikute tuvastamine: DNA fingerprinting. Nt kurjategijate, aga ka katastroofiohvrite tuvastamine. Isadustestid. Meditsiinis: geenmutatsioonid, geeniteraapia, molekulaarne diagnostika (ka nt Downi sündroomiga lapsest loobumine), vähialased uuringud. Tänu geneetika arengule on alus pandud ka geneetiliste haiguste diagnostikale (+ ravi arenenud). DNA analüüsimise tulemusel mutantsete geenide ja seega võimalike haiguste tõenäosuse tuvastamine. Nt Huntingtoni tõbi, Alzheimer, naistel rinnavähki soodustava BRCA1 ja BRCA2 analüüsid rinnavähi ennetamiseks. + vähirakkude uurimine tõhusama vähiravi väljatöötamiseks. Lisaks ravieesmärgid: diabeetikutele bakterirakkude kaudu insuliini tootmine. Kasvuhormooni tootmine puudulike geenidega lastele. (BIOLOOGILISED PREPARAADID) Geeniteraapia immuunpuudulikkusega toimetulekuks. 2. Kaasaegse geneetika rakendusalad põllumajandus

Psühholoogia
Rakubioloogia II
94
docx

Rakubioloogia II

”Rakubioloogia II” aineprogramm. DNA struktuur ja funktsioonid. Nukleotiidide koostisosad (lämmastikalused, suhkur, fosfaatgrupp). Lämmastikalused puriinid:adeniin,guaniin 2-tsüklilised Lämmastikalused pürimidiinid:uratsiil, tümiin, tsütosiin- ühetsüklilised Suhkur:pentoos-riboos või desoksüriboos Nukleosiid: alus + suhkur (dAMP,dGMP) Nukleotiid: alus 1´ + suhkur + fosfaatgrupp 5´ Keemilised sidemed DNA kaksikheeliksis. Nukleiinhappe teke: fosfodiester sidemetega ühendatud 5´algus 3´ lõpp süsinikega. Uus nukleotiid lisatakse 3´otsa. Nukleotiidide vahel on vesinikside DNA polünukleotiidisete üksikahelate keemiline polaarsus. DNA kaksikahelas olevate polünukleotiidide vastassuunalisus e. Antiparalleelsus- kaksikahel, üks kulgeb 5´3´ ja teine 3´5´ Nukleotiidide komplementaarsuse printsiip- lämmastikaluste võime omavahel seonduda jamoodustada paar A=T(U), G=C DNA kaksikheeliksi suur ja väike vagu- suur vagu 3,4nm, sisaldab 10 nukleotiidi ning vahem

Rakubioloogia
Nimetu
23
docx

Nimetu

Kordamisküsimused MOLEKULAAR- JA RAKUBIOLOOGIA EKSAM 2011 KEEMILINE SIDE 1. Keemilise sideme tüübid (kovalentne, mitte-kovalentne ­ vesinik-, ioon-, van der Waalsi ja hüdrofoobne side). Keemilise sideme omadused. Sideme energia, pikkus, küllastatavus, suund. 2. Miks vesi on hea lahusti (solvent)? Sest moodustuvad vesiniksidemed. 3. Termodünaamika II seadus. Isoleeritud süsteemis kulgevad kõik protsessid entroopia kasvu suunas. 4. Mis on kiraalsus ja kuidas seda kasutab loodus? Üks asümmeetriline aatom on kovalentselt seotud nelja erineva aatomi või rühmaga; enamik suhkruid on D isomeerid, aminohapped L isomeerid, ka ensüümid on kiraalsed. ravimitööstus? Sünteesitakse ravimühendte enantiomeere, mida ensüümid seoksid ning millel oleks vajalik toime. Tihti omab bioloogilist aktiivsust vaid üks isomeer ning ravimitööstuses kasutatakse seda bioloogiliselt aktiivsemate ainete saamiseks, looduses mitmekesisuse tõstmiseks. Valkude D- isomeersed vo

