Toitained (0)

TOITAINED
Toitained on toiduainete koostisosad: valgud , rasvad , süsivesikud, vitamiinid ja mineraalained . Õige toitumine eeldab kõikide oluliste toitainetega tasakaalustatud varustamist ja tarbimist, et tagada optimaalne tervis, hea enesetunne, olulise tähtsusega organite normaalse arengu ja funktsioneerimise : paljunemine, kasvamine, optimaalse töötamise efektiivsus, vastupidav nakkustele ja haigustele ja kehaliste kahjustuste paranemine.
Toitained peaksid olema toidus hästi tasakaalustatud ning igal neist on oma kindel ülesanne, kuid ükski neist ei saa tegutseda eraldi teistest. Tagamaks põhilisi elutähtsaid protsesse kehas, peab toit sisaldama kõiki olulisi toitaineid piisavas koguses ning tasakaalustatult. See tähendab, et toidust saadakse energiat (mida mõõdetakse kalorites) 15% valkudest, 30%  rasvadest ja 55% süsivesikutest.
Valgud
Organismi valguvajaduse katmine on olulise tähtsusega, sest valgud kaitsevad inimorganismi kahjulike välismõjude eest. Spetsiifilised valgud kuuluvad ensüümide, hormoonide, immuunkehade, hemoglobiini ja teiste bioloogiliselt aktiivsete ainete koostisesse. Valkudest ehitatakse üles koed , valgulised antikehad kaitsevad organismi ja valgud osalevad vere hüübimises.
Toiduvalgud ei ole inimorganismile omased ja seetõttu lõhustatakse nad seedimisel aminohapeteks. On selliseid aminohappeid, mida täiskasvanu organism ise osaliselt moodustab, lapse organism aga mitte. Kasvava lapse jaoks on koguni 11 aminohapet, mis organismis ei moodustu ja mida seetõttu peab ilmtingimata saama toiduga. Neid aminohappeid nimetatakse asendamatuteks. Kõiki olulisi aminohappeid sisaldavad valgud on loomse päritoluga ( muna-, piima-, juustu-, ja lihavalk ) Enamik taimseid valke-, tera- ja kaunviljade valgud-, on vähem väärtuslikud, kuna neis puudub mõni oluline aminohape. Inimorganism vajab eelkõige loomse päritoluga valku, sest ainult loomne valk on täisväärtuslik.
Valgu vajadus sõltub vanusest , soost, kehalisest koormusest ning lihasmassist. Inimesed, kes tegelevad spordiga vajavad valke rohkem(15-20%). Vaimse töö tegijatel on vajalik toiduenergia väiksem(14-15%), seepärast on neil suurem osa loomsete valkude vajadus, mida seostatakse aju ainevahetusega. Vananedes ka valgu vajadus väheneb (10-12%). Ohtlik on valkude üle-kui ka alatarbimine. Ületarbimine on levinum jõukamate elanike kihtide hulgas, kes tarbivad liiga palju loomseid toiduaineid, mis toob endaga kaasa neerude ja maksa ülekoormamise, enneaegne vananemine ning rasvumine. Kuid valgu alatarbimine toob kaasa organismi kaitsevõime nõrgenemise, organismi kasv ja suguline arenemine pidurdub.
Eesti elanike toit on suhteliselt valguvaene, sest meil eelistatakse rasvarikast toitu. Meie tähtsamateks valguallikateks on teraviljasaadused. Täisväärtuslike valkude allikaks on piim ja liha. Kala ja muna osakaal valguallikana on väike, sest neid süüakse vähem.
Rasvad
Organismi tähtsaks energiaallikaks on toidurasvad. Nahaalune rasvakiht kaitseb keha mahajahtumise eest. Rasv polsterdab siseelundeid, hoiab neid paigal ja kaitseb vigastuste eest. Selline kaitsekiht ümbritseb näiteks neerusid. Neli olulist vitamiini – A, D, E ja K lahustuvad rasvades ja nende imendumine sooles ei ole toidurasvata võimalik. 70 kg inimeses on umbes 12 kg rasva. Organismis tekib rasv ka süsivesikutest ja valgust.Just toidurasvad annavad toidule lõhna ja maitse ning tekitavad täiskõhutunde.
Olulisemad rasvaallikad on liha ja lihatooted ning piimatooted . Juur- ja puuviljades on rasva liiga vähe.Toidu valmistamisel kasutatavad rasvad (õli, või, searasv, margariin ) on silmaga nähtavad ja nende kogust on võimalik hinnata. Samuti on võimalik hinnata võileivale määratava või ja margariini kogust. Kuid samas on toiduained (vorst, pihvid , juust, küpsetised), milles sisalduv rasv on varjatud ja esmapilgul võib tunduda, et rasva nendes polegi. Liiga rasvaste toitude söömine põhjustab südame- ja veresoonkonna haiguseid, näiteks veresoonte lubjastumist.Rasvapuudus vähendab organismi vastupanuvõimet nakkushaiguste ja külma suhtes.
Eesti elanike toit on sageli rasvarikas. Peamised rasvaallikad on rasvane liha ( sealiha ) ja lihasaadused, piim ja piimasaadused, eriti või. Taimseid rasvu süüakse liiga vähe.
Süsivesikud
Süsivesikud on meie organismi peamised energiaallikad . Mõnele organile, näiteks ajule, on süsivesik glükoos ainuke energiaallikas .
Enamik süsivesikuid, välja arvatud piimasuhkur – laktoos , on pärit taimedest . Süsivesikute hulka kuuluvad näiteks glükoos ehk viinamarjasuhkur ja fruktoos ehk puuviljasuhkur, mida leidub palju puuviljades, mahlades, mees. Lihtsamad süsivesikud nagu glükoos, fruktoos, sahharoos annavad toidule magusa maitse ja imenduvad seedetraktis väga kiiresti. Sahharoose ehk tavaline lauasuhkur annab ainult toiduenergiat kuid ei sisalda vajalikke toitaineid – valke, vitamiine, mineraalaineid ja kiudaineid.
Aktiivses kasvueas, eriti kui tehakse sporti või kehalist tööd, pole suhkru ületarbimist karta . Süsivesinike üleküllus soodustab rasvumist ja veresoonte lubjastumist. Eriti kergesti muutuvad rasvaks mitmesugused suhkrud . Tärklis ning puuviljades, marjades, mees jne. esinev suhkur fruktoos aga ei kutsu rasvumist esile.
Süsivesikute hulka kuuluvad ka kiudained . Head kiudaine allikad on rukkileib , täisterasai, sepik , müsli, tatra- ja kaerahelbepuder, aed- ja puuvili . Nii viljaterades kui ka puu- ja aedviljades on suurem osa kiudainetest koondunud välimisse kihti. Seetõttu on kõige rohkem kiudaineid täisterajahus ja täisteratoodetes (täisterasai ja – leib, sepik) .
Kiudained seovad palju vett ja teevad seetõttu täiskõhutunde. Samal ajal sisaldab kiudainerikas toit vähe toiduenergiat. Kiudained muudavad soolesisaldise veerikkaks ning kiirendavad selle edasiliikumist sooles. Viimane asjaolu aitab vältida või leevendada kõhukinnisust.
Eestlaste toidus on tähtsaimaks süsivesikute allikaks teraviljasaadused (50-60%), kartul (10-18%), puuvili ja marjad (kevadel 2-4%, sügisel 9-13 %). Lisaks saadakse süsivesikuid suhkrust . Linnaelanikud söövad suhkrut liiga palju: (18-30 % saadavatest süsivesikutest), maal süüakse suhkrut vähem. Piima ja piimasaaduste osa süsivesikute allikana piirdub 4-9%-ga.
Vitamiinid
Vitamiinid on hädavajalikud kõikide organismide normaalseks elutegevuseks, kuid nende ühendite sünteesivõimelt on organismirühmad küllaltki erinevad. Inimene saab vitamiine põhiliselt ja enamikus toiduga. Vitamiinid  on  heterogeensed, bioaktiivsed, madalmolekulaarsed, eksogeensed orgaanilised ained.  Nad on liitensüümide  ehituslik-funktsionaalsete  osadena hädavajalikud ensüümkatalüüsis ja seetõttu eriti vajalikud organismi normaalses elutegevuses.
Toidu vitamiinisisaldus oleneb ka selle valmistamise viisist. Näiteks vähendavad toidu vitamiinide sisaldust nii toidu keetmine kui ka soojendamine . Suitsetamine, alkohol ja kohv omakorda vähendavad vitamiinide omastamist. Seetõttu vajavad suitsetajad päevas näiteks 1,5 korda rohkem C-vitamiini kui mittesuitsetajad.
A vitamiin vajalik silmadele ja naharakkude arengule. A vitamiini põhilisteks allikateks on maks, värske porgand, punane porgand, punane paprika, või ja muna.
D vitamiin on vajalik kaltsiumi ainevahetuse ja seega ka luude tugevuse tagamiseks, mis kiirel kasvuperioodil on eriti oluline. Sellepärast ongi lapse ja nooruki organismi D- vitamiini vajadus palju suurem kui täiskasvanul. D- vitamiini on palju tavatoitudes. Selle põhilisteks allikateks on munad, piim, maks ja või. Eriti palju on D- vitamiini kalamaksaõlis. Seda tekib nahas päikesekiirguse toimel. Juba 20 – 30 minutiline päikese käes olek annab vajaliku päevase D- vitamiini koguse.
C- vitamiin ( askorbiinhape) on vajalik veresoonte normaalse läbilaskvuse tagamiseks, organismi vastupanuvõime suurendamiseks , haavade paranemiseks. C- vitamiini on palju värsketes köögi- ja puuviljades ning marjades. Eriti palju on seda mustsõstras,tsitrulistes, kiivis ja kibuvitsamarjades.
B- grupi ( B1, B2, B6 jt ) vitamiine on vaja normaalseks närvitegevuseks, küünte, naha ja juuste normaalseks arenguks. B vitamiine on palju täisteratoodetes, hernestes, ubades, piimas, kalas , ja lihas. Normaalse toitumise ja tervislike eluviiside korral ei teki C- ja B- vitamiini vaegust.
Terve ning tasakaalustatud ja kvaliteetset segatoitu tarbiv tervisliku eluviisiga inimene ei vaja reeglina täiendavaid vitamiinpreparaate, kasutamine on  lausa kahjulik, sest vähimgi  ülehulk kahjustab oluliselt  organismi.
Mineraalained
Mineraalained on teised olulised täiendtoitained. Need on kaltsium , jood, raud, magneesium , kaalium , tsink, fluor . Mineraalainete täpne tarve oleneb inimese soost, vanusest, füsioloogilisest seisundist, toitumise eripärast, elukeskkonnast, kehalisest aktiivsusest, elustiilist, haigustest ja paljust muust . Mineraalained ei asenda teisi toitaineid ning ükski nende hulgast ei asenda teist.
Inimese põhiline mineraalainete allikas tasakaalustatud tahke ja vedel segatoit, mis sisaldab nii taimse kui ka loomse päritoluga toidukraami. Mitmetel põhjustel pole mineraalainete saamine tavaviisil igakord siiski piisav ning nii tuleb vahel kasutada lisaks ka vastavaid preparaate. Suvalisi soovitusi järgida ei tohi. Kestev meelevaldne mineraalainete tarbimine on ohtlik, sest enamasti on nende vajaliku ja ohutu päevakoguse vahe üsna väike.
Mineraalainetest on organismis kõige rohkem kaltsiumi , 99% sellest on luudes ja hammastes. Lapse- ja noorukieas, kui luud kasvavad kiiresti, on kaltsiumivajadus suur. Kaltsiumi peamised allikad on piim ja piimatooted
Oluline mineraalaine on raud. Raud on vajalik paljude valkude ehituses ja talituses ning raual on oluline osa eluks vajaliku hapniku sidumisel ja transpordis . Rauda omastab organism paremini lihast ja teistest loomsetest toiduainetest ning palju vähem taimsest toidust. Ühekülgne toitumine, eriti kui laps saab põhiliselt piima ja piimatoite kuid vähe või üldse mitte liha, võib viia rauavaegusest tingitud kehvveresuse (aneemia) tekkele.
Kasutatud materjalid:
http://www2.ti.ttu.ee/index.php/eng/Toitumisest/Toitained
http://www.miksike.ee/docs/lisa/5klass/2keemia/valgud.ht m
http://www.miksike.ee/docs/lisa/5klass/2keemia/rasvad.ht m
http://www.miksike.ee/docs/lisa/5klass/2keemia/sysivesikud.ht m
http://www.hot.ee/toitumine1/page3.html
http://www.healthilife.ee/raamat/vitamiinid.html
http://www.tervisekaitse.ee/?mid=1119