Kategoriseerimata
Molekulaarbioloogia
194
docx

Molekulaarbioloogia

Molekulaarbioloogia Molekulaarbioloogia – tegeleb päriliku info kodeerimise, säilitamise ja ülekande mehhanismi uurimisega, samuti päriliku info realiseerumise molekulaarsete mehhanismidega (kuidas info geenides määrab elusorganismi ehituse ja tema funktsioneerimise. Uurib füüsikalis-keemiliste struktuuride ja biokeemilis-füsioloogiliste funktsioonide vastavust. Teadussuund hakkas arenema pärast makromolekulide ruumilise struktuuri kindlakstegemist (DNA 3-ruumiline struktuur). Molekulaarbioloogia dimensioon – 1 A – 300 A (üle 500 – rakubioloogia, alla 1 - biofüüsika) 1 A (ongström) = 10 -10 m 1nm = 10 A 2-ahelalise DNA läbimõõt – 20 A kovalentne side – 1,5 A globulaarse valgu d – 50 A dsDNA (double stranded) d – 50 A ribosoomide, valgumolekulide d – 200-300 A DNA aluspaaride vahe – 3,4 A vesiniksideme pikkus – 3 A nukleosoom – 60x110x110 A bakteri ribosoom – 200x200x230 A tuumapoorid – 120x120x75 A bakteriaalne RNA polümeraas – 90x90x60

Bioloogia
Geneetika I kordamisküsimused-2012
18
doc

Geneetika I kordamisküsimused (2012)

Geneetika I kordamisküsimused (2012) 1. Molekulaargeneetika põhimõisted (mis on DNA, RNA, aminohapped jne) DNA -desoksüribonukeliinhape, kannab edasi pärilikku infot. Koplementaarsus ja antiparalleelsus- 5´ 3´ Sekundaarstruktuur- iga ahela täispööre e suur vagu(10 nukleotiidi), vahemaa N-aluste vahel e. väike vagu. RNA- ribonukeliinhape, viib läbi valkude sünteesi, geneetilised regulatsiooni protsessid RNA-analüüsi kasutatakse diagnostikas palju vähem, kuna RNA on palju ebastabiilsem (nii säilitamise, kui analüüsi suhtes). Vajadusel (RNA-viiruste analüüs) kasutatakse näiteks revertaasi ­ polümeraas mis sünteesib RNA pealt DNA. Valgud- koosnevad ah, nende kaudu jõuab pärilik info tunnustesse Replikatsioon, transkriptsioon, translatsioon- matriitssüsteemireaktsioonid Nukleosiid- suhkur + lämmastikalus Nukleotiid- suhkur+ lämmastikalus+ fosfaatrühm ( lisaks nukleiinhappe mood. On teisi ül: ATP, koensüümide koostises- CoA, signaalmo

Geneetika
RakubioloogiaI kordamine 2012
32
docx

RakubioloogiaI kordamine 2012

Sissejuhatus 1. Gram+ ja Gram- bakterite rakuseina ehitus ja esindajad Gram+ - peptidoglükaanide kiht, teihoiinhape (ioonide liikumine, kaitse, antigeenne spetsiifilisus); 1 membraan+paks sein, Bacillus polymyxaLearn more Gram- - peptidoglükaanide kiht, teihoiinhape puudub; välismembraanil on LPS (lipopolüsahhariidid) (endotoksiin), poriinid ja see kaitseb ksea; 2 membraani+õhuke sein, E. coli 2. Prokarüoodi raku ja genoomi suurus Prokarüoodi rakk on 1m - 10m. 400-4000 geeni 3. Eukarüoodi raku ja genoomi suurus Eukarüoodi rakk on 5m - 100m.10000-40000 geeni 4. Nimetage prokarüoodi (eubakter) ja eukarüoodi raku peamised erinevused Prokarüoot (Bakterid+arhed) Eukarüoot (Taimed, loomad, seened, protistid) Raku suurus 1-10 m 5-100 m Organellid Puuduvad või vähe Tuum, mitokonder, kloroplast Tuum Puudub

Rakubioloogia




Kommentaarid (0)

Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri



Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun